Ihsan iliminde «digerham» atty altyn túghyr (maqam) bar. Qazaq tilinde bir sózben naq qalay tәrjimalanatynyn bilmeymin? Tarqatyp aitar bolsaq, «digerham» - ózinnen búryn ózgening qamyn jeu, qarabasynnan qalyng búqaranyng qamyn joghary qong, halqyng ýshin janqiyar bola bilu, jansebil ruhta qoghamgha qaltyqsyz qyzmet etu - degenge sayady.

Álbette, «digerham» maqamynda Haqtyng razylyghy ýshin halqynnyng qamyn jep, jansebil ruhta kýresesin. Yqylas-yndynynda Tәnirge degen mahabbaty joq sharghy basty pendening qarabasynan halqynyng qamyn joghary qongy әste mýmkin emes. Osy túrghydan alghanda halqynyng aryn arlap, zaryn zarlap ótken Áziret Súltan, Asan qayghy, Tóle, Qazybek, Áyteke, Hakim Abay jәne halqy ýshin qan tókken jýregi týkti batyr-bahadýrlerimizdin, sonday-aq qarasha halqyn ilim-bilimmen araygha bólegesi kelgen Alash qayratkerlerining "digerham" maqamyna kóterilgen janqiyar túlghalar ekeni talassyz aqiqat.

Qazaq «digerham» maqamyndaghy qayratkerdi bәlkim ilgeride – «qas jaqsy», «iygi-jaqsy», «ziyaly», «alyp-eren», «janqiyar», «jansebil», «sahiy», «qút», «atymtay-jomart» dep baghalaghan. Qazirgi tanda zamanauy sharttargha oray onyng balamasy retinde «passioner» atauyn kóbirek qoldanyp jýrmiz.

Jalpy, әlem tarihyna kóz salsanyz, halyqty órge sýiregen osy passionerlik ruh ekenine kuә bolasyn. Passionerlik ruhsyz eshbir iygi janalyq bolghan emes. Ghalamdy zamanaqyrdan qútqaryp kele jatqanda janqiyar jandardyng jansebil ruhta jasaghan eren-erlikteri. Búl ruh semgende qoghamda ashkózdik, әdiletsizdik, jemqorlyq, ekijýzdilik, samarqaulyq, beyghamdyq, opasyzdyq, nadandyq, jaghympazdyq, maqtangershilik jaylaydy. Qazaq qoghamynda atalghan indetterding beleng alghanyna qaraghanda, onda demek bizde aray bәsen, halyqtyng qamyn jeuge degen mahabbat tómen, passionerlik ruhymyz semgen.

Keshe auyl balasy Qúrmet Talapqazynyng batystaghy halyqtyng qamyn jep, óz yqyrarymen jylu jinap, vagon-vagon pishen jiberui әriyne janqiyarlyqtyng úshqyny. Jer-jerdegi osynday izgilikting júrnaghyn kórip, qanymyzdan «enshisi bólinbegen qazaq» degen ruhtyng әli óshpegeni kóz quantady. Álbette, búl qúlazyghan kónilge medeu ghana. Al tәmam eldi órge sýirer, tútas halyqty biyikke kóterer úly iydeya ýshin kýresetin passionerlik pighyl - otty ruhty kóru biz ýshin әzirge saghym...

Múhan Isahannyng jazbasy

Abai.kz