Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2535 0 pikir 7 Mamyr, 2012 saghat 10:31

QALDYNG BA, KREML, OSYLAY?!

Ótken aptada, dәlirek aitsaq, 24 sәuir kýni Resey preziydenti Dmitriy Medvedev Memlekettik kenesting keneytilgen mәjilisinde sóz sóilep, alyp elding eki tizgin, bir shylbyryn ózi ústaghan tórt jylda atqarylghan isterdi qorytyndylay otyryp, algha qoyylghan basty maqsattar men mindetter jóninde oiyn ortagha saldy. Ýlken Kremli zalynda ótken saltanatty jiyngha Reseyding barlyq aimaqtarynyng basshylyghy, birqatar partiyalardyng belsendi ókilderi men parlament mýsheleri, ýkimet jәne qúryluyna Medvedevting ózi múryndyq bolyp jýrgen ashyq ýkimetting mýsheleri qatysty.

Ótken aptada, dәlirek aitsaq, 24 sәuir kýni Resey preziydenti Dmitriy Medvedev Memlekettik kenesting keneytilgen mәjilisinde sóz sóilep, alyp elding eki tizgin, bir shylbyryn ózi ústaghan tórt jylda atqarylghan isterdi qorytyndylay otyryp, algha qoyylghan basty maqsattar men mindetter jóninde oiyn ortagha saldy. Ýlken Kremli zalynda ótken saltanatty jiyngha Reseyding barlyq aimaqtarynyng basshylyghy, birqatar partiyalardyng belsendi ókilderi men parlament mýsheleri, ýkimet jәne qúryluyna Medvedevting ózi múryndyq bolyp jýrgen ashyq ýkimetting mýsheleri qatysty.

PBK daily gazetining pikirinshe, búl biyik minber Medvedev ýshin jyl basynda oryndaryn auystyrghan tandemning aldaghy strategiyalyq josparlarynan mýldem beyhabar saylaushylar jәne Reseyding sayasy elitasymen betpe-bet týsinisuding songhy mýmkindigi bolatyn. Ejelgi grekterding nanymy boyynsha, qúdaylar mәngi jaz bolyp túratyn Olimp tauyn mekendeytini әrkimge belgili. Olimpke bir jetken qarapayym pende onda mәngige túraqtap qalugha tiyis. Beyneli tilmen Kremlidi de grek qúdaylary mekendeytin Olimpke tenegenmen, onda mәngi jaz bolmaytyny belgili. Sóitkendey az uaqyt bolsa da biylikting tәtti dәmin tatqan adamgha Kremlimen qoshtasu onay emes. Sondyqtan da sayasatkerler, kóptegen sarapshylar men bilikti zertteushiler, әsirese әli kýnge ishki alauyzdyqtardy jene almay otyrghan Resey qoghamynyng sanaly ókilderi ýlken ýmit artqan әri asa qyzyghushylyq tanytqan osy saltanatty jiyndaghy qoshtasu sózi Resey preziydentine eshqanday da úpay әkelmegen synayly. Býgingi Reseyde qalyptasqan sayasy jaghdaydyng bas­ty ereksheligi sol, endi bes kýnnen keyin Medvedev premier-ministrding shekpenin kiige dayyndaluda әri Memlekettik duma onyng kandidaturasyn 8 mamyrda talqygha salugha tiyis. Al kýnnen kýnge kýsh ala bastaghan oppozisiya oghan qarsy dauys berui yqtimal. Kópshilikting pikirinshe, búl jiyn onyng bedelin asqaqtatqan da joq, tómendetpedi de. Dmitriy Medvedev biyik minberden pәlsafagha boy aldyrdy, jalpylama sózder men barshagha belgili tújyrymdardyng tiyegin aghytty, «jaular» turaly oiyn ortagha saldy. Sóite túra, birqatar bilikti sarapshylardyng payymdauynsha, búrynghy preziydentting filosofiyalyq tújyrymdary men aragidik aitylghan ashy sózderining negizgi nysanasy Vladimir Putin bolsa kerek. Bolashaq preziydentke qarata aitylghangha úqsaydy. Dmitriy Medvedevtin: «Bolashaqqa jiti qarauymyz kerek, bizding eshqaysymyz da mәngi qyzmet istemeymiz», - deui de sondyqtan shyghar. Áriyne, mәngilik turaly әrkimning pikiri әr aluan. Tipti mәngilikting ózi salystyrmaly úghym! Sondyqtan Ýlken Kremli zalynda myq shegedey bolyp otyrghan Vladimir Putin myrza búghan onsha bylq ete qoyghan joq. Jýzinde jyly shyray, tolqynys taby bayqalmaghan. Mysaly mizbaqpady. Óitetin reti de bar. Kóptegen sarapshylardyng ortaq pikirinshe, V.Putin aldaghy segiz jylda da Kremliding altyn kiltin óz qaltasynda saqtaytynyna dau joq.
Osy orayda KVN-ning (kónildi tapqyrlar kluby) sәuir aiynyng bas kezindegi kezekti oiyny oigha oralady. Aytpaqshy, preziydent saylauy qarsanynda V.Putin jastardyng dәp osynday oiyndary men jiyndaryna jii qatysyp, kórermenderding qalyng ortasynda ýnemi kýlimsirep otyrushy edi, al songhy uaqytta, yaky Kremli qaqpasy ózine taghy da aiqara ashylghan song kórinbeytin boldy. Sirә, týieli kerueni tar kópirden ótken song «kónildilerdin» de, kónildi emesterding de onsha keregi bolmay qalghan siyaqty. «Is bitti, qu ketti» degen osy shyghar, sirә?!
Jә, әngimemizge qayta oralayyq. Sonymen әlgi KVN-de komanda mýshelerining biri: «Reseyde mәngilik mashina oilap tabyldy!» dep saltanatty týrde jar saldy. «Qalaysha?!» «Aq-qara týsti kino bizge qayta oraldy, eski jana preziydent qaytadan taqqa otyrdy! Bәri de bayaghyday». IYә, alyp Reseyde búdan bylay da bәri bayaghysha qala bermek. Múny Dmitriy Medvedevting ózi de moyyndady. Óz sózin bostandyq turaly oi-tolghamdarymen bastaghan Resey preziydenti de alyp elde aitarlyqtay ózgeristerding bolatynyna senbeytin siyaqty.
Osydan tórt jyl búryn preziydent saylauy qarsanynda «Tәumendilikten bostandyq artyq» dep tújyrymdaghan oiyn songhy kezderi jii eske salyp jýrgen Resey basshysy: «Túldyr kedeylik, ekonomikalyq artta qalu, ómir sýruding qysqalyghy men sybaylas jemqorlyq - bizding bostandyghymyzdyng basty jaulary», - dep oy týiindedi. Olay bolsa, Resey osyghan deyingi sandaghan ghasyrlar boyy aryla almaghan barsha qasiret pen jamandyqtardan әli kýnge tolyq aryla almay otyr. Sóite túra RF preziydenti qazirgi daghdarys jyldarynda «halyqtyng jappay kedeylenuine jol bermegen» el ýkimetining atyna jyly lebiz bildirudi úmytqan joq. Álbette, kóptegen sarapshylar búl tújyrymgha qisyndy kýmәn keltirude. Óitkeni ekonomikasy artta qalghan, óndirgish kýshteri mesheu damyghan jәne jana, zamanauy tehnologiyalar óndiris pen kýndelikti túrmysqa dendep enbegen, onyng ýstine tabighy shiykizattardyng bay qorynyng arqasynda kýn keshetin kenjelep damushy elderge eshqanday әlemdik daghdarystyng salqyny onsha әser ete qoymaytyny ekonomikalyq zandylyq. Mәselen HH ghasyrdyng 20-30 jyldarynda Batys elderin ayamay buyndyrghan Úly daghdarystyng bolghanyn әlemning ózge týkpirlerindegi talay elder bilmey de qalghan-dy. Qazir de Afrikanyng alys qiyandaghy týkpirlerinde әlemde asa auyr daghdarystyng songhy bes-alty jyl boyy jýrip jatqanynan mýldem beyhabarlar jetip artylady. Postkenestik elderding de barlyghy derlik jahandyq daghdarystyng auyr demin, naghyz salqynyn bastan keshe qoyghan joq deuge bolady. Óitkeni әdette ekonomikalyq daghdarys kezenderinde baylar ghana jighan-tergen baylyghynan airylady, al kedeyler búrynghy kedey qalpynda qala beredi. Sondyqtan mesheu elderding daghdarysqa boy bermedik, jendik dep maqtanuy kýlki shaqyratyn qisynsyzdyq. Esesine, osydan tórt jyl búryn preziydent taghyna otyrardaghy Dmitriy Medvedevtin: «Azamattyq jәne ekonomikalyq bostandyqty damytu ózimning asa manyzdy mindetim dep sanaymyn әri әrbireuge neghúrlym kóbirek bostandyq beru - búl mening eng basty maqsatym bolyp qala beredi», - degen sózine ilanbaytyndar qatary býginde qara-qúrym. Bostandyq turaly qayta-qayta aitqan jan sol bostandyqty qogham ómirinde terendep siniru jolynda tabandy, qaytpas kýresker de bola bilui kerek. Al ózining moyyndauynsha, Reseyde gubernatorlar saylaudy toqtatu jónindegi iydeyanyng avtory Medvedevting naq ózi eken. Onyng ýstine ótken jyldyng 24 qyrkýieginde Resey preziydenti ózining shynayy jaqtastarynyng senimi men ýmitin aqtamay, preziydenttikke basty ýmitker retinde Vladimir Putinge óz erkimen jol berui onyng bostandyq iydealdaryna adaldyghyna eleuli kólenke týsirdi. Búl - eshkimge týsiniksiz kompromissting soraqy kórinisi bolatyn. Áriyne, úzaq jyldardan beri Vladimir Putin avtoritarlyq biylik týrining biregey ókili bolyp sanalyp kelse, Medvedev oghan qarama-qarsy liyberaldyq baghyttyng qoldaushysy әri dem berushisi retinde qarastyrylatyn. Biylikti uystan shygharmau jolynda ortaq kelisim, mәmilege kelu, qanday qiyn bolghanmen qiytúrqy joldarmen bolsa da kompramisske qol jetkizuge degen úmtylys Kremli biyligining eng qaterli kemshiligine ainalghan siyaqty. Sondyqtan da Resey qoghamy әli kýnge «Medvedev kim?» degen saualgha birjaqty jauap taba alar emes. Álem de әri-sәri. Óitkeni Dmitriy Medvedev Kremli taghyna mingen 2008 jyly beybit Gruziyamen arada soghys órti lap etip tútanyp, «Beybitshilikke kýshtep kóndiru» operasiyasynyng nәtiyjesinde tәuelsiz tau elining egemendigi men territoriyalyq tútastyghyna qol súghyldy. Reseyde, әsirese Mәskeude gruzin halqynyng ókilderine qarsy jýgensiz sayasi, әleumettik qysym jasaldy. Óz Otanynyng basyna qiyn-qystau kýn tughanda azattyq sýigish gruzin halqynyng últjandy azamattary - Vahtang Kikabidze men әnshi Valeriy Meladze Reseyding resmy marapattary - biyik dәrejeli ordenderinen bas tartyp, ólmes danqqa bólendi. Basqynshylardyng altyn jalatqan syldyrmaqtarynan óz Otanynyng bostandyghyn biyik sanaghany tәnti etken, barsha postkenestik elderding adamdaryna ýlgi bolsa ghoy degizgen. Áy, qaydam?! Kremli sol soghysta aiqyn jeniske jetken siyaqty kóringen. Biraq búl uaqytsha masqara jenisting tasasynda V.V. Putin túrghany aidan anyq edi. Osydan keyin V.Putin «orys jerlerin qayta jinaushy» degen kýmәndi ataqqa ie boldy. Esesine Dmitriy Medvedev myrza әli kýnge auyr «gruzin sindromynan» aryla almay jýrgen siyaqty.
26 sәuir kýni Resey búqaralyq aqparat qúraldaryna bergen súhbatynda Resey preziydenti bolashaqta Mihaiyl­ Saakashvily biylikten ketken son, Mәskeu Gruziyamen qarym-qatynasty janasha qalyptastyrugha dayyn ekenin mәlimdedi. Eng soraqysy sol, Medvedev gruzin preziydentin «bos oryn jәne nól» dep ataghan edi. Ózin mәdeniyetti, ziyaly jan dep sanaytyn, ozyq oily ghalym dep esepteytin D.Medvedevting tәuelsiz elding basshysy turaly osylay beypil auyzdanghany Reseyding bolashaq premier-ministrining de óresi qay dengeyde ekenin kórsetse kerek. Orys patshalarynyng menmendigi, tonmoyyndyghy, orynsyz asqaqtyghy men tayazdyghy liyberal Dmitriy Medvedevke de júqqan sekildi. Halyqaralyq qarym-qatynastaghy dau tudyrghan mәselelerdi sheshu jolynda bazardaghy úrys-keris dengeyine deyin tómendeytin Kremli basshylarynyng bayaghy әdetinen ol da aryla almaghanday. Sirә, «synyqtan basqanyng bәri júghady» degen dәp osy bolsa kerek. Ile-shala Gruziya Syrtqy ister ministrining birinshi orynbasary Nikoloz Vashakidze: «Búl adam (Resey preziydenti - J.Sh.) birneshe jyldan beri beypil auyzdyqty halyqaralyq leksika men ritorikanyng dengeyine sinirip keledi. Búl jayt halyqaralyq jaghdaygha keri әserin tiygizedi dep oilaymyn», - dep mәlimdedi. Hosh, «Ne eksen, sony orasyn» degen ghoy. Alayda osy saltanatty jiynda Medvedev ekonomika salasyna memleketting aralasuyn azaytugha shaqyrdy. Bәsekelestik jarysta әkimshilik resurstardy paydalanudy toqtatyp, qúqyq qorghau organdary biznesting barlyq týrine birdey qarauy kerek ekenin mәlimdedi. Sonday-aq, memleket basshysy ekonomikalyq qylmystargha qatysty jazany jenildetudi úsynuda.
«Tergeu kezinde tútqyngha alu sharalaryn azaytyp, bostandyqtan aiyrudy balamaly jaza týrine auystyru tәjiriybesin keneytudi qoldaymyn», - dedi. Sóz sadaghynyng qayda atylghany, sóz - jebening qay nysanany kózdegeni aitpasa da týsinikti. Kezinde Putinge jaqpay qalghan, ortaq til tabysa almaghan biraz oligarhtardyng ayausyz qudalaugha týskeni belgili. Úzaq jyldardan beri orys týrmesining qatqan qara nanyn jep kele jatqan Mihail Hodorkovskiyding taghdyry talay jyldan beri resmy Mәskeuding bas auruy bolyp otyr. Batys elderi әrqashan «Hodorkovskiy kartasyn» oinaudan jalyghar emes jәne Reseyge tiyimdi sandaghan kelisimder osy jaytqa baylanysty jýzege aspay qalghany ras. Baydy bay qorghaydy! Batys elderining shylqyghan baylary Hodorkovskiy taghdyryna alandaushylyq bildirui tegin emes. Olardyng basty talaby - Reseyde bizneske memleket yqpalyn azaytu. Naryqty ekonomikanyng zandylyqtaryna eshkimning orynsyz qol súqpauy. Sondyqtan da aldaghy tayau ailarda Reseyde asa iri memlekettik kompaniyalardyng Ýkimet qaramaghynda qaluynyng tiyimdiligi jóninde qoghamdyq talqylau bastalmaqshy. Bir sózben aitqanda, Ýkimet óz aktivterin taghy da bir ret elekten ótkizip, tiyimsiz dep tabylghan kompaniyalardy jekeshelendiruge keng jol ashpaq. Búl túrghydan kelgende, Dmitriy Medvedev sybaylas jemqorlyqpen kýreste bir adym da sheginbeuge sóz berdi. «Osynau auqymdy týitkildi sheshu ýshin uaqyt, kýsh jәne asa zor erik-jiger kerek; búl jerde ýgit jәne piarmen eshtene sheshe almaytynymyzdy týsingenmin jәne týsinemin» degen Resey preziydenti búl túrghydan memleketke «jaqsy dayyndalghan jaular» qarsy túrghanyn atap ótti. Sonday-aq ol jýieli sybaylas jemqorlyqqa qarsy «ekonomikany janghyrtu, ashyqtyq pen biylikting jauapkershiligi» kómektesetinin qadap aitqan.
Dmitriy Medvedev songhy tórt jylda tughan ýiindey bolyp ketken Kremlimen qoshtasu ýstinde. Ol qanday biyleushi boldy? Oghan birjaqty qorytyndy shygharu bolashaq tarihtyng enshisinde. Biraq keybir zertteushilerding aituynsha, liyberal Dmitriy Medvedev jana Reseyding tarihyndaghy eng әlsiz preziydent bolghangha úqsaydy. Onyng biyligi túsynda Reseyde tabighi, tehnogendik apattar jii oryn alyp, Mәskeu manyndaghy ormandar ot-jalyngha oranghan. Reseyding basqa aimaqtaryndaghy ormandar da ayausyz órtting qúrbanyna ainalghan. Resey úshaqtary jii apattargha úshyrap, talay adam kóz júmdy. Yaroslavliding ataqty hokkey komandasynyng apatqa úshyrauy da Reseydi qalyng qayghygha batyrghan. Volga boyynda balalar mingen teplohodtyng sugha batuy da Medvedevke jaqsy at әpere qoyghan joq.
Qalay desek te, Dmitriy Medvedev endi preziydent taghymen shyndap qoshtasty. Onyng bolashaq taghdyry óz qolynda. Al kәri Kremli tayau kýnderde óz tabaldyryghynan attap kiretin eski de jana preziydentti taghatsyzdana kýtude. Ol preziydent - Vladimir Putiyn!

Janabek ShAGhATAY

«Týrkistan» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5373