Ústazdyq - ýzdiksiz izdenis pen tereng bilimdi talap etetin mәrtebeli mamandyqtyng biri. Úlaghatty ústazdyng tәlimin almay ómir atty kóshke ilesken adam joq shyghar, sirә. Túlgha sanasyna bilim men tәrbiyeni qatar toghystyrghan  osy bir abzal maman iyesi –  múghalimdi qoldau, onyng ýzdik  is-tәjiriybesin taratu, nasihattau -  Aqtóbe oblysynyng tilderdi damytu basqarmasynyng Tilderdi oqytu ortalyghynyng úzaq jyldan bergi basty sharalarynyng biri.

Baspasóz aidynynda ózindik baghyt-baghdary aiqyndalghan «Tilderdi oqytu: izdenis jәne әdisteme» aqparattyq-әdistemelik jurnaly  2014 jyldan bastap jaryq kórude. Basylymnyng atauy aityp túrghanday, basty maqsaty- qazaq tilin shetel tili nemese ekinshi til retinde oqytu әdistemesin jetildiru jәne til oqytushylaryna, әdiskerlerge әdistemelik kómek kórsetu. Sonday-aq Aqtóbe oblysynda memlekettik til sayasatyn damytu baghytynda atqarylyp jatqan  is-sharalardan aqparat beru, «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru»  baghdarlamasyn, onyng ishinde  6-baghyt «Latyn grafikalyq jýiege kóshudi»  nasihattau qúraly retinde qyzmet etu.

Jurnal betterinde oblystaghy memlekettik til sayasaty, tildik ahual, latyn grafikaly qazaq әlipbii mәseleleri, sonday-aq tilderdi oqytudyng ozyq is-tәjiriybeleri ýzdiksiz jariyalanyp keledi. Kýni býginge deyin 1226 material jariyalandy, onyng ishinde:

• Qazaq tilinde – 1002 material;
• Orys tilinde – 106 material;
• Aghylshyn tilinde – 81 material;
• Basqa da tilderde – 37 material.

Jariyalymdar avtorlarynyng basym kópshiligi oblys pedagogtary (1092 adam), desek te respublikanyng týkpir - týkpirinen (Núr-Súltan, Aqmola, Atyrau, Semey, Qaraghandy, Almaty jәne t.b.)  50–ge juyq, kórshiles Resey, Qytay elderinen 40-qa tarta avtorlar ózderining ghylymy maqala, tanymdyq esse, ýzdik әdistemelik izdenisterin jaryqqa shyghardy. Búl shygharmashylyq baylanys uaqyt ótken sayyn damyp keledi, óitkeni qazaq jazuynyng latyn grafikasyna kóshui turaly elimizding belgili tilshi-ghalymdardyn, Orfografiyalyq júmys toby mýshelerining salmaqty da, túshymdy maqalalary jurnal arqyly kópshilikke jetip jatyr. Kózi qyraghy, kókiregi oyau oqyrman túshyna oqyp, zerdege toqyp jatyr degen oidamyz.

Jurnal alghash jaryq kórgen kezden bastap, til salasyna qatysty basym baghyttardy negizge alyp keledi. Sondyqtan da jurnaldyng dәstýrli aidarlary jyldar boyy óz jalghasyn tabuda, olar: «Tiltanym», «Ruhany janghyru», «Til ýiretu әdistemesi», «Ýzdik sabaq», «Tәrbiyeshi jazbalary». Tilderdi oqytudyng ýzdik әdistemelik qorjyny sanalatyn «Ýzdik sabaq»  til oqytushylaryna, «Tәrbiyeshi jazbalary» balabaqsha tәrbiyeshilerine arnalghan. Búl aidarlar arqyly  janashyl pedagog ózining ozyq is-tәjiriybesin jinaqtap, ony sabaq әzirlemesi, shara ssenariyi, bayandama retinde jariyalay alady. Jurnalda jariyalym-tegin. Ýzdik is-tәjiriybesining әdistemelik salmaghynan bólek, baspa talaby (2 betten aspaytyn) da qatang saqtalghany dúrys.

Jurnal oblys pedagogtarynyng sýiikti basylymyna ainaldy desek, artyq aitqandyq bolmas. Aqtóbe qalasy jәne audandardan, әsirese, Algha, Múghaljar, Mәrtók, Qobda, Qarghaly, Hromtau, Temir, Shalqar audandary bilim salasy qyzmetkerlerin zerdeli oqyrmandar ghana emes, ortaq iske belsene atsalysatyn avtorlarymyz dep tanimyz. Osy rette, Mәrtók qalasy №2 mektep-gimnaziyasynyng qazaq tili múghalimi A.Aryqova: «Toqsan sayyn shyghatyn «Tilderdi oqytu: izdenis jәne әdisteme» jurnalyn asygha kýtemiz. Ózim de, әriptesterim de jurnalgha material jariyaladyq. Jurnal oblys, respublika kóleminde әriptesterimizben is- tәjiriybe almasatyn qyzyqty әri mazmúndy basylym dep oilaymyn» dese,  Algha qalasy №3 «Gýlder» balabaqshasynyng mengerushisi A.Jiyenqúlova: «Balalargha tilderdi oqytu- óte kýrdeli әri qyzyqty prosess, sondyqtan da әrbir tәrbiyeshining óz әdis-tәsili, shygharmashylyq sheberligi, tyng izdenisi bolady. Mine, osynday mol tәjiriybeni «Tilderdi oqytu: izdenis jәne әdisteme» jurnalynan tabugha bolady. Jurnal - janashyl múghalimning naghyz dosy, әdistemelik kómekshisi.» degen pikirin bildirdi.

«Sóz jazatyn adam әri jazushy, әri synshy boluy kerek. Sózding shyrayly, ajarly boluyna oidyng sheberligi kerek. Únamdy, oryndy, dәmdi boluyna synshyldyq kerek, maghynaly, manyzdy boluyna bilim kerek» dep últ ústazy Ahmet Baytúrsynúly aitqanday, avtorlardan janashyl mazmúndaghy  maqalalar kýtemiz.

Sýgirbaeva Aqmaral Saghynbayqyzy,

Aqtóbe oblysynyng tilderdi damytu basqarmasynyn
Tilderdi oqytu ortalyghynyng әdiskeri, p.gh.magistri

Abai.kz