Bizding elimizdegi biylik jýiesinde mýldem baqylaugha kelmeytin, «Áy deytin әje, qoy deytin qoja» joq, oiyna ne kelse isteuge bolatyn bir jaqsy qyzmet bar. Ol olbys әkimderi. Qazir qarap otyrsan, qay aimaqta da ónerkәsipting barlyq salalary qaryshtap damyp jatyr. Halyqtyng túrmysy adam aitsa nanghysyz. Ishkeni aldynda, ishpegeni artynda, júmaq ornap qaldy ma dersin. Shyndyq, әriyne, búdan mýldem bólek. Dәl kerisinshe dese de bolady.

Alayda ne sebepti biz oblystardaghy ómirdi ýnemi qisyq ainadan kóremiz? Óitkeni sol oblystaghy әkim aimaqtaghy eshbir kemshilik atauly syrtqa shyghyp ketpeui ýshin barlyq jaghday jasap qoyghan. Aldymen sol jerdegi jergilikti baspasózdi ghana emes, (olar onsyz da әkimge basybayly) respublika dengeyindegi beldi-beldi degenderin olbys budjetinen yaghny halyqtyng qarajatynan jemdep tastaghan. Mәselen, bizding Qostanay oblysynda elimiz týgili býkil TMD elderine taraytyn «Miyr» atty telearnagha belgili bir somada «kómek» kórsetiledi. Onyng syrtynda kópshilik júrt oqityn bir respublikalyq gazet pen attary әigili—biri qatty «núrlanghan», ekinshisi «tәnirshil» eki birdey portal da búl «myrzalyqtan» qúr qalmaghan. Ákimimizding qoly ashyq qoy, ózin tek jaqsy jaghynan ghana kórsetuge asa yntaly múnday baspasóz qúraldaryna jylyna jarty milliard tengeni sózge kelmesten bere salady. Mine sodan keyin kim oblysty madaqtamasyn. Al múndaghy oryn alyp jatqan problemany kóteruge eshkimning de yntaly emes ekendigi onsyz da belgili. Mine, sondyqtan da bizde, yaghny Qostanay oblysynda halyng júrttyng qaghanaghy qarq, saghanasy sarq, júmaqtaghyday ómir sýrip jatyr ma degen oidyng ózinen-ózi tuyndaytyndyghy belgili .

Olay bolmaghanda qaytsyn. Álgi qarjydan mol qylqyghan baspasóz әkimimizding oblystaghy isterin qalay maqtaugha sóz tappay jýrgende, onyng keyde Núr-Súltangha baryp, Preziydent janyndaghy ortalyq kommunikasiyalar qyzmetinde baspasóz mәslihatyndaghy esep beruin әkimge arnalghan odagha arnau jolynda bir-birimen jarysyp, qaytsem kózge týsemin dep tyrashtanghanyn kórgende «qayran qor bolghan budjet aqshasy» demeske laj.

Mәselen, jergilikti baspasóz bir-birimen qalyspay Arhiymedting sol mәslihattaghy qúrghaq sifrlaryn oblystaghy asa zor jetistikke baghalap, mәselening bәrin tek osy jalang kórsetkisherge ghana teliydi. Aytalyq, Arhiymedting salatantty týrde mәlimdeuine qaraghanda «oblysymyzda tútynu baghalarynyng indeksi 103,3% – dy, onyng ishinde azyq-týlik tauarlaryna shamamen 104,8%-dy qúrady. Áleumettik manyzy bar azyq-týlik tauarlaryna bagha indeksi 106,1% — gha deyin artty. Osyghan baylanysty, jyl sonynda jalpy ónirlik ónimning keminde 3% ósimi kýtilude. Ayta ketsek, biylghy jyldyng bes aiynda inflyasiya bar bolghany 3,3% — dy qúrady. Búl ortasha respublikalyq kórsetkishten tómen» eken.

Al múny az deseniz, oblys budjetinen mol qylqytatyn, әlgi ózderin óte bir obiektivti jazamyz dep maqtanatyn myqty basylymdardyng biri Arhiymedting oblystaghy atqarghan isterine tәnti bolghany sonshalyq, búryn esh uaqytta istemegen erekshe jomarttyqa baryp, gazetting qolaqpanday bir betin arnaghan. «Oghan tipti eshbir salmaqty súraq qoyylghan joq» dep bir jaghynan maqtauyn jetkisse, ekinshi jaghynan saualdar «Arhiymedting qay jerde túratyndyghy men oblstaghy Arqalyq qalasynyng taghdyry jayly úsaq-týiekten aspady» dep renjiydi.

Aldymen, osy úsakq-týiek degennen bastalyq. Osy Arhiymedting Qostanay qalasynan on shaqyrym alysta, qalyng ormannyng ishinde aumaghy at shaptyrymday, naqty aitqanda 21 gektar jerdi alyp jatqan, ishinde adamnyng qalay tynyghamyn dese de ne kerematting bәri bar aumaqty reziydensiyada jalghyz ózining túruy qanday qisyngha siyady? Elge sinirgen qanday enibegi ýshin? Tek әkimning oryntaghyn iyelengeni ýshin be? Jalpy, oblysymyzda túrghyn ýy mәselesi tolyq sheshemin tappay túrrghanda әkimning múnday ózge syrt kózden alys han sarayynday ýilerdi iyemdenui qalay? Onyng syrtynda kýnine sol reziydensiya tórt ret qatynaghandaghy (tang erteng kelu, týski tamaqqa baru men kelu, júmys sonynda ýiine qaytu) ketetin benzinning aqshasy kimning moynynda? Qansha degenmen jalpy kólemi 40 kilometr az jer emes qoy.

Ekinshi bir mәsele—Arqalyq qalasy jayly. Shahardy qysta jylumen qamtu mәselesi jyl sayyn kóteriletin problema. Onyng sheshilu qiyn týiinge ainaldy. Múnyng ótkirligi sonshalyqty, biylghy jyl basynda preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev Arhiymed Aq ordagha esep beruge barghan múny myqtap tapsyrghan. Sonymn qatar oblysta alys audandarda auyz su mәselesining de sheshilmey otyrghandyghy sóz bolghan. Búlar, әriyne, Arhiymedtiing qolynan jem jep otyrghan baspasózding kóteretin mәselesi emestigi belgili.

Aytpaqshy, Arhiymedting aituyna qaraghanda bizde azyq-týlik mәselesinde eshbir problema joq. Shynymen solay ma? Áriyne, tipti de olay emes. Ashyghyn aitqanda, azyq-týlik oblysta ghana emes, býkil elimizde onyng baghalarynyng shyghandap ketkendigi qúpiya emes qoy.Ol Qostanaydy da oralyp ótken joq. Ózgesin bylay qoyghanda kartop men sәbizding bazardaghy baghasynyng kýrt kóterelip ketkendigi sonshalyqty, osyndaghy supermarketterde olardy arzandau baghamen, bir adamgha eki kilodan ghana satugha mәjbýr boludy. Sonda deymiz-au, azyq-týlikting nege múnsha qymbattap ketuining aldyn alugha qanday sharalar qoldanyldy? Ol jaghdaydy dúrystaugha qanday mýmkindikter bar edi? Áriyne, әlgi mәslihattaghy múnday súraqtardy әkimge qoygha jurnalister qatty qysylghan bolar. Jalang sifrlar men kórneki kórsetkishterding mysy qatty basyp ketken de shyghar.

Eger qanday da esep berude ózekti problemalar men naqty úsynystar aitylmaytyn bolsa, onyng orynyna budjetten qomaqty qarjy alyp otyrghandyq baspasózder sol әkimdi jer-kókke syighyzbay maqtay beretin bolsa, múnday kezdesulerdi birjolata toqtatyp, әlgi budjetten bólingen qomaqty qarjyny halyqqa qaytarghan jón bolar. Halyqty aldaudy qashan qoyamyz?

Jaybergen Bolatov

Abai.kz