2016 jyly mektep tabaldyryghynan attaghan býldirshinder «Álippesiz» «Sauat ashqan» bolatyn. Yaghny ghasyrdan astam tarihy bar «Álippenin» ornyn «Sauat ashu» degen oqulyq basyp, ol ata-analardyn, qogham belsendilerinin, Parlament deputattarynyng narazylyghyn tudyrghan-dy. Sol kezde, jana oqu jylynyng qonyrauy soghylghanda, Bekbolat Tileuhan Bilim jәne ghylym ministri Erlan Saghadiyevke deputattyq saual joldap, mәsele kótergen edi.

«1913 jyly Alash ardageri Axmet Baytúrsynov basyp shygharghan,   milliondaghan jasórkenge oqudy, jazudy ýiretken, qazaqqa ruhany azyq bolyp kelgen, tili jenil, 105 jyldyq tәjiriybeden ótken «Álippe» neden jazyqty boldy? Erlan Kenjeghaliyúly, osyghan jauap berinizshi», – dedi deputat. Deputattyng búl súraghyna eks-ministr naqty jauap bere almaghan kýii el ishin úlarday shulatyp bertinde qyzmetinen bosady. Qazir onyng qayda jýrgeni belgisiz. Al bar kitapqa bas bolghan – «Álippemiz» bilim ordasyna janaryp, jarqyrap, mazmúnyn ghylymiy-tehnikalyq jetistiktermen bayytyp, qayta oralyp jatyr. «Álippenin» qayta oraluyna oray redaksiyamyzgha maqala joldaghan Mәjilis deputaty: «Búl «Álippe» týgeldey A.Baytúrsynov ýlgisimen qúrastyrylypty. Eng aldymen soghan quandyq», –deydi.

Redaksiyadan

Qazaq tiline myng jyldan astam uaqyt búryn balday batyp, suday sinip ketken sózderding biri – «Álippe».

Arab alfaviytindegi «aliyf» jәne «bi» atty alghashqy eki әripting qosyndysynan shyqqan búl sóz jer sharyndaghy eki milliardtan astam músylman qauymynyng tiline oramdy, jýregine jaqyn. Qazaqtyng arghy zaman ghúlamasy әl-Farabiyden bastap danyshpan Abaygha deyingi barsha ardaqtylary dәl osy «Álippemen» sauat ashyp, ghylym-bilim men danalyqtyng qúpiyasyn mengergen.

Osydan birneshe jyl búryn búghan deyin tәp-tәuir qalyptasa bastaghan otandyq bilim jýiesining apyr-topyryn shygharghan E.Saghadiyev deytin ministr últymyzdyng talay buynyn bilim әlemine jetekteumen kelgen «Álippesinen» aiyrdy. Búl últtyq tәrbiyening tamyryna balta shabumen birdey edi.

Últsyzdanugha әkeletin múnday ospadarlyqqa qarsy shyghyp, biz kezinde Ýkimet basshysyna deputattyq saual joldap, dabyl qaqtyq. Parlamentke kelgen kezinde ministr myrzanyng ózine de tótesinen súraq qoydyq. Biraq jarytymdy jauap almadyq.  Bәrin úzyn-sonar keng túsaugha sala jýrip, sonyn siyrqúiymshaqtandyryp jiberdi. Keyin bilim salasyna jana ministr A.Aymaghambetov kelgende onyng aldynda da «Álippe» mәselesin kóterdik. Búl jolghy jauap naqtyraq boldy. Mәseleni múqiyat qarap, aldaghy jyldarda «Álippeni» qaytarugha uәde etti. Endi mine, sol sert oryndalyp, әsem bezendirilgen «Álippe» jaryqqa shyghypty. Ýmit pen kýdik aralas kýide oqyp shyqtyq. Endi alghan әserimizben bóliseyik.

Biz Alash kósemi Ahmet Baytúrsynovty kórgen joqpyz, biraq últ ústazy qalyptastyrghan «bastauysh», «bayandauysh» siyaqty qazaqy úghymgha óte jaqyn terminderimen sauat ashtyq. Demek, Ahannyng sharapaty bizge de tiydi.

Kenes zamanynda A.Baytúrsynovtyng shygharmalaryn bylay qoyghanda, onyng atyn ataugha da tyiym salynghany barshamyzgha belgili. Kitaby basylyp, esimi atalmasa da «ghalymdyq haty men jaqsy aty» sonynda qalyp, halqymen birge jasady. Búl «Álippe» týgeldey A.Baytúrsynov ýlgisimen qúrastyrylypty. Eng aldymen soghan quandyq.

Qazaqta «Álippe» jasau Ahana deyin de bolghan. Biraq sәtsiz bolghan. Orys dostary «Ivan Alekseevich» dep ataghan Balqoja biyding nemeresi Ybyray Altynsarin aqsaqaldyng 1864 jyly shyghyp, orystyng kirill alfaviytimen jasalghan «Qazaq hrestomatiyasy» qazaq balalarynyng sauatyn orysshagha da, qazaqshagha da jarytyp asha almady. Últtyq dәstýrden tamyr tartpaghan, taza  orys «Azbukasynyn» negizinde dayyndalghan búl kitap sol zamanda ashylghan orys-qazaq mektepterinde, ashyghyn aitsaq «búratana», «týzem» dep kemsitip aitylghan «shkoldarda» oqytylghanymen últ kitabyna ainalmady.

Kenes zamanynyng ghalymdary «qazaqtyng dosy», «bilim shashqan», «aghartushylyq jasaghan» dep tóbege kótergen N.I.Iliminskiy, A.E.Alektorov deytin missionerlerding týpki maqsaty qazaqty әueli orystandyru, keyin shoqyndyru edi. Múny kezinde professor M.Myrzahmetov jazuynday-aq jazdy.

Mine, osy A.Alektorovtyng «Azbuka dlya uchenikov nachalinyh russko-kirgizskih shkol» (1891), A.Vasilievting «Bukvari dlya kirgizskih shkol» (1912) deytin kitaptarynyng da týpki maqsaty jymysqy bolghandyqtan tynysy tar bolyp, qazaq mektepterining kәdesine jaray qoyghan joq.

Ahmet Baytúrsynov osynyng bәrin kórip, bilip ósti. Qazaq balasyn bilim tórine shygharudy maqsat etken onyng 1912 jyly shyqqan «Oqu qúraly» men keyin sony zaman talaby men oqytu tәjiriybesine say tolyqtyryp jasaghan «Jana Álippesi» býgingi kýnge deyin jetti.

Á.Júmabaeva, N.Qúrman, B.Sabdenovanyng avtorlyghymen biyl shyqqan «Álippe» últtyng úly ústazy Ahmet Baytúrsynov ilimin basshylyqqa alypty.

Avtor degennen shyghady. Keyingi jyldarda oqulyqty kim kóringen jazatyn boldy. Biz búryn da aitqanbyz, qazir de qaytalasaq artyq bolmas: «Shymshyq soysa da qasapshy soy kerek».

Oqulyqty ghalym jazuy kerek, ol jay ghalym emes, pedagog boluy kerek. Biraq pedagog ghalymdardyng bәri birdey mektep jayynan habardar bolmauy mýmkin. Múndayda oghan tәjiriybeli ústaz kómekke kelui kerek. Biz qaraghan «Álippenin» alghashqy eki avtory pedagogika ghylymdarynyng doktory, professorlar eken, al ýshinshisi tәjiriybeli ústaz bolyp shyqty. Múnday shygharmashylyq tandem bir jaghynan kitapty ghylymiy-teoriyalyq túrghydan bekemdese, ekinshi jaghynan mektepting jay-kýiine, kýndelikti oqu ýderisine jaqyndata týsedi. Osy qaghidat aldaghy uaqytta da ózge oqulyqtardy jazuda basshylyqqa alynghany dúrys.

Mektep tabaldyryghyn attaghan balalar әrtýrli dayyndyqpen keledi. Erterek mektepke barghan agha-apalarymen qanattasa jýrip, әrip tanyp, tipti zaulatyp oqy alatyn dәrejede keletinderi de bolady. Biraq mektep – bәrin úiystyratyn újym. Sondyqtan dayyndyghy týrli dengeydegi shәkirtterdi oqugha qyzyqtyrudyng bir joly – modelidi suretpen júmys isteu.

«Álippenin» alghashqy tarauy ústaz ben shәkirtting suret tilimen birlesip júmys isteuine arnalghan. «Men oqushymyn» atty alghashqy sabaqta bәrimizding qasiyetti qúndylyqtarymyz «Memlekettik Tu», «Eltanba», «Ánúranmen» tanyssa, ekinshi sabaq «Sәlemdesuge» arnalghan.

Sәlemdese bilu de óner. Mektep tabaldyryghyn endi ghana attaghan býldirshinning dúrys sәlem berip, jauap qatysa aluyn múghalimder dәl osy sabaqta qadaghalaytyn bolady.

Tórtinshi sabaqtyng aty «Men әdepti balamyn» dep atalady eken. Búl – kórgendilikke, jasy ýlkendi syilaugha, aqsaqaldardy qúrmetteuge  baulityn sabaq. Salynghan sureti de osyghan menzep túr.

«Auladaghy dybystar» atty sabaqta balalar bizdi qorshaghan әlemning dybystardan túratynyn, al ony ajyratudyng ózi óner ekendigin angharady. Búl bir jaghy kelesi sabaqtarda ótetin «Dybystar» taqyrybyna bastap túrsa, ekinshi jaghynan balalardyng estigenin dúrys qabyldau men ony buyn-buyngha jikteuge, tipti muzykalyq sauattylyqqa ýiretedi.

«Sómkende ne bar?», «Bilim – kitapta» degen sabaqtarda da jas shәkirtti dәpter, kitap, qalamgha qúrmetpen qaraugha ýiretetin taghylymdyq, tanymdyq tústar az bolmasa kerek.

Alghashqy bólimdi qarastyra kele taghy bir bayqaghanym: әr betting aifon, aipad, kompiuter arqyly ashylatyn «QR» kody bar. Bizding zamanymyzdaghy múghalimder synyptan synypqa «kórneki qúraldar» dep atalatyn kóldey-kóldey plakattar tasumen әlek bolushy edi. Al qazirgi zaman tehnologiyasyn paydalanghan myna «Álippede» kez kelgen bettegi mәtin, ólen, janyltpash pen júmbaqtardy kәsiby diktor mәnerlep oqyghan audiojazbamen tyndaugha bolady. Al tehnologiya әli jete qoymaghan alys auyldardaghy mektepterge «Álippenin» әr betindegi әdemi suretter kómekke keledi.

«Álippenin» jilikti, jotaly bólimi – ekinshi tarau. Búl – әrip ýiretetin, shәkirtting sauatyn ashyp, bilim dýniyesine jeteleytin, Baytúrsynov «Álippesinin» qúdiretin ashatyn negizgi bólik.

Ahang últ mýddesin bәrinen biyik qoyghan. Ol shalasauatty tatar moldalary oqytqan eski jýieden sanaly týrde bas tartqan. Últ ústazy: «Qazaqsha oqu degende men osy kýngi músylmansha oqyp jýrgen jolmen oqudy aitpaymyn, qazaqtyng tilimen oqudy aitamyn», – dep «Álippe» týzudegi maqsatyn ashyq aitqan.

A.Baytúrsynov әueli arab әlipbiyin qazaq tilining singarmonizmine – әuezdilik jýiesine beyimdedi.

Biz de azdap arabsha bilemiz, «Qúrandy» týpnúsqadan oqy alamyz. Arab әlipbii tura sol kýiinde qazaq tilining bar qasiyetin bere almaydy. Ondaghy 28 әrip pen asty-ýsti belgilerin týgel paydalanghan kýnning ózinde qazaq tilining dybystyq jýiesinde erekshe mәni bar keybir әripter qalys qalady. Sondyqtan úly pedagog arab alfaviytin qosymsha dәieksheler arqyly jetildirgen, qazaq tilining dybystyq jýiesine iykemdegen, balalar shataspauy ýshin әueli derbes tanbasy bar әripter ýiretilip, odan keyin dәieksheli әripter berilgen. Osylaysha qazaqtyng bar dybysyna, tipti ózge tilderden engen kirme sózderge deyin beyneleytin arnayy belgiler tapqan. Baytúrsynov «Álippesinin» ómirsheng bolghandyghy sonshalyq ol Kenes Odaghynda 1929 jyly qoldanystan shygharylsa da, kezinde osy әlipbiymen sauat ashqan sheteldegi qandastarymyz jәne Shynjandaghy qazaqtar әli kýnge deyin paydalanumen keledi.

Jana «Álippemiz» de «A» әrpin ýiretuden bastalady. Búl – barlyq әlipbiylerde bar tәsil, biraq múnda «QR» kod arqyly sol bettegi tapsyrmany dauystap oqugha bolady.

«Álippenin» janalyghy kelesi әripten bastalady. Baytúrsynovqa deyingi eski әlipbiylerde «әlipten» keyin «bi» әrpin ótetin. Búl turaly Ahan: «Áueli...bi, ti, si, miym, ha, dal degizip oqytady. Múny oqytqanda da haryptyng óz dauysyn oqytpay... bisyn ba, tisyn ti, sisyn sa degizgen song haryptyng anyq dauysy qalay ekendigin bilmey balanyng basy qatady», – dep jazady. Shyndyghynda múnday úghymgha auyr jýieni auyldyng sayqymazaq balalary «tiyseng ti, siymeseng si» dep qyljaqqa ainaldyrghany da bolghan.

Ahang eski jýieden qashyp «a»-dan keyin birden «r»-gha týsedi. Osylaysha ekinshi әripti ýiretu barysynda әripten sóz qúraugha kóshedi. «A» men «r»-dy qossanyz «ar» sózi shyghady. Sonda mektep tabaldyryghyn alghash attaghan qazaq balasy ekinshi әripti mengeru arqyly «ar» sózining maghynasyn ýirenedi. Búl «janym – arymnyng sadaghasy» degen qaghidany ústanghan er halyqtyng úlany ýshin erekshe manyzdy. Oqushysyn birden ar ilimine bastaytyn әlipby týzgen Ahmet Baytúrsynov úlylyghynyng bir syry osynda dep bilemin. Dәl osy últtanugha bastaytyn úly janalyq jana «Álippeden» týgeldey kórinis tauypty. Avtorlar múnymen de shektelmey jas shәkirtterge «r» dybysy sózding basy, ortasy, ayaghynda keletin talay sózderdi suret arqyly ýiretedi. Jәne onyng bәrin «QR» arqyly tyndaugha bolady. Avtorlardyng múnday janalyghyna biz quana qol soghamyz.

Bizding maqsatymyz «Álippeni» basynan ayaghyna deyin taldap, onda qamtylatyn 96 sabaqtyng bәrine birdey bagha beru emes. Onymen kәsiby ghalym-pedagogtar ainalysa jatar. Biz onyng ózimiz bayqaghan mynanday basty erekshelikterine toqtalyp ótkendi jón kórdik.

Eng aldymen, qazirgi kirillisagha negizdelgen qazaq әlipbiyindegi 40 әrip pen eki tanbany orys alfaviytining retimen emes, sóz tudyru, sóilem jasau qabiletine qaray qazaqy úghymgha meylinshe jatyq etip, jýielep ornalastyrghan. Olardy búrynghy «Álippelerdey» birinen song birin tirkestire bermey, birneshe topqa bólip jiktep, jýielegen.

Ekinshiden, oqulyq búrynghyday shәkirtke ýsti-ýstine ýstemeley tapsyrma berumen shektelmey onyng óz betinshe oquyna, izdenuine, әreket etuine, shama-sharqyna qaray tәjiriybe, boljam jasauyna, pikirtalasqa týsuine mýmkindik beretin jana ýderisterge molynan jol ashqan. Onyng ýstine búl «Álippe» shәkirtke ghana emes, múghalimge, ata-anagha da qoldanugha óte ynghayly. Oqulyqtyng alghashqy betindegi shartty belgilermen berilgen «ayt», «tynda», «oqy» tapsyrmalary shәkirtti úqyptylyq pen yjdahattylyqqa tәrbiyelese, «jasa, qúrastyr», «oylan, tap», «saralau tapsyrmasy» belgileri arqyly óz betinshe júmys istep, jana izdenister jasaugha bastaydy. Oqulyq balanyng sabaghyn qadaghalaytyn ata-ana men ústazdargha da qolayly bolu ýshin týrli týspen boyalyp berilgen «sóileu syzbasy», «dybystyq jinaqtau bóligi», «dybys», «dauysty dybys», «dauyssyz dybys», «dybys syzbasy», «sóz syzbasy» sekildi shartty belgiler oqulyqty shәkirt pen ata-anagha, múghalimge birlesip paydalanudy meylinshe jenildete týsken.

Ýshinshiden, «Álippe» – oqu qúraly ghana emes, Múqaghaly aqyn aitqanday «taryday bop kirip, tauday bolyp shyghatyn» úl-qyzdarymyzdy últtyq dәstýrde tәrbiyeleuding qúraly. Mәselen, «O» әrpin ótkende әr kezeng ýshin kiyeli «ot», «oshaq» siyaqty sózderdi, «D» әrpine kelgende «dala», «daua», «danamen» qatar «dombyrany»,  «Z» әrpine kelgende «qazaq», «qazan», «taza» sózderimen qatar halqymyzben birge jasap kele jatqan «qobyzymyzdy» da qosqan. Nesin jasyrayyn, búl mening kóp bosansy qoymaytyn jýregimdi eljirete týsti.

Tórtinshiden, «Álippenin» ón boyynda últtyq qúndylyqtargha mol oryn berilgen. Oqushylar «Á» әrpin ótkende qyz balalarymyzdy iskerlikke tәrbiyeleytin: «Áselding әjesi tekemet basady. Ájey – syrmaq jasaudyng da sheberi. Sondyqtan ol kisini «sheber әjey» deydi», – degen әp-әdemi mәtin berilgen. Dúrysy «syrmaqty syrady». Avtorlar múny úmytpaghan. Ony «qúrastyr» degen shartty belgimen «syrmaq syrady» dep bergen. Jana «Álippeden» múnday útymdy әri úrymtal mysaldardy kóptep kezdestiruge bolady.

Besinshiden, oqulyqta osy zamanghy ghylym-bilim men tehnologiya jetistikterine jetkilikti oryn berilgen. Men ilgerirekte jas balalargha arnalghan oqulyqtardy synay kele onyng «hayuanattar parkine» úqsap ketkendigine nazar audarghan edim. Kip-kishkentay «Álippede» búl da eskerilgen. Kitaptyng ishki múqabasynda-aq týrli-týsti surettermen kórkemdelgen «gharysh», «zymyran», «úshaq» siyaqty osy zamanghy úghymdar, al sabaqtardy ótu barysynda «keme», «akvarium», «robot», «elektrobus» arqyly jalghasyp, óz betinshe ai-júldyzdy, aspan әlemin teleskop arqyly zertteushi balalardyng aishyqty suretimen órnektelgen. «Gh» әrpine kelgende «Gharyshkerler» degen shaghyn mәtin berilip, onda gharyshkerlerimiz Toqtar, Talghat, Aydyn aghalarynyng suretteri qosa beynelengen. Áriyne, «Álippenin» kólemi de, mýmkindigi de shekteuli, biraq avtorlar qajet materialdardy qisynyn tauyp kerek jerine ornymen kiriktirip otyrghan. Ghylym men sportty da úshtastyryp, kitaptyng ón boyynda týrli sport týrlerin údayy nasihattap otyrady. Olimpiada men onyng chempiondary turaly mәtin berilip, ómirden tym erte ozghan bozdaghymyz Bekzat Sattarhanovtyng sureti de beynelengen.

Altynshydan, mәtinderding mazmúny da, onda keltirilgen ýzindilerding avtorlary da talghammen tandalghan. Jasyryp, jabatyn eshtenesi joq, keybir oqulyqtardaghy keltirilgen shygharmany bylay qoyyp, avtorynyng aty-jónin әdebiyetten әjeptәuir habarymyz bar biz de bilmey qalamyz. «Álippedegi» balalar әdebiyetining kórnekti klassikterinen bastap býgingi zaman tanymal avtorlarynyng shygharmalary oqulyq ajaryn ashyp, mazmúnyn bayyta týsken.

Álippening taghy bir airyqsha janalyghy retinde onyng osy zamanghy tehnologiya jetistikterin retimen paydalanuyn aitar edim. Onyng kez-kelgen betin ashyp qalyp, «sóztanym» belgisimen berilgen «QR»  týimesin basyp qalsanyz sol bettegi mәtindi de, ólendi de kәsiby diktordyng kórkemdep oquymen tyndaugha bolady. Búl – búghan deyingi birde bir «Álippede» bolmaghan janalyq. Kitaptyng elektrondyq núsqasy da bar eken. Sóz joq, múnyng bәri – oqulyq qúndylyghyn arttyra týsetin artyqshylyqtar.

«Álippe» – oqu qúraly ghana emes, bar bilimnin, últtyq tәlim-tәrbiyening qaynar bastauy. Men múny búryn da әldeneshe ret  aytqanmyn, taghy bir qaytalasam artyq bolmas. Sol sebepti san mәrte shalaghay avtorlar jazghan shalasauatty oqulyqtardy synadym, ashy da bolsa aqiqatyn aittym.

Men – Parlament deputaty ghana emes, kóp balaly әkemin. Solardyng sabaghyn qadaghalay otyryp, oqulyqtaghy óreskel qatelerdi kózim shalyp qalatyn kezder az bolghan joq.

Búl jolghy «Álippeni» qolyma qalam alyp, astyn syzyp túryp oqydym. Búl kólemi shaghyn bolghanymen, kóterer jýgi mol oqulyq eken.

Nebәri tórt-aq ay oqytylatyn kitapta bәrin qamtu qiyn bolar, biraq ynta men yqylas, eng aldymen peyil dúrys bolghan jerde qajetti bilimdi qisynyn tauyp ornalastyrugha bolatynyn jana «Álippe» anyq, aiqyn kórsetip berdi.

Bizge múghalim aitqanyn qaytalap otyratyn shәkirt emes, óz betinshe oilap, izdenip, oqigha men qúbylysty taldap, saralay alatyn zerdeli oqushy kerek. Tәuelsiz Qazaqstandy әlem elderining aldyna shygharatyn úrpaq sonda ghana qalyptasady. Úly aghartushy Ahmet Baytúrsynov úsynghan damyta oqytudyng basty sharty da osy dep bilemin. Jana «Álippede» kezinde janashyrlyqpen aitylghan synnan tiyisti qorytyndy shygharylyp, zaman talabynan tuyndaytyn jana ýderister men úmtylystar molynan eskerilipti.

Biyl mektep tabaldyryghyn attaytyn jas býldirshinderge bilim ghana emes, aqyl-kenes berip, últtyq tәlim-tәrbiyege bastaytyn, úly ústaz A.Baytúrsynov ruhymen qanattanghan «Álippenin» aidyny ashyq, ghúmyry úzaq bolsyn, aghayyn!

Bekbolat Tileuhan,

Qazaqstan Respublikasy
Parlamenti Mәjilisining deputaty,
Qazaqstan Respublikasy Memlekettik
syilyghynyng iyegeri, professor

(«Qazaq «әdebiyeti» gazeti, №35,  27.08.2021 j.)

Abai.kz