Mausym aiynyng alghashqy kýni, tang ertesimen, mektep qabyrghasynan týlep úshqan týlekter, qalyng әskerdey qatar-qatar túra qalyp, lek-legimen joghary bilim men ghylym shynyna shabuyldy bastady! Elimizding bas qalasynda jastardyng jýrekterining dýrsili jer jara jazdady! Olardyng taghdyryna alandaghan ata-analary «bilim maydanyna» attanyp bara jatqan tughan perzentining tilegin tilep, sonynan kóz almay qarap, qala berdi... Jalpy, últtyq birynghay testileudi tapsyrushylardyng tughan-tuysqandaryna osy aidyng orta shenine - 15 mausymgha deyin iynening ýstine otyrghanday, qylpyldaugha tura kelmek: ÚBT tapsyru prosedurasy sol merzimge deyin jýredi dep kýtilude.

Astanadaghy ÚBT tapsyrylatyn oryndardyng birnesheuin aralap shyqqan Bilim jәne ghylym ministri B.Júmaghúlov synaq tapsyrushylargha sәttilik tiledi. «Men jana ghana auditoriyalardyng birinde boldym, - dep, «Euraziya Últtyq uniyversiytetinde» kórgen-bilgenimen bólisti ministr. - Barlyghynyng qolynda - sniykers, ýstelde shokolad. «Energetikalyq jaghynan» bәri ornynda ghoy, ә?! Jaraydy, jender, kýsh jinandar! - dep, әzildedi ol. Biraq oqushylarda әzilge kýlip otyratyn shama joq. Múnday kónil-kýidi ÚBT-ty úiymdastyrushylardyng ózderi qalyptastyrghanday. Basqa eldimekenderde týlekterding eki «qaltafonynyn» bireuin kóz qylyp, tapsyryp, ekinshisimen ishke ótken jaghdaylar boldy degen әngime aityldy. Biraq elorda bolghan song ba, kim bilsin, múnda onday «qulyqtardyng qúiryghy bir tútam»: әrbir ÚBT tapsyrushy metalizdeuishpen tekserilgen, «shiqyldaytyn» zattaryn tegis tapsyrmayynsha, ishke jiberilmegen desedi. Tipti sheshindirilgender de bolypty.

Biylghy jylghy ÚBT birneshe jana­lyq­tarymen erekshelenip otyr. Mәselen, mate­matika boyynsha tapsyrmalargha óz­geris engen: testileuden shyqqan týlekter olardyng arasynda oqushynyng qisyndy oilauyna qúrylghan ýsh súraq bolghanyn aityp jatty. Yaghny búdan bylay ÚBT tap­syrushylardan tek tendeulerdi sheshu ghana emes, sonday-aq logikalyq oilau qabile­tin kórsetui talap etilmek.
Múnyng syrtynda oqushylargha test­terdegi qatelerdi betine basyp, komissiyagha apellyasiya beruge kesilgen uaqyt bir sa­ghatqa úzartylypty. Osydan ba, daulasu­shylar sany biraz bolghan kórinedi. Bilui­mizshe, baz bireuler Shynghys hannyng di­nine qatysty óz pikirin dúrys sanap, narazylyq bildirgen. Nege ekeni belgisiz, oqushy­lar­dyng keybiri ony «ateist» sa­naydy eken. Komiys­siya mýsheleri dúrys jauaby «tәnir­ge senu­shi» ekendigin aityp­ty. Kim bilgen, dúrys ta shyghar. Biraq qa­zaqstandyq jas­tar­dan so­ny biludi talap etu qanshalyqty dú­rys?
Onyng ornyna asharshylyq nәubetine qatysty derekterge kenirek oryn beruge bolatyn edi. Biylghy jyly Qazaqstan Kóshbasshysynyng arnayy kónil bóluimen, elimizde HH ghasyrdyng basyndaghy qanqúi­ly Kenes Ókimetining qoldan jasaghan ashar­shylyq nәubetine 80 jyl toluyna arnalghan jalpyúlttyq sharalar ótude, halqymyzgha qosylyp, halyqaralyq qo­gham­dastyq ókil­deri sol zúlmattyng qúr­bandarynyng aruaq­taryna taghzym etude. Bilim jәne ghylym ministrligi múny nege eleusiz qaldyryp otyr? Testileuden shyq­qan oqushylar ta­rih súraqtarynyng ara­synda «Shyghys әielderining qaysysy Lenin ordenin aldy?» syndy tapsyrmalar bolghandyghyn aitady. «Tarihtyn» ainal­dyrghan 25 súra­ghyn mәni eskirgen osyn­day­larmen tol­tyrudyng ne qajeti bolghan?
Áytkenmen Baqytjan Júmaghúlovtyng ózi testileu súraqtaryna sýisinip otyr. Ministr tipti qajet bolsa, osy últtyq emtihandy tapsyrugha dayyn ekendigin ja­riya etti. «Eger kerek bolsa, quana dayyn­myn! - dedi ol. - Keybir pәnder, mәselen, himiyada qanday da bir erekshe súraqtar boluy mýmkin. Men himiyany úmyta da bastadym. Orys tili boyynsha «skloneniya» siyaqtylar qiyndyq keltirui yqtimal. Biraq ózimning kәsiby salam - matematika boyynsha, әriyne, barlyq tapsyrmalar әb­den týsinikti, mýldem qarapayym».
Biylghy ÚBT tapsyrmalaryn býkil Qazaqstannan 160 ýzdik múghalim әzirlepti. Testileuding alghashqy legine qatysyp shyq­qandar auzymen «eng qiyny - tariyh» degen әngime tarady. Múny esty salyp, ÚBT tap­­syrugha dayyndalyp jatqandardyng bi­ra­zy bәrin jiyp qoyyp, tarihty «týgen­deuge» den qoyypty.
Últtyq testileuding bas qaladaghy al­ghash­qy legi qalypty jaghdayda ótken. ÚBT ótip jatqan auditoriyalarda jәne ghimarat­tarda tәrtipting saqtaluyn Últtyq qauip­sizdik komiytetining qyzmetkerleri qada­ghalady. Búl jerlerde úyaly telefondar siyg­nalyn joya­tyn qúraldar ýzdiksiz júmys istegen. Búl - oqushylardyng zamanauy aq­parat qúral­da­rynyng kómegimen súraqtyng dúrys jaua­byn syrttan alghyzuy mýmkin­digin shektep­ti. Áytkenmen «shpargal­ka­lar» alyp ót­ken­der bolghan. Tipti dayyn jauaptardy qolgha salynghan «gipske» tyqqan «tap­qysh­tar» da kezdesipti!
Jalpy alghanda, Bilim jәne ghylym miy­nistrligining mәlimetinshe, ÚBT tapsyru­dyng birinshi kýninde erejelerdi әldeneshe ret búzghan 35 oqushy auditoriyalardan quyl­ghan eken. Osy ministrlikting bilim jәne ghylym salasyndaghy baqylau komiy­te­tining tóraghasy Serik Irsaliyev aqparat qúraldaryna olardyng beseuining basqa oqu­­­shylar ornyna kirgender bolghanyn mә­­­lim­dedi. Mәselen, biyl testileuden ótu­ge tiyis sinlisining ornyna byltyr ÚBT tapsyrghan tәjiriybeli әpkesi kiripti. S.Irsaliyev zang búzghandar arasynda ÚBT-gha jauapty júmysshylardyng barlyghyn da habarlady. Elordada ÚBT tapsyrushylar óz qúrdas­tarynyng tәrtipsizdigi ýshin auditoriyadan quyluynyng tórt oqighasy turaly aitty.
Astanada ÚBT nәtiyjeleri kóp úzamay, jariyalanypty. Kimning qansha ball jina­gha­ny turaly aqparlar testileu ótken uniy­versiytetterding aldyndaghy taqtada ilin­gen.

Eldos SENBAY

Sybys kóp...

Mausymnyng 1 men 15 aralyghynda el aumaghynda 154 test tapsyru oryndarynda 121 myng mektep bitirushi týlek Últtyq birynghay test tapsyrady. Alghashqy eki toptyng oqushylary synaqtan ótti. Biylghy test tapsyrmalarynyng janartylghan bazasynda 142 806 tapsyrma bar. Jana baza 11 430 týlekting qatysuymen búghan deyin synaqtan ótkizilgen eken. Áytse de, mektep bitirushi týlekter «matematika» jәne «Qazaqstan tarihy» pәnderinen kelgen test súraqtarynyng qiyn bolghanyn aitady.

ÚBT atty auyr synaqtyng alghashqy eki kýni artta qaldy. Bireu testten sýrinbey ót­se, endi bireu onbay sýrindi. Alghashqy kýn­ning qorytyndysy boyynsha, biylghy meje byltyrghydan 15 ballgha kem bolyp túr. Res­publika boyynsha, ailasyn asyryp, óz ornyna bóten adamdy kirgizgisi kelgen bes adam, shpargalka men úyaly telefon alyp kirgen 30 adam test tapsyru ornynan shy­gha­ryldy. Búnyng ózi biylghy testileuding qan­shalyqty qatang týrde ótip jatqanyn dә­lel­dese kerek. 154 test tapsyru oryn­da­rynyng 47-si iri qalalardaghy JOO-nyng ghimaratynda ornalassa, qalghan 107-si audan ortalyqtarynda ornalasqan. Test tapsyru barysynda әr auditoriyagha arnayy kamera ornatylyp, test tapsyrushylar metall izdegish qúrylghydan ótti. Tipti biyl barlyq test tapsyru ortalyqtarynda úyaly tele­fon baylanysyn ajyratatyn qúrylghy orna­tyl­ghany da barshagha ayan. Biyl Últtyq uniyversiytetke týsip, bilimin shyndaymyn deushiler 70 balldyq mejeden ótui tiyis.
Oqushylardyng arasynda metall tek­ser­gish qúrylghydan «shpargalka» alyp kiruge talpynghandar da bolypty. Áytse de, osyghan deyin 2000-3000 tengemen elimizding týkpir-týkpirinde saudagha týsken «shpargalkanyn» kópshilikke paydasy da tiymegenge úqsaydy. Almaty qalalyq № 176 mektebining týlegi Meruert Abat testten sýrinbey ótkenderding biri. 102 balldy qanaghat tútqan Meruert test tapsyrmalary týgel derlik qiynda­tylghanyn aitady. «Áriyne, «shpargalka» alyp kirip, paydalanghysy kelgender boldy. Biraq onday kómekshi qúraldyng eshbir pay­dasy bolghan joq. Shyny kerek, biz dayyn­dalghan bazanyng súraqtarynan әldeqayda kýrdeli súraqtar keldi. Meninshe, biylghy testileuden әrkim óz bilimining dengeyinde ótti» deydi Meruert Abat. Al № 41 jalpy bilim beretin mektepting oqu isining menge­rushisi Qúralay Tynybaeva biylghy test jauaptyng asa kýrdeli bolmaghanyn aityp otyr. «Barlyq súraqtar 5-11 synyptaghy mektep baghdarlamasyna sәikestendirilip jasalghan. Tipti «matematika» pәninen bas­tauysh synypta ótken logikalyq tap­syr­malar berilipti. Oqyghan bala múnyng bәrin alyp ketedi, al oqymaghan balanyng sәi­kesinshe sýrinetini de zandylyq» deydi ol.
JOO-nyng birining aldyna baryp, ata-analar men oqushylardyng kýbir-sybyryn tyndap, ÚBT-nyng ainalasyndaghy kónil-kýidi bajaylap qayttyq. Almaty qalasy boyynsha 7 test tapsyru ortalyghy júmys isteude. Mausymnyng alghashqy kýninen-aq ortalyqtardyng aldy ata-analar men múgha­limderge lyq toldy. Barlyghy da synaqtyng qalay ótetinin baqylap, balalarynyng ÚBT atty ýlken synaqtan sýrinbey ótuin tileude. Birinshi kýnnen bastap ÚBT-nyng ainala­synda sybys әngimeler de payda boldy. Mә­selen, baz bireu test tapsyru ortalyq­tarynda «DOS» baylanys operatoryn paydalanugha mýmkindik berilgenin aitsa, endigiler «Qazaqstan tarihy» pәni boyynsha qisynsyz súraqtardyng bolghanyn algha tar­tady. Biraq búl jóninde eshkim jaq ashyp, lәm-mim demeydi. Áytkenmen «Jel túr­masa shópting basy qimyldamaytyny» taghy anyq. Búl әriyne, kópting auzynan shyqqan de­rek­siz sóz. «Dәl osynday zanbúzushylyq­tar boldy ma, joq pa» degen saualgha jauap izdep, әri biylghy ÚBT-gha qatysty pikirlerin bilmek niyetpen alghashqy eki kýnde test tapsyrghan mektep diyrektorlaryna hәm Almaty qalalyq bilim beru basqarmasyna qonyrau shaldyq. Biraq nege ekenin kim bilsin, biz qonyrau shalghan mamandar pikirin býgip qaldy.
Qalay desek te, test tapsyrushy týlek­ter­ding alghashqy eki toby synaqtan ótti. Býgin ýshinshi top baby men baghyn syna­maq.

Áygerim DOSYM

Úiqyny búzghan ÚBT
Batys Qazaqstan oblystyq bilim bas­qar­masynyng mektepke deyingi jәne jal­py orta bilimdi damytu bólimining bastyghy Zәure Ghúma­ro­vanyng bizge bergen mәli­me­tine qaraghanda, 2 mausym kýni birinshi ke­zeng boy­ynsha 3191 týlek Últtyq birynghay tes­tileu synaghyn tapsyrdy. Oblys boy­y­nsha «Altyn belgige» 156 týlek ýmitker bolsa, ÚBT-nyng alghashqy kezeninde so­lardyng 40-y senimnen shyqty. Al «Erekshe attes­tatqa» ýmitker 73 týlekting 10-y ghana talap ýdesinen kórindi. Alghashqy lekpen synaq ta­psyrghandardyng eng ýzdik kór­setkishi - 122 ball. Múnday kórsetkishke daryndy bala­largha ar­nalghan S.Seyfullin atyn­daghy №11 mektep-internatynyng týlek­teri Bagh­dat Múham­bet­kereeva men Nazerke Nuf­tul­lina qol jetkizdi. Ókinishke qaray, «Altyn belgiden» ýmitker 15 týlekke dittegen meje­den kórinuge 1 balldan jet­pey qaldy. Birin­shi kezenning test qory­tyn­dysy boyynsha 43 apel­lyasiyalyq shaghym týsip, sonyng 24-i qana­ghattan­dy­rylyp, 1-2 balldan qo­syldy. Ekinshi mausym kýngi synaq bary­syn­da esh­qanday tәrtip búzushylyq tirkelgen joq. Keshe 1236 týlek ÚBT synaghyn tapsyr­dy.

Bauyrjan FAYZOLLAÚLY

Batys Qazaqstan oblysy

Úyaly telefon úyatqa qaldyrdy

Alghashqy kýni aqtóbelik eki týlek synaq auditoriyasynan quylyp, olar bilim bәigesinen syrt qaldy. Mektep bitirushiler metall izdegish qúrylghydan úyaly telefondy alyp ótken eken. Al arnayy qúrylghygha ilikken qorap-qorap telefonnyng úzyn sany әp degende 300-ge jetti. Kóp bolyp test tapsyrghandardyng aituynsha, biyl tarih pen matematika pәnderining súraqtary kýrdelenip, «dayyndalghan taqyryptary» mýldem aldan shyqpaghan.

Biyl oblysta 8028 týlek mektep bi­tirdi. Onyng ishinde 5892 oqushy, yaghny bar týlekting 74 payyzy ÚBT súraqtaryna jauap beruge ótinish bildirgen eken. «Al­tyn belgi» ýmitkerlerining sany 321 bolsa, ýzdik attestatty 96 oqushy alady degen jospar bar.
Aqtóbe qalasynda ýsh testileu orta­ly­ghy: M.Ospanov atyndaghy Aqtóbe mem­lekettik medisina uniyversiyteti, Aqtóbe pedagogikalyq instituty, Q.Júbanov atyndaghy Aqtóbe memlekettik uniyver­siyteti tirkelgen. Ýshinshi ortalyqtaghy mәn-jaydy baqylap, ústaz ben oqushynyng bar oiyn tyndaudy jón kórdik. Oqighany basynan ótkergen synyp jetekshisi Sәule Qasymovanyng aituynsha, jylap shyghyp, talyp qúlaghandar biyl kóp bol­ghan eken.
- Jasyratyny joq, balalardyng basym bóligi «shporgha» senedi. Mýmkindik bolsa paydalanamyz degendi aitady. Biyl úyaly telefon baylanysyna ýlken kedergi qoyyldy, oqushylar abdyrap qaldy. Ári matematika pәnining tapsyr­malary kýr­deli boldy. №6 Gh.Aqtaev atyndaghy orta mektepting 11 «A» synybyn 23 bala bitirdi. Onyng bireui shetelge oqugha týspek, sondyqtan tek memlekettik emtiy­han tapsyrady. Biyl ortasha eseppen mektep 76 ball jinady, búl ótken jyldan әldeqayda az, - deydi S.Qasymova.
Mektep týlekterining ótken jylghy ortasha ball kórsetkishi 90-gha jetken desek, biyl olardyng bir qadam artqa shegingeni kórinedi. Osy bilim ordasy 82 týlekti synaqqa «salsa», onyng tórteui «Altyn belgi» ýmitkeri edi. Biraq Eldos Tilektesov qana bar ýmitti aqtap, mejeli balldy jinay aldy. «Ýsh «Altyn belgi» iyegeri әrtýrli sebepterge baynalysty qol­da baryn «qorghay almady». Sebebi ta­rih pәninen qiyn súraqtar kelgen, mate­matikadan da «4» degen bagha alyp qalghan. Apellyasiyagha bermedi, kýmәn keltirgen súraqtary bolmady» deydi ústaz. Oqu­shy­lar tosynnan qoyylghan, yaghny dayyndyq barysynda mýldem talqylanbaghan taqy­ryp pen zerttelmegen súraqtardyng bolgha­nyn aitady. Dәl osy mektepting 4 týlegi tarih pen matematikadan «ekilik» alyp, ortasha kórsetkishti mýldem keri sýirep ketti.
Al Novyy orta mektebining týlegi Lau­ra Múhammedjanova bolsa, әu basta omy­rauyna úyaly telefon jasyryp kirmek bolghan oqushynyng biri. Metall izdegish qúrylghy «tyrp etkizbey» tauyp, baylanys qúralyn tabaldyryqtaghy baqylaushy­lar­gha tapsyryp ketedi. Ol qúrby-qúr­das­ta­rynyng bir emes, 3-4 úyaly telefon jasy­ryp ótpek bolghanyn da jetkizdi. Biri shú­­lyghyna, biri shash arasyna qys­tyrghan eken.
- «Shpor» qoldanyldy, biraq biz iz­degen súraqtyng jauaby olardyng ara­synda bolghan joq. Dayyndyqty «Talap­ker» kitaby boyynsha jýrgizgenbiz, de­gen­men tarih pen matematika pәnderi­ning tap­syrmalary ol oqulyqtan alyn­baghan eken. Ózim 77 ball jinadym, tan­daghan tórtinshi pәnim - biologiya. Qazaq mektepteri ýshin eng jenil súraq orys tilinen, orys mek­tepteri ýshin qazaq tili­nen boldy, - deydi L.Múhammedjanova. Oqushylardyng qalta­syn qaqqan taghy bir «shpor» bazar men ken­se tauarlarynda satyldy. Olarda «day­yn jauap» bolghan. Ár pәnnen, «gar­mosh­kanyn» qúny - 800 tenge. Búl joly ol da kómektespedi, ta­lapkerler qalta­syndaghy «kóp qaghazgha» senip, testileuden jylap shyghyp jatty.
Q.Júbanov atyndaghy Aqtóbe mem­lekettik uniyversiyteti, Ekonomika fa­kuli­teti ghimaratyna qala mektepterining týlekterimen qatar, Algha audanynyng mektep bitirushileri de kelgen. Bir kýnde 1168 oqushy test tapsyrdy. Olardyng arasynda tek 5 «Altyn belgi» iyegeri ýmitti aqtaghanyn kóruge bolady. Sol kýni №3 Algha qazaq orta mektebining oqushysy qazaq tili pәninen 1 ball jiyp, «ekilik» aldy.

Altynay SAGhYNDYQOVA

Aqtóbe

Alghashqy kýn auyr boldy

Mausymnyng biri kýni Almaty oblysyndaghy mektep bitirushilerding Últtyq birynghay testileuden ótuine arnalyp arnayy dayyndalghan 14 testileu punktterining 11-de synaq qabyldandy. Eng kóp týlek Taldyqorghandaghy Iliyas Jansýgirov atyndaghy Jetisu memlekettik uniyversiytetinde ÚBT tapsyrdy. Jyldaghyday, qala manyndaghy Eskeldi audanynan kelgen oqushylargha barlyq jaghday jasaldy, jatyn oryndary, tamaqtanulary, sabaqqa dayyndalulary týgeldey oilastyryldy.

Tanertengisin synaq tapsyrugha jinal­ghandar qúqyq qorghaushylardyng qatysuy­men múqiyat tekseruden ótkizildi. Onyng talapqa say boluyna Bilim jәne ghylym ministrligining ókilderi baqylau jasady. Eshkim­ning qúqy búzylghan joq. Barlyghy bel­gi­lengen tәrtip pen erejege say oryn­dal­dy. Birinshi kýni test qorytyndysy jay shyqty. Jogharyda aityp ótke­nimizdey, jýz balldan asyrghandar sany siyrekteu bol­dy. Naqtyraq aitqanda, 1 mausym kýni Jetisu memlekettik uniyver­siytetinde synaq tapsyrghan 646 balanyng 59-y 100 jәne odan joghary ball jinasa, 66 talapker joghary oqu ornyna jol ashatyn 50 balldyq dengeydi baghyndyra almapty. Múnyng ishinde 100 balldan asyrghandardyng 49-y qalalyq bolsa, 10-y Eskeldi auda­nynyng týlekteri. Al 50 balldy baghyndyra alma­ghandar sany tiyisinshe qalada - 14, al Eskeldi audanynda - 52. Jalpy, birinshi kýngi synaq nәtiyjesining kórsetkishi Tal­dyqorghan qala­sy boyynsha 81,3, Eskeldi audany boyynsha 61,1 payyz.
Alghashqy lekpen synaq tapsyrghandar tizimine kóz jýgirtip otyryp, biyl mektep bitirushilerding basym bóligi negizgi pәn re­tin­de fizika men biologiyany tandaghanyn bayqadyq. Soghan qaraghanda, týlekter guma­nitarlyq mamandyqtardan góri medisiy­nalyq jәne tehnikalyq mamandyqtargha den qoya bastaghan.
Test bolatyn kýni tanertennen bastap, uniyversiytet ghimaratynda bolyp, oqushy­larmen birge qobaljyp, birge quanghan Almaty oblystyq bilim basqarmasynyng bastyghy Ghaliya Amanovanyng aituyna qa­ra­ghanda, ótken jyldary ÚBT qorytyndy­synda joghary jetistikterdi baghyndyrghan jetisu­lyq jetkinshekterge biyl da ýlken ýmit artylyp otyr.
- Ýstimizdegi oqu jyly orta mektepti 19176 oqushy bitirse, sonyng ishindegi 14867 týlek ÚBT-da baq synap kóruge bel budy. «Altyn belgiden» ýmitkerler sany da bar­shy­lyq, barlyghy 577 mektep bitirushi «Al­tyn belgi» alamyn dep qúlshynyp otyrsa, 155 týlek airyqsha attestattan ýmitti. Mektep bitirushilerge ÚBT tapsyrugha qa­jetti barlyq jaghdaylar qarastyryldy. Birinshi kýni 11 test ortalyghynda 4 myn­nan astam bala synaqtan ótti. Taghy bir lek jeksenbide tapsyrady, - degen edi. Jeksen­bi kýni uniyversiytetke qaladaghy mektepter­ding qalghany men Tekeli qalasyndaghy bi­l­im oshaqtaryn bitirgen talapkerler jinalyp, test tapsyrdy. Búl joly da 50 balldyq biyik­ti baghyndyra almaghandar sany 100 balldan joghary jinaghandargha qaraghanda qomaq­ty­raq boldy. Mәselen, oblys orta­lyghyndaghy mektep týlekteri ara­sy­nan 57 bala, Tekeli qalasynan kelgenderding ortasynan 7 bala joghary oqu ornyna jol ashatyn dengeydi baghyndyra almady. Al 100 balldan joghary jinaghandar sany qos qalany qosqanda 45-ke әreng jetti.
Soghan qaraghanda, biylghy ÚBT-nyng al­ghashqy synaqtary barysyndaghy nәtiyjening oblys boyynsha kórsetkishi oidan shyqpay túr degen әngimening jany bar siyaqty. Al bilim basqarmasyndaghylar jeksenbini ait­paghanda, júma kýngi testting oblys boyyn­­sha ortasha nәtiyjesin aitudan bas tartyp, bir-birine siltep, jaltaruda. Audandaghylar da mәlimet beruden at-tonyn ala qashyp otyr.
Bolat ABAGhAN

Almaty oblysy


Byltyrghy mejege jete almadyq

Últtyq birynghay testileu synaghynyng alghashqy kýnderindegi nәtiyjelerge qarasaq, biylghy týlekterding kórsetkishi tómendeu bolyp túr.

Biylghy bilim synaghy Qaraghandy ob­ly­synda mausymnyng 2-i kýni bas­taldy. Jalpy oblys boyynsha biyl ÚBT-da ba­ghyn synaugha 6873 bala ótinish bergen bola­tyn. Búl - tý­lek­terding 74%-y.
Keshegi, yaghny mausymnyng 4-i kýngi mә­li­metterge qaraghanda testileuding 1-shi jәne 2-shi kýnderinde ÚBT-gha qatysushy­lardyng tiziminen barlyghy 68 adam alynyp tastalghan. Olardyng 30-y - halyqaralyq olimpiada­lar­dyng jenimpazdary. Qalghan­dary últ­tyq testileuden óz erikterimen bas tartyp, emtihandy mektepte tapsyru jóninde sheshim qabyldaghandar.
«Altyn belgiden» Qaraghandy ob­ly­synda 313 bala ýmitti, Ýzdik at­testattan - 174 bala ýmitker. Búlar­dyng qanshasy óz bilimderin dәleldep shyghary әzirge bel­gisiz.
- Testileuding alghashqy kýnderinde «Al­tyn belgi» men Ýzdik attestatty dә­lel­deytin mejeden kórine almaghan­dar bar. Biraq olardyng naqty sanyn qazir aita almaymyz. Sebebi olardyng keybirining ótinishin apellyasiyalyq komissiya qarap jatyr, - deydi ob­lystyq bilim basqarma­sy­nyng bólim bastyghy Baqtygýl Ádeke­nova.
Alghashqy eki kýnde týlekterding nә­tiy­­je­leri byltyrghy mejege jetpe­gen kóri­nedi. Tipti aitarlyqtay tómen bolyp shyq­qan. «Shamamen 10-13 ballgha tómen», - deydi B.Ádekenova.
Ázirshe, Qaraghandy oblysynyng baghyn­dyrghan biyigi - 123 ball. Búl kór­setkishke daryndy balalargha ar­nal­ghan «Múrager» mektebining týlegi Inkәr Aytqojina qol jetkizdi. Byl­tyrghy jyly oblysta 2 bala 125 ball alghan bolatyn.
Eng bastysy, bilim nauqany oqys oqiy­­ghalarsyz ótip jatyr. Basqa ónir­lerdegidey úyaly telefondy jasyryp kirip, shet­te­til­gender bolghan joq, әzirshe.
- Oblystyng qúqyq qorghau or­gandary ÚBT kezinde qoghamdyq tәr­tip­ti baqylaugha júmyldyrylghan. Býginge deyin oqys oqiy­gha­lar tirkelgen joq. Testileu óz yrgha­ghy­men, qalypty jaghdayda ótip jatyr. Zan­búzushy­lyq­tar turaly aryz-shaghymdar bol­ghan joq, - deydi oblystyq IIB-ning bas­pasóz qyzmetining ókili Gýlmira Ja­nalina.

Qambar AHMETOV

Qaraghandy

«Ayqyn» gazeti