Beysenbi, 26 Jeltoqsan 2024
Qúiylsyn kóshing 5434 4 pikir 24 Mamyr, 2021 saghat 18:01

Kóshke jauapty qos úiymnyng júmysy nege túralap túr?

Elbasy, Dýniyejýzi qazaqtary
qauymdastyghynyng tóraghasy N.Á.Nazarbaevqa

Ashyq hat!

Qúrmetti Núrsúltan Ábishúly!

Qazaqstan Respublikasy ózining azat el, tәuelsiz memleket bolyp jatqan sonau qiyn-qystau, qily zamanda әlemning 43 elindegi qandastarynyzgha ýndeu jasap, atameken, Otanyna shaqyryp, 1992 jyly Almatyda dýniyejýzi qazaqtarynyng túnghysh qúryltay jiynyn ótkizip, últymyzdyng úlylyq qúndylyq qasiyetin әlem eline tanytqan eren enbeginiz arqyly alys-jaqyn sheteldegi qazaqtardyng «Núraghasy» bolyp, úly kósh tarihy derek qorynda esiminiz qalghany ómir shyndyghy.

Óziniz qúryp bergen Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghyna (ary qaray DQQ-y) qúryltayda Sizdi basshy etip saylaghan edi. Sodan beri 5 ret әlem qazaqtary qazaq elinde bas qosyp, talay týiinin kýtken týikildi mәseleni talqygha saldy. Nәtiyjesinde qazaqtyng úly kóshi kóptegen iygi isterge qol jetkizdi. Almaty qalasyndaghy DQQ-da shetelden kelgen etnikalyq qazaqtar bas qosyp, dóngelek ýstel, jiyndar, alqa kenester ótkizui - olardyng Otanyna degen sýiispenshiligin arttyryp, arqa sýier eli bar ekenine kuә bolyp, kýsh-quat berip, ruhtanyp janghyruyna sebepker bolyp jatatyn edi.

2017 jylghy Dýniyejýzi qazaqtarynyng V qúryltayynda qauymdastyqty Núr-Súltan qalasyna kóshirip, «Otandastar qoryn» qúryp, «qandastarymyzgha qoldau kórsete júmys jasaudy jýielep, jandandyryndar», dep tapsyrma bergeninizde shettegi etnikalyq qazaqtar men elge oralghan qandastarynyz bir marqayyp qalghany da shyndyq.

Ókinishke oray osy eki úiymnyng arajigin ajyrata týsinu qandas aghayyndar emes óz maman-qyzmetkerleri arasynda býgingi tanda bir kem dýnie bolyp túrghany jasyryn emes...

Eki qoghamdyq úiymda shtattyq keste boyynsha 40-qa juyq qyzmetkerler túraqty júmys isteydi. Al, naghyz qandastarmen kýndelikti qoyan-qoltyq aralasyp, olardyng mýddesi túrghysynda jergilikti atqarushy memlekettik mekemelermen mәselelerin ontayly qarap, qoldau kórsetuge mindetti kadrlarda shtat joq. Olar tek qana «Otandastar qory» men qysqa merzimge kelisimshart jasasyp, jýktelgen mindetke say qyzmet atqarady. «Otandastar qory» qarjy kózin taba almasa kelisimshart toqtaydy. Qauymdastyqta qarjy kózi joq. Al, qandastarymyzdyng taghdyr tauqymeti, qújattanuy, kelgen ortagha ontayly beyimdeluine kelisimshartpen qyzmet jasap, jýielep jolgha qoi qanshalyqty shynayy jәne Qazaqstan Respublikasynyng barlyq zang ayasynda jauapkershiligi - qogham talaby, taghdyr taraby degen úghymdargha say ekenin týsinuding ózi keybir jandargha qiyndyq tuyndatatyny da bar.

Shyndyghyna keler bolsaq, qandastargha jan-jaqty qoldau kórsetip, ortasyna ontayly ornalasyp ketulerine qamqor boludan góri, kelisimshartta kózdelgen ailyq jalaqy ýshin qúlshynys jasaytyn maman-kadrlar da joq emes. Sebebi - qandastarymyzdyng shetelden alghan bolmys, tәlimin baghalay almauy, qamqorlyq niyet tanyta bilmeui, talanttarynyn oyata almaghanyn qandas aghayyndar aryz shaghymynan biluge bolady.

Oghan negiz - qandastarymyzdyng qauymdastyqtyng qyzmet kórsetuin songhy kezde búqaralyq aqparattyq qúraldary arqyly ashyq eki syngha alyp, jogharghy biylikke úsynys-ótinish jasap jatqandary. Al Almatydaghy DQQ-a baryp, oiyn ortagha salyp, aityp jatqan qandastar joqtyng qasy.

DQQ-yn, «Otandastar qoryn», qandastarymyz kez kelgen uaqytta qoghamdyq úiym retinde kezeksiz qabyldaytyn, bas qosyp, sheshimin kýtken týiindi mәseleni talqygha salghanda, basshylyq jasap, bastamashy bolatyn bas kensemiz dep sezinedi jәne senim artady. Biraq ta, qauymdastyq osy sezim men senimdi aqtay almay otyrghanyn qandastardyng búqaralyq aqparat qúraldary arqyly jazyp jatqan úsynystarynan bilu qiyn emes. Jýzdegen adamdar qol qoyyp, «qauymdastyqty taratu kerek» deui de keybir kadrlargha narazy bolularynan deuge sayady.

Halyq aitsa qalt aitpaytynyn eskere otyryp, sizge tómengidey úsynystar aitqymyz keledi:

1. Dýniyejýzi qazaqtar qauymdastyghy RQB, «Otandastar qory» KeAQ ekeui qoghamdyq úiym retinde memleketimiz ben Ýkimet jәne jergilikti atqarushy biylik arasynda qoghamdyq baqylaudy jýieli jýrgizip, Elbasy jәne Preziydentimizding kóshi-qon sayasaty, baghyt-baghdarlama, tújyrymdamalary negizindegi talaptardyng oryndaluyn,  jasalyp jatqan júmysyn Preziydent pen Ýkimetke tikeley ai, toqsan sayyn statistikalyq mәlimet, aqparat negizinde esep berip otyrugha mindetteu kerek;

2. Halyqqa kórsetetin qyzmet qoldaudy otandastarymyz ben Qazaqstanda ómir sýrip jatqan últ-úlystar arasy men qandastar arasyndaghy qatynas, tatulyq, birlik, yntymaq mәselesin, últtyq iydeologiya, últtyq qúndylyq mýddesin qazaq qoghamynda qalyptastyrugha, el ishinde enseli óreli enbektenuine baghyttap mýmkindik jasau;

3. Sheteldik kompaniyalar Almaty shaharynda otyryp-aq alpauyt tabysqa kenelip, júmys jasap otyrghany oy salady. Endeshe әlem elderinde ornalasqan 7 milion etnikalyq qazaq pen ózderining tarihy Otanyna kelip, qonystanyp alghan milionnan astam aghayyndardyng ózara kýndelikti qatynastaryn útqyr da útymdy paydalana otyryp, ozyq ýlgidegi ontayly jýie qalyptastyrugha bolatyny da aiqyn seziledi.

Osy ýrdisti jýzege asyrugha Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng Almaty qalasyndaghy aumaqtyq ghimaratyn jóndeuden ótkizip, qandastar men otandastar bas qosatyn bas kense orda jasaugha nege bolmasqa? Toghyz joldyng torabynda ornalasqan ghimarat toqtausyz torqaly is-sharalar ordasy bolyp, sheshimin kýtken týitkildi mәselelerge jol ashylary anyq.

Búl iygi iske de ýlken qoldau qajet-aq der edik. Núr Súltan qalasynda otyryp, bar mәseleni onlayn rejimde sheship, «qandastargha qoldau kórsetip qamqorlyq tanytyp jatyrmyz» dep mәlimet beruding ózi keyde óz-ózimizdi aldap, naryq jýiesindegi qaghida-erejelerden qalys qalyp jatqanymyz, qandastardyng taghdyry, әleumettik jaghdayy, ortagha beyimdelui, qújattanuy degen mәselelerge zang talaby negizinde say kelmeytinin ómir ózi kórsetip otyr. Óitkeni ol kәsip nemese mәdeny is-shara emes.

4. Qoghamdyq úiymdardyng basty maqsat-mýddesi - sharuashylyq is-júmystarymen ainalysyp, qala salyp, halyqqa qoldau kórsetu emes, elimizding qoldanystaghy zang talaptary ómirde el iygiligi ýshin, halyqtyng mýdde-maqsatyna say qalay jýzege asyp jatqanyna qoghamdyq baqylau jýrgizu - jana zaman, jana qogham talaby ekenin órkeniyetti elder әldeqashan moyyndaghan. Endeshe qazaq elindegi qoghamdyq úiym, birlestikterde óz missiyalaryn qoghamdyq baqylau, is-әreketterin jýieleuge júmyla kirisip, keybir zandardyng bap-tarmaqtaryna engiziler ózgeris-talaptaryn qolgha alyp, el iygiligi ýshin nәtiyjege jetse núr ýstine núr bolary anyq.

5. Respublika kólemindegi qandastardyng beyimdelu jәne uaqytsha ornalastyru ortalyq-qoghamdyq mekemelerin bir jýiede - «Qandastar ýii» nemese «Qandastar ortalyghy» degen ataumen qayta ózgertip, tek óz maqsatynda ghana júmys jasauyna yqpal etsek. «Qandastar ýiine» kelgen aghayyndardyng barlyq qújattaryna tegin audarma jasalyp, mekemening mórimen kuәlandyrylyp, HQKO arqyly qajetti memlekettik mekemelerde qabyldanatyn bolsa, qandastargha búdan asqan naqty qoldau, qamqorlyq bolmas edi. Jәne de qandastardyng әrbir qújattaryn baqylaudyng jýiesi ózdiginen qalyptasar edi. Osy úsynystarymyz jýzege asatyn bolsa býgingi qazaq eli, qazaq qoghamyndaghy halyqtyng kóshi-qony ishki kóshi-qon boyynsha qonys audaru mәselelerindegi jәne kóshi-qon turaly QR-nyng zany, osy zangha tikeley qatysty qoldanystaghy zang talaptaryna qatysty, basqa da kelensizdikterding jolyn kesip, aldyn alugha kóptegen mýmkindik joldary ashylatyn bolady.

Qúrmetbek Sansyzbayúly,

qazaq kóshin zerdeleushi, sayasattanushy

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1668
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2048