Investisiya eselep arta bastady
Álemge tanymal talay túlghalardy týletken Otyrar topyraghy baghzy zamannan beri baghy tasyghan kezderdi de, sory qaynaghan sәtterdi de bastan keshirgen-di. Jer qoynauy tariyhqa da, tabighy baylyqqa da toly.
Songhy jyldary kóptegen kórsetkishter boyynsha ense kótere almay qalghan Otyrar audanynyng «tamyrynan» qazir qan jýgire bastady. Jyl basynan bergi 4 ay kóleminde auyl sharuashylyghynyng jalpy ónim kólemi ótken jylghy osy merzimdegi kórsetkishten 101,5 payyzgha artsa, negizgi kapitalgha baghyttalghan investisiya kólemining 11,6 esege artyq oryndalghandyghy osy sózimizge dәlel bola alady. Mal basynda da aiyrmashylyq bayqalady: iri qara 1068, uaq mal 15220, jylqy 558, týie 212 basqa ósken. Osyghan oray et pen sýt óndiru kólemi de aitarlyqtay artqan. Ghasyr qúrylysy atanyp otyrghan «Kóksaray» su rettegishining salyna bastauy elding ruhyn ghana kóterip qoymay, ekonomikalyq-әleumettik ahualgha da ong yqpalyn tiygizgeli otyr. Tek Otyrar audanynyng ózinde 300 myng gektar jana suarmaly jer iygerilip, 15 mynnan astam otbasy túraqty júmyspen qamtylmaq. Osynyng arqasynda auylsharuashylyq ónimderining kólemi qazirgiden eki esege juyq artady degen ýkili ýmit bar. Reti kelgende aita ketken jón, óz qarajatyna Eski Shilik auylynda mektep, balabaqsha salyp bergen oblystyq mәslihattyng deputaty Serikjan Seyitjanov jýgeriden bioetanol óndiretin zauyt salu jóninde Germaniyamen kelisimge qol jetkizdi. Endi investorlar audangha kelip, jobany iske asyrudy josparlap otyr. Búl jylyna 100 myng tonnagha deyin jýgeri óndep, 300-ge juyq azamatty júmyspen qamtugha mýmkindik beredi. Al jýgerining egis kólemin 20 myng gektargha deyin jetkizu kózdelude.
Dey túrsaqta, auylsharuashylyq ónimderin óndiru men óndeu salasynda birqatar sheshimin kýtken mәseleler bar. Ásirese shaghyn kәsipkerlik salasyn nesiyelendiru isi kenjelep túr. Búl túrghyda ekinshi dengeydegi bankterding nesie stavkalarynyng joghary boluy men kәsipkerlikti janadan bastaghan túlghalardyng kepilge qoyatyn mýlikterining bolmauy búl salanyng damuyna túsau boluda. Sol sebepti jenildetilgen nesiyelerdi ekinshi dengeyli bankter emes, auyldyq nesie seriktestikteri nemese qarjy qorlary arqyly úsynu tiyimdi bolar edi. Degenmen, qol qusyryp qarap otyrugha taghy bolmaydy. Qazirding ózinde «Jana-Shilik» selolyq tútynushylar kooperatiyvi, «Shәuildir-maqta» JShS, «Shengeldi-2007» ÓK, «Tórebek-D» JShS, «Ómirәli-2030» JShS sekildi qúrylymdar biznes jobalaryn ótkizu arqyly nesiyege qol jetkizip, әrqaysysy birneshe adamdy júmyspen qamtityn bolady. Múnan bólek 40 joba AIO «Maksimum» JShS-ning nesie komissiyasynda qaraluda.
46 mektepting 25-ining qabyrghalary laymen qalanghan.
Ótken jyly Otyrar audanynyng bilim salasy birqatar sәtsizdikterge jolyqqany ras. Onyng sebebine taldau jasalyp, naqty sharalar kóruding nәtiyjesinde biyl kórsetkish kóterildi. Audan mektepterinde oqityn 11500 oqushynyng arasynda ýzdikter qatary 1452-ge jetti. Búl ótken jylghy kórsetkishten 135 balagha artyq.
Áriyne, bilim sapasyn arttyru ýshin mektep ghimarattary men materialdyq-tehnikalyq bazanyng talapqa say bolghany qajet. Ýstimizdegi jyldyng ózinde Respublikalyq budjet esebinen salynyp jatqan bir mektep pen bir balabaqsha paydalanugha berilmek. Kóksaray auylynan boy kóteretin 100 oryndyq balabaqshanyng qúrylysy 2013 jyly bastaluy tiyis.  Al oblystyng qarajaty esebinen aldaghy 3-5 jyldar aralyghynda 7 mektep pen 2 balabaqsha kýrdeli jóndeuden ótkizilip, qayta salynbaq. Songhy 3 jyldyng kóleminde 6 mektep, 3 auruhana men FAP salynyp, 2 mektep qúrylysy jýrgizilude.
Jalpy audandaghy 46 mektepting 21-i tiptik jobamen salynsa, qalghan bilim oshaqtarynyng ghimaraty laydan qalanghan. Q.Sәtbaev, M.Mәmetova jәne S.Múqanov atyndaghy orta mektepter apatty jaghdayda. Z.Qalauova atyndaghy bastauysh mektep ghimaraty mektep jayyna mýldem sәikes kelmeydi. Al audan ortalyghyndaghy Jambyl atyndaghy orta mektepting memlekettik qabyldau aktisi týzilmese de onda balalar oqyp jatyr.
Audanda bir kompiuterge 15 oqushydan keledi. Alayda, barlyq bilim beru mekemelerindegi kompiuterler eskirgen, janartudy qajet etedi. Auyldy jerlerde ornalasqan mektepterde ghalamtorgha qosylu óte qiyn. Baylanys jýiesi nashar, quat kózderi jetispeydi. Qazir balalardyng jazghy demalysqa shyqqan kezi. Biraq, olargha arnalghan sauyqtyru, demalys lagerleri az, jetispeydi.
Elbasynyng ýstimizdegi jylghy halyqqa arnaghan Joldauynan tuyndaghan «Jol kartasyna» baylanysty audannyng bilim salasy boyynsha 3 nysannyng kýrdeli jóndeu júmystaryna 214 349,0 myng tenge qarjy bólindi. Túrghyn ýi, kommunaldyq sharuashylyq, jolaushylar kóligi jәne avtomobili joldary salasy boyynsha Shәuildir auylynyng ortalyghyn kóriktendiru, «Omega» su tazalaghysh qondyrghysyn ornatugha, audannyng ishki joldaryn kýrdeli jәne auyzsu jýielerin aghymdaghy jóndeuge qarajat bólindi. Sonday-aq, júmyspen qamtu jәne әleumettik baghdarlamalar bólimi arqyly әleumettik júmys oryndaryn ashugha 24 300,0 myng tenge bólinip, 270 adam júmyspen qamtyldy.
Otyrardyng bolashaghy turizmge de tәueldi
IYә, múnyng barlyghy kýndelikti kýibeng tirshilikting qareketi. Degenmen, Otyrardyng bolashaghyn bay tarihy, sol arqyly halyqaralyq turizmdi damytu jolymen jandandyrudyng ýlken mýmkindikteri bar. VIII ghasyrdyng basynda múnda arabtar keldi. Halifattar men samanitter әuleti biyledi. Sonan song Horezmshah memleketining qúramyna endi. Al 1219 jyly monghol tatarlar basyp kirdi. Álemdi at túyaghymen taptamaq bolghan monghol әskerine alty ay boyy erlikpen tótep bergen birden-bir qala osy Otyrar edi. 2019 jyly qyrkýiekte Otyrar qorghanysyna 800 jyl tolady. Múny әlemdik dengeyde atap ótuge degen dayyndyqty qazirden bastaudyng artyqtyghy bolmas.
Elbasynyng 2005 jylghy 2 qyrkýiektegi saparynda Otyrardy halyqaralyq turizm ortalyghyna ainaldyru qajettigi aitylghan bolatyn. Múnyng ózi otyrarlyqtardyng ghana emes, tútas últymyzdyng ruhyn asqaqtata týskeni ras. Sodan beri sonau Siriyada jatqan Ál-Faraby men Súltan Beybarys babalarymyzdyng óshpes ruhymen qayta qauyshtyq. Olardyng qabirining basyna tughan jerining bir uys topyraghyn aparyp, ol jaqtan topyraq әkelip, Otyrardaghy Arystanbab kesenesining janyna arulap salynuy úrpaq aldyndaghy paryzdyng ótemi ispetti. Otandyq jәne sheteldik ghalymdardyng basyn qosyp, «Úly ústazdyng oraluy» atty halyqaralyq ghylymy konferensiyanyng úiymdastyryluy da jana kózqarastargha betbúrys jasady. «Ál-Farabi» stiypendiyasynyng taghayyndaluy ýzdik oqushylar men studentterding qataryn arttyrugha septigin tiygizip keledi. Audan mektepterindegi Ál-Faraby oqularynyng ótui jastarymyzdyng tól tarihyn tereng biluine, tughan jerge degen sýiispenshilikti arttyryp, patriottyq sezimning úshqyndauyna sebep bolatyny sózsiz. Sonday-aq, Preziydentting ótken jylghy 13 mausymda úiymdastyrghan «Mәdeny múra» baghdarlamasyn iske asyru jónindegi qoghamdyq kenesting keneytilgen mәjilisinde Úly Jibek jolynyng qazaqstandyq bóligin әri qaray damytu turaly naqty tapsyrmalardyng berilui tamyryn terenge jayghan Otyrar tarihyn býgingi úrpaqqa jetkizuding zor mýmkindikterine jol ashyp otyr.
Ýkimetting «Kóne Otyrardy qalpyna keltiru turaly» qaulysy boyynsha keleshekte audandy turistik ortalyqqa ainaldyru ýshin Turizm jәne sport ministrligimen birge naqty joba dayyndaldy. Onda Otyrartóbe men Arystanbab arasyndaghy 2,8 shaqyrym jerde jayau jol, Arystanbab kesenesining janynan 200 oryndyq qonaq ýi, etno ortalyq, Ál-Faraby múrajayyn salu josparlanghan. Osy nysandardyng qúrylysyn jýrgizu ýshin myngha juyq adam 3 jyl boyyna qúrylys júmystaryna tartylatyn bolady. Al jobalar tolyghymen iske qosylghannan keyingi kóptegen adamnyng túraqty júmyspen qamtylatyny óz aldyna bólek әngime. Búl aitylghan tarihy oryndargha qazirding ózinde arnayy kelushilerding qatary kýn sanap ósip keledi. Keleshekte Otyrar turizmning otany bolyp jatsa kәnekey.
- Keleshekte audangha keletin sayahatshylardyng sanyn 2-3 esege deyin arttyrudyng mýmkindikteri mol. Sol mýmkindikti sarqa paydalanugha bar kýsh-jigerimizdi júmsaymyz. Otyrardyng tarihy qanshalyqty kóne, tauqymeti tereng bolsa, halqynyng túrmys-tirshiligi de tómen dengeyden asa kóterile qoymaghan. Audannyng ensesi elimiz egemendik alghannan keyin ghana kóterile bastady. Al bolashaghy zor bolatynyna senim artqymyz keledi, - deydi audan әkimi Álimjan Qúrtaev.
IYә, audannyng ahualy onyng basshysyna tikeley tәueldi ekeni ras. Elding ruhyn oyatatyn óner salasyn da órge sýirep, ekonomikalyq jaghdaydy da jaqsartugha ter tógip kele jatqan әkim Álimjan Qúrtaevtyng mәdeniyetti damytugha degen janashyrlyghy óz aldyna bir bólek әngime. Ghasyrlar boyy sheshimin kýtip jatqan sauap isting kózin tapqan basshygha aldaghy júmysynda da sәttilik tileymiz!

Shadiyar Moldabek   
"Qazaqstan Zaman" gazeti 2 shilde 2009 jyl