IV

Tarbaghatay polky óz kýshine senbegendikten atqylay berip shyghyndap alghan Buyrshyngha ile-shala Ileden bir polk jetti. Qarsy shabuyldaghy alghashqy osy sәtsizdikting tәjiriybe-sebepterin jinaqtay oilanghan qolbasshylar qaritany jayyp salyp, batalion dәrejeli ofiyserlerding keneytilgen jiynyn ashty. Buyrshyn - Sarsýmbe tas jolynyng Sarsýmbedegi jau kózderine kórinetin «qasqa joldaryn» týgel kórsetti de, alpys avtomobili solardyng әrqaysysynan on ret kórinip týsui qajettigin aitty.

- Azamattar, osylay jónkilsek, bizding bir jarym polktyk qosyn jau kózine neshe polk bolyp kórinetinin týsinesinder me?! - dep jymidy Dәlelqan.

- «On bes polk», «on bes polk», -desip ofiyserler qarqylday kýldi.

- Jaujy qorqyta alamyz ghoy, solay ma?! Ózi qorqytatyn kóp qol ýreylenbeydi, ózi ýreylenbese myltyq kezenbegen adamdy ata bermeydi, jauyz niyeti bolmasa qyrghyndamay basady, solay ghoy?! Al, sapar sәtti bolsyn, jýris ymyrt jabyla bastalady!...

IV

Tarbaghatay polky óz kýshine senbegendikten atqylay berip shyghyndap alghan Buyrshyngha ile-shala Ileden bir polk jetti. Qarsy shabuyldaghy alghashqy osy sәtsizdikting tәjiriybe-sebepterin jinaqtay oilanghan qolbasshylar qaritany jayyp salyp, batalion dәrejeli ofiyserlerding keneytilgen jiynyn ashty. Buyrshyn - Sarsýmbe tas jolynyng Sarsýmbedegi jau kózderine kórinetin «qasqa joldaryn» týgel kórsetti de, alpys avtomobili solardyng әrqaysysynan on ret kórinip týsui qajettigin aitty.

- Azamattar, osylay jónkilsek, bizding bir jarym polktyk qosyn jau kózine neshe polk bolyp kórinetinin týsinesinder me?! - dep jymidy Dәlelqan.

- «On bes polk», «on bes polk», -desip ofiyserler qarqylday kýldi.

- Jaujy qorqyta alamyz ghoy, solay ma?! Ózi qorqytatyn kóp qol ýreylenbeydi, ózi ýreylenbese myltyq kezenbegen adamdy ata bermeydi, jauyz niyeti bolmasa qyrghyndamay basady, solay ghoy?! Al, sapar sәtti bolsyn, jýris ymyrt jabyla bastalady!...

Sarsýmbege joryqty ymyrt jabyla jýrgizdi sóitip. Alpys avtomobili әr kezennen «kózderin» badyrayta jarqyratyp týsip, týse sala «júmyp» qayta ainalyp shyghyp, qayta badyraytyp týse berdi. Týnde jarqyraghan búl «kóp kóz» Sarsýmbeden qarap jatqan jaudyng kózin suyra badyraytty. «Aqshamnan tang bozarghangha deyin ýzdiksiz aghylghan sansyz kóp avtomobili» qay batyrdy qaymyqtyrmasyn, jau top-tobymen suyryla zytty. «Shabuylgha Sovet qyzyl armiyasy týgel shyqty», «kommunister qúrtpay túrghanda kóshinder, qashyndar... mal bitkendi Bәitikke, Bәitikke» dey qashty.

Sarsýmbeni úrys emes, osy jýris qaytardy. «Qas batyrlar» men «bas batyrlar» endi qasha soghysty. «Tosa soghysu», «bosa soghysu», «tosyn soghu», «qylt etpeden qyra soghu», «búlt etpeden jyra soghu» sekildi Shyng Shysay men Gomindandy aqyl-esten tandyrghan búl janyltpash taktikalargha Dәlelqan janylmay, dәl jauap bere qudy. Ókshelep qua soghyp, aldy-artyn bua soghyp aparyp Shingilden ary yghystyrdy. «Batyrlar» zorlap-jarlap aiday qashqan kóp auylyn, elin-qúdiretin qu dalagha, qúba salagha, qúmdy shólge tastay qashty. Halyqsyz qas batyrlyq pen bas batyrlyq týgil ishi quys bos batyrlyq ta bolmaytyndyghyn týsinbeytin kereng Bәitikting Eren qamalyna qayta bettedi.

Tórt-bes kýnning aldynda ghana shekaranyng tús-túsynan óte qorghanghan armiya bólimsheleri sol tús-tústarynan qayta shyghyp, týre quysyp edi, Shingilden óte úshtasa kelip týgendeldi, bekemdele týsti.  Týgendeuge kelmegeni - «Ile atty polky» eken, búl polktyng basqa audandardaghy bólimsheleri toz-toz bolyp joyylypty da, Nýsipqan polkovnik bastap Shingil shekarasynan ótip ketken eki skadrony ghana qalypty.

Múny estigen Ýsenning «qyrandyghy» qayta ot aldy, kertartpalar jaghynan óltirilgenderining ishinde rulas-tuystary bar eken.

- Qap, alpys Kerey, qolyma endi týssender edin! - dep basyn shayqap-shayqap jiberdi. Býkis tanauy taghy da shodyraya týsti. Biz Buyrshyn - Jemeney jolyn tosqan ýsh tәulik ishinde alpys shaqty adam ústap, Jemeney saqshysynyng tergep anyqtauyna jóneltip edik. Solardy aman ústap, aman joldaghanymyzgha yzalandy, - búzylghandargha endi ara týsushi bolsa ózin de qosyp atamyn! -dep kijindi.

Osy jenis habarymen birge jana mindetting búiryghy da jetti bizge: Ospanshylar iyenge shashyp ketken auyldardy tauyp, óz jerlerine qaytaru joryghyna bizding rotany da bólipti. Buyrshyngha sol kýni-aq jettik. Batalion shtaby bizge myqty, kýili attardy ynghaylaghan eken. Ýlingir kólining ontýstigindegi jyly kólden óte jayylatyn shepting qúm kezer, eng shetki qanaty bolghandyghymyz ýshin bizding rotagha molynan, alty týielik azyq-týlik kerueni tiydi. Aldymen ontýstikke-Ýlingir kólning batys jaghalauyna qaray tartty jol bastaushymyz.

Sol betimizben jyly kólden elu-alpys shaqyrymday, alystap baryp, shyghys-ontýstikke búryla shep jaydyq, qiyrlap baryp Bәitikke deyin sharlamaqpyz.

Kópten beri tamshy tambaghan qaghyr dala, taghy sortan, kýlgin qúmayt, asa shanqimasa da baghjiya qaraghan erte kýzding kýni, kusep jatqan siyrek sekseuil, myqyr jynghyl, qyryqbuyn qyltandar - qausap jetken kýrkeli bosqyn auyldardyng damyldaytyn mekenine ainalypty, damyldaytyn ghana emes, tynysy mәngi toqtap, birjolata tynym alatyn «o dýniyesi» bolypty. Úrty sualyp, shalqalay jatqan kempir-shal, «su-sulap» shyryldaghan jas bala, kóz janary sónip, tórt ayaqtay týregelgen nәresteli әielder kórindi. Atysu dayyndyghymen myltyq kezene jetken jauyngerlerge: «azamattarym-ay», «aghataylarym-ay», «senderdi de aman kóretin kýnimiz bar eken-au» desip, shulay qarsy aldy, «su ber, aghatay, su ber» desip balalar qúshaqtaydy tizemdi...

- Múnday shólge nege qashtyndar?

- Qaraqtarym-ay, «Qabangha ergen balshyqqa, búlangha ergen sheshekke aunaydy» deushi edi ghoy, -dep kempir-shal bozdaydy. - Ergenimizding qaban ekenin bilmey qashyppyz, keshirinder bizdi.

- Myqtylaryng qayda?! - dep Ýsen týksiydi, atugha jaraytyn eshkimin taba almay, әrqaysysyna bir tónedi, myltyqtaryng qayda?!

- Olardy qaldyra ma, biz bospay túrghanda zorlap alyp ketken.

- Atyspaytyn ózdering ne ýshin bostyndar? -dep súradym men.

- Azamattary qúiyrshyq bolyp ketken bizdi sender qyrarsyndar.. qorqyp qashtyq... sorlanghangha shoqpar ósh emes pe, shyraqtarym, qútqaryndar bizdi, qútqara kórinder!...

Jol bastaushylarymyzdyng jaqyn mannan su tabu-taba almu jaghdaylaryna qarap susyndatyp, kóshirip qaytara berdik, ózi qaytyp barghandargha ýkimetting tiyispeytindigin týsindirip, jol qaghaz berip kóshirdik.

Kegin qaytara almay  Ýsen túnjyrady da, Núriyanyng auylynan habar taba almay men túnjyradym. Ol auyldy Ospan búrynyraq kóshirip, Bәitikke jóneltkenin estigende men nazalandym da, «súnqaryn» bir týni qasqyr alyp ketkende Ýsen nazalandy.

Ilgeri jýrgen sayyn qasqyr kóbeye týsti, týnegen jerlerimizde manaylap kelip úlyp, qorshay qalyp úlyp úiyqtatpaudy shyghardy. Myltyq atugha «biz múndalap» jau qorshauyna týsuden saqtandyq. Tús-túsqa kýzet kezegine túrghan jauyngerler qaljaurap qalghyp, qasqyrdyng «qaljaghyna» ainala berdi. Úiyqtap qalghan bir kýzetshimizdi jaralap ketken týni tym qaterli mazaqqa qalghanymyzdy bilip, kýzetti qos-qostan qoydyq. Oghan da senbey, ofiyserler kezekpen ainalyp jýretin boldy.

Sol kezekshilik bir týni tang aldynda tiydi maghan. Jeti jerdegi kýzetshini sózben sergitip, songhy kýzet ornynda tirshilik belgisi bilinbegen song jer bauyrlap eppen jaqyndadym. Kýzetshining biri otyryp, myltyghyna sýiene úiyqtapty da, biri jatyp úiyqtapty. Súry jerden týnde súry qasqyr bayqalsyn ba, jatqanynyng manynan jyltyldaghan «shiraq» kóbirek kórindi de, otyrghanynyng aldynan «qos shyraq», artynan «qos shyraq» kórindi, - qasqyrdyng kózderi. Taghy birneshe «shyraq» syrt jaqtan jyltyrap jaqyndap keledi. Tegi, «jatqany qayda barar deysin, otyrghanyn aldymen jarkemdeyik» degenge kelisken tәrizdi, otyrghan kýzetshining aldy-artyndaghy ekeui jer bauyrlap jaqynday týsti, maghan da aiqyn kórindi: aldyndaghysy jauyngerimning asyrandy kýshigine «erkelep», qúiryghyn búlandata berdi de, syrt jaqtaghysy tipti jaqyndap, yrshugha dayyndalghanday, kýrjie qaldy. Ol arqasynan sap ete týsip ózine jalt qaratqanda, aldyndaghysy alqymyna ala týspek eken.

- Shoshyma! - degen dauysymmen kózeuli germankamnyng dauysy qosa shyqty, ózime aiqyn kórinip jatqan aldynghyny attym, qasqyr qanq ete týsti de, eki kýzetshi qatar yrshydy, art jaghynan zyta jónelgenderdi bayqamay, oq tiygen qasqyrgha qatar shanyshty shtikterin.

- Kim oq shygharghan?! -dep Ýsen úiyqtap jatqan rotasynyng dәl ortasynan aqyra týregeldi.

- Men, joldas kapitan! Oq shygharghan Bighabil, oq jútqan Ospannyng dәl ózindey kókjaly!

- Jaugha habar bergening be búl?!

- Tang bozardy, eki ayaqtysy da, tórt abaqtysy da endi kele almaydy, bәring úiyqta!

Qasqyrdyng nelikten múnshalyq dәnige basynghanyn osynyng kýndizindegi jýriste týsindik:

Aldymyzdan búldyrap kóringen Jetim shaghylgha jaqyndap qalghanymyzda, ong jaq býiirden bizding eki barlaushy shapqylap jetti. Túsymyzdaghy qúmnyng opang qoynauynda ýime-jýime kóp kýrkeli auyl otyr eken. «Qansha baspalasaq ta adam iә mal balasy kórinbedi» dedi. Qúraldy bandylardyng túraghy bolyp bizdi kóre bekingen bolar degen oimen týieni shógertip tastap qanattas kele jatqan vzvodtarymyzdy jiystyrdyq, saqtyqpen jýruge búiyryp qoynaudaghy auyldyng jan-jaghyna bólimsheler jónelttik. «Batyr» komandiyrimiz jiyrma shaqty kýrkening jelkesinen qydiya kelip puliymet qúrdy da, bilegin sybanyp jiberip atugha ózi dayyndaldy. Bizding aiyr qalpaqtarymyz auyldyng әr túsyndaghy qyrattardan qyltiyp, qúraldaryn kezey ýnildi. Al jatpaymysyn. Qybyr etken eshtene kórinbegendikten aldymyzgha qaraudan artymyzgha jaltaqtauymyz kóbeydi. «Bir bólimsheni bastap sen kir» dep maghan búiyrdy Ýsen. Saylauyt ondyqtyng birin bastap, auylgha qúlday jóneldim.

Jer oshaq nemese kóp ekeni belgisiz, oiran-asyr qazylghan ýimeler kóringen, eng ýlken qorqynyshymyz solar edi. Eng shetki birining daldasynan ertoqymdy attyng qanqa sýiegi arsighanda ornymnan ytqyp túrdym. Tayazdaghy su iyisin sezgen januar tarpyp-tarpyp su shyghara almay qaljyrap jatqanda, osy tarpyghan jerinde qasqyrgha jem bolghan. Qazylghan ekinshi bir terenirek shúnqyrdyng qasynan eki adamnyng qanqasy kórindi endi. Yshqyna jýgirdik kýrkeler jaqqa, shashylyp jatqan adam sýiegi, mal sýiegi, sausaqtar, baqayshyqtar, tógilgen qan-jyn daqtary...

Ár kýrkening esiginen ýnile qarap yrshyp jýrmiz. Sasyq-qansyq iyister qolqany qoyyp jan-jýrekti týiregendey. Bir ýidegi irili-úsaqty bar adamnyng sýiegi qasqyrdyng qaraqshy tisinen úsaqtalyp aralasyp ketipti, neshe adam ekenin de aiyryp bolar emes. Úzyn qara búrymdy, qysqa buryl búrymdy bastar men siyregen qyrma aq shashty bastardan ghana kimning kimi ekenin bayqaghandaysyn. Qandy kiymeshek-shlauysh, qyzyl jelek, shoshaq tymaq, dal-dúl bolghan qara, qonyr, qyzyl kóilek-shtandar, osy aralasyp-ayqasyp jatqan sýiekterdiki ghoy...

- Tiri qalghanyng bar ma, qútqarayyq, - dep aiqay salyp edim, dauysym bozday shyqty, -shygha ghoy, su bar! - dedim de enirep jiberdim. Bir esikten synghan dombyra men qangha boyalghan besikti kórip tipti egildim.

- Jaudy osylay jylap joqtaytyn kim eding ei, neng edi búlar senin? - dep zildene jetti Ýsen artymnan, - jauyngerlerge beretin tәrbiyeng osy ma politruk joldas?!

- Qasqyr ekeuinning kektering әli de qaytpady ma? - dep men de zildene qaradym, - búlar mening Núriyashymnyng shyqqan ýii, әke-sheshesi, әpeke-sinilisi, bauyrlary!

Temekisin oray túryp, myrs-myrs kýle súrady Ýsen:

- Núriyashyng kim edi taghy da? Áliyany qúshaqtap shyqqanyng ótirik bolghany ghoy!

«Ákesine qosyp Núriyashtyng ózin qangha dәl osylay boyaghan gomindangha endi sheshesi, bauyr-tughandary qashyp bara jatyr-au, -degen asa nazaly oigha kettim men, - adam sanasynyng jetilui netken mashaqat edi? Ospannyng isin qarashy! Óz ómirinde pir túta senetin Esimqan, Yrysbay syndy myqty ústazdaryn aldap ústatyp óltirisken Janymhannyng aram jýregi men qandy qolyn kóre jýrip, endi sony pir tútqany qaytkeni eken? Ózine ilesken tuystaryn osy qasqyrlarday qandy auyz gomindangha qyrghyza jýrip segiz jyl soghysyp, endi sol jauynyng bóltirigine ainaluy, «qalghanyn taghy qyr» degendey, jau apanyna bastay jónelui - adam sanasynyng isi me? Kórgen-bilgeni, ómirden týigeni qayda múnyn...?»

- Qayran elding endi qasqyrgha jem bolghany-ay! - dep kýlkishi Ybyray poruchik týiile týsti. Atqa minip, Jetimtóbe jaqqa  qayta bettedik.

- Ólgenindi... ózderi aqymaq, -dep Ýsen oghan qarap týiildi, - bala-shaghasyn qasqyrgha jem qylyp, qay múratyna jetpek eken?

- Joq, qaruly azamattary bizden qorqyp qashyp, kóshteri iyende qalghan ghoy. Búlardy qasqyrgha jem qylghan biz boldyq!

- Ýsen zekirip jiberdi paruchikke:

- Óshir ýnindi, búlardy gomindangha satyldyrghan da biz be ekenbiz?

- Biz emespiz «taqsyr», ol belgili ghoy, - dep endi jymiya sóiledi poruchiyk, - osy auyldyng qaruly azamattary bar bolsa jana siz-aq qyrar ediniz, olar sol minezinizdi bilip qashqan. Búlardy qasqyrdyng qyruyna bizding de sebepshi boluymyz sol emes pe?

Qyp-qyzyl Ýsen súrlana qayrylyp, mauzerin suyryp alghanda, poruchik atyn tebinip qalyp, maghan tyghyla kýldi. Men tanysqaly komandiyrine qarsy sóilegeni osy edi. Men de kýle qorghadym:

- Sabyr, sabyr joldas kapitan! «Qasqyr da qas qylmaydy joldasyna!» búl ózinizding tuysynyz emes pe? Osy saparda qasqyrdy qasqyr jegenin kórdiniz be? - dedim. Ýsen myrs ete týsip, qaruyn qabyna qayta saldy, - Ybyraydyng osy sózindegi shynshyldyqqa razy boluymyz kerek. Biraq, búl jәitke biz qylmysker emespiz, soghys qozghaushy, býlinshilik salushy jau qylmysker! Ybyray joldas, osyny qosyp aitsanyz, komandir mauzerining ishi keppeytin edi, jiberip qoya jazdamady ma?

- Ras, sózimde shalalyq qalypty, -dep jymyndady poruchiyk, - endi bir bilgenimdi aitayyn: týnde qasqyrlardyng bizdi basynatyn bolyp qútyruyna osy marqúmdar sebepshi bolypty, tym dәniktirip jiberipti, halinen ketken adam, kórip otyrsa da, qasqyrgha qayrat kórsete ala ma, osylardyng kózin jaudyratyp qoyyp jey bergen eken. Qasekeng aqymaqtar bizdi de sonday azyq dep qútrypty ghoy!

- IYә, solay, - dep kýrsindim men, - soghysta et horekti mahlúqtardyng bәri qútyrady, bәri de adam etine qúnyghady. Soghysqa qatynasqan adam da solay qúnyghady eken. Biraq, jazyqty-jazyqsyzdyghyna, zәbirli-zәbirsizdigine qaramay qúnyghu adamgershilikke jatpaydy.

Ýsen kýlimsirey qarady maghan:

- Sen qu taghy da meni shymshyladyng ba, qalay?

- Sizding ózinizdi shymshylamaymyn ghoy, «búl elge ara týsushilerding ózin de atamyn» degen sózinizdi shymshylasam úyat bolmas. Onan song pikir bildirgen dosynyzgha da myltyq kezey qoyatynynyzdy shymshylau ghana emes, júlyp alyp tastau qajet.

Ýsen ýzengidegi ayaghymdy ayaghymen týrtip qalyp kýbirledi:

- Dombytuym ghoy, aitpay-aq qoy búl jerde.

- Búlay dombytu soghys kezinde ózinizge qaterli bolmay ma? - dep men sybyrladym, - óshigip ketken jauyngerlerinizding biri artynyzdan basyp qalsa, qaytesiz?

Ýsen jauapsyz qyzaryp, tómen qaray berdi.

Qasqyrgha jem bolghan bosqyndardyng sýiegin ilgeri jýrgen sayyn jii kórip, jii kýrsinetin boldyq. Qasqyr tipti kóbeydi, sonymyzdan baspalap erip kele jatqandaryna jol-jónekey qosylyp kóbeyetin siyaqty. Kóbeygen sayyn obygha týsti. Jútynyp jýrgen sansyz ajaldan atqylamay qútylu mýmkindigi bolmay qaldy. Týnderdi tarsyldata ótkizip jýrip qúmnan shyqtyq.

Siyrek bútaly taqyr dalagha kýn enkeyip qalghanda ilinip edik. Jol bastaushylarymyz biraz jýrsek búlaqqa jetetinimizdi aitty. Kólikterimiz tang atqaly su tatpaghan. Aldymen bir ondyq sholghynshy jiberip, sonynan ayandadyq.

«Biraz» delingen jerge ymyrt ýirilgenshe jete almadyq. Aldymyzda tars-túrys atys bola ketti bir kezde.

- Poruchik Ybyray! -dep kapitan sanq ete týsti, - kómekke bar, vzvodynmen tez jet!

Ile-shala art jaghymyzdan da tarsyldady. Sonymyzdan qorghay ilesuge tórt jauynger qalghan, olardyng attan týse atysqany bayqaldy.

- Ybyray, toqta! - dedi komandir aighay salyp, -barma, keruendi qorghandar! Shóger týieni!

Attan týse qaldy ózi. Ong jaghymyzdan da atys bastala ketti sonyng arasynda. Búl túsymyzda bir ondyq sharlaushy, bir jenil puliymet bar edi. Olar shu degennen-aq saqyldatyp jiberdi. Sol jaghymyzda tolyq bir vzvod bar. Jau asa kóp bolmasa búl tústan tiyise almauy mýmkin.

- Art jaqqa kómek jiberiniz, -dedim men. Ýsen aspangha qaratyp ýsh raketany irkes-tirkes atty. Búl  - sapargha shyghardaghy kilisimimiz boyynsha qanattas rotadan shúghyl kómek súrau belgisi bolatyn. Esi shyghyp ketken siyaqty, mening talabymdy jauapsyz qaldyryp, әr jaqqa bir úmtylyp jýr. Sol qanattaghy vzvodymyzdyng shapqylap kele jatqany estildi. Ol jaqqa bir bólimshesin ghana qaldyrypty. Kýlkishi poruchik syqyldap taghy bir kýlip jiberdi de, ýsh jauyngerin bir jenil puliymetpen art jaqqa jayau jónelte qoydy.

Puliymet atylyp jatqan ong jaghymyz tyna qaldy, búlaqqa ketken sholghynshylar anda-sanda avtomat tyryldatyp qoyady. Bizge birer habarshy kelmeuine qaraghanda, qorshauda qalghan siyaqty.

- Joldas komandiyr, búlaqqa ketkenderge ýlken kómek kerek, - dedim taghy.

- Bir otdeleniyemen ózing bar, «tuysqandaryndy» tilge kóndirip toqtata alarsyn... Basqa barlyq kýshpen keruendi, oq-dәrini, azyq-týlikti qorghauymyz qajet!

- Birinshiden, «tuysqandarymyz» qaruly kýshpen basylmasa, búl jaghdayda tilge kele qoymaydy. Ekinshiden, osy týnde sudy tartyp ala almasaq, attar qyrylady, qatqan bólke men tary-talqanyn, oq-dәring jau qolynda qalady. Búlaqty qaytsek te aluymyz qajet.

«Taqsyrdyn» eki jaghynan eki vzvod komandiyri ches berip, meni quattap edi, ol eregese týsti:

- Búiryq búzylmaydy, bir otdeleniyemen ghana barsyn! - dep qolyn bir-aq sermedi de, sonyn jayma-shuaqtay týsti, - bolmay bara jatsa artynan kórmeymiz be?

Keruen ýshin emes, ózin qorghau ýshin ghana bar kýshti iyirip ústap, qorshaugha týskeli túrghanyna yzam qatty kelse de, kýlkishimning tandap qosqan bir ondyghyn bastay jóneldim. «Men attan týskende sender de sol jetken jerlerine týse qalyndar» dey jorttym.

Sholghynshylar qorshalyp atysyp jatqan maydangha jaqyndap baryp týsu ýshin at qabyrghasyna bar iykemimmen jabysa shaptym. Týn qaranghy bolsa da ýirenisti kózime adam jau kórinetindey tesile qarap kelemin. Jarym jolgha jete bergenimde myltyq tars ete týsti. Ong jaq túsymnan basymnan kózepti, qalpaghym úshyp ketti. Oq tiygendey beynemen ózim de úshyp týstim. Avtomat ýstine týsken qabyrgham men sol jaq shyntaghymnyng sәl auyrghany ghana bayqaldy. Ýrikken attyng shylbyryna jan dәrmen jabysyp, sýiretile baryp shiyding týbirinen ústap toqtattym. Siyrek shy týbirli, taqyr jusandy dala eken. Kózim shúbartyp, qarayghannyng barlyghy qymyrlap tónip kele jatqanday shoshynu mezeti lezde óte shyqty, ómir talasy sonshalyq tez aiyqtyrghanday. Jan-jaghyma ýnilip, bir shúqanaqshagha aunap týstim. Atym tynyraq, kýtimdi edi, serikterimnen úzanqyrap ketken ekenmin, qúlasymmen-aq attan bәri de týsip, mening manayymdy atqylay berdi. Jaudy maghan jaqyndatpau ýshin atyp jatqandyqtaryn týsindim. Jyryndy, taqys bandy sol bir atudan basqa oq shygharmady.

- Osy sharqidyng qúraly da ózimdiki, - dep bәseng ýnmen sóiledi biri, enbektep kele jatqan siyaqty, -týsirgen ózim ghoy?

- Mening atym aryqtap jýr edi.

- Áy anau qasqyrlary bere qoyar ma eken? -dedi ýshinshi bireui, - bizden kóp, qúraldary myqty kórinedi.

- Osynyng ózi atynyng shylbyrynan tartqanday boldy ghoy jana, bayqayyqshy, -dedi ekinshi sóilegeni.

- Tez alu kerek, kisim, arttaghylary kelip qalmasyn.

Birinshi bolyp sóilegeni osy sózben óndirshektey kóterilgende, avtomatty aghytyp kep qaldym, «Alla-Alla» desip qayta búqty, birine de tiygize almaghan siyaqtymyn.

Búl jaudyng az ekeni sózderinen de bayqaldy, búlaqqa barghan sholghynshylardy jayghastyryp bolghansha negizgi kýshimizdi bógey túru ýshin kelgeni bolsa kerek.

- Atpandar! - dep dauystadym serikterime, - ózderi azghantay eken, qorshalyp ta bolghan shyghar?

- Búl - qorshandar degenim edi.

- Ne deydi mynau? - dep bireui art jaghyna býkshendey jónelgende, tórteui tórt jerden býkshendedi, - bar-joghy beseu eken. Meni manaylatyp qorghay atqylaghan eki jauynger jetip amandyghymdy súrady. Birnesheui shegingen jau tosqauylshylarynyng aldynan oray jónelipti. Kelgen búl ekeuin búlaq jaghynan oq shygharyp tosugha jiberdim de, ózim úmtylyp óksheley qudym, attaryna qaray erkin jýgirtpey, búqtyra atqylap qoyyp, sóiley erdim:

- Atpandar, atpandar! Milary bolsa ózderi-aq beriledi. Biz búlardy óltiru ýshin emes, iyennen óz eline qaytaryp, tynysh ornalastyrugha jiyp jýrmiz ghoy, atpandar, atpandar! Myltyqtaryndy tastap, qol kótersendershi, ei, beker ólesinder ghoy!

Bir sәtte qarsy aldarynan da, on-solynan da bizding myltyq, avtomattar atyldy.

- Áne, aitpadym ba? - dedim men, - qútylar jaylaryng qalmady, tastandar myltyqtaryndy! Biz senderding qanghyryp shólde qalghan kóshterindi qútqarugha shyqqan batalionbyz. Qasqyrdan aman qalghan auyldaryng apattan qútyldy, óz jerlerine, qonystaryna qaytty. Asa ýlken qylmystaryng bolmasa senderdi de qútqaramyz, qúraldaryndy tapsyrsandar bolghany!

Kýbir-kýbir sóilesken beseuining biri danghyrlay súrady:

- Ei, azamat, osy aitqanyng ras pa?

- Yp-ras, búl - qolbasshymyz - Dәlelqannyng tapsyrghan mindeti. Zor qylmystylarynnan basqalaryng jazalanbaysyndar! Sebebi, bizge bәrinen de halyqtyng býtindigi, amandyghy kerek. Sóilep otyrghan - osy kele jatqan qoldyng sayasy jetekshisi, azamattyq ar-namysymen uaghda berip otyrghan da sol.

- Ózindi biz attyq qoy, oghan ne deysin?

- Qalpaghym men tóbe shashym ghana ketti ghoy! Myng sadagha bolsyn senderden! Ózi de gomindannyng qorlauynan, qinauynan agharghan shash bolatyn, endi qara shash shyghady, oqasy joq, senderdi atpay qútqarsaq bolghany...

Qorshap jaqyndaghan jauyngerler týgel kýlgende, dauystary dirildey týregeldi beseui.

- Al, mine, beseuimizde bes myltyq qana bar edi, qúdaygha tapsyrdyq, - desip qoldaryn kóterdi...

Qysqasha tergey salyp, búl bastau manyndaghy bandynyng ynghay myltyqty otyz shaqty ghana adam ekenin anyqtay sala rotagha habarshy shaptyrdym. Aman ústau ýshin tez qorshau kerek boldy. Keruenimizding tús-túsynan oq shygharyp, qúqay kórsetip jýrgender solardyng on shaqtysy eken. Negizgi kýshimizdi osylay toqtata túryp, aldynghy sholghynshy bólimshemizdegi myqty qúraldardy týsirmek, keruenimizdi almaq kórinedi. Bizding shólde, qasqyrmen atysyp kele jatqanymyzdy barlaushylary arqyly bilip jatypty. Ábden qaljyrap, dinkemiz qúry jetkende suatty bermey qúrtpaq eken.

Tútqyndargha aitylar sózdi әbden týsindirip, óz attaryna mingizdik te. Ayaqtaryn at bauyrynan myqtap baylap, jetektey jóneldik. Bastaudaghy negizgi kýshine ózderin sóiletpekpin. Rotadan jiberilgen kómekting eki jaghymyzdan oraghytyp, jaudyng tu syrtynan qorshaugha ketip bara jatqany bayqaldy. Biz jaqyndap baryp, attardy týie sala shep jayyp jata qaldyq.

Sholghynshy bólimsheni bastau basyna týsirip alyp qorshaghan eken, әli atqylasyp jatyr.

- Al, sóileniz, -dedim birinshi bolyp myltyq tastaghan shalgha, - janaghy ýiretkenimdi qatty dauystap sóileniz!

- Oy azamattar, batyrlar... atpandar, kisilerim, myltyq atpandar! -dep barylday jóneldi shalym, - puliymettary qúruly deymin, atpandar... qorshap boldy bizdi, oq shygharmandar... búlar - bizding jauymyz emes, qanghyp shólde qalghan, qasqyrgha jem bolghan auyldarymyzdy qorghap, susyndatyp, elge qaytaryp kele jatqan qútqarushy keruen eken. Atpandar, myltyq atpandar, jazym qylmandar, kisilerim...

- Qap, myna kәri itting qylghy-ay! - dep qaldy jaudyng biri, - qolgha týsken song it bolyp ýrip túrghany ghoy, qarashy, beseui qatar túr, atyp tastandarshy ózderin!

Búl әlde qanday bir tanys dauys bolyp estildi maghan.

- Atsandar ózdering qyrylasyndar, -dep men zekidim, - osy jatqandaryng on bes-jiyrma shaqty ghana adamsyndar. Ajal shaqyrmandar ózderine! Bala-shaghany aman kórulering kerek shyghar?...

Arjaqtarynan orap kelip jetken bizding jauyngerlerding avtomattary eki-ýsh jerden tyryldap qoya berdi osy sәtte. Men kóterile aiqayladym:

- Atpandar, atyspandar! Eki jaq ta oq shygharmasyn!

Ókpe tústaghy bizding bir avtomat eselep taghy saqyldatyp qoya bergen song qasymdaghy jauyngerge búiyryp, ýsh tal ot oqty sol tústan asyra jiberttim, maydandy jarqyldatyp kórsete zulady. «Qúday» qaranghyshylyqta atystyryp, at qaghystyryp qoyghan «qúiyrshyq» pen «sharqilar» jaqyndasa, tayau-tayau jatqan eken. Jym-jyrt tyna qaldy.

Aralaryn kýbir-sybyr keulegen bandylar myltyqtaryn tastap, qol kótere shúbady da, mening aldyma kelip tizildi.

Bozaryp tang bilindi. Tútqyndargha mauzerin jalanashtay jetken Ýsendi shtap bastyghy men vzvod komandirlerining kómeginde әreng toqtatyp, aldymen óz jauyngerlerimizdi týgendettim. Keruen manyndaghylardy qosa eseptegende bes jauynger qaza bolyp, tórteui jaralanypty. Qaza bolghandardyng ýsheuin keruenning ong býiiri men artynan tútqiyl tiygen jau tosqauylshylary atypty da, ekeuine bastauda qorshalghanda oq tiyipti. Jaralanghandardyng ýsheui taghy da osy qorshalghandardan. Jenil jaralanghan eken, atystan toqtamay qorghanypty. Auyr jaralanghan tórtinshi «qyran» komandiyrimizding avtomatynan jaralanghanyn, ayaghyna eki jerden oq tiygenin ózi aitty.

Ýsen osyny estigen song ghana bәsensidi. Toqtamay atylghan songhy avtomat osy «taqsyrdiki» bolyp shyqty. Jau qorshauynda jatqan óz jauyngerining ayaghyna eki jerden sonda tiygen eken.

Rota jauyngerlerinen osy jәitterdi jazyp alyp, kýzet astynda otyrghan tútqyndardyng aldyna kelgenimde jerge jaryq týsip, tónirek tolyq aiqyndalyp edi.

- Jalpy nesheu edinder, bastyqtaryng kim?

- Jalpy otyz eki qúiyrshyqpyz, - dedi әlgi ózim sóiletken shal, - bastyghymyz әne, aty - Berdibek. Ey batyr, ózin... sóilesenshi, bәrin men bile bermeymin ghoy?

Batyr atalghan orta jasty, shoqsha saqal sәl túqyrynqyrap, qozghala kýrsindi:

- Áyteuir, osy bastau basyna... tosqauylgha bastyq bolyp... jol bastap kelgenime bola batyr atalghanym ghoy... әitpese, ýkimetimizding sayasynda ghana teperishten әreng qútylyp, endi ghana jaryq kórip, tynyshtyq tapqan auyl adamy edik, Qúday osylay etti, -dep alyp kidirdi, men de kýrsindim búl sózine. Bәr tútqyn jýzime telmire qarap, kenshilik dәmetip otyrghanday, tóbesi oqtan ýitilgen jalang aq basymdy bir iyzep kýrsinuimnen ózderine zor jylu-rahym kýtken siyaqty, - myna aqsaqal dúrys aitty, jalpy otyz eki kisi bolatynbyz, -dep eseledi bastyghy, - on ýsh sholghynshynyz jele jortyp shygha kelgenin alystan kórip jasyryndyq. Attarymyz myna syrt jaqtaghy oipatta shider túsaumen jýrgen, kórinbepti. Sholghynshylarynyz sugha kele bas qoyghanda qorshay atqyladyq. Olar da satyrlatyp, juyrda berilmeuge bekingen song sizderdi bógey túrugha on bes kisi tosqauylshy jibergenbiz. Myna beseuin qolgha týsiripsizder, ony әli qaytpady. Óldi me, qashyp ketti me, bilmedik.

- Ólgenindi... bizding keruennen әli dәmelenip jýr eken ghoy? - dep Ýsen zirkildey jóneldi, - ei, Ybyray, bar, qyryp tastap kelinder, ol jerdegilerge ait osy búiryghymdy. Tútqynnyng keregi joq bizge, tiri ústaushy bolmandar! Búl itting balalary, ózderi atqandy bylay qoyghanda, ózimizdi ózimizge atqyzbady ma? Toqtat politruk, sózdi myna puliymetqa ber!

Óz qúdiretin kórsetkisi kele aqyrghan aibyndy sary ala komandirding búl sózinen tútqyndar týgel qaltyrady. Men de saqyldaghan qatal dauyspen sóiledim:

- Sizder qazir bizding emes, qolbasshy uәliyleriniz Dәlelqannyng aldyndasyzdar. Sol kisining qamqorlyq búiryghymen tiri otyrsyzdar. Soghys toqtaghan song qorqu da, qorqytu da qate! Al «batyr», sóiley beriniz!

- Sóitip, osy búlaq basynda qalghanymyz on jeti edik, ýsheui oqqa úshty. Myna beseuimen on toghyz bolyp aldylarynyzda otyrmyz. Múnyng da ekeui jaraly, әreng otyr. Alsanyzdar mine bas, jazdyq-janyldyq, kisi óltiristik...

Jaraly ekeuin óz jaralylarymyzben qosa emdeudi rota sanitaryna tapsyrdym da, qayta sóiledim:

- Soghys degen óltirisu degen sóz. Múndayda qarsysyndaghy jaugha oq atpaghan jauynger jazalanady, búl - soghys zany. Sondyqtan, soghysta atysqa týsip kisi óltirgen jauynger jayshylyqtaghy kisi óltirushimen teng jazalanbaydy. Endi bizden ólgen, jaralanghan jauyngerlerdi atqan kim-kimder ekenin aityp berinder! Atushynyng ózi «men» dep shyqsa tipti jaqsy. Ótirik aitudan ghana qorqynyzdar!

Bastau basynda qaza bolghan eki jauyngerge qúniker eki bandy ózdikterinen qol kóterip týregeldi de, jaralanghandardy atushy eki bandy talqymen anyqtaldy. Arttaghylarymyz Ybyray vzvody da qaytyp kelip, on bandynyng tabylghandyghyn aitty.

Jaybaraqat jaynap kýn shyqty.

- Tórteuing bylay shyq! -dep Ýsen mauzerin taghy da suyra týregeldi. Tórt jau qaltyray-tәntirektey shyghyp tizile bastady.

- Komandir joldas, tórteuin atamyz ba? -dep, alty atardy men de suyryp, aldyna túra qaldym, - ýkimning әdil boluy shart, ofiyserlerdi jiyp talqylayyq.

Jýzim suynyp ketken siyaqty, alty atarym men ózime kezek qarady komandiyr. Shtap bastyghy aramyzgha túra qaldy.

- Ne kerek saghan, anyqtalyp bolmady ma? -dep zekidi Ýsen.

- Anyqtalmaghany әli kóp, - dey sala rota ofiyserlerin týgel shaqyrdym. Olar kelip tizile qalghanda qayta súradym komandiyrimnen, - adam atqandardyng bәrin atayyq pa?!

- Menen búiryq bәri atylsyn!

- Myna tórteuin atpay bolmas, joldas politruk!

- Óitpey jauyngerler kegi qaytpaydy! -desip ofiyserler komandiyrining búiryghyn jaqtay berdi.

- Olay bolsa, komandir búiryghyn oryndaushy men bolayyn, -dep jymidym men, - jauynger Ádilqandy eki jerinen atushyny qosyndar ana tórteuine! Bandy mergender qarsy atysqan jaularyn atsa, búl mergen ózining búiryghyn oryndap jatqan óz jauyngerlerin atty. Qaysysynyng kýnәsi auyr?! Rota komandiyri kapitan Ýsenning búiryghy boyynsha adam atqan beseuining «bәri atylsyn!...» qosyndar anau tórteuine!

- Naghyz әdildik osy, -dep kýlkishi Ybyray bastady da, ofiyserler du kýldi, sazaryp túryp qalghan komandirden búiryghyn qaytaryp aludy ótine kýlisti. Maghan kóz qiyghymen suyq qarap, myrs ete týsti Ýsen. Mauzerin qabyna tygha sala jýrip ketkende, men de alty atardy tygha salyp, qatarlasa ayandadym. Ishtegi ashuy kernep, myghym denesine simay kele jatqanday, dónes múrnynan demin jii aldy.

- Komandir joldas, maghan ashulanyp kelesiz be, qanday jamanshylyghym bolsa da aitynyzshy qane, juynyp tazarayyn.

- Asa әdepsizdik istep qoyatynyng bolmasa, jaqsy azamatsyng ghoy, ne kerek súrap, juyp-shayyp...

- Dúrys, әdebimdi әdiletke qúrban ete salatyn minezim bar ekeni ras, ol ýshin әrqanday jazagha dayynmyn... Siz osy saparda әdepsizdikti bylay qoyyp, býkil adamgershilik atauyna myltyq kezenip kelesiz, jaudy da, dosty da atpaq bolasyz, jaralanghan jauyngerlerimizding tórtten birin óziniz attynyz, kóp jaugha shabuyl jasaugha az adam jiberip, rota politrugyn de mert ete jazdadynyz, alty týie men ózinizdi qorghaugha rotany týgel iyirdiniz, rotanyzgha dóp kelgen otyz shaqty ghana bandygha bola qaterden qútqaru belgisin berip, jauyngerlik mindettegi qanattas rotany kómekke shaqyrdynyz. Olar kele qalsa óz mindetterining sәtsizdikke úshyraghany ýshin sizben eseptesken bolar edi... bir minut tosa túrynyz... sóilep bolayyn... soghysta komandir búiryghy zang esepteledi, solay emes pe? Joghary qolbasshylyqtyng búiryghyn oryndauyma ýzdiksiz qarsy shyqqan, tipti ózinizding dәl janaghy búiryghynyzdy da oryndatpay qoyghan sizding aldynyzda әdep saqtasam, zangha qarsylyq bolmay ma? Osylardy oilasanyz, mening «әdepsizdigime» keshirim etesiz dep senemin. Endi myna tútqyndardy jogharygha joldaytyn material dayyndayyn, mәselelerin soghys komissiyasy sheshedi.

Rota komandiyri su basynda otyryp qaldy da, men ayandap tútqyndar aldyna bardym. Adam atqan tórteu atylu uaqytyn tosyp әli dirdektep túr. Aty-jónderi men qylmystaryn anyqtap jazyp aldym da, serikterine qosylyp otyrugha búiyrdym. Kýrsinise tarap baryp, ózdi-óz oryndaryna sylq-sylq týsti. Rahymet jaudyra kýngirlesti kópshilik tútqyn. Nysanagha mening basymdy alyp, tóbe shashymdy ýitken «belsendi» shalym ornynan yrshyp túrdy:

- Shyqqyr kózim osynday azamattyng basyn da kózdepti-au!... Seni atqan men edim, shyraghym, óshire salshy osy sualghanymdy, eki dýniyede obalym joq. Ata sal meni, ókinishim tarqasyn, - dep songhy sózine kelgende aiqaylay ótindi.

- Otyrnyz, qolgha týsken adamdy atu úqyghy joq bizde jәne aldymen berildiniz, otyrynyz... otyrynyz! - dep aqyra búiyrdym.

Endi bәrining aty-jónin, mekenin, últyn, jasyn, auqatyn, qolgha týsu pozisiyasyn, ózi tapsyrghan qylmystaryn týgel qosyp tolyqtap tizimdeuge kirisip edim, eng sonynda «Sәbiyt» deytin bireuding aty shygha keldi. Búgha otyrypty ózi. Tym bәseng ýnmen atady atyn. Múrt qoyyp, shoshaq tymaq kiygennen basqa parqy joq sabaqtasym - «ýnsiz kýrennin» dәl ózi. Gomindangha tynshy bolyp, sabaqtastaryn ishten jey kele qoryqqanynan maghan da «tynshy» bolyp edi ghoy?!

- Qay Sәbitsin? -dey elendey týregeldim, - «ýnsiz kýren», «búqpa» Sәbitpising ei? Bәse... tangha jaqyn myna shal atyspay beriluge shaqyrghanda, «qolgha týsken song it bolyp ýrip túrghany ghoy, atyp tastandarshy ózderin» dep kijingen tanys ýn seniki boldy ghoy? Qalay, aman-esen jýrmisin, sabaqtas? Túr ornynnan! Eki qúiryqty sayqal tynshy, shyq bylay!...

Qanshalyq kәrli dauyspen aqyrsam da Sәbit kýlimsirep, beyghamsy týregelip, shetke shygha tikteldi, Ýrimjidegi jasyryn úiymnyng songhy kezeninde maghan istep bergen qyzmetin medeu etkendey, menen artyqsha qataldyq kýtpeytin beyghamsu edi búl.

- Tughan eline, óz sabaqtastaryna istegen qaskýnemdikterinnen ainyghan sol uaghdanmen túrsang edi ghoy, әttegene! -dep keyy qaradym jýzine, - eki jyldyng ishinde-aq sol onbaghan qalpyna qaytyp kelipsin-au gomindannyng kýshigi!... Endi qalay senuge bolar saghan? Halyqqa ghana emes, óz antyna da opasyzdyq istegende kimge opa bermeksin?!

Bastau jaqqa jalt qarasam, ofiyserler men Ýsen kelip, jelkemnen qarap túr eken. Solay qayrylyp, ches bere bayandadym:

- Joldas komandiyr, gomindang tynshysy, tónkeriske ekinshi ret qarsy qimyl kórsetken eki jýzdi opasyz, tonmoyyn satqyngha osy maydanda, osy aighaq aldynda ólim jazasy beriluin talap etemin! Týndegi qorshauymyzda qol kóteruge shaqyrushy serikterin atugha búiyrghan osy!

Búl talabymdy esty sala shar ete týsti Sәbiyt, Ýsenning mauzeri shanq ete týsti...

- Senderge berer sabaghymyz osy ghana, - dedim men tútqyndargha, - kótergen osy qoldarynmen ekinshi ret myltyq kezensender myna Sәbitting artynan ketesinder. Jerlerine aman qaytaramyz, aman jetu-jetpeu ózderinnen. Aydaushylargha baghynu shart!

Ólgenderimizdi aza jiynymen janaza shyghartyp jerledik, bandylardyng da búl ghúrpyna rúqsat әperdim.

Qanattas rotadan Ýsenning súraghan kómegi sәskede, júmys ayaqtay bastaghan kezde jetti. Ózderin elu neshe bandy týn boyy qorshap, tang bozarghanda quylghan song ghana bir vzvodyn әreng jiberipti. Jaudan jiyrma shaqty jauyngeri shyghyndalghan eken. Kómekke kelgen vzvodtyng komandiyrinen raport qabyldaghan Ýsen maghan qarap kózin qysyp-qysyp jiberdi. «Bizding jaudyng sanyn aityp qoidan saqtan» degeni edi.

- Po, osynshalyq erte kelgenderin-ay! -dep Ýsen endi kómekshilerdi keketkende Ybyray qarqylday kýldi. Elendey súrady kómekshi poruchiyk:

- Sizdermen soghysqan qansha jau eken?... Qolgha jiyrma shaqtysyn týsirgensizder me, qalay?!

- Negizgi kópshiligi osy, - dep ózine estirtpey, әdeyi kýnkildegen Ybyraygha «taqsyr» kapitany adyraya qarap, zekirip jiberip qayyrdy jauabyn:

- Ket, bar da juyn!... Bizdi tolyq qúraldanghan jýz jiyrma shaqty qamaghan. Jiyrma ekisin alyp qaldym, qalghany toz-toz bolyp joghaldy.

- Bizding ong jaghymyzda otyz bandymen soghysqan bir «qyran rota» alpys bandy qamaghan rotadan shúghyl kómek súrapty, - dep Ybyray ketip bara jatyp qarqylday kýldi. Bastaugha jete aiqaylady sonan son, - kelinder rota, vzvod komandirleri! Sýiikti politrukting basy aman qalghanyna toy jasaymyn!...

Ol saqtap kele jatqan bir bótelke aq araghyn kómekke kelgen vzvod komandiyri men jeti adamnyng shónkesine bólip qúidy. Mening enbegimdi jer-sugha sighyzbay maqtap aldy da, óz ydysyn «jasasynmen» basynan asyra kóterip jiberip qaghyp saldy. Jerlesining búl tostynan «batyr» komandir tomsyrayyp ýlpershektey talauray qalyp edi. Maqtanshaq adamgha kýnshildik qosyla bitetindigin osy shyraydan anyqtap, bәsendetuge men tyrystym:

- Mende búl aitqanday zor qabilet bolsa, osy shayqasta rotamyzdan múnshalyq shyghyn shyghar ma edi? Danq qúrban bolghan, jaralanghan joldastargha, jalpy jauyngerlerimizge, sonan song «batyr» komandiyrimizge tәn, -dep kóterdim shónkemdi.

Ýsenning syzdaghan qarny endi sәl bosaghanday, yrghalyp qoydy. Kýnshildigin bayqatpau ýshin meni ózi de kópshiktey salghysy kelgen siyaqty:

- Konvoy Múrat, әkel mening bakalashkamdy, әlgi bir bótelke koniyakti de әkel! «Tentekting bir ayaghy segiz, bir ayaghy toghyz» degen, Ybyraydyng búl niyeti degen jerimnen shyqty, politrugym de batyr shyqty býgin, toylaghanymyz dúrys! Batyrym, aman qalghanyng ýshin ishelik býgin!

- Siz túrghanda maghan batyrlyq qayda? -degenimde syr bilmeytin qonaqtan basqasy týgel kýldi, - basymnan masasha yzyldap ótken bir ghana oqtan tóbe qúiqam әli shymyrlap jýr, menen qanday batyr shyqpaq? Sizding «batyrlyqtan» tipti shoshydym, oipyr-ay, kózsiz er ekensiz-au!

- Ózim ólsem de әiteuir keruendi bermeuge tyrysqanym ghoy, - dep batyrlyqqa bir sanlau taba qoyghanday úmtyla týsken «taqsyryn» Ybyray poruchik taghy bir ilip tastady:

- Týieden qorghan jasap ala qoyyp, ýsh raketa úshyrghanda men de shoshydym. «Qoryqsandar manayyma jat» degendey rotany tapjyldyrmay iyiruden ýlken batyrlyq bar ma?

- Ei, sen dalbyrlamashy endi! -dep Ýsen Ybyraygha týiile qarap qoydy da, men ýshin tost kóteru sózine kiristi:

- Aldyna kele qalghan jauyn atudan qorqatyn búl jigit býgin eleuli erlik kórsetti. Rotamyzgha qosylghanyna bir ay bolyp qaldy. Búl - bizding rotamyzdyng jauyngerlik túrmysynyn, soghys tәrbiyesining shynyqtyruy, qane, Bighabilding basynyng aman qaluyna, ómirining úzyn boluyna komandiyri arnap qúighan araqty bәrimiz bir-aq kóterelik!

- «Búl jigit» demey «politruk joldas» deseniz, «rotamyzdyng jany boldy» dep anyqtasanyz ghana ishemiz! -dep Ybyray erlengenin tolyq kórsete, kóterile sóilep qaldy. Araqty da, sózdi de toqtatu ýshin men sóiledim:

- Joldastar, tostty maghan arnaularynyzgha ýlken rahymet! Batyrlyqqa talasar jayym joq, ómirge talasar jayym boldy. Osy tosty dәl osy jerde araq ishpeu ýshin ghana kóterelik. Búl - qaterli bastau. Búl - jau tosyn tiyetin jau, araq - qaterli jerde qatyra úiyqtatatyn jau, kelinder, osy sapardan qaytqansha ishpeu ýshin ishelik!

Ofiyserler du kýlisti de, birdey kóterisip tastap óz oryndaryna tarady. Ózimizding ýsh myqty jauyngerge tútqyndardy aidatyp, kómekke kelgen vzvodpen birge jónelttik.

Kezegi jetken bir úiqygha jata qalyp edim, Ýsenning zirkildegen búiryqtary oyatty. Týs auyp kýn eniske tartypty, Shingilge qaytugha batalion shtabynan búiryq kelgen eken, zirkil tez jóneluding zirkili bolyp shyqty.

Bәitikke jaqyndaghandyghymyzdy, búdan bylay iyende qalghan bosqyn kósh emes, ynghay qúraldy jau qarsy alatynyn bilip shaqyrtypty, rotanyng ómir talaby shúghyl attandyrdy.

*                *                *

Ádiletti tergeushim, ózinizge paydasyz birer adam óltiruimdi siz ónimdi qylmys dep, әriyne, eskere qoymaysyz, kýndelikti túrmysynyzda temekining túqyly qay jerde qalmaghan. Biraq sizding qolghanat ýshin tandaytynynyz osy «ýnsiz kýren» Sәbit túlghalas hayuandar ghoy. Múnday asa baghaly hayuandy atqyzushyny ainalayyn dey qoymassyz.

Búl tarauda ómir sýruge, tiri qalugha qanshalyq tyrysatynym, yaghny eng zor qylmysym әshkerelendi: at qabyrghasyna jabysuym da, qalpaghym úshyp týsisimen oq tiygendey úshyp týsuim de kópe-kórneu tiri qalu ýshin tyrbanu emey nemene? Jasay týsuge, yaghny qylmys ótkize týsuge búlay órshelene talaptanudan zor qylmys bar ma?

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»