Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2646 0 pikir 17 Mamyr, 2012 saghat 11:50

1<130 emes, 1>130 boluy tiyis nemese «1>130» - memlekettik tildi damytudyng birden-bir formulasy

QR Statistika agenttigining songhy mәlimeti boyynsha elimizde túratyn 130 últtar men úlystardyng aldynghy bestigin qazaqtar - 9 540 806, orystar - 3 869 661, ózbekter - 463 381, ukraindar - 422 680 jәne úighyrlar - 241 946 qúraydy eken. Áriyne, úlan-ghayyr jerding iyesi - qazaq últy. Biraq, san ghasyrlar qazaqtyng sýienishi bolghan qazaq tili elimizding naghyz iyesi bola almay jatyr. Sebepter kóp. Sheshiler týiin joq.
«Qazaqstan Respublikasynyng til turaly» zany qabyldanghan kezder  eldegi kýrdeli demografiyalyq ahual jaghdayymen túspa-tús kelgeni belgili. Sol bir qiyn kezenderde qazaq halqynyng sany óz jerinde 40 payyzdan asa almasa, orystar, ukraindyqtar men belorustar 7 millionnan asyp, býkil halyqtyng 40 payyzynan joghary boldy. Múnday statistikamen sanaspaugha bolmaytyn edi. Óitkeni, bostandyqty jariya etken alghashqy qújat - Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasynyng memlekettik egemendigi turaly deklarasiyada atap kórsetilgendey, elimizde  túratyn halyqtardy toptastyru men olardyng dostyghyn nyghaytudy birinshi dәrejeli mindet dep eseptegen bolatyn. Alayda, aradan birneshe on jyldyqtar ótti. Qazir qazaqtyng sany 50 payyzdan asyp jyghylady. Endeshe, býgingi biylik búl statistikamen nege sanaspaydy?

QR Statistika agenttigining songhy mәlimeti boyynsha elimizde túratyn 130 últtar men úlystardyng aldynghy bestigin qazaqtar - 9 540 806, orystar - 3 869 661, ózbekter - 463 381, ukraindar - 422 680 jәne úighyrlar - 241 946 qúraydy eken. Áriyne, úlan-ghayyr jerding iyesi - qazaq últy. Biraq, san ghasyrlar qazaqtyng sýienishi bolghan qazaq tili elimizding naghyz iyesi bola almay jatyr. Sebepter kóp. Sheshiler týiin joq.
«Qazaqstan Respublikasynyng til turaly» zany qabyldanghan kezder  eldegi kýrdeli demografiyalyq ahual jaghdayymen túspa-tús kelgeni belgili. Sol bir qiyn kezenderde qazaq halqynyng sany óz jerinde 40 payyzdan asa almasa, orystar, ukraindyqtar men belorustar 7 millionnan asyp, býkil halyqtyng 40 payyzynan joghary boldy. Múnday statistikamen sanaspaugha bolmaytyn edi. Óitkeni, bostandyqty jariya etken alghashqy qújat - Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasynyng memlekettik egemendigi turaly deklarasiyada atap kórsetilgendey, elimizde  túratyn halyqtardy toptastyru men olardyng dostyghyn nyghaytudy birinshi dәrejeli mindet dep eseptegen bolatyn. Alayda, aradan birneshe on jyldyqtar ótti. Qazir qazaqtyng sany 50 payyzdan asyp jyghylady. Endeshe, býgingi biylik búl statistikamen nege sanaspaydy?

Qazaqstanda bir ghana últ bar, ol - qazaq últy. Al qalghandary - últ ókilderi, diasporalar. Osy eldin, jerding iyesi de, kiyesi de memleket qúrushy últ - qazaq halqy. Osyny ózgelerge moyyndata bilu qoldan keler emes. Áriyne, búghan birshama sebepter de bar.  Ózge diasporalargha memleketti úiystyrushy negizgi faktor «memlekettik til» ekenin úghyndyratyn uaqyt әldeqashan jetken. Tek iske kirisu kerek.
Qolda bar derekterge sýiensek, memlekettik organdarda isqaghazdardy jýrgizude  resmy tildin, yaghny orys tilining qoldanyluy 80 payyzdan astam eken. Al qazaq tilining paydasyna 15-20 payyzdyq qana ýles tiyip otyr. Búl mәlimetter qanyndy qaynatatyny ras. Qansha uaqyttan beri memlekettik til últtyq birlikting faktory boluy kerek dep zarlap kelemiz. Memlekettik tilimizding basyna týsken «tar jol, tayghaq keshudin» de shegi boluy tiyis. Bizding elimizdegi eng basty qúndylyq «adam» ekeni bәrimizge belgili. Qazaq halqynyng sabyrlylyghynyng arqasynda  elimizde birlik, túraqtylyq, tynyshtyq bolyp túr. Al sol tynyshtyqtyng kepili - qazaq halqy. Basqa diasporalar qazaq halqynyng ainalasyna toptasuy tiyis. Qazaqtyng darqandyghyn, aqkónildiligin, tynyshtyqty saqtaugha әrekettengen sabyrlylyghyn juastyqqa balap jatqandar óte qatty qatelesedi. Qazaq eshkimge soqtyqpaydy, soqtyqqandy ondyrmaydy. Qazaqtyng búl minezi tarihtan belgili.
Býginde kenes odaghynyng qúrsauynan bosanyp azat kýn keship jatqan kez kelgen memleketti baqylasanyz barlyghynda últtyq órleu jýrip jatyr. TMD elderining qay-qaysysy bolsa da halqyna últtyq tәrbiyening jogharghy ýlgisin kórsetude. Ontýstigimizben shektesetin Ózbekstan, Qyrghyzstan t.b. alyp qarasanyz, halqy memlekettik tilinde sayraydy. Tipti, kenes odaghynyng úiytqysy bolghan Reseyding ózining «últtyq sayasatqa» basa nazar audarghanyn bayqaymyz. Býginde Resey «batystyq demokratiyany» basy býtin qabyldamay, ózindik derbes jolgha týsip, orys últshyldyghyn әspetteuge kóshken.  Múnyng sebebi Reseydegi әrbir orystyng sanasyn mәngýrttikten tazalap, ondaghy imperiyalyq múratty oyatu. Últtyq tәrbiyenin, últtyq salt-dәstýrdin, últtyq ruhaniyattyng kemshiliginen aryltyp, orysqa jәy orys emes, «Úly orys» ekendikterin úqtyru. Baqylap qarasanyz,  qazir Resey osy túrghydaghy kózdegen maqsatyna jetip qaldy. Al Qazaqstandaghy jaghday búlarmen salystyrugha kelmeydi. Qazaqstanda mýldem kerisinshe. Múnday qarama-qayshylyqqa qarap Qazaqstan biyligi әlmdegi eng aqyldy biylik ekenin, bolmasa  eng aqymaq biylik ekenin angharugha bolady. Tek eki jauaptyng birin tandau óte qiyn.
Qazaqstan biyligi eldegi barlyq últtargha jaghday jasasaq qana tynyshtyq bolady dep, birlik bolady dep oilaydy. Biraq, búl óte qate pikir ekenin týsinetin kez keldi. Mәselen, Tilderdi damytu men qoldanudyng 2011-2020 jyldargha  arnalghan  memlekettik baghdarlamasynda mynaday joldar bar: «Baghdarlamanyng basty maqsaty - Qazaqstanda túratyn barlyq etnostardyng tilderin saqtay otyryp, últ birligin nyghaytudyng asa manyzdy faktory retinde memlekettik tilding keng auqymdy  qoldanysyn qamtamasyz etetin ýilesimdi  til sayasaty». Alayda, eldegi barlyq etnostardyng tilin saqtay otyryp, qalaysha memlekettik tildi damytugha bolady? 130 últ bar degen sóz, 130 til bar degenmen birdey. Demek, búl tilderding bәrine birdey jaghday jasau kóp tildilikke alyp kelip soqtyrady. Múnday jaghdayda memlekettik tilimizdi eshqashan damyta almaymyz.
Bizde memleketti qúraushy últ, yaghny qazaq últy óz jerinde jasyp otyr. Alayda, solay bola túryp eng qúryghanda qalt-qúlt etken orysqa qazaqsha til qatyp, qazaqsha jauap ala almaytynymyz  sor manday ekenimizdi kórsetedi. «Ne ponimai» dese boldy, tilimiz kelmese de oiymyzdaghyny orysqa oryssha jetkizbek bolyp әlektenemiz. Osynday ruhany kembaghaldyq qazaq balasyn kýnde jasytady. Eng ókinishtisi, óz elimizde túryp ózgeden qazaqsha jauap berudi talap ete almaytyn sharasyzdyqqa etimiz ýirenip barady. Yaghny últ, bir kezderi tóze almaytyn, kóne almaytyn nәrselerge kóngish bolyp ketti. Osynyng әserinen últymyzdyn, qazaq halqynyng boyynda óz taghdyryna jauapsyz qaraytyn jaman qasiyetter qalyptasty. Bir kezderi «basynan sóz asyrmaytyn» qazaq balasy «basyn arashalap qaludy» abyroy kóretin kýige týsti. Últty múnday toqyraudan alyp shyghyp, qazaqtyng órshil ruhyn oyatatyn bir ghana jol bar, Ol - últshyl azamattargha Reseydegidey jan-jaqty qoldau bildirip,  memlekette «Qazaqylandyru» prosesin bastau. Alayda biylik últshyldargha kómek kórsetui bylay túrsyn, olargha qatang sharalar qoldanyp jatqanyn bayqaymyz. Búl jaqsy jaghday emes. Múnday kýiden últtyng joq bolyp ketui de ghajap emes. Biz elin oilaytyn últshyldardy kóbeytu arqyly ghana  respublikadaghy kóp diasporanyng biri bolugha «kónip» qalghan qazaqy últtyq ruhqa qayta cerpin bere alamyz. Basqa eshqanday jolmen búl mәselelerdi sheshe almaymyz. 130 últty bóle jaryp damytqansha, 1 últtyng ainalasyna toptastyryp birlikte ústaghan jón (1>130). Sonda ghana elimiz damidy.
Reseydegidey últtyq  sanany qalyptastyru ýshin biz búrynghy babalar boyyndaghy jaqsy әdetterdi, izgi qasiyetterdi qayta janartyp, janghyrtyp, býgingi jas úrpaqtyng sanasyna siniruimiz qajet. Babalar erligin aityp, búryndary әlemde tendessiz memleket bolghanymyzdy, jer әlemning jartysyn jaulap alghandyghymyzdy aityp, olardyng maqtanysh sezimin oyatuymyz shart. Basty iydeologiya - tәrbiye. Óitkeni, iydeologiyany qylyshpen shaba almaysyn. Sol sebepti últtyq iydeya, últtyq iydeologiya qazaqtyng tәuelsiz sanasyn qalyptastyru jolynda bolugha mindetti. Patriottyq sezim bolmay, biz syrqat sanadan ajyray almaymyz.
Elbasymyz N.Á. Nazarbaev  «Biz barsha qazaqstandyqtardy biriktiruding basty faktory bolyp tabylatyn qazaq tilining odan әri damuy ýshin barlyq kýsh-jigerimizdi saluymyz kerek. Sonymen birge, elimizde túratyn barlyq halyqtardyng ókilderi ana tilderinde erkin sóiley, oqy aluyna, ony damytugha qolayly jaghday tughyzu kerek» - dep aitqany bar. Preziydentting búl sayasaty Reseyding últtyq sayasatyna mýlde keraghar ekenin jogharyda aityp kettik. Bizde qazaqylandyru prosesi mýlde jýrip jatqan joq. Elimizde túratyn 130 últtar men úlystardyng әrqaysysy ózderining ana tilderinde qarym-qatynas jasap, әrqaysysy óz bilgenderin isteytin  bolsa birlik sol kezde qúridy. Odanda osynshama últtyng basyn toghystyryp, bir-birimen erkin qarym-qatynas jasau ýshin memlekettik tildi biludi әrbir últtar men úlystargha mindetteu kerek. Ár diasporanyng ókilderi balalaryn memlekettik tildi biluge tәrbiyeleui kerek. Qazaqstannan kórgen jaqsylyghyn esterine salyp otyrugha tiyisti. Qay elde túrsan, sol halyqtyng dәstýr-saltymen, jolymen jýruge tiyistisin. Ózgeler qazaqqa júdyryq ala jýgirgennen payda tappaydy, kerisinshe, sol últtyng yghynda jýrip, panalaghan sәtte útady.  
Minberden sóz bastap, kósemsip jýrgen sheneunikterimizding auzynan «Qazaqstanda jýzden astam últ túrady» degendi estigende, olardyng keyde ne sóilep túrghanyna mәn beruge uaqyty jetpey ma degen oida qalasyn. Jiktelu eshqashan jaqsylyqqa aparmaydy. Al búlay sóz saptau sayasy qatelik. Sebebi, Qazaqstan jýzdegen últ túratyn federasiya, ya bolmasa qúrama shtattar emes, Qazaqstan - unitarlyq zayyrly memleket. Bizding qúramymyzda Reseydegidey avtonomiyalar joq. Bizde memleket qúraushy últ «Qazaq» degen bir ghana halyq túratyn birtútas memleket ekenimizdi sheneunikterding de týsinetin uaqyty keldi. Mәselen, Qazaqstanda soghys bola qalghan jaghdayda orys halqy Reseyge, ózbek halqy Ózbekstangha, nemis halqy Germaniyagha qashyp kete salady. Al qazaq halqy she? Qazaqtardyng Qazaqstannan basqa otany joq. Mysalgha alghanymyzday, soghys bola qalghan jaghdayda qazaqtar osy jerde qalyp otanyn qorghaydy. Endeshe, biylik ózge diasporalargha emes, memleketting negizin qúraushy «qazaq» halqyna jaghday jasau kerek. Qazaq tilining órkendeuine kýsh salu kerek. Bir halyq qatarynan eki memlekette ómir sýre almaydy. Keyde «Qazaqstandyq últ» nemese «Qazaqstandaghy halyqtar» dep sóileuge qúmarlardyng sóz saptasynan Amerika nemese Reseyge eliktegisi keletindik angharylady. Alayda, Qazaqstan Amerikaday shtat nemese Reseydey federasiya emes ekenin jogharyda atap óttik. Sonyng ózinde búl memleketterding tәjiriybesin baqylap otyrsanyz eshqashan ózderin últyna qaray jiktemeydi. Kerisinshe, «Amerikalyq últ» degen ataugha úiysugha tyrysady. Sayasattary da bólinuge emes, biriguge baghyttalghan.
Bizding elde ózge últtardyng tiline jaghday jasaytynday olardyng tili qúryp bara jatqan joq. Árqaysysy óz elinde ana tilderin damytyp jatyr (orystardiki Reseyde, ózbekterdiki Ózbekstanda). Qazaqstandaghy birde-bir últtyng tili qazaq tilining halindey mýshkil kýide emes. Olargha bizding memleket jaghday jasap otyrghany ras. Sheshender, ingushtar, kýrdter, týrikter taghy basqalary ózderining tilderinde sayrap, әnderin aityp, kýilerin tartyp, әdebiyet-mәdeniyetin týgendep otyr. Últtyghyn janartyp, janghyrtyp jatyr. Eshqaysysy ózderining dәstýr-saltyn, dinin, dilin úmytqan joq. Eger biz el bolyp júmylyp, baghdarlamada kórsetilgen talaptardyng oryndaluyna kýsh salsaq, bir jennen qol, bir jaghadan bas shyghara bilsek, sonda ghana qazaq tilining qoldanyluyn jana bir arnagha búra alamyz. Bir satygha jogharylatamyz. Tildi biluge degen mәjbýrlilikti tudyramyz. Mәjbýrlik bolmay basqa últtaghy diasporalar memlekettik tildi biluge eshqashan qúlshynbaydy.
Ýsh túghyrly til sayasatyn qoldap, bir adam birneshe tildi mengerip jatqan zamanda memlekettik tildi ýirene almady deu mýmkin emes jaghday. Memlekettik tilge qajettilik bolmaghan song ony basqa diasporalar ýirengisi kelmeydi. Barshamyz bir tudyng astynda ómir sýrip jatqanda, memlekettik tilding ýstemin kóteru әrbir qazaqstandyqtardyng mindeti boluy kerek. TMD elderining barlyghyna juyghynda jauapty organ qyzmetkerlerine memleket tilin biludi mindetteytin zang bar. Biz әrdayym ýshtúghyrly til sayasatyn ústanyp kelemiz. Alayda, memlekettik tilge qajettilik tudyru normalaryn dúrys qalyptastyra almay jatyrmyz. Qazir qazaq tilin auyldaghy aghayyndar men qaladaghy qazaqtildi ortalar ghana paydalanady. Egerde «Týiege jantaq kerek bolsa, moynyn sozyp jeydi». Sondyqtan da memlekettik qyzmetkerlerge qazaq tilin biludi mindettesek, onda olar lauazymy ýshin ýirenedi. Endigide memlekettik tilding ózine arnayy zang kerek. Óleyin dep jatqan ózge til joq. Bәri ózining qalybymen órkendep keledi. Árbir qazaqstandyq osy otandy ózine ortaq dep sanasa, memlekettik tildi de ortaq dep qarauy tiyis. Bolmasa óz elderine kóship ketsin.
1130 boluy tiyis. Osy formula arqyly eldegi birlikti de, túraqtylyqty da birqalypty ústaugha bolady. Búl formula arqyly tilimizdi, әdebiyetimizdi, salt-dәstýrimizdi saqtap patriot, el ýshin qyzmet etetin azamattardy tәrbiyelep shygha alamyz. «1>130» - memlekettik tildi, qazaq últyn damytudyng birden-bir formulasy.

Dinmúhamed Ayazbekov

http://www.mtdi.kz/kz/makalalar/ruxaniat/903-1-130-emes

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502