Kerekudegi sausaqpen sanarlyq qazaqsha atalatyn ýlken kóshelerding biri Torayghyrov kóshesi. Súltanmahmúttyng atyn iyemdengen kóshedegi zәulim ghimarattardyng birinde osynau әngimeni Dәuren agha aityp berip edi.
- «Qalanyng shyghys jaghynda, Ertisting jaghalauyndaghy Usolka shaghyn audanynda bolghan oqigha edi, - dep bastady әngimesin Dәuken. Birde sol shaghyn audandaghy bos jatqan alanqayda sol jerdegi kýzetshi aghaymen sóilesip otyr edik. Sýt pisirim uaqyt ótpey alannyng shetindegi qúbyrlardan ýi-kýii joq eki qanghybas shyghyp kele jatty. Sol mezet kýzetshi aghamyz «myna eki qanghybastyng bireui qazaq, bireui nemis jigiti. Osy jerdegi qoqystardan nәpәqalaryn tauyp jep jýr. Kezinde jaghdayy tәuir janúyada ósken jandargha úqsaydy» dep bir syrdyng shetin shyghardy.Endi bizding de nazarymyz әlgi eki qayyrshygha audy. Kýndelikti kórip jýrgen kóshe kezgen kezbelerden aiyrmashylyghy joq, kóp qanghybastardyng biri. El-júrtta sharuasy joq. El sekildi uaqyt jetpey jatyr dep jantalasyp jatqany da shamaly. Olar ýshin uaqyt ólshemi - qoqys tazalaytyn mashina kelgenge deyin jәne kýn batqan song dep biletin qayyrshylardan bәlendey ózgesheligi de joq siyaqty.

«Ana nemis jigitin byltyrlary Germaniyada túratyn tuystary izdep kelip, alyp ketpek bolghan. Biraq oghan búl kónbepti. Dortmundtaghy jayly ýiden góri Pavlodardyng kanalizasiya qúbyryn artyq sanasa kerek. Bolmaghan song qaladaghy kóp qabatty ýiden pәter әpermekshi bolyp, shyttay ghyp kiyindiredi. Búl bolsa tuystarynan sytylyp, ýirengen jerine qashyp keldi. Tuystary da búdan kýder ýzgen bolu kerek, qaytip mazalamady. Al ýstindegi kiyimderinen kele sala airylyp qalghan bolatyn»-dep kýzetshi aghamyz qyzyq hikayany aityp berdi. Sener-senbesimizdi bilmey biz túrmyz. «Sәl sabyr etinder»-dedi kýzetshi aghamyz shylymyn tútatyp jatyp. «Qazir keletin uaqyty bolyp qalypty» dep kók týtindi qúshyrlana jútty. Kóp ótpey baghanaghy eki qayyrshy shyqqan qúbyrgha qaray, qolynda týiinshegi bar bir әiel asygha basyp kele jatty. Jan-jaghyna jaltaq-jaltaq qaraghan әiel, qúbyrgha jetisimen týiinshegin qoya salyp, keyin qaray jylystay jóneldi. Sonda baryp bayqadyq. Áyelding ayaghy auyr eken.

«Búl janaghy bomj qazaqtyng tughan qaryndasy» dep qarauyl aghamyz mәn-jaydy týsindire bastady. «Kýn sayyn, keyde kýnara osy uaqytta kelip, aghasyna tamaq salynghan boluy kerek, týiinshek tastap ketip otyrady. Jaltaqtap keletini kýieuinen jasqanatyn synayly. Kýieui qansha jerden «qayynaghasynyn» endi adam bolmaytynyn aitsa da, qaryndasy bir ananyng emshegin emip ósken aghasyn onday jamandyqqa qimaytyn siyaqty. Keyde tamaq әkelgen qaryndasynyng artynan aghasynyng «kelesi kelgeninde aqsha ala kel» degenin de talay estidim» dep kýzetshi aghamyz kýrsine ayaqtady sózin. Mende ýn-joq. Tamaghyma bir týiin túryp qalghan siyaqty» - dep Dәuren aghamyz da әngimesin tәmәmdady. Endi mende ýn-joq. Sol kezdegi Dәuren aghanyng kýiin endi men keshkendeymin.

Bir jaghynan Otanyn emes, tuyp-ósken jerin qimaghan nemis jigitine riza bolyp túrmyn. Ata-babasynyng jerin tastap, múhit asqan biraz qazaqtargha qaraghanda nemis jigitining patriottyghy basym siyaqty. Biraq ta bylay tentirep, qoqys terip jýrgenshe nege tarihy Otanyna tartyp-aq ketpedi eken? Álde kenpeyil qazaq elin, qasyndaghy bauyr basyp qalghan dosyn qimady ma eken?

Tughan aghasynyng tiri ekenine kózin bir jetkizip qaytu ýshin, janúyasyn tastap, jarynan tyghylyp, qústay úshyp jeter qaryndasynyng odan keyingi jaghdayy ne boldy eken? Osy saualdardyng jauabyn tappaqqa Dәuren agha aitqan jerge keldim. Biraq ol jerdi ainaldyra biyik sement qorghanmen qorshap tastapty. Men Serik Elikbaydyng « Qayyrshy otyr. Ótip kettin, Ol senin. Aryng menen úyatyn» degen ólenin ishtey qaytalay berdim.

Onghar Qabden

Abai.kz