(Ángime)

Quyrshaqtay әdemi kelinshek Angelina Aleksandrovna Pak ózining kabiynetin ishinen jauyp alyp jylap otyr. Ol Almatyda janadan ashylghan bank tóraghasynyng orynbasary.

Eliktey súlu kelinshek Alma Isahanqyzy ózining kabiynetinde quanyshy qoynyna simay, kýlimdep otyr. Ol janadan ashylghan firmanyng diyrektory.

Qalanyng eki basynda bir sәtte biri jylap, biri kýlip otyrghan eki kelinshek. Ekeui de súlu. Ekeui de nәzik. Jastary da qaraylas. Búlargha ne boldy?

Obshym, basynan bastayyqshy. Bәri neden bastalyp edi?

...IYә. Qarghys atqyr jýz elu million som! Myna sergeldeng sodan bastalghan edi ghoy...

Tәuelsizdikting tany atqanyna jarty jyl ghana uaqyt bolghan. Jetpis jyl boyy bir ýiding adamdarynday tatu-tәtti kýn keshken on bes respublikanyng mәngi myzghymastay kóringen Odaghy tosap salghan sýttey irip, ydyrap ketkenimen barlyq jerde «Resey rubli» ainalymda jýr. «Rublidin» qúnsyzdanyp ketkeni sonshalyq, el ishinde «saban aqsha» atalyp, sorlap túrghan shaghy.

«Alayaqtar Reseyding ortalyq bankinen tórt milliard somdy ýptep ketipti» degen habar búrynghy Kenester Odaghynyn, býgingi Tәuelsiz Memleketter Dostastyghynyng tórt búryshyna týgel tarady. «Apyr-ay! Múnday da bolady eken-au?!» desken júrt búl aqparatqa sener-senbesin bilmey dal boldy.

– Qalay ýptepti?

– Sonda bank qayda qarap otyrghan?

– Mynau masqara ghoy!

– Osynsha aqshany qalay úrlaghan?– desip, kóshede kezikken tanystar da, dastarhan basyna jinalghan tuystar da tandanystan ishekterin tartyp, bastaryn shayqasty.

Bir ay bolmay sol kóp aqshanyng iyisi Almatydan shyghady dep kim oilaghan? Anyghyn aitqanda aqshanyng ózi emes, kóp aqshany chek arqyly qalay ýpteu tәsili jetip keldi.

Alma Isahanqyzy ózi óz bolyp firma ashqan song ainalymgha salatyn qarjynyng kózin izdey bastaghan. Osy kýnde ýkimetting tarapynan ekinshi dengeyli bankterding júmysyn úiymdastyru qyzu qolgha alynyp, sonymen qabattasa jekemenshik bankter de jauynnan keyingi sanyrauqúlaqtay qaptap ketti. Nesiyege ótinish bersen, qaytaru mýmkindigin anyqtamay-aq milliondaghan aqshany laq etkizetin «aqkónil» qarjy úiymdary birinen biri asyp týsip jatyr. Alapeyil bankterden nesie aludyng qiyndyghy joq.

Biraq nesie – nesibe emes. «Qaryz kýlip keledi, jylap qaytady» deydi qazaq. Jyldyq payyzy bidayyqtan da biyik sol aqshany qalay ainaldyrudyng joldaryn tabu qiyn.

Búryn sondy týsine de kirmegen naryqtyq qatynastyng talaptaryn týsine almay dal bolghan júrt: «Pәlenshe shamasyna qaramay elu million som nesie alypty. Endi ony qalay qaytarady? Sottalyp tynady-au?!» desip, «Mәssaghan! Týgenshe bankten jýz million alypty. Óldi degen osy shyghar?!» desip, esten tanyp, menduana jegen qoyday mәngirip jýr.

Ázirge saudagerlik kәsipke tyjyryna qaraytyn qazaq ýshin alyp-satudan basqa biznesting joly kórinbeydi. Kóringen adam bir tiyndy eki tiyn ete almaydy. Oghan erekshe qabilet pen tәjiriybe kerek.

Óz tanystary men tuystarynyng ishinde bizneske iykemi bar eshkimdi taba almaghan Alma Isahanqyzy gazetke: «Firmagha kommersiyalyq diyrektor, esepshi buhgalter kerek» degen jarnama berdi.

*      *      *

Jarnama gazetke shyqqan kýnning ertesine kensesine asyqpay kelgen. Ýshinshi qabatqa kóterilip, sol jaq qanatqa búryla berip edi dәlizde jasy otyzdyng ýstindegi beytanys orys jigiti jyly úshyrasyp amandasty. Múntazday kiyinip, aq jeydege qyzyl galstuk taqqan, úzyn boyly, aspan kózdi, kelisti jigit eken. Súlu kelinshek jigitting óz sonynan qadala qarap túrghanyn  әielge tәn týisikpen sezip keledi. Úzyn dәlizding sonyndaghy kabiynetining aldyna jetkende iyghyna asynghan aq týsti qayys sómkesining ishki qaltalaryn aqtaryp esikting kiltin izdey bastady. Jana amandasqan kisi qasyna jaqyndap kelip óte biyazy, sypayy týrmen:

– Keshirim ótinem! Gazettegi jarnamany sizder berip pe edinizder?– dep súrady. Sypaylyghy sonday, beyne bir patsha sarayyndaghy aqsýiek hanshayymnyng aldynda iyilip túrghan lakeyshe kishireye sóiledi. Onyng júmsaq qonyr dauysy Almanyng qúlaghyna jyly estildi. Kózinde de jarqyldaghan sәule bar eken.

– Ne turaly? Qanday jarnamany aitasyz?– dedi búl ishi bilip túrsa da alghash kórgen bógde adamgha syr bermeuge tyrysyp.

– Keshiriniz! «Firmagha kommersiyalyq diyrektor kerek» degen,– dep sypayy kisi jay ghana jymidy. Ezu tartqany da ózine әdemi jarasady eken. Sóileskenning ózi jaghymdy kórinip, Almanyng kónili kóterile týsti.

– IYә, biz bergenbiz. Kiriniz!– dep jalghyz bólmeli, aumaghy at shaptyrym kabiynetting esigin aiqara ashty da,– Siz jayghasa beriniz. Qazir, terezeni ashyp qoyayyn,– dep qarsy bettegi tynysh baqqa qaraytyn terezeni jartylay ashty.
Mamyrdyng kýni sәske bolmay qyza bastapty. Syrttan jyly lep kirdi. Júpyny kabiynette sóreleri bos eski sary shkaf, úzyn qonyr ýstel, qara drappen qaptalghan ainalmaly kreslo, jenil temir ayaqty tórt oryndyqtan ózge eshtene joq. Ong jaq qabyrghagha úzynsha kelgen dóngelek aina, týrli-týsti kýntizbelik plakat, sol jaqtaghy qabyrghagha ýlken masshtabty «Qazaqstannyng geografiyalyq kartasy» ilingen. Esikting mandayshasyna qoladan jasalghan attyng taghasy qaghylypty. Tereze jaqtaghy tórgi qabyrghadan Túnghysh Preziydentting sústy portreti tesile qarap túr. Kelgen kisining mysyn basyp túrsyn degendey.

Taqtaylary qansyp, syry kóshe bastaghan edendi syqyrlatyp baryp Preziydent portretining qasyndaghy ózining ornyna jayghasqan song Alma sypayy kisige qarap:

– Qúlaghym sizde. Ayta beriniz,– dedi.

– Áueli tanysyp alsaq qalay bolady?– dedi beytanys adam jenil jymiyp.

– Mening aty-jónim Alma Isahanqyzy,– Ol ózining esimin әkesining esimimen qosarlandyra ataghandy únatady. Solay atasa ózin kәdimgidey tәp-tәuir adam sezinip qalady. Tipti ghylymmen ainalysamyn dep miy ashyp ketken dosent kýieuin de ózin solay ataugha ýiretken. Búghan deyin ózi lobarant bolyp istegen Tehnologiyalyq instituttaghy kafedra qyzmetkerleri de, studentter men aspiranttar da týgel solay ataytyn.

– Sergey Nikolaevich Platonov,– dep kelgen kisi qolyn úsyndy. Alaqany maqtaday júmsaq kórindi. Ómirinde qara júmys istemegen adam siyaqty.

– Siz búryn biznes salasynda júmys istep pe ediniz?– dep súrady Alma.

– Qúrmetti Alma Isahanqyzy! Eger qarsy bolmasanyz eng әueli men sizge óz súraqtarymdy qoyyp alsam dep edim,– dedi Sergey Nikolaevich qyzday syzylyp. Alma ishtey «Myna kisiniki qyzyq eken. Sonda menen ne súramaqshy?» dese de, әdepten aspayyn dep:

– Qarsylyghym joq. Súray beriniz,– dedi.

– Sizding firmanyz qalay atalady?

– «Alan» kompaniyasy.

– Kompaniya qyzmetining baghyty qanday?

– Elding bәri siyaqty sauda-sattyqpen ainalysamyz.

– Bizneste tәjiriybeniz bar ma? Kompaniyanyng jyldyq qarjy ainalymy qalay? Esep-shotynyzda qansha aqsha bar?

– Jana ghana ashylghan kompaniya ghoy. Tәjiriybe de joq, aqsha da joq. Tipti telefon tartyp ta ýlgermedik. Júmysqa endi kirissek dep otyrmyz.  Jarnamada jazdyq qoy: «Kommersiyalyq diyrektor, esepshi-buhgalter kerek» dep. Jóni týzu adamdar bolsa, komandamdy osylay jasaqtamaqpyn. Qazaqta «Kósh jýre týzeledi» degen jaqsy mәtel bar. Ornymyzdan qozghalsaq, arghy jaghyn kóre jatarmyz,– dedi Alma shyndyghyn aityp. Sergey Nikolaevich onyng әr sózin múqiyat tyndap «ymm...ymm» deumen boldy.

– Alma Isahanqyzy, taghy bir-eki jaytty súrasam renjimeysiz be?

– Súranyz.

– Sizding mamandyghynyz qanday?

– Ony qaytesiz?– dedi Alma kýlip.– Men tehnologpyn. Jenil ónerkәsip salasynyng tehnologymyn.

– Búl óte manyzdy nәrse. Búryn qarjylyq qújattarmen júmys istep kórip pe ediniz? Buhgalteriyadan, bank isinen habarynyz bar ma?– dedi Sergey Nikolaevich Almanyng jýzine ýnile týsip.

– Buhgalteriyany azdap bilemin. Bank isin ómirding ózi ýiretedi. Ol jerde kenesshiler bar ghoy.

– Degenmen bәrin bilgeniniz kedergi bolmas edi. Endi basty mәselege kósheyin. Eger birge júmys istesek, mening qyzmetimdi qalay baghalar ediniz? Aylyqqa otyrghyzasyz ba, әlde ózim әkelgen taza paydanyng payyzyn beresiz be?

– Ázirge esep-shotta qarajat joq. Eger birge júmys isteuge kelissek, tapqan tabysynyzdan payyz beremin.

– Qansha payyz?

– Ony uaqyt kórseter. Endi mening súraqtaryma jauap berseniz. Siz búghan deyin qayda júmys istediniz? Qayda túrasyz?

– Joq, siz payyz turaly naqty aitynyz?

– Óziniz qansha der ediniz?

– Men biraz ýlken kompaniyalarda qamtamasyz etushi «snabjenes» bolyp istedim. Kommersiyalyq úsynystarym óte kóp. Jәne bәri de qolgha alyp kirisse bitetin júmystar. Maghan tek oilarymdy iske asyratyn kompaniya kerek. Tynbay enbektenemin. Aylyqqa otyrmaymyn. Týsirgen paydamnyng teng jartysyn alamyn. Siz myna qabyrghagha Qazaqstannyng kartasyn ilip qoyypsyz. Búl kartanyng shenberinen shyghu kerek. Men Reseymen qatynas ornatamyn. Germaniyamen, Qytaymen alys-beris jasaymyn. Úsaq-týiekpen ainalyspaymyn. Iri megajobalardy qolgha alamyn. Biraq sizge qoyatyn basty shartym bar: Maghan erkindik beresiz. Bir iske kirissem erkin qimyldauym kerek. Áriyne, sizben aqyldasyp otyramyn ghoy. Sәti kelgende tiyisti jerlerge qarjyny da ózim tóleuge mýmkindik bolsa deymin. Sonda sizding kompaniyanyzdy tez arada kóterip beremin. Oghan sene beriniz,– dedi Sergey senimdi sóilep.

– Olay bolsa óziniz kompaniya ashyp, sony kótere bermeysiz be? Maghan nege keldiniz?– dep Alma súraqty qabyrghasynan qoydy. Ishinen: «Myna kisining aitqandary ras bolsa, naghyz maghan kerek adam osy eken ghoy» dep otyr. Sergey Nikolaevich sasqan synay tanytpady.

– Qymbatty Alma Isahanqyzy! Jana tanyssaq ta sizge biraz syrymdy ashyq aitugha rúqsat etiniz. Ómir bolghan song әrtýrli jaghdaylar bolady. Men óz atyma firma ashsam, ertenine organdar sonyma týsui mýmkin. Almatygha otbasymmen kóship kelgenime bir jyl boldy. «Orbita» yqsham audanynda túramyn. Oghan deyin ózim tuyp-ósken Semeyde túrdym.

Osydan eki jyl búryn bir tirlikter boyynsha organnyng adamdarymen jagha ústasuyma tura keldi. Ádildik bar dep jýrmin ghoy. Qaydan bileyin? Olay emes eken. Qazaqstanda әdildikti aqymaq adam ghana izdeydi. «Dәuding arty diyirmen tartady» degen ras. Olar maghan kýn kórsetpey qoydy. Qayda barsam da jolymdy kesip tastaydy. Reseyge ketip qalghym keldi. Biraq men qazaqtardyng ishinde óskenmin. Ózimdi Arghynnyng bir balasymyn dep sanaymyn. Reseylik orystarmen til tabysa almaspyn dedim.

– Qylmys jasap qashyp jýrgen joqsyz ba әiteuir? Álde birdeneni bólise almay qaldynyzdar ma? Ol qanday jaghday edi?– dep súrady Alma әieldik qyzyghushylyghy artyp.

– Oi, Alma Isahanqyzy! Siz qanday sezimtal jan ediniz?! Dәl taptynyz. Olar mening ýlesimdi bermey qoydy. Bylaysha aitqanda «laqtyryp» ketti. Óz ýlesimdi daulap edim, bәlege qaldym.

Qalalyq milisiyanyng bastyghy jaqyn tanysym bolatyn. Soghan ýlken joba turaly aittym. Semeydegi bir bank filialynyng bastyghy onyng jaqyn tuysy eken. Sol kisige shyghatyn adam tappay jýrgenmin. Qazaqtardy óziniz bilesiz ghoy, tuysqan dese janyn beredi. «Sol tuysynmen tanystyr, nemese, osy jobany ózing úsyn» dedim.

Joba bolghanda qanday joba?! Naberejnye Chelny qalasynan bir tiyn da tólemey, elu «KamAZ» mashinasyn alyp keldim.

– Bir tiyn tólemegeni qalay?– dep Alma tandanysyn jasyra almady.

– IYә, iyә! Bir tiyn da tólegen joqpyz. Kenestik kezde onday tәsilderding myn-san týri bar edi ghoy. «KamAZ» zauyty men uaqytsha bir firma arasynda kelisim shart jasaldy. Semeydegi bank filialy tólem tapsyrmasynyng týbirtegine elu «KamAZ»-dyng aqshasy tolyq tólengenin rastap mór basyp berdi. Biraq eshqanday da tólem operasiyasy bolghan joq. Sol mór basylghan bir japyraq týbirtek boyynsha mashinalar zauyttan jiberile beretin. Qazaqstangha kelgende olar ýsh ese baghasyna satylady. Bylaysha aitqanda, on jeti mashina satylsa, elu mashinanyng orny jabylady degen sóz.

«KamAZ» zauytyndaghylar eki aptadan keyin aqshany izdey bastady. Sol kezde «Audarymnan qate ketipti» dep, qayta audarghansyp, soghan deyin satylyp ketken on jeti mashinanyng aqshasymen tolyq jaba saldyq.  Qalghan otyz ýsh mashina tegin týsip túrghan joq pa? Ýsh mashinany әlgi milisiyanyng bastyghyna berip, basqasyn bankpen teng bólisetin bolghanbyz. Eki tuysqan ózara kelisip alyp, maghan ýsh mashina berip, qalghan otyzyn ózderi joq qyldy. Búl isteri maghan únamady. Sony ýlken dau bolyp, qyrqysyp tyndyq. Biraq, ýsh «KamAZ»-dan ózge eshtene ala almadym. Kerisinshe, meni qorqytyp-ýrkitip, kórsetpegenderi qalmady. Solar taghy da aldymnan shygha ma dep firma ashpay jýrmin. Maghan sengeninizdi qalaymyn,– dedi Platonov. Sóilegen sayyn  onyng sózining shynayylyghyna ilanghan Alma Isahanqyzy oghan qúrmetpen qaray bastady.

– Siz aitqan sharttarmen kelisemin. Menimen birge júmys jasaugha siz kelisesiz be?– dep Platonovqa súrauly jýzben qarady.

– O ne degeniniz, Alma Isahanqyzy?! Sizdey súlu kelinshekting sózinen bas tartu mýmkin be? Maghan býginnen bastap búiryq shygharsanyz da bolady. Ekeumizding aramyzdaghy kelisim shartty erteng ózim dayyndap әkeleyin. Sizben tanysqanyma ózimdi baqytty sanap otyrmyn. Aytpaqshy siz qay jerding tumasy bolasyz?

– Óskemennen.

– Mine, kórdiniz be? Tipti jerles ekenbiz ghoy. Siz orys tiline jetik ekensiz,– dedi Sergey Nikolaevich.

– A-a, men mektepte de, institutta da oryssha oqyghanmyn. Qayta qazaqsham sәl nasharlau.– Ekeui birge kýldi.

Sol kýni Platonov «Alan» kompaniyasynyng kommersiyalyq diyrektory bolyp shyqty.

Arada eki kýn ótken song gazettegi jarnama boyynsha Alma Isahanqyzynyng aldynda jasy eluge tayaghan etjendi әiel otyrdy. Qytaydan oralghan qazaq eken. Arghy bette de, elge oralghan song da tek buhgalter-ekonomist qyzmetin atqarypty. Osy salada otyz jyldyq enbek ótili bar. Esimi Úljan. Týri sharshanqy. Taghdyrdyng tәshpishin kóp kórgen adam siyaqty. Bireuden tauyp alghan jalghyz qyzy boyjetip qalypty. «Aqsay» yqsham audanynda eki bólmeli pәterde túramyn dedi. Biraz әngimelesip, óz isin biletin adam ekendigine kózi jetken song Alma ony da jarty stavkagha júmysqa qabyldady. Ol kisi basqa firmalardyng da esep-qisabyn qatar jýrgizetinin aitty. Qaladaghy bir korporasiyanyng shtattaghy buhgalteri kórinedi. Ol «Alan» kompaniyasynyng barlyq esep-qisabyn óz qolyna alatyn boldy.

*      *      *

Platonov kelgeli «Alannyn» júmysy algha basyp jýre berdi. Sergey Nikolaevich anqyldaghan adal, júmysqa berilgen, óte isker adam eken. Jan-jaqtan júlyp-tartyp «Alan» kompaniyasynyng esep-shotyna aqsha týsire bastady. Alma da sózinde túryp, oghan uәdeli payyzyn kelisim shartqa say tólep túrdy. Sergey Nikolaevichting arqasynda «Alan» kompaniyasy nesiyege múqtaj bolmady.

Platonovtyng kók týsti «Jiguli» mashinasy bar. Ekeui sol kólikpen kýnúzaq birge jýredi. Jaqyn adamdarday syr ashyp, jýrek týbindegi syrlaryn jasyrmay aitatyn jaghdaygha jetti.

Sergey Nikolaevich әzil-qaljyngha da sheber-aq. Keyde Almany kózinen jasy aqqansha kýldiredi. Ony erkeletip, Almusha dep ataytyndy shyghardy. Ózining kýieuine esimi men әkesining esimin qosaqtatyp aitqyzatyn súlu kelinshek sypayy Platonovtyng erkeletkenin ishtey únatyp túratyn boldy.

– Evrika!– dedi bir kýni Platonov.– Evrika! Almusha, ekeumiz aqshanyng astynda qalatyn boldyq!

– Taghy ne oilap taptynyz?– dedi Alma tandanyp.

– Búqtyrylghan et! «Tushonka»!

– Sonymen?..

– Siyr etinen jasalghan «tushonka» satamyz,– dedi Sergey quanyshyn jasyra almay. Alma әli týsinbey túr. Biraq Sergey Nikolaevichting beker sóilemeytinin bilip alghan edi. Bir jaqsylyq kýtti.

– Aytsanyzshy endi,– dedi erkeley sóilep.

– Almatynyng et kombinaty bar emes pe? Qazir sol úiym aksionerlik qoghamgha ainalghan. Preziydenti Shymkentten kelgen Ketebaev degen qazaq. Shirigen bay. Sonyng viyse-preziydentine shyqtym. Turin Volodya degen. Bylay etemiz: Men súrap anyqtadym. Bir vagonda seksen tórt myng banka búqtyrylghan siyr eti bolady eken. Ár bankasynyng baghasy bazarda  myng tórt jýz som túrady. Kóterme saudada eng kemi bir myng som. Al bizge kombinattyng óz baghasymen әr bankasyn bes jýz somnan beretin boldy. Bir vagonyn qyryq eki million somgha alyp, seksen tórt milliongha satamyz da, buma-buma aqshany búrqyratyp qaltamyzgha basyp otyra beremiz.

– Ony satyp alatyn aqsha qayda?– dedi Alma basyn shayqap.

– Eshtene uayymdama, Almusha! Bir tiyn da aqsha salmaymyz. Sen Sergey Nikolaevichti bilesing ghoy. Joq jerden aqsha jasaytyn býgingi Ostap Bender degeniniz men bolam. Qoghamdaghy aqymaqtyqtyng bәrin óz paydamyzgha sheshuimiz kerek. Ostap Benderdi osy júrt aqymaq deydi, kerisinshe, ol sol kezdegi qoghamdy aqymaq qylghan adam. Endi týsinding be?

– Týsinsem búiyrmasyn. Sergey Nikolaevich júmbaqtamay aitynyzshy.

– Aytqanda bylay: Turin bizge buhgalteriyasynan bir vagon «tushonkagha» tólemge arnalghan shot alyp beredi. Shotty bir apta ishinde tóleu kerek. Al biz ony ýsh-tórt kýnde basqalargha eki ese baghasyna satyp ýlgiremiz. Kombinatqa  tólenuge tiyis qarjyny onyng esep-shotyna audartamyz. Biz tipti sausaq qimyldatpaymyz. Satyp alghan adamdar «tushonkany» kombinattan artyp alyp ketedi. Vagondaghy tauardyng jarty baghasyn naqty aqshamen alamyz. Chemodan-chemodan aqshany ofiske әkelip beretin qylamyz. Al Turinge ózimiz alghan qyryq eki millionnyng on payyzyn syilyq retinde beremiz. Tórt million eki jýz myng som. Qalghanyn teng bólip alamyz. Ár vagondy satqan sayyn sening qaltana on toghyz million som týsedi. Múnym qalay, Almusha?– dep qasynda túrghan eliktey súludy nәzik belinen qúshaqtap, jerden kóterdi de bir ainaldyryp, betinen sýiip-sýiip aldy. Onyng quanghanyn kórip, әri bopyraghan qyruar aqshany elestetip Alma da riza bolyp qaldy.

Platonov – kombinator. Shygharmaytyny joq. Bir nәrsening mýiizi kórinse qúlaghymen qosyp júlyp alady. Búlar eki aida tórt vagon búqtyrylghan etti qyl ýstinen satyp jiberdi. Eshqanday qylmystyng izi bilinbeydi. Et kombinatyna aqsha tólenip jatyr. Vagon-vagon «tushonka» kombinattan artylyp ketip jatyr. Bәri zandy. Turin de razy bolghandyqtan tegin shotty on payyzgha púldap, qayta-qayta shygharyp berdi. Platonov bir japyraq qaghazdan adamnyng basy ainalatyn aqsha jasap, Alma ekeui ayaq astynan shash-etekten qaryq boldy. Naqty aqsha chemodanmen, qappen kelip jatqanda súlu kelinshekting basy qalay ainalmasyn. Ol songhy eki aida kabiynetinen shyqpay-aq seksen million som payda kórdi.

Alma Isahanqyzy az uaqyttyng ishinde ózgerip shygha keldi. Tau eteginen ýlken ýi, astyna elde joq qymbat mashina satyp aldy. Gauhar men altynnan qymbat әshekeyler taqty. Aqshany kýrep tauyp jatqan song maybas kýieuin mensinbeytin boldy. Aralasyp jýrgen qúrbylary men dostaryna shekeden qaraytyndy shyghardy. Olar da búnyng mastana bastaghanyn sezip, irgesin aulaq salugha kóshti. «Jaman atqa jal bitse, janyna torsyq baylatpas. Pishtu!» desti. Kýieuining qúrdastary: «Áy, mәnjubas! Ýistip jýrip súlu qatynynnan aiyrylyp qalma!» dep eskerte bastady.

Sergey Nikolaevichtyng da esebi týgel. Alma tapqan seksen milliondy ol da tapty. Biraq el-júrttyng kózine týspeu ýshin eski kók «Jiguliyin» tependetip, enbektoryday tepkilep minip jýre berdi. Aqshasy kóp adamgha tipti úqsamaydy.

*      *      *

Platonovtyng bir jaman әdeti bar eken. «Zapoy» degen. Jap-jaqsy adam bolyp jýredi-jýredi de bir kýnde zym-ziya joq bolyp joghalady. Ne óli, ne tiri ekenin bilmey Alma sasqalaqtaydy. Óitkeni onyng Sergey Nikolaevichsiz kýni joq. Al ol bolsa qatyny men on eki jasar balasyn basqa jaqqa quyp jiberip, ýige qamalyp alyp sharap ishedi. Kýn ishedi, týn ishedi. Myna jaryq әlemnen jyraq ketip, edenge aunap, sandyraqtap jatady.

Júmysta jany qysylghan bir kýni Alma ony ýiine izdep bardy. Qonyraudy qansha bassa da ishtegi mas adamnyng esikti ashugha әl-dirmәni jetpedi. Platonov esikke deyin plastunsha jyljyp jetti de, ornynan kóterile almaghandyqtan aghash esikting astyndaghy sanylaudan jýz somnyng úshyn shyghardy. Qyryldaghan dauysy syrtta túrghan Almagha ýzilip-ýzilip estildi.

– Bir bótelke sharap әkelip ber!– dedi әreng sóilep.

– Qap! Myna kisini-ay!– dep kýiinse de Alma adamgershilikten shyqpayyn degendey aqshany alyp, dýkenge qaray qúldyrandady. Aytqan sharabyn alyp, pәterding aldyna qayta keldi. Esikting syrtynan qúlaghyn taqap tyng tyndap edi, loqsyp, qúsyp jatqan dauys estildi. Búl jiyirkene tyjyrynyp: «Myna kisi ishse shoshqa bolyp ketedi eken-au» dedi ishinen. Sonda da әkelgen sharapty syrtqa tastap ketpeyin dep esikti qatty-qatty qaqty. Áyteuir bir mezette Platonov esikti ashty-au.

Onyng týrin kórgende Alma óz kózine ózi sene almady. Búl biletin mәdeniyetti, sypayy Platonovtyng júrnaghy da qalmapty. Aldynda azyp-tozghan albasty túrghanday boldy. Ákelgen bótelkeni bosaghadan aspay, qolyna ústata saldy da, ólerdey sasyp túrghan maskýnem adamnyng týrine qayta qaraghysy kelmey, úshynarday jiyirkenip, keri qaray bezip berdi.

«Zapoy» kemi on kýnge sozylady eken. Student kýninde Alma ataqty aqyn Aleksandar Bloktyng kýndelikterin oqyghany bar edi. Sonda aqynnyng kýndeligi kýn sanap jalghasyp keledi de, bir túsqa kelgende on shaqty kýn ýzilip qalady. Sol on kýnning opyrayghan ornynda «Zapoy» degen bir-aq sóz bajyrayyp túratyn. Sóitse ol da sol kezde myna Platonov siyaqty múnsyzdyng kýiin keship jatady eken ghoy.

Sergey Nikolaevich on ekinshi kýni júmysqa shyqty. Saqal-múrtyn  qyrynyp, múntazday kiyinip, galstuk taghyp, jenil júparly iyissu seuip alypty. Dәl alghashqy kórgendegidey sypayy, minәii qalypqa týse qalypty. Degenmen ózin kinәli janday sezinip, janarlary tómenshiktey beredi. Alma oghan әueli kózining astymen qarady da:

– Qosh kórdik, Ostap Bender myrza! Odessadan qayttynyz ba?– dedi artynsha jymiyp.

– Alma Isahanqyzy! Siz maghan renjy kórmeniz. Men jeti qat kókten asyp, Úly Ruhpen tildesip qayttym,– dedi Platonov tómen qaraghan kýii.

– Siz joqta myna buhgalter Úljan әbden mazamdy alyp boldy,– dep Alma oghan múnyn shaqty.

– Sonda qalay? Ol ne deydi?

– Turinge songhy tórt million eki jýz myng somdy limittik chekten alyp bergen joq pa edik? «Ne ýshin? Kimge berildi?» dep Úljan sony tyqyldap súrap qoymady. Turinge bergenimdi aityp edim, qyp-qyzyl pәlege qaldym. «Sender para berip jýr ekensinder. Búdan bylay mening aitqanymdy istemesender, men qarjy baqylaushy úiymdargha shaghynamyn. Myna chek barda tyrp ete almaysyndar. Sottalyp ketesinder» deydi. «Maghan tonazytqysh әperesin, ýiime jihaz әperesin, jóndeu júmystaryn jýrgizip beresin. Áytpese senderdi ústap berip, qúrtam!» deydi. Ne istesek bolady? Sizding kelgeniniz jaqsy boldy ghoy. Kimmen aqyldasarymdy bilmey otyr edim,– dedi Alma týnilgendey bolyp.

– Siz ýlken qatelik jiberipsiz, Alma Isahanqyzy. Onday qúpiyany buhgalterge ómirde aitugha bolmaydy. «Qúpiya ishinde jatqanda sening qúlyn, syrtyna shyqsa sen onyng qúlysyn» degen. Eki tuyp bir qalghanyng bolsa da qúpiyandy eshkimge aitpauyng kerek. Endi ol әiel solay qorqytyp-ýrkite beredi. Búl buhgalterden tez arada qútylu kerek.

– Qalay? «Júmystan shyghasyn» deymiz be?

Platonov: «Asa qymbatty Alma Isahanqyzy...» dep kele jatyr edi Alma kesip tastady:

– Sergey Nikolaevich! Sizge ne boldy, sonsha mәimónkelep? «Alma Isahanqyzy! Alma Isahanqyzy!» dep. Ádettegidey «Almusha», «sen» dep aita berinizshi. Qoyynyzshy osynday әrtistikti,– dedi nazdana búrtiyp. Platonov Almanyng әdemi janarlaryna qarap jymida da:

– Jaraydy, Almusha! Men netip... Sәl kinәli bolghan son...– dedi balasha qipaqtap.– Qalaghanyng bolsyn! Búdan bylay qaytalanbaydy.

– Bәse, endi ózinizge keldiniz. Sonymen ne isteymiz?

– Ol qatyn baryp túrghan súrqiya eken!– dedi әielding jan dýniyesin jaqsy biletin Platonov Almanyng aiyzy qana týssin dep,– O bastaghy maqsaty osynday kiltipan tabu bolghan ghoy. Buhgalter senimdi adam bolmasa qiyn. Kósheden alugha bolmaydy.

– Olay deseniz, sizdi de kósheden aldym ghoy. Onda túrghan ne bar?– dep qaldy Alma.

– Men, men ghoy. Bәri adamgha baylanysty. Mening oiym taza, saghan adalmyn. Al myna әielding oiy búzyq bolyp túr. Bir amalyn tauyp, tez qútylu kerek.

– Oiy búzyq bolmasa eki ay júmys istemey jatyp osynday «shantajgha» bara ma? «Siz bossyz! Bara beriniz!» deymiz be?

– Jo-joq! Múnday adamdarmen úrysyp-kerisuge bolmaydy. Ol óte qauipti. Ishi-bauyryna kirip, aldausyratyp, syilastyqpen shygharyp salu kerek. Qansha uaqyt ótse de ózine qarsy әreketke barmaytynday bolsyn.

– Sonda maghan ne iste deysiz?

– Onyng aitqanyn iste. Tonazytqyshyn әper de, firmany jabatyn boldyq de. Esebin ótkizsin de kete bersin.

Búlar solay kelisti. Biraq Úljan buhgalter onay shaghylatyn janghaq emes-tin. Ózining otyz jyldyq tәjiriybesinde talay syghyrkózdi kórgen kәnigi mystan edi. Anqyldaq Almanyng arghy oiyn birden-aq bilip qoydy. «Sen menimen oinap jýr ekensin. Men saghan kórseteyin!» dep óz talabyn oryndatugha kóshti. «Mening aitqanymdy istemeyinshe búl firma jabylmaydy» dep kesip aitty. Ertenine tonazytqyshqa, pәterin jóndetuge, jihazgha kerek dep on million somnyng esebin alyp keldi. Obaly ne kerek, Alma Úljannyng qolyna on million somdy naqty aqsha týrinde sanap berip, әreng qútyldy. Degeni bolghan song Úljan: «Al qaraghym, endi firmandy jaba ber!» dep buhgalteriyanyng esep qújattaryn Almanyng ýstelining ýstine laqtyryp ketti. Bir sәttik ashyq auyzdyghy ýshin onbay tayaq jese de, kýshala jalaghanday ishi ashyp kýiinse de Alma qabyrghasynan kýirep qalghan joq. Qolynda bar kóp aqshagha sýiendi.  Sergey Nikolaevich aman bolsa on million som taghy da tabylar dep sabyrgha keldi. Úljannyng ornyna ózining biyazy minezdi, qoyday juas tuys sinlisin shtatqa otyrghyzdy.

*      *      *

Platonov turaly oilaghanda Alma qatelesken joq. Naghyz arqa sýieytin azamat. Ýnemi kýlimdep jýredi. Sóitip jýrip-aq bir oidan bir oidy balalatyp, bir júmystan ekinshi tirlikting úshyn shygharyp alady. Keshe ofiske soghyp:

– Almusha, saghan bir «surpriyzim» bar!– dedi ol.

– Ol qanday «surpriyz»?

– Endi «Halva» satamyz.

– Qoyynyzshy.

– Qoyatyn eshtenesi de joq. Qolda túrghan nәrse.

– Oi, Ostap Benderim-ay! Taghy ne shyghardynyz?– dedi Alma ýmittene qarap.

– «Jemis-konservi zauytymen» júmys isteymiz. Zinaida Vasilievna degen tanysym sonda diyrektordyng orynbasary edi. Sol kisimen kelisip keldim. Eshqanday aqsha shygharmaymyz. Et kombinatynda qoldanghan әdis boyynsha zauyttyng «Halvasyn» syrtynan satyp otyramyz. Eki ese qaytarymmen satylady eken. Zinaidagha taza paydamyzdyng on payyzyn berip túramyz. Aqshagha batamyz!– dedi Platonov Almanyng nәzik qolyn qysyp. «Tushonka» satyp kóp aqshagha dәndep qalghan Almanyng kózderi kýlimdep shygha keldi.

– Al, onda ne túrys? Iske kiriseyik!– dep alaqanyn ysqylap quandy.

Ekeulep «Halva» satyp alushy kompaniyalardy izdeuge kiristi. Alma Isahanqyzynyng aldyna naqty aqsha taghy da chemodanmen kele bastady.  Búl әreketten olar bir ay ishinde alpys million som payda tauyp, qaq ortasynan teng jaryp bólip aldy.

– Qashanghy tyshqanshylap jýremiz. Múnyng bәri úsaq-týiek sharualar. Mening basymmen biz milliarder boluymyz kerek qoy. «Ýlken kemege ýlken aidyn kerek». Maghan kenistik jetpey jatyr,– dedi birde Platonov.

– Sergey Nikolaevich! Jaghdayymyz jaman emes qoy. Shampan zauytynyng shampanyn da sattyq. «Gornyy Gigant» sharuashylyghynyng almasyn da sattyq. Bir tiyn shygharmay Vladivostok, Habarovskige alma jetkizip, qyruar aqsha týsirdik. Sizge ne boldy?– dep Alma onyng jauabyn tosty.

– Bizneske aqshany aqymaqtar salady. Bankting nesiyesin de jarymester alady. Aqyldy adam joqtan bar jasaydy. Zaman qolayly bolyp túrghanda qoldan kelgenshe qimyldap qalu kerek. Erteng Qazaqstannyng óz valutasy shyqsa Reseymen júmys isteu qiyngha soghady. Konvertasiya jaghy qalay bolatynyn kim biledi? Sondyqtan Reseymen býgin júmys istep qalayyq. Mende bir keremet iydeya bar. Jobany qújattau jaghynan sening kómeging kerek. IYjevskining «Moskvich» shygharatyn avtomobili zauytynan bir myng «Pirojkovoz», nemese, Tolyattiyding zauytynan bir myng «Jiguli» alyp keluge bolady.– dep Platonov aldyna aq paraq alyp, jana jobanyng esebin jaza bastady.

– Myng mashina?!– dep Almanyng kózi baqyrayyp, auyzy ashylyp qaldy.– Ony da qaltanyzdan aqsha shygharmay alyp kelesiz be?

– Áriyne, qymbattym!– dedi Sergey sypayy ghana ýn qatyp,– Sen qasymda bolyp, qol úshyn berseng boldy. Tolyattiyding baghyty IYjevski baghytyna qaraghanda tiyimsizdeu. Sondyqtan «Pirojkovoz» mәselesin qolgha alayyq.

– Oi, Ostap Bender! Ostap Bender! Siz meni tandandyryp-aq óltiretin shygharsyz. Myng mashina degen mening miyma simaydy. Ne istemekshisiz? Aytynyzshy,– dedi erkeley sóilegen Alma kýlimdep, Platonovqa yntyqqanday kózin sýzip.

– Ne isteytini bar? Áueli ekeumiz qol ústasyp IYjevskidegi zauytqa baramyz. Kelisim shartqa otyramyz. Zauyttyng bosatu baghasy boyynsha bir «Pirojkovoz» ýsh million som túrady. Almatygha jetkizu qyzmetimen ýsh jarym milliongha ainalady eken. Bizde jeke saudada әr danasy on eki millionnan satylyp jatyr.

– IYjevskidegi zauytta sizding tanysynyz bar ma? Ákelgen kýnde de myng mashinany qayda syidyrasyz? Qalay satasyz ony?

– Tanysty tabamyz. Ol qiyn sharua emes. Zauyt diyrektorynyng hatshysy bolu kerek. Onday jerde әdemi qyzdar otyrady. Olar әdette basshynyng naqsýieri bolady. Sol hatshy qyzben telefon arqyly tanyssaq boldy, mәselening bәri onynan sheshiledi dey ber. Diyrektordyng tamyryn basyp, qalauyn taba alamyz. Sol qyz bizge kómektesedi.

– Áy, serim-ay! Qaydaghyny oilap qoyasyz-au!

– Almatyda tehnikamen qamtamasyz etetin respublikalyq mekeme bar. Onyng bastyghy Andrey Andreevich Kozlov degen kisimen tanystym. Ár toqsanda eki jýz elu mashinadan, bir jylda myng mashina alamyz dedi. Bizge olar әr mashina ýshin tórt jarym million som audarady. Al ózderi ony on millionnan birden-aq taratyp jiberedi. Bizge әr mashinadan bir million som qalady. Myng mashinadan bir milliard som alamyz. Kozlov eki ese payda tabady. Mine, milliarder boldyng degen osy emes pe?!– dep Platonov jana ghana shimaylaghan paraqty Almanyng qolyna ústatty.

Almanyng tandanysynda shek joq. Milliard! Milliard! Týsine kirmegen sandar ghoy. Taghy da bir tiyn shyghynsyz. Mynau Sergey Nikolaevich – úly kombinator-au! Osynyng bәrin qaydan shyghara beredi desenizshi.

Qúday sәtin salyp, oilaghan maqsatqa jetkendey bolsa Alma kimge qaraydy? Kýnin әreng kórip jýrgen adamdarmen sóilespek týgili, әueli amandasar ma eken? Keshegi institutta ózine zәbirlik kórsetip, júmystan bosatqan dekansymaqtyng qolyn da almaydy ghoy. Dekan týgil ózin qúday sanaytyn rektorgha da búrylyp qaramas. «Oy, Qúdayym-ay! Ózing jar bola gór!» dep alaqandarymen betin basyp, tәtti qiyalgha berildi.

*      *      *

Qarasha aiynyng basynda Platonov aitqanday ekeui qol ústasyp, Almatydan Ekaterinburg arqyly úshyp, keshkilikte IYjevsk qalasyna jetti. Bastauysh synyptarda oqityn úly men qyzyn dosent kýieuine tapsyryp, «búiyrsa eki-ýsh kýnde kelip qalamyn» dedi. Almanyng Platonovpen birge alys jolgha shyqany alghash ret.

Sapargha birge shyqqanda adamdy jaqynyraq tanisyn. Sergey Nikolaevich ne degen meyirimdi jan edi. Almatynyng әuejayyna kelgennen bastap búnyng asty-ýstine týsip, baladay bәiek boldy. Áyelding kónilin tabugha kelgende ol aldyna jan salmaytyn. Ár isimen Almanyng jas kónilin mayday eritti.

Platonov avtozauyttyng basshylaryn telefonmen-aq baylap tastaghan. Diyrektordyng hatshy qyzy Tanyanyng týrin kórmese de telefonmen sypayy sóilep, ainalyp-tolghanyp silesin qatyrdy. Búl telefon soqsa Tanya bayyrghy tanysymen sóileskendey: «O, Sergey Nikolaevich! Esensiz be? Almaty qalay?» dep elpendep qalady.

Platonov Tanya arqyly zauyt diyrektory Pankratovqa shyqty. Pankratovpen de dos adamday erkin sóilese beretin boldy. Ózin Almatydaghy zergerlik búiymdar shygharatyn «Alan» degen alpauyt kompaniyanyng kommersiyalyq diyrektorymyn dep, Alma Isahanqyzyn sol ataqty kompaniyanyng Bas diyrektory dep tanystyrghan.

Ol jolgha shygharda Tanyadan: «Sizderge Almatydan ne әkeleyik?» dep súrady. Úyang ýndi Tanya  qysylghanday bolyp: «Asa әure bolmanyz. Mihail Vasiylevichke azdaghan bolgar búryshy men sarymsaq әkelseniz bolady» degen. «Kórding be? Bizdegidey emes, búlarda nysap bar» dedi Platonov Almagha.

Búlar kók bazardan tandap jýrip bes keli bolgar búryshyn, bes keli sarymsaq satyp aldy. Sodan keyin qyz-kelinshekterding qúlaghyna, moynyna, sausaghyna salatyn qazaqy oylary bar týrli arzan әshekey «bijuteriyadan» bir uysyn sarttay saudalasyp, baghasyn әbden týsirip alyp: «Mynalardy ózimizding zergerlik búiymdar kombinatynda jasalghan zattar dep syilaymyz» dep qoydy. Áshekeyli qalamsaptan, ot tútandyrghyshtan da birazyn saldy. «Kýlsheli bala sýikimdi. Búlardy bólimderding bastyqtaryna bir-birden ústatamyz» dedi.

Úshaq «IYjevsk» әuejayyna qonghanda ymyrt ýiirilip qalghan sәt edi. Avtozauyt diyrektory Mihail Vasiylevich Pankratov Almatydan keletin syily qonaqtardy әuejaydan kýtip alugha arnayy mashina jiberipti. Kýtip alushy Aleksey degen jigit búlardy zauyttyng qonaq ýiine alyp keldi. Ekeuin tórtinshi qabatta qatar ornalasqan luks nómirlerge jeke-jeke jayghastyrdy. Tóbesi biyik bólmeler múntazday taza, jap-jana jihazdary jarqyrap túr. Mamyq tósekteri bes júldyzdy oteliding tósegindey ken.  Birinshi qabatta meyramhanasy da bar eken.

– Sizder demala berinizder. Erteng tanghy saghat toghyz jarymda ózim kelip, alyp ketemin. Mihail Vasilievich sizderdi saghat onda qabyldaydy,– dedi Aleksey keterinde. Sergey Nikolaevich Almatydan Pankratovqa arnap әkelgen syilaryn onyng mashinasyna salyp berdi. Alma ekeui: «Juynyp-shayynyp, ayaq sozyp alayyq. Keshki asty birge ishermiz» dep kelisti.

Búlar keshki as ishuge týskende meyramhanada kelushiler joq eken. Elgezek dayashy qyz ekeuin jyly jýzben qarsy alyp, jayly oryngha otyrghyzdy da as mәzirin úsyndy.

– Al, Almusha! Qalaghanynsha tapsyrys bere ber. Býgin ekeumiz bir jyrghayyq. Alghash ret jolgha birge shyghyp túrmyz ghoy, jaqsylap bir adam siyaqty demalayyqshy,– dep Sergey Nikolaevich temeki tútatty.

– Men de sigaret tartayynshy,– dep Alma sómkesinen temekisin aldy.

– Maghan súlu kelinshekterding temeki tartqany únaydy,– dedi Platonov kýlimsirep,– Jalpy, súlu әielge bәri jarasyp túrady ghoy. Qarashy, temeki tartqanda qanday әdemi bolyp ketesin!

– Qoyynyzshy, adamdy úyaltpay,– dep Alma qysylghanday boldy.

– Al sharap ishken әiel odan da súlu kórinedi. Qymbat sharaptan azdap kórsek qaytedi?

– Erteng jauapty kýn. Sony ishpey-aq qoyghanymyz dúrys.

– Almusha! Azdap qana, auyz tiyemiz de qoyamyz,– dep Sergey dayashy qyzdy shaqyryp aldy,– Jaqsy sharaptarynyz bar ma? Ári jenil, әri tәtti bolsyn.

– Gruzin sharaby bar. «Allazaniy». Jartylay tәtti qyzyl sharap,– dedi dayashy.

– Sodan bireuin alyp kelinizshi.

– Sergey Nikolaevich! Azdap qana degeniniz qane? Bir bótelke kóp qoy,– dep Alma qarsylyq tanytqanday boldy.

– Almusha! Búl óte jenil sharap qoy. Týk te etpeydi. Onyng ýstine ózine biraz syrymdy aityp, sherimdi tarqatsam dep edim. Qúday ýshin, qarsy bolmashy,– dedi Platonov júp-júmsaq alaqanyn Almanyng qolynyng ýstine qoyyp. Alma da birazdy kórgen kelinshek qoy, erkekting meselin birden qaytarmayyn dep oilady da:

– Jaraydy. Bayqap-bayqap ishermiz,– dedi.

Ekeui úzaq syrlasty. Alma qyzyl sharaptan tartyna iship otyrdy. Platonov sharapty kótere almaydy eken. Tez qyzdy. Temekini birinen song birin tartty. Kónili shalqyp, sol sharaptyng taghy bir bótelkesin aldyrdy.

Ekinshi bótelkeni aldyrghanda Alma uayymday bastady. Búryn kórmegen shalghay jerde, jat qalada jýrgenderi mynau. Syryn jete bilmeytin bóten erkekpen sharap iship búl otyr. Búl qalada Sergey Nikolaevichten basqa tanityn tiri jan joq. Platonov qatty mas bolyp, birdeneni býldirse qanday jaghdaygha týsedi? Birese qolyn sipap, birese ornynan úmtylyp betin sýiip, ólip-óship otyrghan mas erkek jeligip alyp, onashada tósekke sýirese ne isteydi?

Mas adamnyng oiyndaghy nәrse tilining úshynda túrady. Platonov biraz qyzghan song ózining әielin jamandady. Bóten әielding kóniline jaghu ýshin óz әielin jamandau nadan erkekting ailasy. Onyng búl qylyghyn Alma ishtey jaqtyrmady.

Ábden qyzghan shaqta Platonov Alma turaly ózining ishki oiyn jayyp saldy. Áueli «Men seni sýiem!» dedi. Sonynan «Býgin týnde birge bolamyz» dedi. «Tapqan ekensin!» dep Alma otyr.

– Onday oiynyzdy qaltanyzgha salyp qoyynyz!– dep birden kesip tastady. Ony tyndaytyn Platonov joq. Ol turasyna kóshti:

– Mening keudemnen iyteruge sening qúqyng joq,– dedi ol tilin shaynap,– Ózing oilansanshy! Sening adam bolyp shalqyp jýrgening mening arqam. Men bolmasam sen kimsin? Alghash tanysqanda shotynda soqyr tiyn joq edi. Qazir kimsin? Ýlken ýi, qymbat mashina, brilliant! Bәrin qaydan aldyn, a? Bile bilseng sonyng bәrin men jasap berdim. Al sen... Sening qolynnan ne keledi ózi? Eng bolmasa maghan tósekte qyzmet jasasanshy. Álde ol da qolynnan kelmey me?

– Toqtat endi!– dedi Alma onyng kózine tura qarap. Platonovtyng auyr-auyr sózderine shydap otyra almay, namysy qaynap ketti,– Jerding týbine әkelgende maghan aitpaghyng osy ma edi? Esindi ji, naqúrys! Aram oilaryndy aqtarghanyng dúrys boldy. Shyn beynendi endi kórsettin,– dedi kijinip. Kiykiljindi sezgen dayashy qyz búlargha jaqyndap:

– Sizderde bәri dúrys pa?– dep súrady. Kýiinip otyrghan Alma oghan sóilegisi kelmey jýzin teris búrdy.

– Eshtene etpeydi. Qazir ózimiz til tabysamyz. Bara beriniz,– dedi Platonov basyn tómen salbyratqan kýii.

– Til tabysamyz deydi taghy...– dep ala kózben atyp qarady da Alma sigaret tútatty.

– Alma! Almusha! Meni keshirshi, janym! Artyq kettim bilem. Keshire gór!– dep Platonov silekeyin sýrtti.– Biraq adam aqiqatty moyyndauy kerek. Seni men adam qyldym. Sony biluing kerek.

– Men de qatty ketsem renjimeniz. Bir aqiqatty siz de bile jýriniz. Men qazaqtyng qyzymyn. Ashtan ólsem de óz namysymdy eshkimge taptatpaymyn. Ózimdi basynugha jol bermeymin. Siz bolmasanyz da jerge qarap otyrmas edim. Óz kýnimdi ózim kórer edim. Osyny jaqsylap úghyp alynyz,– dedi Alma sabasyna týskendey bolyp.

Platonov qulyqqa kóshti. Erteng bәrin sharapqa jauyp qútylu ýshin esinen aiyrylghan ólesi mastyng róline kirip ketti.

Búlar meyramhanadan shyqqanda týnning biraz uaqyty bolyp edi. Platonov tórtinshi qabatqa tәltirektep әreng kóterildi de Almany qúshaqtap, jalyna bastady.

– Almusha! Men beybaqty eng bolmasa sen ayashy! Sen týsinshi! Janym qúlazyp jýr. Men ýshin aqsha degen basty nәrse emes. Qansha deseng de tabamyn. Men әli senen milliarder jasaymyn. Tek meni býgin jalghyz qaldyrmashy. Sen bolmasang jastyq qúshaqtap jatamyn ba? Jýrshi! Mening bólmeme baryp jatayyq,– dedi mýlәiimsip.

– Sergey Nikolaevich! Óziniz jekkóretin әielinizding qasyna jetkenshe tizenizdi qúshaqtap jata túrynyz,– dep Alma óz bólmesine kirip ketti de esikti ishinen jauyp aldy. Platonov jarty saghattay esikti syrtynan qaghyp túrdy. Aqyry ózining mysyq dәmesinen týk shyqpaytynyn sezip: «Nu, sterva! Seni әli kórermin!» dep tistenip, tenselip ózining bólmesine ketti.

Joldan sharshap jetse de Almanyng úiqysy shala boldy. Týn ortasynda úiqysy shayday ashylyp ketti. Júmsaq tósekte jalghyz jatyp Almatyda qalghan balalary men momaqan kýieuin oilady:

«Joldasy Dәrken mikrobiologiya salasynyng mamany. Ghylymgha berilgendigi sonsha qasynda súlu kelinshekting jýrgenin de bayqamaydy. Doktorlyq dissertasiya jazyp jatqanyna bes jyl boldy. Ghylymy enbegi әli bitetin emes. Óte baysaldy, adal jigit.

Onyng osy adaldyghy men momyndyghy ýshin qyr sonynan qalmay jýrip, basyn ainaldyryp alghan Almanyng ózi bolatyn. Áytpese Dәrkenning qyz-qyrqyngha qyry joq edi.

Dәrkennen bir úl, bir qyz tapty. Ekeui de әkesine jaqyn. Qazir olar tompiyp úiyqtap jatqan bolar. Solardyng qasynda boludyng ornyna búnyng qaydaghy bir qiyanda, qaydaghy bir erkekpen sandalyp jýrgeni mynau.

Ádette ýiding otaghasy shapqylaushy edi. Dissertasiyadan basqa basyna dym kirmeytin Dәrkenge ne dep ókpeleydi? Ony da jaryta almay jýr.

Dýnie quamyn dep ózi de әieldik bolmysyn úmytyp, er adamgha ainalyp bara jatqanday. Ne istep jýr? Ne bitirip jýr?

Dýniyening týbine jetken adam bar ma? Meyli, kәsip kerek shyghar... Biraq alystan arbalamay-aq, jaqynnan dorbalap ta tirlik jasaugha bolady ghoy.

Bәri qanaghattyng joqtyghynan. Búl da qanaghatsyz eken. Bargha qanaghat qyludy bilmeydi eken. Ákesi marqúm: «Qayghysyz ishken qara sudyng ózi baqyt» deushi edi. Áke taghylymyn da úmytypty.

Biraq búnyng janyna joqshylyq әbden batty ghoy. Ákesi erte ketken song sonynda qalghan bes qyzdyng auyrtpashylyghy densaulyghy dimkәstau anasynyng moynyna týsti. Arqa tútar ne aghasy, ne inisi bolmady. Bes qyz. Qyzdyng ýlkeni ózi edi.

Áyteuir talaptyng arqasynda oqugha óz kýshimen týsip ketti. Student shaghynda da bar oiy anasyna kómektesip, ózinen keyingi tórt qyzdy jetkizu boldy. Qayda barsa kórgeni joqshylyq, jetispeushilik.

Kýieuge shyqqan song kózim ashyla ma degen. Ghalymdardyng otbasyna kelin bolyp týsti. Olar da tiyngha tisin syndyryp otyrghan әulet eken. Taghy sol jetispeushilik.

Búnyng qanaghatsyz boluynyng ózi jas kýninde kórgen joqshylyqtyng yzasy siyaqty. Bala kezden jarymay, joqshylyqty kóp kórgen adam toyymsyzdau bola ma, qalay?

Bәribir adamgha qanaghat kerek qoy. «Qanaghat qaryn toyghyzar, qanaghatsyzdyq jarlygha jalghyz atyn soyghyzar» demeushi me edi.

Qoy, myna tirlik bir jaqty bolsa, osy әdetimdi qoyayyn. Kóringen qyzyldy qualap, alqún-júlqyn shapqylay bermey, ózimmen ózim bolyp, balalarym men Dәrkenimning qasynda jýreyinshi» dedi.

Kózi júmuly bolghanmen sanasy oyau kýide, qalyng oidyng qúshaghynda qansha jatqanyn bayqamady. Tangha juyq qana kóz shyrymyn aldy.

Tanghy saghat toghyzda Mәskeu radiosynan berilip jatqan janalyqtardan «Alayaqtar Reseyding ortalyq bankinen tórt milliard som ýptep ketipti» degen aqparatty qúlaghy shalyp qaldy.

Sol habargha qúlaghyn tigip otyr edi, bólmening esigin bireu batylsyzdau qaqty. Alma býgingi jauapty kezdesuge dayyndalyp, kiyinip, aina  aldynda boyanyp otyrghan. Esikti ashqanda galstuk taghyp, syptay bolyp túrghan Platonovty kórdi.

– Almusha! Qalay úiyqtadyn? Aleksey kelgenshe jarty saghat bar. Tómennen tanghy as iship alayyq. Men anyqtadym, meyramhanada kontiynentalidyq tanghy as beredi eken,– dedi ol týk bolmaghanday. Kózining asty sharaptan kýldiregenmen, bet әlpetin retke keltirip alypty. Alma onyng basynan ayaghyna deyin sholyp qarady da:

– Qazir shygham, Sergey Nikolaevich! Al siz «óziniz sýietin» súlu biykeshten týndegi qylyqtarynyz ýshin djentelimendershe keshirim súramaysyz ba?– dedi manyzdy týr jasap.

– Neni aitasyn? Birdene býldirip qoydym ba?– dep Platonov aspannan týskendey bola qaldy.– Qúday aqy, Almusha! Eshtene esimde joq. Ne boldy ózi?

– Ne boldy? Ne boldy? Bәri boldy. Mening namysyma tiyetin sózder aitqan kim? Myna esikti eki saghat tepkilegen kim?

– Men bilmeymin, Almusha! Maghan olay jala jappashy. Olay boluy mýmkin emes! Keshki asta jap-jaqsy-aq otyrdyq qoy.

– Al, keshki astan keyin ne boldy?

– Qúday aqy, bilmeymin! Eshtene esimde joq.

– Ostap Bender! Tanerteng dәl osylay deytininizdi bilgen edim. Bilmeseniz bilip alynyz: Men siz oilaghanday tómen adam emespin. Týsindiniz be?

– Týsinuin týsindim ghoy. Biraq, ras aitamyn. Hristospen ant isheyin! Eshtene bilmeymin,– dep Platonov bet baqtyrmady. Ózine shang juytpady. Keshirim de súramady.

Osy saparda Almanyng kóp nәrsege kózi ashyldy. Sergey Nikolaevichting boyynda alayaqtyq qasiyet basym eken. Ótirikti shynday soghyp, ózining paydasy ýshin kez-kelgen jerde janyn satyp ketuge beyim túr. «Mynadan abaylamasa bolmaydy eken» dep týidi.

Zauytty aralaghanda Platonov әr bólimge kirgen sayyn Sudyrahmettey sudyrap, kózi kýlgen qyz-kelinshekter kórse Almatydan alyp kelgen arzanqol syrghalaryn taghyp: «Mynany sizderge arnayy alyp keldik. Ózimizding zergerlik búiymdar shygharatyn jeke kombinatymyz bar. Sonda jasalghan búiymdar» dep oilanbay soqty.

Qalamsaptar men ot tútandyrghyshtardy er adamdargha bir-birlep taratyp: «Siz ýshin arnayy alyp keldik. Almatylyqtardan estelik bolsyn!» dep qiyla úsyndy. Onyng әreketining bәri Almany jiyrendirip bitti.

Platonov osylaysha zuyldap jýrip, kelesi jyldyng basynda alghashqy partiyamen jiberiletin eki jýz elu mashinagha aldyn-ala kelisim shart jasasty. Alma qol qoyyp, mór basty.

Júmysty bitirgeni dúrys qoy, biraq janyn satyp, ótirikti shylqytpasa da sol júmys bitpey me? Almany jiyrendirgeni osy edi.

Jalghasy bar...

Temirghaly Kópbay

Suret avtory: Qazanghapov Túrar

Abai.kz