Qazaqstannyng ken-baytaq dalasynyng fizikalyq kartasyna kóz jibersen, eki nәrsening azdyghyna kózing jetedi. Birinshisi - taular az, taular elimizding shyghysy men ontýstiginde biraz bar. Búghan ortalyqtaghy qazaqtyng úsaq shoqylaryn qosugha bolady. Biraq olar atynyng ózi-aq  aityp túrghanday shaghyn, úsaq taular. Al jalpy, elimizding jerining 10 payyzy tauly jer bolyp esepteledi eken. Ekinshisi - ormannyng joqtyghy. Orman shyghysta - Semey manynda, sosyn tau aldy manaylarynda bar. Soltýstik Qazaqstan oblysynyng ormandy dalasynda shoq toghaylar, aq qayyndar kezdesedi. Burabayda biraz bar. Biraq búl az, tipti óte az dep te aitugha bolady. Statistikagha jýginsek, jerimizding 1 payyzy ghana aghashty eken... Endi, osy olqylyqtyng ornyn alu ýshin ne isteu kerek? Jalpy, Qazaqstangha qansha orman kerek?

Qazaqstannyng ken-baytaq dalasynyng fizikalyq kartasyna kóz jibersen, eki nәrsening azdyghyna kózing jetedi. Birinshisi - taular az, taular elimizding shyghysy men ontýstiginde biraz bar. Búghan ortalyqtaghy qazaqtyng úsaq shoqylaryn qosugha bolady. Biraq olar atynyng ózi-aq  aityp túrghanday shaghyn, úsaq taular. Al jalpy, elimizding jerining 10 payyzy tauly jer bolyp esepteledi eken. Ekinshisi - ormannyng joqtyghy. Orman shyghysta - Semey manynda, sosyn tau aldy manaylarynda bar. Soltýstik Qazaqstan oblysynyng ormandy dalasynda shoq toghaylar, aq qayyndar kezdesedi. Burabayda biraz bar. Biraq búl az, tipti óte az dep te aitugha bolady. Statistikagha jýginsek, jerimizding 1 payyzy ghana aghashty eken... Endi, osy olqylyqtyng ornyn alu ýshin ne isteu kerek? Jalpy, Qazaqstangha qansha orman kerek?

Birinshisi, Qúdaydyng qolyndaghy sharua, adamnyng qolynan ony jasau kelmeytin bolsa, ekinshisin týzeuge bolatyn sekildi. Kórshi Resey ormangha bay memleket. Dýnie jýzindegi barlyq ormannyng tórtten biri Reseyde eken. Búl degenimiz ghalamat kóp dýniye. Ekinshi oryndy Braziliya alady. Kanada da qalyspaydy. Bizding olardan qay jerimiz kem? Bir ókinishtisi, Reseyge qaray shyqsanyz qalay qazaqtyng jeri bitedi, solay orman bastalady. Osy olqylyqtyng ornyn toltyru kerek. Qazaq jerin tútas orman-toghaygha ainaldyru әriyne,  mýmkin emes, biraq jeri qúnarly soltýstik Qazaqstandaghy tórt oblystyng jerin aghashy kóp, orman-toghayy mol jerge ainaldyrugha әbden-aq bolady. Soltýstik Qazaqstannyng jeri az jer emes. Týrkiyamen nemese Ukraina jerimen teng bolarlyqtay jer jatyr búl aimaqta.

1997 jyly elorda Almatydan Aqmolagha kóshken kezden beri biraz sharua tyndyrylghany ras. Astananyng manyna 70 myng gektar jerge aghash egildi. Bylaysha aitqanda, qoldan orman jasaldy. Qazir búl jerler qúsy shulaghan, any jýrgirgen jasyl alqapqa ainalyp keledi. Búl - sәtti tәjiriybe. Endi osyny býkil elimiz bolyp qolgha alatyn kez keldi. Jappay, barlyq jerde, barlyq eldi-mekenderde, aghash otyrghyzudy qolgha alu kerek. Búnyng eki paydasy bar. Birinshiden, auyl-aymaqtardy jaylaghan jappay júmyssyzdyqty joygha bolady, ekinshiden, búnyng ýlken strategiyalyq manyzy bar. Ol - el qauipsizdigine baylanysty. Tipti, tәuelsizdigimizding túghyrynda túra berui ýshin de qajet sharua.

Qazirgi zamandaghy soghystar búrynghyday bolmaytyny kýn ótken sayyn dәleldenip keledi. Qazir eshkim de tankke otyryp, qolyna qaru alyp, búrynghyday jayau jalpylap soghyspaydy. Qazir bar qauip - úshaqtardan. Aspannan keledi de, atady da ketedi. Mine, sol kezde qayda tyghylasyn. Jering jazyq, bәri alaqandaghyday kórinedi. Tyghylatyn, qaruyndy, әskerindi jasyratyn jering bar ma? «Arab kókteminde» biylik basyndaghylar nege jenildi? Óitkeni jerleri ashyq, qúm, jazyq dala, aspannan tóngen NATO úshaqtarynan  tyghylatyn jer tappay  sandalghan joq pa? Úshaqtar әskerlerge bastaryn kóteruge múrsha bermey barlyghyn kýl-talqan etken joq pa?

Atamyz qazaq «jau joq deme, jar astynda» degen. «Orystan dosyng bolsa qoynynda baltang bolsyn» degen de sol. «Qara qytay qaptasa, aqyrzaman bolady» dep te aitqan. Ontýstikten bir qauip bolsa, «óz aghamyzdan» boluy mýmkin. Óitkeni olar qazir 30 milliongha jetip, jerine syimay bara jatyr... Tashkentting ózi shekaragha tirelip túr. Arghy jaghynda Aughanstan, Pәkistan bar degendey...

Biraq, mening oiymsha, dәl qazirgi kezende bizge orystan da, qytaydan da tónetin qauip joq. Ontýstikke ózimizding de shamamyz jetedi. Bar pәle kelse, Amerikadan keledi. Negizgi maqsattary Reseydi bólshekteu bolyp otyrghan batystyng Qazaqstangha da kóz alartuy әbden mýmkin. Birinshiden, Qazaqstan Reseyge seriktes, kórshi el, ekinshiden, bizding múnayymyz bar. Kóp múnayymyz bar. Al «altyn kórse perishtening de joldan tayatyny» belgili nәrse...

«Arab kókteminin» negizgi sebebi de osy múnay edi. Al múnay bolsa әlemde tausylyp keledi...

Jaraydy, әri qaray barmay-aq negizgi taqyrybymyzgha oralayyq. Sóitip, elimizdi kógaldandyrudy, jasyldandyrudy jappay qolgha aluymyz kerek. Elbasymyz búnyng qoldan keletin sharua ekenin Astana manyn ormangha ainaldyru turaly tapsyrma berip, kórsetip te berdi. Osy aghash egu júmystaryna Astana manyndaghy barlyq auyldardyng adamdary tartylyp, júmyssyzdyq bolmay túr. Endi tek Ýkimet osyny júmyssyzdyqpen kýres baghdarlamasy ayasynda barlyq jerlerde myqtap qolgha alsa ghoy, shirkin!

«Abay-aqparat»