TÓRTINShI BÓLIM

JENIS QÚShAGhYNDAGhY JENILIS

I

Qúdiretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

Dórbiljin audandyq ýkimetining talaby meni Shingilden qaytardy. Ospan Bәitikke qayta quylghan son, armiya qatarynan talap boyynsha qaytarylatyndardyng aldynghy tobymen noyabrding sonynda jettim.

«Hy... aman qayttyng ba» degen Dosan әkimning múrty taghy da әreng jybyrlady.

Onyng kensesinen shyghyp, Kiybir ahúnnyng ornyna janadan orynbasar әkim bolyp taghayyndalghan Áliyevting kensesine kirip edim. «... Paydang bar mektepke tiysin dep qyzmet kólemindi keneyttirdik, - dep jarqylday kýldi, - aldymen sol mektebindi emdersin...»

Oqu-aghartu bólimindegi Shәkerbay bar qamqorlyqtyng «ózinen» ghana shyqqanyn eskertip, kesete qonyraulatty:

- Men onda janadan kelgenmin ghoy. Jayyndy keyin týsindim de, jastar komiytetine aityp, әkimmen shayqasa jýrip әiteuir әreng kóndirdim. Jaqsylyghym jerde qalmas.... osy audannyng biraz bilimi bar azamaty ekensin, istey alady dep inspektorlyqqa ózim kepildik etip qabyldattym. Yntymaqty bolyp, tek әiteuir mening aitqanym boyynsha istegeysin...

TÓRTINShI BÓLIM

JENIS QÚShAGhYNDAGhY JENILIS

I

Qúdiretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

Dórbiljin audandyq ýkimetining talaby meni Shingilden qaytardy. Ospan Bәitikke qayta quylghan son, armiya qatarynan talap boyynsha qaytarylatyndardyng aldynghy tobymen noyabrding sonynda jettim.

«Hy... aman qayttyng ba» degen Dosan әkimning múrty taghy da әreng jybyrlady.

Onyng kensesinen shyghyp, Kiybir ahúnnyng ornyna janadan orynbasar әkim bolyp taghayyndalghan Áliyevting kensesine kirip edim. «... Paydang bar mektepke tiysin dep qyzmet kólemindi keneyttirdik, - dep jarqylday kýldi, - aldymen sol mektebindi emdersin...»

Oqu-aghartu bólimindegi Shәkerbay bar qamqorlyqtyng «ózinen» ghana shyqqanyn eskertip, kesete qonyraulatty:

- Men onda janadan kelgenmin ghoy. Jayyndy keyin týsindim de, jastar komiytetine aityp, әkimmen shayqasa jýrip әiteuir әreng kóndirdim. Jaqsylyghym jerde qalmas.... osy audannyng biraz bilimi bar azamaty ekensin, istey alady dep inspektorlyqqa ózim kepildik etip qabyldattym. Yntymaqty bolyp, tek әiteuir mening aitqanym boyynsha istegeysin...

Qarsymda otyrghan Mahmút Kerim «keketip qoyma» degendey kózin qysa bergen song bólim bastyghynyng búl sayqaldyghyn jauapsyz qaldyrdym. Ertenine taghy da ynyldap otyryp, Mahmút ekeumizge qyzmet bóldi. «Qala mektepterining barlyq jauapkershiligi osy ekeuinde» dep aldy da, qazaq tilindegi eki mektep pen Monghol mektebine inspektorlyqty Mahmútqa, úighyr tilindegi eki mektep pen orys mektebine inspektorlyqty maghan mindettedi, - hanzu mektebi bir ghana klas qoy, oghan Bighabil jol-jónekey kirip bayqay salyp túrsa bolghany!

Búl bóliske aldymen Mahmút qarsy shygha keldi: mening keluimdi kýtip jýr eken ózi de:

- Mәseleni endi ashyq qoymay bolmady. Men qazaq tilin jete týsinbeymin. Bighabil da úighyr tiline solay. Sabaqtyng iygerilu ahualyn týsinu ekeumizge de qiyn. Múndaghy Monghol mektebi de negizgi jaghynan qazaqsha oqidy. Sondyqtan Bighabil ekeumiz mindet auysamyz. Ásirese qazaq erler mektebine men jauapkershilik ete almaymyn. Sebebi, búl mekteptegi pәn sabaqtary oqytushylardyng beyimdiligine qarap bólingen emes. Qalaymaqanshylyq bar ony tap basyp kórip, týzete alatyn inspektor keldi. Búl audandaghy qazaq mektepterine basqa últtaq inspektor taghayyndau úyat bolady. Týzete almaghandyqtan ózim namystanady ekenmin. Men onda endi istey almaymyn!

Osyny aityp qyzara qalghan súlu Mahmúttan Shәkerbaydyng tanauynyng «súlulyghy» asyp týskendey, talauray qyzardy.

- Oibay-au, Mahmút-au, múnyng qalay senin? Qanday jigit eding ózin! Bighabil men qazaq erler mektebindegi múghalimderding arasynda mәseleni bilip túryp múnyng ne?

- Anyq bilemin. Ondaghy kópshilik múghalimder men Bighabilding arasynda eshqanday mәsele joq.

- Bolmaydy múnyn, bolmaydy! Qaytadan qyrqyssyn deymising búlardy?

- Bighabilge barlyq qazaq múghalimder qarsy emes, bir gomindang men bir molda ghana qarsy bolghan. Ony sizder kóbeytip әkettinizder.

- Kimder kóbeytipti?

- Óziniz bilesiz.

Ekeui bir-birine qarasyp otyryp qaldy da, sózdi men aldym:

- Men osy jóndegi nervimdi oqtyng ysqyryghymen emdetip kelip edim, qayta qozdyrmaugha tyryssam, sol ekeuimen aitysqanym ýshin tipti qazaq tiziminen de shygharylyp tastalatyn siyaqtymyn. Mening mәselemdi bylay sheshelik: siz ekeuiniz komissiya qúryp aparyp, qazaq erler mektebining oqytushylaryna jiyn ashynyzdar, ol qiyn emes: «Bighabilding qazaq mektepterine inspektor boluyn qalaytyndaryng qol kóterinder», endi «qalamaytyndaryng qol kóterinder» degen eki sóilem ghana ketedi. Eng az bolghanda sarapqa osylay bir ret salyp kórmesenizder mәsele ashylmaydy, men istey almaydy ekenmin.

Osy sózben ornymnan týregele berip edim, Shәkerbay ústay aldy.

- Sol dúrys, bara ber, Bighabil! - dep Mahmút qostay týregeldi, - ózara yntymaghymyz ýshin de osy kerek boldy, mәseleni ashu qajet!

Shәkerbay meni qúshaqtay tartyp әkelip otyrghyzdy:

- Otyrshy Bighabil, otyryndarshy, mәseleni baysaldylyqpen sheshpeymiz be?

- «Baysaldylyqpen» degeniniz endi asqan qyrttyq bolady, - dedim men, - sizding kóre túryp «kórmeytin»,  kórmey túryp «kóretin» әdetiniz bar. Birinshiden týzetu ýshin kózinizge kergi salu kerek te, ekinshisin týzetu ýshin tomagha salu kerek, - Mahmút otyra qalyp qarqylday kýldi búl sózime, - búl ekeui de mening qolymnan kelmeydi. Sondyqtan, keshegi meni qyzmetke qabyldau shartynyzdy orynday almaymyn! «Yntymaqty bolyp, tek әiteuir mening aitqanym boyynsha istegeysin» degensiz ghoy. Múny oryndau ýshin siz kóz júmghanda men de júmyp, siz ashqanda men de ashuym kerek boldy. Onda adamshylyqtan shyqqanym bolmay ma? Qyzmetke kirmey-aq qoyayyn, adamgershilikten shyghara kórmeniz!

Mahmúttyng kýlkisine ilese jóneldi mening kýlkim, ol eselegende men de eseley kýldim. Kózi men qúlaghyna deyin qyzarghan Shәkerbay da myrs-myrs kýlgen boldy. Su júqpas jalghan әzәzilge kóshti:

- Kýlinder jastar, kýlinder, «kýlsender kәrige kýl» degen.

- Kәriliginiz kýlkini keltiretin kәrilik emes, әli de eki-ýsh toqaldyghynyz bar shyghar. Kýlkini keltirgen eskishildiginiz.

- Al «janashyldyghyndy» aitshy!

- Janashyldyghym «yntymaq» degen sózdi týsinude... әkimge sol týsinigimdi aitamyn dep narazylyqqa úshyrap qalyp edim. Qyzmetke kirgizemin dep adamgershilikten shygharyp tastamauynyz ýshin sizge de aityp, narazylyghynyzdy qozdyrayyn: yntymaq degen ótken narazylyqtardy jauyp qoyyp tatulasu degen sóz emes, bastyq ne búiyrsa basybayly qúlynday istey ber degen de sóz emes, yntymaq degen narazylyqtardyn, qayshylyqtardyng sebebin ashyp tastap, ony qaytalamaytynday etip qúrtu, teris búiryqtargha qarsy pikir aita bilu bolmaq, naghyz yntymaq sózben emes, ispen oryndalatyn bolmys. Bir sózben aitqanda, yntymaq - auyz úshyndaghy emes, is jýzindegi tendik. Is jýzinde tendik ornamaghan jerde temir shynjyrmen qosaqtasang da yntymaq ornamaydy. Oqytushylyqtan qualanu sebebim quzastyrylmay, osynday jalghan sheshimde túra berse narazylyqtardyng sebebi ashylmasa yntymaq týgil qyzmetinning de keregi joq. Mektep oqytushylarynyng jiyny sheshsin!

Osy sózben shyghyp jýre berdim. Shәkerbaydyng meni qyzmetke qayta qabyldaudaghy búl zalymdyghyn jastar komiytetine mәlimdep, mekteptegi múghalimderge habarladym da, ýiime kelip qayta jattym. «Qazaq erler mektebinin» ghana emes, qala mektepterining talaby týgel kóterildi. Búl talaptardyng zilin bayqaghan Shәkerbay Mahmút Kerimning mәseleni ashu turaly jiyn ashu talabynan búltalaqtap, ertenine tanerteng meni taghy tapty:

- Po, Bighabil-ay, sening qyzmeting ýshin tabanymnan tausylatyn boldym-au! Jә, dem alyp bolghan shygharsyn, jýr endi, әngimeleselik!

- Menimen әngimeniz bitken, endi ne sóz?

- Áli bala ekensin-au ózin, sening qyzmetindi ornalastyru onay bolyp otyr ma? Jýrshi, kórshi ózin, әngimening qalay ekenin!

«Myna qyzyl saytan maghan qarsy taghy bir top úiymdastyra qoydy ma eken» degen kýdikpen ere jónelip edim. Mening qoltyghymnan ústap, kýbirley ayandady:

- Shyraghym, seni búl mindetke bóluimizding ishki syryn bilmepsin, basynnyng dymy keppepti, úighyrlardyng ymy-jymy bir halyq. Oqytushylary men mektep mengerushileri tegis jaqsylyghyn asyryp, jamandyghyn jasyryp ozat mektep bolady da otyrady. Endi myna Mahmút Kerimi barmaghyn ishine әmise býgip jýretin baryp túrghan súm. Olargha qosylyp alsa ne ondyrmaq bizdi?  Seni úighyr mektepterine sol ýshin әdeyi shygharyp edik, sen bolsang óz mektebinnen shyqpay soyyldap, toz-toz etking keledi de jýredi. Sening qolynnan bәri keletinine senemin. Óz azamatymyzsyn, soqsang úighyrlardy soq, soghan inspektor bol.

- Meni qyzmetten qualaghanda «óz azamatym» dep qualap pa ediniz? Maqsatynyz qazaq mektepterin jetistiru bolsa, «qolynan bәri keledi» dep sengen osy «óz azamatynyzdy» sol mektepten nege qualaysyz? Eger «әngimelesuiniz» osy bolsa, bóliminizge barmay-aq, tyndamay-aq qoydym, -dep qayta qayryla jónelip edim, taghy da ústay aldy:

- Jo, joq, negizgi әngimemiz búl emes, búl - esinde bolsyn dep jol-jónekey eskertkenim ghana...

Osy sózben mekemege jettik. Óz bólimine kirmey, Dosan әkimning bólimine bastady Shәkerbay endi:

- Aytpaqtayyn seni әkim shaqyrtyp edi. Aldymen sonda kirelik. Túra túr osy jerde, men kirip habarlayyn! - dep meni esik aldyna qaldyrdy, kire әkimge shaghym aita jónelgeni estildi. - Myna Bighabildarynyz taghy bir pәle shyghardy әkim: «úighyr mektepterine inspektor bolmaymyn. Aldymen mening mәselemdi anyqtap ber, sonan song qazaq mektepterine ghana inspektor bolamyn» dep jatyp alghaly eki kýn boldy. Myna qarbalas uaqytynda qyzmet isteter emes, «mәjilis ash» deydi. Maqsaty - qazaq erler mektebining basyna tayaq ýiirip otyryp almaq.

Songhy sózi ayaqtay bere kirip bardym.

- Nege kirdin? -dep tyjyrynghan әkimning múrty býlk ete týsti.

- Siz shaqyrtty degen song kirdim.

- Kim aitty?

- Myna bastyghym.

Ákim endi Shәkerbaygha qarap bir tyjyryndy da, moynyn ishine tygha býlkildetti múrtyn:

- Túrghangha nege aitpaysyng osyndayyn, bar, sonymen sóiles!

Shygha jóneldik ekeumiz.

- Mine óstedi endi, - dep Shәkerbay maghan kózin baghjang etkizdi, - qit etse meni ótirikshi qylady. «Bighabildi shaqyrt» degen ózi bolatyn.

- Ózi shaqyrtqany ras bolsa, jana nege aitpadynyz, qayta kirip ózin moyyndatayyq, jýriniz, - dep qolynan ústay aldym.

- Oiboy... Bighabil-ay, әurenning kóbi-ay, ol kisini ashulandyryp qaytpekpiz, jatqan jylannyng qúiryghyn basqanday. Jýr endi, ózimiz sóileselik.

- Jo-o-q, sizben «әngimem» bitken, túla boyynyz ótirikten jaralghan bolmasa, qúiryghyn basqanynyzgha әkim shaqpaydy, nanbasanyz osy sózinizdi men-aq aityp bereyinshi, jýriniz, shagha almaydy endi, kәrteyip qaldy.

Shәkerbay búl sózime qarqyldap kýlgen boldy:

- Bighan, sening osynday kýldirgi sózindi jaqsy kóremin-aq, joq tipti turashyl bar minezindi jaqsy kóremin. Ras! Biraq, amal qansha, tesip shyghamyn dep múrnyndy qanatyp alar ma ekensing dep te qorqamyn, qazaq múghalimdermen janjaldasasyng ghoy taghy da, jassyng ghoy, ózindi ózing órtke tastay bermey, ýlken adamnyng aqylyn qabyldap, ýn-týnsiz istey bersenshi, shyraghym!

- Joq, sizding aqylynyzben jýrsem adam bolmaytyndyghymdy aitqamyn.

- Túra túr osynda! -dep búiyra sala Shәkerbay Áliyevting kensesine kire jóneldi. Men esikke baryp tyndadym. Mahmút Kerim ekeumizge qyzmet bólgen jayyn bayanday sala, meni jamanday jóneldi taghy da:

- «Sening basshylyghyng maghan kerek emes, sening aqylynmen istesem adamgershilikten shyghamyn» dedi. «Adam emessin, itsin», «túla boyyng ótirikten jaralghan nemesin» deydi. Osynday búzyqqa qaytyp...

- Keybir adamgha da úqsap qalatyn minezindi aitpapty-au!... «ótip ketken qyrtsyn, myjymasyn», «jayylsyn» degendi de qospady ma? - dep Áliyev qarqylday kýlgende men de kirip bardym. Kesheden bergi Mahmút ýsheuimizding talasymyzdy sóilep berip edim, Áliyev aghy kóp tompaqtau qarashyghy qadala týsti Shәkerbaygha:

- Qazaq erler mektebinde bolghan mәsele Bighabilding «kelise almau» mәselesi emes ekenin әli moyyndamadyng ba? Búl mәseleni búghan taghy da artqan ekensin, ras bolsa ózing aparyp mәjilis ashyp, faktysyn kórsetip berseng bolmay ma?

- Ákem-au, myna qarbalas qyzmet uaqytynda qaytyp mәjilis ashyp otyrmaqpyn? - dep Shәkerbay jylamsyray sóilegende Áliyev sózden toqtatyp qoyyp, maghan búiyrdy:

- Seni biz osy audandyq mektepterge, әsirese qazaq tilindegi mektepterge nazyrlyqqa taghayyndadyq. Olardy qalpyna keltiru ýshin, sapasyn ósiru ýshin zor ýles qosady degen senimmen әskery qyzmetten qaytaryp alghanbyz. Býginnen bastap qyzmetine kiris. Qazaq erler mektebinde bolghan mәsele aimaqtyq oqu-aghartu bólimi jaghynan da tekserilip, tolyq anyqtalghan, ising dúrys... ol jaghynan qamsyz bol! -dedi de, shyghyp ketuimdi isharalady.

- Bighan, taghy da ýiine ketip jatyp almay, men shyqqansha bólimde otyra túr, - dep qaldy Shәkerbay. Ózi әkim jaghynan taghy da shyjghyrylatynyn bilip, meni tistep qalghany edi búl.

- Maqúl, endi qualasanyz kete qoymaspyn. Biraq, әkimderge tek rasyn aityp qana jamandaghaysyz, -dey shyqqanymda Áliyev taghy kýldi.

- Mine, endi mening bastyq bolyp ne inabatym qaldy? -dep Shәkerbay alaqanyn jaya ynyldaghanda esikti myqtap jauyp jýre berdim.

Shәkerbay sodan jarty saghattan song shyghyp bólimine kirgende, Mahmút ekeumiz búl bólimde isteuding әdisin tauyp bolyp edik.

- Jә... kel, ýsheuimiz endi bir әngimelesip alalyq, Túrghan әkimning núsqauy bar, - dep jaylanyp otyrdy da ynyrana bastady sózin, - sen, Bighabil, endi basqasyn súramayyn, qazaq erler mektebine qanday «janalyq» kirgizging keledi, aldymen osy jónindegi óz oiyndy aitshy.

- Men janalyq kirgizemin, ózgertemin degenim joq әli!

- Ol mektepke qanday inspektor bolyp kóringing keledi, ne istemeksin, sony súraymyn.

- Qanday bolushy edi, dәl osynday, aq jaghaly, úzyn qara tondy, músabay qara etikti, aq shashty, «teke kóz» súry inspektor bolyp kórinemin daghy!

Shәkerbay tanauy taghy talaurap, edireye qarap qaldy da, onyng súraghyn Mahmút kýle týsindirdi:

- Shәkenning súraghyn týsinbey qaldyng sen, «ol mekteptegi key oqytushydan ósh alu niyetinde bolamysyn» dep súraydy!

- Sen qyljaqqa ainaldyra berme, Bighabil, -dep Shәkerbay alara qarap qalghan ólez súry kózining aghyn jalt etkizip, tómen týsirdi, - «teke kózbin» dep ózing moyyndadyng ghoy. Olardan ósh alyp, sýzer me eken degen kýdigimiz bar, sony súraymyn, bastyqqa qyljaqtauyng jaqsy nәtiyje bermeydi, shyraghym!

- IYә, qyljaqtau da, myljandau da jaqsy nәtiyje bermeydi. Bastyghynda qyrttyq bolmasa qyzmetkeri qyljaqtay almaydy. Búl ekeumizding de esimizde bolsyn, rasynda men búl joly sizding súrauynyzdy týsinbegendikten qyljaqtappyn. Endi týsinikti boldy! Mening mektepten quylyuym da, keshegi qyzmet bólisinizding qynyrlyghy da, maghan qaraghandaghy jýzinizding tymyrlyghy da, meni qazaq mektepterine jibermeuding amalyn taba almay sasuynyz da, jelkenizdi dәmil-dәmil qasuynyz da, «әkim shaqyrdy» dep ótirikke basuynyz da, bardy-joqty qylmysymdy әkimderge tasuynyz da... tipti bәri-bәri endi týsinikti boldy. Sәrsen men Mәkendi qorghau ýshin ghana eken ghoy?... Solay emes pe? «Olardan ósh alyp, sýzer me eken degen kýdigimiz bar, qalay isteysin, sony súraymyn» dep anyqtap týsindirdiniz ghoy?

- Joq, joq, olay ghana emes... po netken jalaqor edin... tipti jas basynnan bolmaghan jigit ekensing ózin, qashan súradym men ony senen? Mening súraghanym mynau ghana: sen inspektorlyqqa jana ghana qabyldanyp otyrsyn, tipti múghalimdik tәjiriybeng de bir-aq jyldyq. Inspektorlyq qyzmetti qalay isteysin, sony aitshy dep súradym ghoy!?

- E... endi bylay jalt berdiniz be, endeshe soghan-aq jauap bereyin, - dep kýrsingenimde Mahmút qolyn sermep tastap týregeldi de, arly-berli jýrip ketti. Men oryndyqqa shalqalap jata sóiledim, - oqu inspektory degen mektep baqylaushy, solay emes pe? Esh uaqytta teke bolyp baqyldaushy degen sóz emes!

- E, osy jónindi aitshy onan da, iyә, solay-solay, aita ber!

- Onyng eng negizgi tekseretini: oqu programmasynyng oryndalu ahualy men oqushylardyng sabaq iygeru ahualy. Múny ghylym men mәdeniyetting qyzmeti, tughan elining qyzmeti dep tolyq týsinetin inspektor da, deni sau oqu-aghartu bólim bastyghy da tolyq jauapkershilikpen tekseredi, ishkerilep kirip, oqytushylardyng sabaq óteu uaqytynda oqushylarmen birge otyryp tyndap ta, oqushylargha súrau qoyyp ta tekseredi, kemistigi bolsa tolyqtau sharasyn aqyldasady, sizshe, «basqalardyng aituyna qaraghanda, sen jaman oqytushysyn, kelise almaydy ekensin» dep óz kóniline jaqpaghan múghalimdi qyr sonynan týsip qualay salmaydy, bir oqytushynyng jaqsy-jamandyghyn, enbegin óz basynyng óshtik-dostyghymen baghalamaydy.

- Men senen inspektorlyq qyzmetti ózinning qalay isteytinindi ghana súrap otyrmyn, - dep Shәkerbay tanauy taghy da qyzara badyraydy, - mening betimdi tyrnamay, óz jónindi sóile!

- Men qazir sizding súrauynyzgha ghana jauap berip otyrmyn, siz osylay asyqpay baptaudy sýietindiginizden keninen jauap berip otyrghanym ghoy, tyndanyz.

- Joq, múnyndy tynday beruge uaqytymyz joq. Endi sol mekteptegi kemistikti qalay týzetu jaghynda bolatynyndy ghana sóileshi!

- Maqúl. Biraq, «mekteptegi» demeniz, onyng dualyndaghy iә bólmelerindegi kemistikti qúrlysshylargha kóterte salasyz. «Múghalimderding kemshiligin» deniz, múghalimderding kemshiligin tolyqtaugha dәrigerding aurudy emdeu pozisiyasynda bolu shart. Em qonbaghan aurudyng ózi-aq óledi ghoy. Óltirmeuge tyrysu - dәrigerde bolatyn qasiyet, adamgershilikting eng joghary qasiyeti. «Aurudy» sizshe sypyryndygha laqtyryp tastay salu jaghynda bolmaspyn. Óitetinim, «sizding aqylynyzben istesem adamgershilikten shyqqanym» dep әldeqashan «uaghda» bermep pe edim?

Shәkerbay ornynan yrshyp túrdy da, Mahmút Kerim qarqylday kýlip baryp ózinshe onyng iyghynan basty:

- Otyrynyz, Shәke, osydan paydaly jauap joq bizge, asa joghary mәslihat boldy. Osy sózdi eshqanday zilsiz aqyl ekenin endi týsindim.

- Ói, qanday jigit búl ózi, tәp-tәuir sóilep keledi de, mening betimdi tyrnap kep alady... em qonbaydy eken mynauyna!

- Osy sózimen ózin ghana emes, bizdi de emdep otyr. Ákimderge jetkizeyikshi, em dep baghalamasa kóreyik.

Shәkerbay týiilip otyra ketti:

- Olay bolsa meni sharpymay, óz qyzmetin qalay isteydi, qanday әdis-amal qoldanady, sonysyn ghana qysqasha aityp toqtatsyn sózin!

- Maqúl, men sonynyzdy aitayyn da toqtatayyn:  mektepterge baryp, aldymen oqytushylardyng sabaq óteu ahualyn kóremin, sapa jaghynan kýdikti oqytushylarmen aiyrym pikirlesip, olargha týzetu aityp shyghamyn, ghylymy mengerushilerine tapsyramyn. Sizshe basqalardan estigenimmen ghana qúraldanyp qualamay, óz kózimmen anyqtap kórip emdeymin! -degenimde Shәkerbay taghy da eleng qaghyp, Mahmút Kerimge qaray berdi. Sózimdi endi asygha sabaqtadym, - ashyq sabaqty* әr mektepting uaqyty jar bergen saghattardyng bәrinde jýrgizemin. Metod auystyru jiyndaryna** aptasyna jarym kýn uaqyt berip, Mahmút ekeumiz qatynasyp túramyz. Álsiz oqytushylardy quattandyrudyng qazirgi qúraly osy. «Jýz jyrtysady», «yntymaghyn búzady», «uaqyt jeydi» dep sizshe tastap qoymaymyn, qoltyghymdaghy múghalimsymaqtarymnyng «tazyn» kórip qoyar degen qauippen de tastap qoymaymyn.. Taz degen jaba toqyp jasyrumen jazylmaydy, ashyp tastap, jalanbas jýrgende ghana, kýnge, jelge qaqtyrghanda ghana jazylatyn auru ol. Mýlde jazylmasyna kózim jetse óz jauapkershilikterinizge tapsyramyn. Bir sózben aitqanda, oqu inspektorlyghy - sizding sananyzdaghyday shoqpar emes, kenesshi - ústazdyq qana bolmaq.

«Sizshe» dep bastalatyn «bet tyrnauym» kóbeygen sayyn týiilip, yzagha bulygha týsken bastyghym eng songhy sózge kelgende tynyshtalghanday, ýnsiz otyryp qaldy.

- Al Shәke, sizshe, basqa tergeytininiz bar ma? -dep Mahmút qarqylday kýlgende bastyghym tegistelgen sarghysh múrtynan lajysyzdyqtyng ghana jymiysyn bayqatty.

- Ayttym ghoy neshe ret, inspektorlyq qyzmet jónindegi týsiniginde mәsele bar degem joq qoy. Jalghyz-aq «sizshe» dep alyp bar mәseleni maghan arta berui - jalaqorlyq iә meni týsinbegendigi. Búl ýshin әdeyilep bir әngimelesu kerek eken. Joq, keninen bir әngimelespey bolmaydy.

- IYә, iyә, endi dúrys boldy, múnynyz jón. «Ángimelesu» degen sóz sizshe jiyn shaqyru shyghar. Mahmút ekeumizding talabymyz endi oryndaldy. Jýrinizder endi, sol mektepke baryp «әngimeleseyik!» - degenimde ekeui qatar kýldi.

- Shәkenning qyrttyghy saghan da júghypty, endi sen asatyn siyaqtysyn, - dep Mahmút eseley kýlgende bastyq ta kýlip jiberip tyjyryndy:

- Mening sózimdi qyrttyq demender, jigitter, ol jaman bolady teginde, aityp qoyayyn. Jә, osy óz talaptaryng boyynsha-aq istep túryndar endi, keyin kórermiz.

- Túrghan әkimning núsqauy bar degeniniz qayda? -dep Mahmút jymiyp edi.

- Joq, endi ony da qoya túrdyq, osy aitqandaryng boyynsha istey berinder, - dep Shәkerbay týregeldi, - ony da keyin kórermiz, iyә, keyin jetkizermin.

Keyin kóretinimiz kórine qoymay, tipti úmytylyp bara jatty. Istey berdik. Kýtken kóreshegimnen basqasha tynyshty qyzmet, tynysty ómir kórine bastady.

Men Altaygha ketkende mekteptegi enbekaqym ýige qaz qalpynda tiyip túrypty da, eki aghanyng jangýdeylerden qalghan qúnarly jerge basqalarmen ortaqtasyp salghan eginderinen mol ónim alynypty.  Búiyntaq, pysyq Bighazi búlardy malgha ainaldyryp, ýlken aghamyzdyng ayaghyn búrynnan jegjat-qúdandaly bireuding qyzymen «shyrmay» qoyghan eken.

«El qúlaghy elu» emes pe, múny esty qoyghan Ospan molda halyq bólimine shapqylap, jauapqa meni taghy tartty:

- Aghandy ýilendiruge malyng bar, maghan nege joq, aldymen mening malymdy tóle! -dep dyghyrlatty.

- Oibay, qarmaq saqalym-au, men soghystan jana ghana qayttym ghoy. Ózim әli eshkimge qalyng mal ótkizgenim joq, myna sottaryng biledi, mine! Aghalarymnyng onday baylyghyn kórgenim de joq. Qyzmetke jaqynda ghana ornalastym. Óz qayyn júrtyma mal ótkizuden búryn, aldymen sening malyndy qaytaryp bolarmyn, toqtam solay edi ghoy. Toqtay túr, mende de jútqynshaq bar jәne inspektor bolghan song el aralaysyn, jaqsyraq kiyim de kerek maghan. Sondyqtan, jarym ailyq enbekaqym ózimde qalmasa bola ma, múnan songhy jarym ailyqtarymmen óteyin, - dep shyqtym.

Sóitip, qalyng mal tóleytin jerimiz ekeu bolyp, ensemizdi qayta basynqyrap otyrghanda, kishi aghamyz pysyqtyghymen bir shataq shygharyp qoyghanyn estip, tanauym qusyryla týsti: qalyng mal kýshimen shalgha úzatylghan bir qyz bara sala ainyp, qaytyp kelipti de, aghalaryna jylap otyryp alypty. Shaldan alghan qalyng maldy býkildey qaytarugha búiyrghan sharighat ýkimine aghalary narazy bolyp, audandyq ýkimetke barsa, jarymyn ghana qaytarugha toqtatqan eken. Biraq shal ekeng shyrmaghanda jarym degening ózi býtin qalyng malday jiyrma qara bolmasyn ba? Bizding Bighazy sol «jarty» qyzben tabysa qalypty sol eki arada.

- Myna eki «qalyng maldy» ótep bolghansha qoya túrsang bolmay ma? - dep kýbirledim.

- Joq, múny qoya túra almaytyn bolyp qaldym, - dep túqyra týsip kýldi pysyghym, jemisteri týiindep te ýlgirgenin sezdirdi.

«Moyyngha mingen boy bermes qalyng maldyng ýshke jetkeni ghoy. Áliya asyqtyrsa ony men qaytyp «qoya túra» alarmyn? Sóitip, zildey-zildey tórt qalyng maldyng astynda typyrlap «kór qane» degen oimen qusyryla qalyppyn:

- Mening ýilenu jaghdayyma qynjylmay-aq qoy, - dey jymidy Bighazy, - seni qinay qoymaspyn.

- Halyq bólimi kesip qoysa qalay tólemessin? Qulyghyng zәudeghalam qalyng maldan qútqara qalsa da, jasau men toylyq rashottardan qútqara almas?!

- Razy bolsang Biygeldi ekeumiz týgil ýsheuimizge de bir ghana otaudyng jabdyghy jetetin bolady, - dep syqylyqtap kýle búryldy Bighazy, - bizge alang bolma, әiteuir Ospan qudan ghanga qútqarsang bolghany.

Sóitip, mening býtin tiygen songhy ailyq aqshamdy aldy da, jorta jóneldi. Buaz siyr әkelipti bir kýni.

- Bәse, jengemdi alyp ta kelgenbisin? -degenimde sheshem men ýlken agham qystygha kýldi.

- Byljyramay otyrshy ey sen, - dep alyp ózi de kýlip jiberdi, - jazgha salym búzauymen eki qara baghasyna óter dep әkelip edim, qap myna mylqaudyng tilin-ay!

Ertenine tanerteng men ornymnan túrmay onysyn qayta ala jónelipti. Qarny shardighan juan keri siyr sol kýnning keshinde úp-úsaq, iyne, týireuish, sabyn, taraq, aina, temeki... eng irisi eki top shyt pen on shaqty qaghaz shәy bolyp qapty. Solaryn qorjyn men móshekke saldy da, bireuding shanasyna otyryp «Qara púshyq» jaqqa tarta jóneldi. On shaqty kýn ótkende anshylardyng qaraqúiryq, elik terileri men soghymnyng ishek-terilerine bir ógiz shanany toltyryp qaytty.

Sol buaz siyryn audaryp-tónkerip jýrip-aq jengesining jasau-jabdyq, kiyim-keshegin dayynday qoydy.

- Jetpis protsent qalyng maly tólenbey jatqan qyzgha jelek әkeluin múnyn! -dep kýldim men.

- Oy prosenting qúrysyn senin, oilanugha múrsa bersenshi, - dep jatyp úiyqtap qalyp edi, tanertenine ornynda taghy da joq bolyp shyqty. Ergeytige ketkenin aitty sheshem. Ekinshi kýni ekintide bayaghy balbiyke әpekesin jaqsy at, «irbit» shanasymen zaulatyp ala jetti. Bala kezimde meni «boq qaby» ataghan әpekemning ayazda boz qyraulatyp, ne júmyspen kele qalghanyn týsinbey qaljynday qarsy aldym:

- Ápeketay-au, neshe jyldan beri jighan-tergen óseginiz osy qystyng óteuine shydatpay úshyryp әkelgen be, qalay? Bizge neshe qabyn әkeldiniz?

Ol kesek kýmis tókkendey synghyrlap kýle kirdi ýige, kesek-kesegimen eselep kýle berdi.

- Áyelderding ósekke ýiirligin mysqyldaghanyng ghoy?  Ergeyti ósekke jaryta ala ma, osy jaqta tyng ósekter baryn estip keldim.

- Olay bolsa apama jalynynyz, jana shyqqan ystyq ósekterimen qazir-aq jylyta qoyady.

- Sóilese otyryp shәy ishtim de, aqsham bata óz «ósekshim» kezigetin ýige kettim. Altaydan qaytyp kelgennen beri Áliya maghan tym ýiirsek bolyp alyp edi, júmys jaghdayynan kezdese almay qalghan keshterim ýshin kýle qaljyndap, qúiqyljy tergeytin de bolghan. Kýlkisi men key әreketindegi Arysbek minezdestiginen basqa eshqanday kemshilik kórmey, men de shyn mahabbat qalpyna týse bastaghanmyn. Núriyashty úmyttyryp әkete almasa da kórkimen, qylyghymen úmtyldyryp, jútyndyryp bara jatqan siyaqty.

Jýregi jýzinen kórinip túratyn Mehirding qabaghy men qaytyp kelgeli sol dosyna ókpeli, solghyndau kórindi. Biraq Mehir әli anduda, qamauda jýr eken, eki-ýsh-aq ret kezdestik. Ár kýni kezdesip túratyn qalyng bitimdi Ómirbek mening sýiiktime búrynghy qalpynda, ekeumizdi әmise óz bólmesinde qondyrudyng orayyn qarastyryp jýr edi. Onyng ekeumizdi bir-birimizge qyzyqtyra ýgitteudi qoyghany ghana búrynghydan ózgesheligi boldy. Áliyamen tabysyp qabysyp, qauyshyp alghan song Ómirbekting ol ýgitine men de zәru emespin ghoy. Óz kókirekterimiz ózimizdi ýgittegendey, orayy kelgen jerde qúshaqtasa berdik, sýiise berdik. Jalghyz-aq, kishi aghanyng buaz siyr satyp әkelgen kýngi óz qaljynym ózime sabaq bolghanday, sonan beri birge týneuden tiylyp, ózimdi ózim tәrtipke shaqyratyn bolghanmyn.

Bualdyr túmandy inirde jebey basa kelip Ómirbekting qaqpasyn qaqtym. Baqay shyghyp, kim ekenimdi súrady da, ilgek aghytty. Áliya kelmegen eken. Soghan kezigetinimdi aityp kete berip edim.

- Sony izdemey-aq qoysang qalay? -dep qaldy.

- Nege?

- Kónili bolsa osynda ózi-aq kelip túrsyn degenim ghoy.

- Myna qaranghylyqtan qorqyp jalghyz kele almas?

- Olay bolsa men erip barayyn.

- Qazirshe qater joq bizge, osynda bol!...

Myrzalardyng jaldamaly eserleri búrynghydan kóbeyip, Ómirbekti ainaldyruyn jiyiletkenin estigenmin. Saqtyghyn Baqay da kýsheytip, osynda kóship kelip alghan bolatyn. «Sóitse de... múnan son, óte saq bol» dep qala berdi. Áliya ekeumizding daghdyly jolymyzben ainala jýrip, syrtqy kóshege shyqtym. Joldan kezige qoymaghan song qaqpasyna jaqyndap edim. Órshelene kýbirlegen jigit ýni estildi. Juan ýienkini daldalanyp túra qaldym.

- Rasyn aitynyzshy, ne ýshin?

- Keyin estirsiz, - dep Áliya kýbirley sala qaqpasyn syqyrlatyp jauyp alghanday boldy.

- Syrma kiyimdi ofiyser jerdi bir teuip qaldy da, sart-súrt basyp, aldymnan óte shyqty. Túman qoiylanyp, aq qar sәulesi bolmasa, manay týnek qaranghygha ainalyp edi. Onyng qarasy lezde óshse de, yzamen nygharlay basqan ayaq syqyry úzap ketkenshe estilip túrdy. Mening kónilime de túman týskendey, marghau ayandap aldynan óte bergenimde qaqpa aqyryn syqyrlay ashylyp, Áliya shygha keldi:

- Ózing kelipsing ghoy, qashan kelgensin?

Menen jauap shygha qoymaghan son, Áliya jýgire basyp baryp ýiining esiginen dauystady: «apa, kórshi ýilerdegi qyzdardyng bәri kinogha ketip barady. Men solarmen birge kettim!»

Ol qayta jýgirip shyghyp, ofiyser ketken jaqqa qaray týsti de, meni qoltyghymnan ala joghary tartty.

- Bylay jýreyik. Ýndemeysing ghoy ózin, mening keshikkenime ókpeleding be? - dep jitirmelete sóilep, syqylyqtay kýldi. - Asygha basyp ketip bara jatsam, aldymnan.... kim edi, atyn da úmytyp qalyppyn, bir ofiyser shyghyp ústay aldy. Bir kezde maghan hat úsynghanda almay ketkenmin. Kezige qalsa әlige deyin jabysady. Qashyp ýige kirip aldym. Qayta shyghyp bayqasam, әli túr. Qaqpany qatty jauyp edim, ketip qaldy. Men senen basqa eshkimdi sýigenim joq, tipti olargha qaramaymyn da. Qúshaqtasanshy... myna qaltarysqa túrayyq... keshke sheyin saghynam seni! ... kórgenshe asyghamyn!...

Osy sózderimen, qúshyrlana sýiisterimen mening әlgi bir týiinshegimdi sheship ala qoydy.

- Qansha asyqqanymyzben әkeng seni juyrda bere qoyar ma eken maghan?

- Bermegen erkine qoyamyz ba, nege bermeydi eken?

- Kedey dep... «pәlendey altyn sal, týgendey jamby sal, ýlken sandyq kirgiz» dep auzyn qysaspen aranday ashar!

- Joq janym, seni olay qinata almaspyn, sening qinaluyng - mening qinaluym emes pe? Onysyn ózim-aq sheshemin! Mehir siyaqty qamaytyn ynghayy kórinse, bir ýige aparyp ózing qamay sal, bir-eki ay qamalyp shyqsam,  -dep qúiqyljyp, úzaghynan sylqyldap, syqylyqtap aldy, - ózi-aq toy jasap beredi. Saghan qoyatyn jalghyz-aq... jalghyz-aq talabym bar, mening kónilime kýmәn salma, bir ghana menimen bol!

- Al ózing shi?

- Ózim tek seniki ghanamyn, tipti tuylghanda seniki bolyp tuylghan siyaqtymyn, - dep taghy da tolqy syqylyqtady.

Súludyng búl qylyqtary Arysbekti elestetuin qoyyp, maghan degen qúshtarlyghyn qiyaldaghyday etip kórsetti. Búghan Mehirding men qaytyp kelgennen keyingi kórsetken qabaghyn da, janaghy «ne ýshin» dep tepsingen ofiyserding óktemdigin de úmytqanday jadyrap qayttym ýige.

Auyz ýide jatqan aghalar qorylgha basypty. Alyp qoyghan tamaqty jedim de, týpki ýidegi óz ornyma bardym. Sheshem men Balbiyke әli sóilesip jatyr. Mening kelgenimdi de sezbegendey, aitysyp jatqandary tym tәtti ósek bolsa kerek. Qúlaghymdy týre jatyp, qúdaghiymyz qyz kýninen  Balbiykening bal jalasqan dosy ekenin úqtym. «er jýrekti, barynsha aq kónil» әiel ekenin aitty, qyz kezinde qyljaqtaghan jigitterdi «shapalaqpen tartyp jiberip, etpetinen týsirgen» kezderi bolypty. «Ayttyryp qoyghan jerim bar, qyzyqsang búryn qayda qalyp edin, endi kelip basynuyn» dep soqqylap jýrip, atastyrghan jerine qalyng mal bergizbey, qashyp kelip tiyipti. «Eri de, ata-enesi de sol peyili ýshin betin qaytarmaghan, syily, by kelin bolghan» eken.

- A, qúday, - dedim osyny estip, - jengelerime osynday batyl, tura minez bere kór!

Búl sózime Balbiyke saqylday kýldi:

- «Óz qalyndyghyma da» dep tilemeymisin?

- Joq, әpeketay, qazirshe eskergenim joq ony, qaryzym shashymnan da kóp. «Barlyq әielder júrtshylyghyna tile» deseniz bolghany.

Búl sózime de bir saqyldap alghan Balbiyke «ósegin» endi tym bәseng jetkizdi shesheme. Bighazy qudyng úshyp baryp osy әpekesin ne qajeti ýshin ertip kelgenin endi biraz joramaldaghanday bolyp úiqygha kettim.

Sheshem tanerteng erte oyatty shәigha. Balbiyke sol qúdamyzgha amandasa baryp qaytatynyn aitty. Bighazy shana shegip te qoyghan eken.

- Biygeldi, býgin tәuirleuindi kiyin. Kelinsheging kele qalsa úyalyp jýrmeytindey bol, - dep kýlgen Balbiyke, Biygeldi baghjanday qaraghanda ýstemeley kýldi.

- Ras aitam!

Biygeldi basyn shayqap qoyyp kýlimsiredi de, tómen qarap alyp, shәiin oba úrttady:

- Alyp qashugha bolmaydy Bәke, búlay qaljyndaugha da bolmaydy, olar estip qalsa renjiydi ghoy.

- Alyp qashpay-aq ózi kelse qualamaqpysyn?

- Kelmeydi, әke-sheshesining razylyghyn almay qalay kelmek? Olardy renjite almaymyn. Qúday búiyrsa malyn keler jazdyq enbegimmen ótep bolamyn.

- Solay bolsa da qolynnyng kýsin ketirip, taza kiyimindi ky býgin, tym bolmaghanda eneng kelip qalar.

Osyny aityp Bighayshany erte jóneldi.

- Jeneshe, búl aityp jýrgenderi ne búlardyn? - dep súrady Biygeldi sheshesinen.

- E, әnsheyin qaljyny shyghar, qaydan dayyn túrar deysing búlargha. Sóitse de bireui ilesip kele qalsa... saqtyqta qorlyq joq!... Myna qyzdyng da malyn jeytin jóni bar, әlgi toqtyny әkelip qoysanshy. Men qora iyesinen súrap, myna bos ýiin tazartyp, jyltyp qoyayyn.

Búl sózinen shesheme «týrmedegidey dalbasa dәme» bitken eken dep oiladym. Ýlken úlynyng jasy qyryqqa kelse de, kelin kórmey zaryqqanynan, mal ótey almay taryqqanynan qisynsyz bos ýmitke salynghanday kóringen shesheme janym ashydy, kýlkimdi tez tiyp, múnaya kettim qyzmetime.

Keshinde әlde nege alandaghanday sezimmen erterek qaytyp edim. Qora iyesi men bizding ýiding aralyghynda bos túrghan bir auyzdy kishkene bólmening de morjasynan týtin budaqtap, tik órlep ketip jatyr eken. Auyz ýide Biygeldi eki ayaghyn eki jaqqa kerip tastap, sheshesi ýshin temeki talqandap, nasybay uqalap otyr. Jana kiyim kiymepti. Teri shalbarynyng eki tizesi eki qoydyng qúiryghynday tenkiyip jatyr.  Kýieu bolmystyng búlay bolbyrap otyruy men sheshemning qaqshandap, «otaugha» ot jaghyp, kiyiz jayyp jýrui meni taghy kýldirdi.

Qaqpa shalqasynan ashyldy bir shaqta. Terezeden qarasam, Balbiykening bos at-shanasyn dedektey jetken Bighazy kirip keledi eken. Sonynan Balbiyke men Bighaysha jengemdi týbit salysyn betine týsire jauyp, eki jaghynan qoltyqtay kirdi. Qughynshy da ile jeter me eken degen qauippen jýregim tulap ala jóneldi menin. Biygeldi әli de nasybay uqalap beygham otyr.

- Keldi, keldi, - dep men auyz ýige jýgirip shyqtym. Biygeldi talqandaghan temekisine qyzylsha kýlin qosyp aralastyra otyryp súrady:

- Kim?

- Jau.

«Jaudyn» kim ekenin ózi biletin siyaqty. Jalt qarady maghan:

- Ne deysin, alyp keldi me? - dey sala kóilek-shalbarshang enkendep, esikten menimen qabattasa yrshydy. Sheshem kelinning aldynan qol jayyp, bata berip túrghanda, tórt-bes әiel qaqpadan jýgirisip kire shәshu shashty. Sheshem olargha búrynyraq qúlaq qaghys etip qoyghan eken. Kelinge bәri alghys jaudyra qauqalaqtap ýige jetektedi.

- Jәmiken, -dedi kýieu bosaghada túryp, - seni búlay әkeluge mening razylyghym joq bolatyn, bilmeymin de. Ápekesi men Bighazynyng isi. Qaytemiz, әiteuir renjimey kir ýige!

Osyny aita sala jýgirip baryp shanadan atty shyghardy, meni qalyng shapanyn әkelip beruge búiyrdy da, shananyng qanatyna otyra ketti. Áyelder jabylyp bardy-jyqtymyzben otau jasaugha kiristi, abyr-sabyr jýgiris. Sonynda shymyldyq aparyp qúrdy da, kelindi qayta jetektep otauyna әketti.

- Qalay әkeldinizder? - dep súradym әpekemning qasyna otyra qalyp. Saqyldap kýle jauap qatty:

- Ózdiginen qalay keledi?

- Týs aua bergende týstik jedik. Oghangha deyin men oshaq basynda otyryp, búiymtayymdy qúdaghigha aityp, bolghanmyn, tamaqtan song qúda bir júmys baryn aityp, atyn erttep mindi de kete berdi. Biz odan song taghy da shәy ishtik. Bighazy shana shegip, jýruge asyqtyrdy. Bizdi attandyrugha shyqqan qúdaghy qosh aityp qala berdi de, Jamikenine jyly saly jauyp, «qonaqtaryndy shygharyp sal» dep tapsyrdy. Bar búiymtayymyz shanagha shyghysymen Bighaysha ekeumiz ortagha aldyq ta, Bighazy biyshik ýiirdi. Qorjasynyng ber jaghyndaghy belenge shyqqansha sóilesip, birge kýlisip kelgen kelin belennen asa bere tulady. Úmtylyp baryp bojygha da talasty, tory at onan sayyn yzghytty...

- Shanadan auyp týspedi me?

- Jan kerek shyghar? ... Qiya jolda shana bir tolqyghanda mening bilegime jabysa ketti ózi, ol jabysqanda men tipti jabyspaymyn ba, ha... ha... ha!... «Múnyng ne Bighazy» dep týiildi qala shetine ilingenimizde. «Múnymyz... aqyr keletin aqyldy kelinsing ghoy, ózimiz bolghan song ózimizdi ózimiz qinamayyq degenimiz», -dep Bighazy atty shaqpylata berdi. «Búlay keltirer dep oilamappyn» dep Jәmiken jylap jiberdi de, betin basty. Men biraz sóilegen song uanyp, ýnsiz-tartyssyz keldi.

- Sonynan keletin qughynshy bar ma? Oghan «sap-sap» aityp basatyn dәstýrshil, dualy bir kisi kerek bolar?

- Keregi joq, qúdaghy býginshe eshkimdi jibere qoymas. Ertender qúda men qúdaghidyng ózderi ghana keletinin bildirgen. Qúdaghy ózimiz. Al qúdanyng ayaghyna sen jyghyl, «tóresin» ghoy, Bighazy jyghylsa ashu ýstinde úryp salyp jýre me, kim biledi. Ertenine keshke jaqyn aghaly-inili eki qúdagha qúdaghiymyz erip, ózderi ghana keldi. Jamaghayyn, jattan eshkimdi qospay keluinen bizdi arandatpaytyn da shyghyndatpaytyn, ishtey ayaytyn rayy baryn týsinip quandyq. Sóitse de, tym týksiyinki, suyq kórindi qúdalar. Bighazy ekeumiz sәlemmen iyile shyghyp, shanadan kótermelep týsirdik. Juan aq sary qúdaghiymyz ben appaq sheshemiz qúshaqtasa ketti, ishterinen bilisip, ýnsiz jylasa qúshaqtasty. Úzyn boyly, at jaqty qyzyl kýreng ýlken qúda qolymdy qaghyp tastap, tepsine kirdi ýige. Tórge jete sylyq týsip otyra ketti. Sonyndaghy kýnqaqty kýreni jayshylyq beyne kórsete, auyz jybyrlatyp amandasa kelip otyrdy.

Arttarynan men kirip, ýlken qúdanyng aldyna jýgine qoydym:

- Áke, óziniz de biletin shygharsyz, men úzaq sýrginde, onan song әskerde boldym. Ýige ynghay ziyanym ghana tiyip keldi. Eki agha tyrbanghanymen semiya qamdaudan asa almay qalypty. Ospan moldanyng súmdyqpen ótkizip, jútqa bizding qoldan jútqyzyp, qalyng malgha syndyrghan malyn ótey almay qinalyp jýr edik. Qúday desippiz, qúda týsippiz, eki balanyz da óz jaratylystary boyynsha kәmalatqa jetken. Aytysqan maldy qashan ótep bolghansha ómirlerin zaya etip otyrghyza beruden de qinaldyq. Qúdamyz óziniz, biz de óziniz - óz balalarynyz bolghan song «óz óltirmes» degen senimmen osylay aiypty bolghym keldi. Eki balanyzda da kinә joq, mine menen boldy. Basynghandyghym emes, ómirlerin ótkize bermey bastaryn qosu ýshin istedim. Alal niyetimiz aldynyzgha janly. Áriyne, ashulanasyz, aldymen sony tarqatayyq, mine basym, aldynyzgha domalap týssin! -dey sala aldyna bas qoyyp, ekpettey qalyp edim. Ýlken qúda túqyrghan boyy otyryp qaldy.

- Boldy balam, týregel! -dep qúdaghy kýbirledi, - malgha emes, әiteuir bastaryna senip bergen balamyz ghoy.

- Solay bolsa da ashularynyzdy keltiretin is qoy, - dep basymdy sәl kóterip, iyile ótindim, - ashu auru qozghaydy, densaulyghynyz ýshin, tym bolmasa shapalaqtap, júdyryqtap alynyzshy! Áyteuir kózime úryp kógertip qoymasanyz bolghany, múghalimmin ghoy, «qay bayy úrghan» dep oqushylarym kýlmeytin bolsyn, basqa denemdi týgelimen ashu qaytaru ýshin tayaghynyzgha úsynghanym!

Tyndap otyrghan óz jaghymyz du kýldi de, kishi qúdanyng kómekeyi býlkildep, myrsylday berdi. Ýlken qúdanyng jymiya kýlimsiregenin bayqadym. Songhy sózderdi ospadarlau bolsa da osylay bir kýldirip alu ýshin aityp edim.

- Boldy shyraq, -dep kýrsindi qúda, - aldynghy jyldarda marqúm Jәkeng auyryp jatyp: «Bighanymnyng óli-tiriligin de bilmey óler me ekenmin» dep kózine jas alghanda birge jylasyp edim, qaytyp úrayyn?! Ol kisi solay ótti, iygiligindi onyng tughan eli kórsin endi! Sózing dúp-dúrys. Biraq biz de ózdering siyaqty, malgha onshalyq jaqyndyghy joq jandar edik; «bay bolyp kórgemiz joq, kedey bolyp ólgemiz joq», qoldarynnan kelmeytinin keshirer edik te. «Óz óltirmes» deding ghoy, búrynnan juyq jýretin óz edik. Aldymyzdan bir ótpey, jalang ayaq, jalang bas ala qashqandaryng ghana. Jetim qyz emes edi ghoy, sol ghana yzalandyrdy...

Ádiletti tergeushim, alal momynnyng qyzyn «jalang ayaq, jalang bas» ala qashu - ata saltymyz bolghanyna sheshem aighaq. Sóitip, ezilip túrghandardy janshyp óte beretin zoreker ekendigimdi moyyndap otyrmyn. Múnday qylmys óz basynyzgha shybyn qúrly bilinbese de, mendeylerding basyna atylatyn oq emes pe. Mineki, sәt degen osy!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

* Ashyq sabaq - bir oqytushy klastaghy mindetti sabaghyn ótegende basqa oqytushylardyng kirip tyndap, metodikalyq synnan ótkizui. (sabaqtan týsken song artyqshylyq-kemshiligi jayynda pikirlesedi.)

** Metod auystyru jiyny - bir, ne, birneshe mektep oqytushylarynyng úqsas sabaqtardy óteu әdisi jóninde tәjiriybe auysu jiyny.