Ótken 2008-shi jyly Preziydent Núrsúltan Nazarbaev Qazaqstandaghy shaghyn jәne orta kәsipkerlik subektilerin tekseruge moratoriy jariyalau turaly sheshim qabyldady. Atalghan moratoriy elbasynyng úigharymymen aghymdaghy jyldyng aqpan aiynyng ortasynan shilde aiynyng basyna deyin úzartylghan bolatyn. Búl jarty jyldyq, bir retti aksiyanyng uaqyty osy aidyng basynda mәresine jetti jәne ol, ary qaray taghyda sozylmaytyn boldy. Shaghyn jәne orta  kәsipkerlik sektory keybir aqparat kózderine qaraytyn bolsaq, Qazaqstanda 1,5 mln. adamgha júmys berip, eldegi enbek naryghynyng 18%-yn qúrap otyr eken. Sonymen qatar ótken jylghy mәlimetterge qarasaq, shaghyn jәne orta biznes salasy Qazaqstan IJÓ-ning 22%-24%-yn qúrasa, al soltýstik kórshimiz Reseyde búl kórsetkish 13%-15%-dyng kóleminde ghana bolyp otyr. Qazaqstan TMD elderi kólemindegi shaghyn jәne orta bizneske, kәsipkerlik salasyna tiyimdi jaghday, qolayly reformalar jasaghan birden-bir memleket ekenin aita ketu kerek. Qazirding ózinde kәsipkerler ýshin zandy túlgha retinde qúrylmay-aq, buhgalterlik, salyqtyq esepter jasau jenildetilip, sonymen qatar tekserushi qúzyrly organdargha kәsipkerlerdi josparly tekserudi jylyna eki retten asyrmau, daghdarys kezinde osy sektor qarjydan tarylmas ýshin jәne osy salagha nesiyemen kómektesu ýshin, «Samrúq-Qazyna» últtyq әl-auqat qory» ózine enshiles «Damu» shaghyn kәsipkerlikti qoldau qory» arqyly ekinshi dengeyli bankterge 120 mlrd.

Ótken 2008-shi jyly Preziydent Núrsúltan Nazarbaev Qazaqstandaghy shaghyn jәne orta kәsipkerlik subektilerin tekseruge moratoriy jariyalau turaly sheshim qabyldady. Atalghan moratoriy elbasynyng úigharymymen aghymdaghy jyldyng aqpan aiynyng ortasynan shilde aiynyng basyna deyin úzartylghan bolatyn. Búl jarty jyldyq, bir retti aksiyanyng uaqyty osy aidyng basynda mәresine jetti jәne ol, ary qaray taghyda sozylmaytyn boldy. Shaghyn jәne orta  kәsipkerlik sektory keybir aqparat kózderine qaraytyn bolsaq, Qazaqstanda 1,5 mln. adamgha júmys berip, eldegi enbek naryghynyng 18%-yn qúrap otyr eken. Sonymen qatar ótken jylghy mәlimetterge qarasaq, shaghyn jәne orta biznes salasy Qazaqstan IJÓ-ning 22%-24%-yn qúrasa, al soltýstik kórshimiz Reseyde búl kórsetkish 13%-15%-dyng kóleminde ghana bolyp otyr. Qazaqstan TMD elderi kólemindegi shaghyn jәne orta bizneske, kәsipkerlik salasyna tiyimdi jaghday, qolayly reformalar jasaghan birden-bir memleket ekenin aita ketu kerek. Qazirding ózinde kәsipkerler ýshin zandy túlgha retinde qúrylmay-aq, buhgalterlik, salyqtyq esepter jasau jenildetilip, sonymen qatar tekserushi qúzyrly organdargha kәsipkerlerdi josparly tekserudi jylyna eki retten asyrmau, daghdarys kezinde osy sektor qarjydan tarylmas ýshin jәne osy salagha nesiyemen kómektesu ýshin, «Samrúq-Qazyna» últtyq әl-auqat qory» ózine enshiles «Damu» shaghyn kәsipkerlikti qoldau qory» arqyly ekinshi dengeyli bankterge 120 mlrd. tenge bóldi.  Búl bólingen qarjynyng qazirgi kezde 80 mlrd. tengesi iygerilip, shilde aiynyng basyna deyin barlyq soma tolyq enserilui tiyis bolatyn. Dәl qazirgi kezde shaghyn jәne orta kәsipkerlik salasyn damytu ýshin atalghan jәne t.b. qolayly sharalar jýzege asyryluda. Shaghyn jәne orta kәsipkerlik sektorynyng elimizge әkelip otyrghan paydasyna toqtala ketsek, mysaly 2005-shi jylghy mәlimetti qaraytyn bolsaq, el qorjynyna shaghyn jәne orta kәsipkerlik sektorynan salyq retinde týsken kiris 1,4 mlrd. tengeni qúrap, al 2006-shy jyly búl kórsetkish 6 mlrd. tenge bolghan. Halyqaralyq valuta qorymen Halyqaralyq qarjy korporasiyasynyng jyl sayynghy biznesti jýrgizuge qolayly jaghday jasau baghdarlamasy («Doing Business») boyynsha memleketter arasynda jasalatyn reytingte, ótken jyly Qazaqstan 181 memleketting ishinde 70-shi oryndy iyelengen bolatyn, al 2007-shi jyly biz 80-shi oryndy alyp túrdyq. Elimizdegi jeke kәsipkerlikting belsendi bóligi statistika mәlimetine qarasaq, Almaty qalasynda shoghyrlanghan eken (25,6%), ekinshi oryndy Ontýstik Qazaqstan oblysy 9,6%-ben iyelense, al Astana qalasynda búl kórstekish 8,9%-dy qúrap otyr.
Algha damushylyqpen qatar, sonymen birge shaghyn jәne orta kәsipkerlikting damuy jolynda kedergiler de jeterlik, eki jyldan asyp bara jatyrghan daghdarys saldary búl kedergilerge qosymsha qiyndyqtar alyp kelgeni beligili. Degenmen de, atalghan salagha ótken jyly jәne ýstimizdegi jarty jyldyqta ýkimet tarapynan tekseruge moratoriy jariyalau, qazirgi daghdarys kezinde kәsipkerler ýshin ýlken qoldau әri uaqytyly jasalghan kómek bolghanyn aita ketken jón. Búl salanyng qazirgi kýndegi eng basty problemalarynyng biri, biznesti damytu ýshin qarjynyng qolbaylau boluy, qarjy kózderining qysqaruy, nesie alu mýmkindigining azangy, júmys ónimdiligimen auqymynyng tómendeui, ekonomikanyng qarqyndy damyghan jyldary alghan qaryzdarymen bereshekterining jәne nesiyelerdi qaytarudyng qiyndauy, eng soraqysy qiyndyqqa shyday almay, kәsiporynnyng qúrdymgha ketui. Al búl óz tarapynan júmyssyzdar sanynyng artuymen salyq tóleushilerding azangyna alyp keletini belgili. Búl qiyndyqtargha sonymen qatar kәsipkerlerge memlekettik tekserushi organdardyng shamadan tys jii keluin qosynyz, búlardyng kәsipkerlikti damytugha jasap otyrghan kedergileri de az bolmay otyr. Keybir biznes-qauymdastyq ókilderi elimizdegi tekserushi organdardyng barlyghyn qosqanda, olardyng sany 57-ge deyin jetip otyr deydi. «Atameken» últtyq ekonomikalyq palatasynyng tóraghasy Azat Peruashevting aituynsha, kәsipkerlik sektoryna moratoriyding ayaqtaluyna baylanysty, endigi kezde kәsipkerlerge tekserushilerding kelui jiyilenui mýmkin deydi.
Qazaqstanda shaghyn jәne orta kәsipkerlerdi qoldaytyn әri olardyng mýddesin qorghaugha tiyis «Jeke kәsipkerlik turaly zan» da bar, alayda «Atameken» palatasy jetekshisining oiynsha, atalghan zang kәsipkerlege tolyqtay jәrdemshi bola almay otyr degenge sayady.  Onyng sózinshe tekseruge 7 kodeks, 67 zanmen birneshe myng zandyq kýshi bar aktilerde keninen rúqsat berilgen eken. Sol sebepti eldegi 80-ge juyq zandardy «Jeke kәsipkerlik turaly zangha» sәikestendiru kerek deydi, palata basshysy. Ótken 2008-shi jyly shaghyn jәne orta kәsipkerlik sektoryna tekseru jýrgizuge moratoriy jariyalau jәne ony odan әri úzartu turaly bastamany biznes qauymdastyq ókilderi ózderi kóterdi, búl bastama Preziydentpen ýkimet basshysy tarapynan qoldaugha ie bolyp, aghymdaghy aidyng basyna deyin úzartylghan bolatyn. Alayda, qarjy ministrligi salyq komiytetining tóraghasy Dәulet Erghojinning payymdauynsha, osy jyldyng basynda bastalghan moratoriy tek bir retti aksiya bolu kerek deydi. Onyng da, bas salyqshy retinde óz uәji bar, moratoriydi úzarta, soza beru, el budjeti kólemining tómendeuine alyp keledi degen bolatyn jyl basynda.
Shynymen de moratoriydi әri qaray úzarta beru dúrys bolmas edi. Kәsipker eng bastysy jeke basynyng paydasyn emes, ol sonymen qatar әleumettik jauapkershilikti de sezinui kerek. Jalpy tekseruge tyiym jasau, elimizde kәsipkerlik salamen biznesting dúrys baghytta damymauyn, osy saladaghy zandardyng dúrys oryndalmaytynyn nemese olardyng jetimsizdigin jәne búl salada kóp nәrsening jetispeytindigin kórsetedi. «Atameken» últtyq ekonomikalyq palatasynyng tóraghasy Azat Peruashev: «Tekseruge tyiym salu búl tótenshe jaghday. Kәsipker júmys jasap, ónim óndirip, sonymen birge eshqanday tekseriske bas búrmauy dúrys emes. Kәsipker birinshi kezekte qogham aldyndaghy jauapkershiligin sezinui kerek, soghan baylanysty, biz moratoriydi odan әri úzartudy súraugha barmay otyryq» - dedi moratoriyding ayaqtaluyna baylanysty ótkizgen baspasóz mәslihatynda. Qazirgi kezde shaghyn jәne orta kәsipkerlik sektorymen tekseru organdary arasyndaghy qalyptasqan mәselelerdi jýieli týrde sheshken dúrys.  Ótken jyly janadan qabyldanghan salyq kodeksinde búl taraptan alghanda, josparly, josparly emes tekseruler, tekseruge uaqyttyng úzartyluy, salyq tóleushilerdi tekseruding aldynda 30 kýn búryn eskertu jәne t.b. jenildetilgen sharalar jýiesi qarastyrylghan bolatyn. Bastysy salyqtyq jәne basqa da tekseruler naqty bolyp, adal kәsipkerlerding isine kedergi bolmauy kerek.  Moratoriyding ayaqtaluyna baylanysty, jeke kәsipkerlerdi tekserude, olardyng zandy qúqyqtarynyng ayaqasty bolmauyn qamtamasyz etken jón.   Atalghan uaqytsha moratoriy kәsipkerler ýshin ne berdi degen nәtiyjeli, zandy súraq tuyndaydy. Búl aksiya - elimizdegi myndaghan kәsipkerler ýshin jarty jyldyng ishinde uaqytsha bolsa da demin keng jútyp, kerekti baghytta qalyptasuyna, iykemdenuine, biznesti damytuda kerek emes, artyq shyghyndardan aryluyna, eng bastysy daghdarystyng ushyqqan kezinde ýlken jenildik bolghanyn jasyrmay aitu kerek. Preziydent Núrsúltan Nazarbaev ótken aida, «moratoriy ayaqtalghannan keyin, tekserushi organdar shaghyn jәne orta kәsipkerlik subektilerine saranshaday qaptap, jabylmauy tiyis, tekserushi organdar óz júmysyn atqarulary kerek, degenmen tekserude de tәrtip boluy tiyis, sonymen qatar, moratoriy ayaqtalghansha osy salany retteytin jәne tekseruge qatysty barlyq zandyq proseduralar ornymen sheshilui kerek» - dep aitqan bolatyn. Alayda, búl proseduralar atalghan merzimge deyin tolyq atqarylmay otyr. Osy orayda «Atameken» odaghy atalghan mәselege baylanysty ýkimet jәne oblystyq әkimdikter janynan jeke kәsipkerlerdi tekseru boyynsha qoghamdyq monitoring jasaytyn komissiya qúrudy úsynyp otyr. Úsynystyng basty maqsaty qúzyrly organdardyng biznesti tekseru barysynda kelensiz, shamadan tys әkimshilik qysymdardan qútqaru, tekseruding ashyq әri әdiletti boluyn qamtamasyz etu. Úsynys oryndy, uaqytyly. Bastysy biznes ýshin de, qúzyrly organdar ýshin qay uaqytta jәne qay jerde bolmasyn, zang kýshining barlyghyna ten, anyq, ashyq, týsinikti jәne әdil boluy.

Ghadilbek Ákim, “Abay inform”