Elimizding shyghar kýnin iyghyna qondyrghan alyp Altay tauynyng bókterindegi Óskemen qalasynda qazaq balalaryna arnalghan ýsh-aq mektep bar. Álgi ýsh mektep toly qazaqtyng úly men qyzy. Ýsh auysymmen oqidy. Synyp bólmeleri jetpegendikten mektep diyrektorlary amaldap,  bardy jamap-jasqap, tipti, dәrethanalar men jertólelerde oqushylargha dәris berip otyr. Jә, múnyng bәri jogharydaghy maqalada (Qaranyz: «Qaladaghy qazaq balalary dәrethanada oqyp jatyr») tәptishtelip túryp-aq jazylghan. Salmaqty, salqynqandy sabyrmen jazylghan maqalany oqyp otyryp Óskemendegi jas úrpaqtyng jautankóz haline, balalarynyng sonday kýii ketken bilim shanyraghyna baryp jýrse de  ana tilinde oqyp, tәlim-tәrbie alyp shyghuyna mýddeli ata-analardyng tózimdiligi men kónbistigine qayran qalasyn. Búl jayt tәuelsiz Qazaqstannyng ónerkәsip oryndary shoghyrlanghan, starategiyalyq manyzy erekshe bir qalasynda emes, ashtyq pen jalanashtyqtan azat etilmegen, bolashaghy kýmәndi elderde ghana bolatyn úsqynsyz tirlikke úqsaydy. Biraq, qazaq balalarynyng basyndaghy osynday beyshara jaghdaygha  otandastarymyzdyng ortaqtasyp, janashyrlyq tanytugha azamattyqtary jetpeytin bolyp shyqty. Qazaqtyng qabyraghsyn qayystyratyn is - qazaqtyki ghana eken. Olardyng pankórektengen payymdaryna sýiensek, qazaq tipti óz jayyn aityp jergilikti biylikke múnyn shaqpauy kerek eken.

Elimizding shyghar kýnin iyghyna qondyrghan alyp Altay tauynyng bókterindegi Óskemen qalasynda qazaq balalaryna arnalghan ýsh-aq mektep bar. Álgi ýsh mektep toly qazaqtyng úly men qyzy. Ýsh auysymmen oqidy. Synyp bólmeleri jetpegendikten mektep diyrektorlary amaldap,  bardy jamap-jasqap, tipti, dәrethanalar men jertólelerde oqushylargha dәris berip otyr. Jә, múnyng bәri jogharydaghy maqalada (Qaranyz: «Qaladaghy qazaq balalary dәrethanada oqyp jatyr») tәptishtelip túryp-aq jazylghan. Salmaqty, salqynqandy sabyrmen jazylghan maqalany oqyp otyryp Óskemendegi jas úrpaqtyng jautankóz haline, balalarynyng sonday kýii ketken bilim shanyraghyna baryp jýrse de  ana tilinde oqyp, tәlim-tәrbie alyp shyghuyna mýddeli ata-analardyng tózimdiligi men kónbistigine qayran qalasyn. Búl jayt tәuelsiz Qazaqstannyng ónerkәsip oryndary shoghyrlanghan, starategiyalyq manyzy erekshe bir qalasynda emes, ashtyq pen jalanashtyqtan azat etilmegen, bolashaghy kýmәndi elderde ghana bolatyn úsqynsyz tirlikke úqsaydy. Biraq, qazaq balalarynyng basyndaghy osynday beyshara jaghdaygha  otandastarymyzdyng ortaqtasyp, janashyrlyq tanytugha azamattyqtary jetpeytin bolyp shyqty. Qazaqtyng qabyraghsyn qayystyratyn is - qazaqtyki ghana eken. Olardyng pankórektengen payymdaryna sýiensek, qazaq tipti óz jayyn aityp jergilikti biylikke múnyn shaqpauy kerek eken. Qazaqtyng basyndaghy taghdyr ashyq talqylana qalsa, ol degeniniz últaralyq qarym-qatynasqa syzat týsiredi eken. Sózimiz dәleldi bolsyn. Mynany oqynyz:     

V otnosheniy statiy «Dety kazahskoy nasionalinosty goroda obuchaytsya v tualetah»

V oblastnoy gazety «Didar» № 82-83 ot 3 iinya 2009 goda opublikovana statiya «Dety kazahskoy nasionalinosty goroda obuchaytsya v tualetah», korrespondenta gazety «Didar» Aliybeka Kantarbaeva, kotoryy protivopostavlyaet usloviya obucheniya detey v shkolah g. Usti-Kamenogorska s kazahskim yazykom obucheniya y smeshannyh shkolah (statiya prilagaetsya).

Dannaya statiya vyzvala nezdorovui reaksii sredy etnooriyentirovannyh obshestvennyh obediyneniy g. Usti-Kamenogorska.

V chastnosti, aktivisty VKF RSD LAD pry obsujdeniy statiy vyskazaly mnenie o tom, chto eyo soderjanie ne sootvetstvuet deystviytelinosty y sposobstvuet vozbujdenii mejetnicheskoy rozni. Pry etom schitait, chto publikasiya statiy v gosudarstvennoy gazete, otrajaet mnenie mestnyh organov vlasty po dannomu voprosu, chto protivorechit provodimoy Praviytelistvom RK politiky v sfere mejnasionalinogo soglasiya.

Aktiv VKF RSD LAD nameren:

1. O fakte publikasiy statiy napraviti informasii v sentralinyi
komiytet RSD LAD g. Kokshetau.

2. Obratitisya  k  Akimu  VKO  s  prosiboy  razobratisya  s  lisamiy
dopustivshimy eyo vypusk. Po rezulitatam dati oproverjenie y informasii
o deystviytelinom polojeniy del v sfere obrazovaniya.

3. V sluchae ne ispolneniya podgotoviti po dannomu faktu obrasheniya v Sovet «Sootechestvennikov» RF y Preziydentu RK.

Mine, biz óbektep jolynda ólip kete jazdaytyn últ ókilderining niyeti. Gazettegi maqalany deydi, LAD-tyng Óskemendegi belsendileri, Kókshetaudaghy ortalyq komiytetke joldau kerek. Sodan keyingi talaptary ShQO-nyng әkimi әlgindey maqala jazyp jýrgen gazet basshylyghymen jaqsylap sóilesip, qatelikterin betine bassyn. Gazet keshirim súrasyn degenge sayady.  Búl talap - jýregi etten jaratylghan jan balasynyng oiyna kirmeytin talap. Búl talap - jany ashymastyng ghana emes, shekten shyghyp manayyna shekelep qarap ýirengenning talaby. Sonda qazaq balalary qausap bitken mektepterde bir partagha tórt besten mingesip otyryp oquy kerek pe? «Qazaqta adam balasy ghoy» (Abay). Qazaqtyng jas óskin jauqazyn talap úl qyzy keng de jaryq saraylarda oqyp, zamanauy bilim alugha tolyq qaqyly emes pe? Álde LAD belsendileri qazaqty adam sanatyna qospay ma? Qala túrghyndarynyng әleumettik túrmysynan alynyp jazylghannan ózge astary joq maqalany alaulatyp jalaulatyp, búrmalap, dau kóterip jatqan LAD mýshelerining әreketi etnosaralyq jikke sebep bolmasa, basqa sebepti basy isteytin adamnyng (kórsoqyr, nadan, tonmoyyn últshyldyqtan biyik túratyn adam dep týsininiz) kóre alamasy anyq. Bayypty jazylghan maqaladan qúbyjyq kórip baybalamgha basyp jýrgen LAD «qayratkerelerinin» tirligi qoydan juas qazaq «qordasynda» milenip jata bersin, jaryq dýniyening betin kórmesin, ozyq bilim almasyn deytin qarau niyetterin jayyp salyp túrghan joq pa? Sonyng bәrine «әi, qoyshy» dep qol siltey salugha bolatyn edi. Alayda, jergilikti biylikting osy uaqytqa deyin qúr sózben qúryq jonyp týk bitirmegenderine qarap qynjylmasqa amalyng qalamaydy eken.

Shyghys Qazaqstan oblysyna osy kýnge deyin Qajymúrat Naghymanovtan basqa, qayratqa minip, namysqa shabatyn әkim bara qoyghan joq. Aspan asty, jer ýsti alayaqatarynyng bәigesin shappay alatyn Hrapunov, shau tartqan shaghynda Qytaydaghy elshilikten oralyp, at basyn shaldyrghan Kәribjanov, olaq әiel pishken túlyptay túrqynyng ózinen kónil ainityn Bergenov degender LAD pen jattyng auzyn baghyp jayyna ketken siyaqty. Qara kóz qazaq balasyna kenes ókimeti kezinen salqyn Óskemende әleumettik-infra qúrylymdar  býginge deyin býgilgen belin jaza almaghan song oblystardy biriktirip ontaylandyru sayasaty pәlendey sheshimin tappaghan siyaqty.   Naqtysyna jýginsek, halqynyng sany basym Semey Óskemenge qaray kóship, ishki qonystanudyng nәtiyjesinde últtar arasyndaghy san aiyrmashylyghy tenesip qalady degen dәme janaghynday kólenkesinen shoshyghan, darynsyz,  isting mәn jayyn bilmeytin kezdeysoq basshylardyng qauqarsyzdyghynan esh jónin tappaghan sekildi. «Búgha bersen, әriyne, súgha beredi». LAD pen jat shulaydy eken dep qazaq balalaryn osy uaqytqa deyin dәrethanagha qamap oqytu degen ne súmdyq! Búl kerek deseniz, Konstitusiyagha qarsy әreket qoy. LAD aryzyn Mәskeuge jazady eken dep qalagha túrghyn ýiler salmau kerek pe? Mysyghy men kýshigine deyin jeke bólmesi bar orystardyng ainalasyna qazaq jastary kelip qonystana bastasa, onyng nesi qiyanat? Orys últynyng sózin sóilegen bolyp, kýni ótken, ziyanynan basqa paydasy kem iydeyalardy tyqpalap baghatyn  LAD mýshelerine bәlkim,  qazaqtyng qalqayyp qatargha qosylghanyn kóruding ózi qiyn bolar.  Olar múnday qiyndyqtyng qylsha shatqalynan qalay óterin ózderi bilsin. Al eldegi әleumettik mәselelerdi sheshu jergilikti biylikting mindeti. Óitkeni kerauyz ker jaqtardy ber jaqqa tartyp, jalpandaudyng uaqyty ótip barady.