Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 4983 5 pikir 13 Shilde, 2021 saghat 18:20

Nadandyq pen jemqorlyq - egiz úghym

Keyde osy bilim salasynyng osynsha jyl bylyqqa batqanyna, orta bilim sapasy men joghary bilim sapasynyng qúldyrauyna paraqor qogham shyn mýddeli sekildi kórinedi. Sebebi jemqorlyq pen nadandyq - bir-birinen bólip qaraugha bolmaytyn egiz úghym. Dәlirek aitqanda, nadandyq jemqorlyqqa, jemqorlyq nadandyqqa әkeledi. Búl ekeuining qaysysy sebep, qaysysy saldar ekenin anyqtau mýmkin emes. Beyne «Tauyq búryn payda boldy ma, júmyrtqa búryn payda boldy ma?» degen sekildi.

Sebebi nadan adam nadandyghyn jasyru ýshin para beredi, jaghympazdanady. Ózi para bergen, ózgege jaghympazdanghan adam ózgening de para bergenin, ózgening de ózine jaghympazdanghanyn qalap túrady. Ózi para bergen adamnyng para almauy eshqashan mýmkin emes.

Al bilimdi, ózine senimdi adam nege para beredi? Adal parasyz da ózin de, otbasyn da asyray alatynyn biledi. Al para bergisi kelip túratyn adamnyng bilimine shyn kýmәndimin.

Abay: «әrbir jalqau kisi qorqaq, qayratsyz tartady;

әrbir qayratsyz qorqaq, maqtanshaq keledi;

әrbir maqtanshaq qorqaq, aqylsyz, nadan keledi;

әrbir aqylsyz nadan, arsyz keledi;

әrbir arsyz jalqaudan súramsaq, ózi toyymsyz, ónersiz, eshkimge dostyghy joq jandar shyghady», - deydi. IYә, dәl osynday bir-birinen tuyndap jatqan qogham jemqor, toyymsyz, paraqor bolady.

Paraqor adam bilimdi adamdy únatpaydy. Sebebi ózining nadandyghyn ashyp tastaydy. Nadan adamgha paraqor basshy layyq, merekede syilyghyn berip qoyyp, ómirin sýre beredi. Sondyqtan nadandyq jaylaghan sayyn beru men aludan jarys ótedi. Jemqorlyq qalypty qúbylysqa ainalady.

Jemqor qoghamda sapa bolmaydy. Sebebi sapa ýshin adal júmys kerek. Sondyqtan jemqorlyq jaylaghan jerdi sapasyzdyq jaylaydy. Al biliminen sapa ketse, mektepke múghalim para berip júmysqa kirse, student para berip bagha alsa, onda eldi nadandyq jaylaydy.

Dәl solay búl ekeui - bir-birine sebepker. Sondyqtan bilim sapasyn kóteru, shyn bilimdi adamnyng qataryn kóteru ghana eldegi jemqorlyqty tazarta alady.

Jemqorlyqsyz qogham bolu ýshin de, demokratiyaly qogham bolu ýshin de adamda memleketke tәuelsiz, ózgelerge tәuelsiz ózin-ózi asyray alatyn qabilet bolu kerek!

Ózin-ózi asyray alu - adamnyng eng tómengi qabileti, - deydi Konfusiy.

Al biz ózimizdi asyrau ýshin dep keyde para beru men aludy aqtap alamyz. Sonsha qabiletsizbiz be?

Para bermey ómir sýru әrkimning eng basty ústanymy bolu kerek!

Para alu qanday qylmys bolsa, beru de - dәl sonday qylmys!

Ayatjan Ahmetjanúlynyng jazbasy

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5478