Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 6674 5 pikir 2 Mausym, 2021 saghat 11:44

Aqyn – aqiqattyng ainasy

Aqylbek Shayahmet belgili qazaq aqyny, jazushy, dramaturg, kósemsózshi-jurnalist, Qazaqstan jazushylar odaghynyng mýshesi, әlem halyqtary jazushylar odaghynyng mýshesi, filologiya ghylymdarynyng kandidaty, Ahmet Baytúrsynov atyndaghy QMU professory, halyqaralyq shygharmashylyq Akademiyasynyng korrespondent-mýshesi, QR mәdeniyet qayratkeri, Qazaqstannyng qúrmetti jurnaliysi.

Mahmút Qashqary atyndaghy týrki әlemine sinirgen enbegi ýshin halyqaralyq syilyqtyn, «Alash» halyqaralyq әdeby syilyghynyng laureaty.

Qalamger osy mausym aiynda jetpis degen mereyli jasqa kelip otyr.

Aqyn toyy qarsanynda búdan birneshe jyl búryn jazushy Sәken Jýnisov jazghan maqalany úsynyp otyrmyz.


Aqylbek inim – túlghasy iri, myqty aqynnyng biri. Aqyn – elding elshisi, aqiqattyng ainasy desek, osy kýni Almatyda da, Astanada da aqyn kóp. Olardyng ishinde jaqsy aqyndar az emes. Al Aqylbekting ereksheligi ol tamyryn jerge jibergen, ózi tuyp-ósken qúnarly topyraqtan nәr alghan, barlyq Europa men Aziya aqyndaryn tereng oqyp, jasyl japyraqtary jan-jaqqa taralghan, Naushabaydyng Núrjany, Basyqaranyng Qanapiyasy, Orysbaydyng Aqsúluy sekildi arqaly aqyndardyng jyryn jattap, ómirin zerttep, tughan jerinde taban tirep túrghany.

Sondyqtan da ol:

«Izdeymin dep tirlikting basqa amalyn,

Baqqan joqpyn eshkimnin  qas-qabaghyn.

Bettemedim   órine Alataudyn,

Qyzyqpadym tórine Astananyn», – dep aghynan aqtarylady.

Aqylbek zaman au-jayyn tap basyp, Qúlagerdey túlpardan júrtta qalghan it ozghan, atasyz shanyraq, batasyz dastarhan, biliksiz basshy, qúlyqsyz   qosshy   kóbeygen qoghamdy   qalamynyng qayratymen qorghaghysy keledi. Búghan deyin ondaghan jyr jinaghyn shygharghan, sonyng ishinde ýlkenderge   de, balalargha da arnap jyr  jazghan  aqyn «Kózimdi ashyp-kórgenim» dep atalghan jana jyr jinaghynda el taghdyry turaly tolghanady, kóppen birge qinalady. Aqylbek Shayahmetting poeziyasynda әdemi suret te, kesek oilar da, tegeuirindi týiinder de bar. Ol san qyrly, jazyq dalanyng aluan týrli shóp pen gýlge toly, shalghyn iyisi anqyghan, ekken egini shalqyghan obrazyn kókiregine kúighan, sol daladan nәr jighan bal arasyna úqsaydy. Aqynnyng ózi jazghanynday, ol qaraghaygha qarsy bitken bútaqtyng qylqany, birde quanyshty, birde qasiretti mәngi әueni ýzilmeytin  ómirding qatty tartylghan ishegi tәrizdi. Onyng dauysy keyde qatty shyqsa, keyde óte nәzik. Osy ómir zanyn ónerde de teng ústaydy.

Aqylbek әuel basta orysy kóp, qazaghy az Qostanay ónirinde mogikannyng songhy túyaghynday bolghany, arpa ishinde bir biday bolyp, úly Abay aitqanday: «molasynday baqsynyn, jalghyz qaldym, tap shynym»,–  dep kýnirengeni de ras. Biraq, aqyn osynday kýide jýrip qogham ómirine belsene aralasqan, «Qazaq tili» qoghamynyng shanyraghyn kóterip, ana tilining múnyn múndaghan, joghyn jyrlaghan. Onyng taghy bir qasiyeti ózi ýlgi-ónege tútatyn qazaq halqynyng birtuar perzentteri Ybyray, Shoqan, Beyimbet sekildi jan-jaqtylyghy, әmbebaptyghy. Aqylbek úzaq jyldar boyy gazette de, radio men teledidarda da qyzmet  atqardy,  mәdeniyet salasynda júmys  istedi, sýitip jýrip Qazaqstan jazushylar odaghynyng Qostanay jәne Torghay oblystary boyynsha әdeby kenesshisi qyzmetin qosa atkardy, «Ana tili» gazetining sanlaghy atandy, «Azattyq» radiosy men Qazaq aqparat agenttigining tilshisi bolyp, qazaqsha jóne oryssha eki tilde әdemi maqalalar jazdy. Mәskeudegi Ádebiyet institutyn bitirip shyqqan Aqylbekting aqyndyq diapazony ken, oiy úshqyr. Onyng Qostanay ónirinen shyqqan ataqty biyler men sheshender, aqyndar   men qogham  qayratkerlerine arnalghan «Piramida» jinaghy bir tóbe bolsa, Qazaq radiosynyng altyn qoryna qabyldanghan «Aqsúlu» dramalyq poemasy ataqty aitys aqyny Aqsúlu Orysbayqyzynyng beynesin tolymdy surettegen tuyndy. Aqylbek Alashtyng ardaqtysy atanghan Eldes Omarúly turaly «Elim dep ótken Eldes» dep atalghan derekti hikaya jazsa, taghy bir dramalyq shygharmasyn Ahmet Baytúrsynúlyna arnap, ony «Alghys pen qarghys nemese jaryq pen kólenke» dep ataghan. Avtordyng kezinde «Dala qonyrauy» degen atpen gazet shygharghanynyng ózi onyng últjandylyghyn, tughan el men ósken jerge degen sheksiz mahabbatyn anghartsa kerek. Býginde qayta oralghan tarihy jer ataulary, janadan ashylghan qazaq mektepteri, ana tilinde ótip jatqan sharalar, týrli әdeby keshter – osynyng bәrinde Aqylbekting izi sayrap jatyr.

Aqyndyq quat tughan topyraqtan nәr alyp, sol topyraqtyng shóbin ottap, suyn iship jetiledi desek, Aqylbek te asyldyng synyghy, túlpardyng túyaghy. Ol Orta jýzge aty jayylghan ataqty Qazybay biyding shópshegi. Arghy atalary әigili Nauryzbay biyding tuysy, әkesi Alashtyng ardaqtysy, kórnekti ghalym Eldes Omarúlynyng atalas inisi, Aqylbek atamekeni Qarabalyqty qanday jaqsy kórse, ózining kir juyp, kindik qany tamghan jeri Jitiqara ónirin de kelistirip jyrlaydy. Osy ónirde tuyp ósken Aqsúlu Orysbayqyzynyn  ómirin zerttep, әdebiyettanu salasynda da ózindik ýlesin qosady. Aqyndardyng taqtaghy atanghan Naushabayúly Núrjannyng «Alash» dep atalghan ólender jinaghy da Aqylbekting qúrastyruymen jәne alghysózimen jaryq kórdi.

Osynyng bәrin atqaru, әri jurnalist, әri kósemsózshi bolu, sýite jýrip aqyndyq ónerden qol ýzbeu ilude bireuding ghana qolynan keletin sharua. Aqylbek Ahmet Baytúrsynov atyndaghy Qostanay Memlekettik Uniyversiytetinde әdebiyet alyptary turaly arnauly kurs ta oqyp ýlgiredi. Qostanay ónirining barlyng únghyl-shúnghylyn qamtityn «Qostanay» ensiklopediyasyn dayyndaugha at salysady. Jergilikti teledidardan «Qazynaly Qostanay» degen aidarmen әigili qogham qayratkerleri, aqyndar men batyrlar,   biyler men sheshender turaly habar jýrgizedi. Aqylbekting tikeley aralasuymen Qostanayda keyingi birneshe jyldyng ishinde ghana ondaghan jas talapker aqyn-jazushynyng tyrnaqaldy tuyndylary újymdyq jinaqtarda basyldy, jeke kitap bolyp jaryq kórdi. Kýni keshegi Beyimbet Maylinning jastargha qamqorlyghyn endi Aqylbek jalghastyryp otyrsa, núr ýstine núr emes pe?! Biraq, Aqylbek Qostanay, Torghay ghana emes, barlyq qazaqtyng aqyny. Aqandy Kókshetaugha, Segiz serini Qyzyljargha ghana teluge bolmaydy ghoy. Aqylbek te solay. Onyng jyrlary jazdyng jasyl japyraghynday, sanasynda sәulesi bar oqyrmangha saya bola alady.

Aqynnyng shygharmashylyq keshterining birinde men oghan degen halyq yqylasynyng kuәsi boldym. Ólendi jazuyn jazghanymen, jatqa oqityn aqyndar biren saran. Oqyrmangha eki tilde birdey jauap berip, keleli oy tolghau da kez kelgen qalamgerding peshenesine jazylmaghan. Osy túrghydan kelgende Aqylbek alysta jatsa da, astanalyq aqyndardan bir mysqal da kem emes, qayta, kóbisinen biyikte túrghanyn moyyndau  kerek.

Aqylbekting qoldaryndaghy jana jinaghy onyng ósu jolyn, kemeline kelgenin, ózi osy kitaptyng bir bólimining atyn tauyp qoyghanynday, oy marjanyn tergenin kórsetedi.

Aqynnyng jas kezinde jazghan qyzuly ólenderining kitap bolyp shygharda kólemi ósken joq, shyqqannan keyin de synshylar kózine týsken joq. Biraq, aqyn maqtau kýtken joq, jyrlaryn jazyp, terende jatqan oilaryn qazyp jýre berdi. Aqynnyng jyr jinaqtary – jyldar jemisi, oilar órisi, kerek deseniz, aqynnyng ýlken jenisi desek te jarasady.

Aqyndy kóp maqtaudyn  qajeti joq. Odan da onyng jyrlaryn oqynyz. Syrlaryn kónilinizge toqynyz. Aqyl alymyn, aqyndyq qarymyn sonda bayqaysyz. Bayqaysyz da, rizalyqpen basynyzdy shayqaysyz. Aqylbekting aqyndyq әlemi әdemi de әserli.

Cәken seri Jýnisov,

Qazaqstannyng halyq jazushysy,
QR Memlekettik syilyghynyng laureaty

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3242
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5395