Senbi, 23 Qarasha 2024
Alashorda 7703 3 pikir 30 Tamyz, 2021 saghat 11:14

Alash múrasynyng aibary

Biyl - Qazaqstan Tәuelsizdigine 30 jyl. Biz el azattyghyn tarihy Alash qozghalysynan bólip qaray almaymyz. Óitkeni ony asyl múraty – Qazaq eli erkindigi men tendigin qalypyna keltirip, memleketshildik negizderin janghyrtu bolatyn.

Elimizde Alash taqyryby HH ghasyrdyng 80-jyldary sonynda, tәuelsizdikting elen-alanynda qauzala bastady. Osy eldik-tanymdyq, ghylymi-azamattyq júmysqa 1991 jyldan beri ýzilissiz atsalysyp kele jatqan ghalym, qalamger, qogham qayratkeri - JÝSIP Súltan Han Aqqúlyúly.

Onyng ainymas zertteu nysanasy – Alash qozghalysy aibary, asa kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri Álihan Bókeyhan múrasy.

Osy jyly 16 shildede «Egemen Qazaqstan» jәne «Kazahstanskaya pravda» gazetterinde 2021 jylghy Qazaqstan Respublikasynyng әl-Faraby atyndaghy ghylym men tehnika salasyndaghy Memlekettik syilyghy komissiyasynyng alghashqy synynan ótken ýmitkerlerining tizimi jariyalandy. Sonyng ishinde L.N.Gumiylev atyndaghy EÚU «Alash» mәdeniyet jәne ruhany damu institutynyng diyrektory, belgili alashtanushy, әlihantanushy, PhD JÝSIP Súltan Han Aqqúlyúlynyng «Alash múrasy: jinau, jýieleu, zertteu» atty taqyryptaghy júmystar sikli kózimizge ottay basyldy. Oghan tómengidey enbekteri kiripti: 1) «Álihan Bókeyhan. Shygharmalary – Sochiyneniya» ghylymiy-tanymdyq jinaghy, 15 tom. Qúrastyrushy, alghy sózi men ghylymy týsinikterining jәne Á.N. Bókeyhan shygharmalarynyng bibliografiyalyq kórsetkishining avtory – S.A.Jýsip («Alashorda» Qoghamdyq qory, 2017, 2018 jj.); 2) «Álihan Bókeyhan. Qazaq jerining joqshysy» monografiyasy, 2 tom, qazaq tilinde («Alashorda» QQ, 2017). Avtory - S.A.Jýsip; 3) «Alikhan Bukeikhan. The Unifier of Kazakh lands” monografiyasy, 1 tom, aghylshyn tilinde («Alashorda» QQ, 2017). Avtory - S.A.Jýsip; 4) «Alihan Bukeyhan. Sin Velikogo stepu» monografiyasy, 1 tom, ukrain tilinde (Ujgorod, Ukraina, 2017). Avtory - S.A.Jýsip; 5) «Alihan Bukeyhan. Sobirateli kazahskih zemeli» monografiyasy, 2 tom, orys tilinde («Alashorda» QQ, 2017). Avtory - S.A.Jýsip; 6) «Álihan Bókeyhan» túlghalyq ensiklopediyasy. S. Jýsip joba jetekshisi («Qazaq ensiklopediyasy», 2018. – 784 b.). Avtory - S.A.Jýsip.

Búl júmystardyng bәri de - otandyq jәne sheteldik ghylymy qauym tarapynan joghary baghalanghan, sonday-aq býgingi Qazaqstan múratanu salasynyn, gumanitarlyq ghylymnyng órisin, dengeyin, nәtiyjesin kórsetetin enbekter.

Óz basym ghalym, zertteushi-qalamger Súltan Han Aqqúlyúlyn 1990 jyldan beri bilemin. Ol әlihantanu men alashtanu baghytynda ýzilissiz 30 jyldan astam uaqyt qyzmet etip keledi. Onyng ghylymy jinau, jýieleu, zertteu júmystary kezen-kezenmen tolyghyp, Tәuelsiz Qazaqstannyng múraty men mýddesine, ghylymy talaby men talghamyna jauap berdi. Týiindep aitar bolsaq, Súltan Han Aqqúlyúly Jýsip mynanday ghylymy nәtiyjelerge qol jetkizdi:

Birinshiden, asa kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri, eniklopedist-ghalym, san salaly qalamger Álihan Bókeyhan ghylymy ómirbayanyn, túlghalyq-shygharmashylyq jolyn tirnektep qalpyna keltirdi.

Ekinshiden, memleketshildik pen elshildik qozghalys tarihynda qaytalanbas túlgha Álihan Bókeyhannyng barlyq derlik múrasyn ghylymy ainalymgha engizdi.

Ýshinshiden, Álihan Bókeyhan basqarghan Qazaq elining tarihy Alash qozghalysynyng kezen-kezenin anyqtap, layyqty bagha berdi.

Tórtinshiden, әlemdik últ-azattyq qozghalystarmen paralleli qaraugha layyqty Álihan Bókeyhan tikeley qatysqan oqighalardyng ornyn, manyzyn  dәleldedi.

Besinshiden, qazaq, orys, aghylshyn tilderinde Álihan Bókeyhan múrasy men múratyn tanymaldandyrudyng praktikalyq júmystaryn atqardy.

Osy enbegining ózi alashtanushy, әlihantanushy, PhD Súltan Han Aqqúlyúly Jýsipting «Alash múrasy»: jinau, jýieleu, zertteu» atty ghylymy júmystar toptamasynyng ózekti ekenin kórsetedi.

Búl rette S. A. Jýsipting әlihantanu men alashtanudaghy basqa da enbekterin atap ótkimiz keledi. Olar: 1) Aqqúly S. Álihan Bókeyhan. Alikhan Bukeikhan. Alihan Bukeyhan. Zertteuler, maqalalar jәne súhbattar. The Collection of Research, Articles and Interviews. Issledovaniya, statiy y interviu. Á.N. Bókeyhannyng tughanyna 150 jyl toluyna arnalady (Almaty: «Er Jәnibek» halyqaralyq qoghamdyq qory, 2016. – 528 b.); 2) «Álihan Bókeyhan jәne týrki dýniyesi» ghylymiy-tanymdyq jinaghy. Qúrastyrushy, alghy sózi men ghylymy týsinikterining avtory - S.A.Jýsip (Astana: «Ghylym» baspasy, 2015. – 320 b.); 3) «Álihan Bókeyhan» túlghalyq ensiklopediyasynyng sóztizbesi (Astana: L.N. Gumiylev atyndaghy EÚU tipografiyasy, 2015. – 156 b.); 4) «Alihan Bukeyhan. Kazahi» ghylymiy-tanymdyq jinaghy. Qúrastyrushy, alghy sózining avtory - S.A.Jýsip (Astana: L.N. Gumiylev atyndaghy EÚU tipografiyasy, 2014. – 280 b.); 5) «Álihan Bókeyhan. Tandamaly – Izbrannoe» ghylymiy-tanymdyq jinaghy. Qúrastyrushy, alghy sózi men ghylymy týsinikterining jәne Á.N. Bókeyhan shygharmalarynyng bibliografiyalyq kórsetkishining avtory - S.A.Jýsip («Qazaq ensiklopediyasy», 1995); 6) «Álihan Bókeyhan. Shygharmalarynyng 9-tomdyq jinaghy – Sobranie sochiyneniy v 9 tomah»  ghylymiy-tanymdyq jinaghy, 9 tom. Qúrastyrushy, alghy sózi men ghylymy týsinikterining jәne Á.N. Bókeyhan shygharmalarynyng bibliografiyalyq kórsetkishining avtory  -  S.A.Jýsip (Astana: «Saryarqa» baspa ýii, 2009, 2010, 2013); 7) «Qyr balasy» atty 6 seriyaly derekti filimning ssenariy avtory әri jýrgizushisi - S.A.Jýsip («Qazaqstan» teleradio kompaniyasy, 1993-1995); 8) «Abay jәne Álihan» atty derekti filimning ssenariy avtory әri jýrgizushisi - S.A.Jýsip («Qazaqstan» teleradio kompaniyasy, 1995 j.); 9) «Alash arysy Álihan Bókeyhan» derekti filimining ssenariy avtory - S.A.Jýsip («Qazaqstan» Últtyq telearnasy, «Habar» TK, 2012-2013); 10) «Alash arysy Ahmet Baytúrsynúly» derekti filimining ssenariy avtory - S.A.Jýsip («Qazaqstan» últtyq telearnasy, «Habar» TK, 2012); Zertteushining әlihantanu men Alash taqyrybynda qazaq, aghylshyn, orys tilderinde 200-den astam ghylymy maqalasy bar. 2015 jyly ýzdik ghylymy izdenisteri ýshin Súltan Han Aqqúlyúly QR Bilim jәne ghylym ministrligining Sh.Sh. Uәlihanov atyndaghy syilyghymen marapattaldy.

Ruhany janghyru jәne Alashtyng ghasyrdan astam tolghamaly joly, el Tәuelsizdigining 30 jyldyq belesi últtyq qúndylyqtarymyzgha, tamyry tereng tarihymyzgha, sonyng ishinde HH ghasyrdyng alghashqy shiyregindegi qazaq qoghamyna adal qyzmet etip, jasampaz shygharmashylyghyn arnaghan últ ziyalylary taghdyryna shynayy qaraudy talap etse, Álihan Bókeyhan – sol eldik zertteuding basty nysanasy.

Alashtyng birtuar qayratkeri, dana kóshbasshysy Álihan Bókeyhannyng túlghalyq túghyry býgin ýlken qúbylys retinde qabyldansa, últtyq-memlekettik qúrylymnyng otandyq tәjiriybesinen – kýres joly, «Qazaq» jәne onyng shekpeninen shyqqan gazet-jurnaldar, Alash pen Týrkistan avtonomiyalary, Alashorda ýkimeti, týrli sayasy diplomatiya men teketires t.b. qadau-qadau sayasy ýderisinen bólip qarau mýmkin emes.  Últ qamyn oilaghan úly túlghalardyng ortasy men is-әreketi, shygharmashylyghy men izdenisi ózara sabaqtastyqta damyp otyrghan.

Últtyng memleketshildikti qalpyna keltiru men damytugha qatysty tarihy asa qiyn kezende últ tizginin ústaghan Álihan Bókeyhan múrasyn zerdeleu arqyly ghana jýzege asady. Súltan Han Aqqúlyúly Jýsipting «Alash múrasy: jinau, jýieleu, zertteu» atty enbekterining toptamasy - osy joldaghy әri kilt, әri tirek-sýienish.

Kenes ókimetining synarjaq taptyq iydeologiyasy zardabynan qanshama uaqyt jabyq bolyp kelgen búl taqyryp Qazaqstan egemen memleket sanatynda sayasy tәuelsizdigine qol jetkizgen shaqta ghana adamzat órkeniyetining ghylymy qaghidattary negizinde qayta zerdelenip qarastyrylugha mýmkindik aldy.

Jana ghasyrda gumanitarlyq ghylymnyng janashyl talabymen túlghatanu mәselesi, sayasy elita ókilderining qayratkerlik qyzmeti, әrbir últtyng ýzilissiz órkendeuine әlemdik dengeyde ýles qosqan jasampaz intellektualdar enbegi qayta bayyptala bastady. Búl - alashtanu ghylymy mektebining irgesin qalady. Súltan Han Aqqúlyúly Jýsip osy eldik ghylymy qozghalystyn, janghyrudyng juan ortasynda, әlihantanudyng basynda jýrdi.

Qazaqstan Respublikasynyng әl-Faraby atyndaghy ghylym men tehnika salasyndaghy Memlekettik syilyghyna «Alash múrasy: jinau, jýieleu, zertteu» atty toptamamen úsynylyp otyrghan JÝSIP Súltan Han Aqqúlyúlynyn  «Álihan Bókeyhan. Shygharmalary – Sochiyneniya» 15 tom ghylymiy-tanymdyq jinaghy, «Álihan Bókeyhan. Qazaq jerining joqshysy» 2 tomdyq monografiyasy, «Alikhan Bukeikhan. The Unifier of Kazakh lands» 1 tomdyq aghylshyn tilindegi monografiyasy, «Alihan Bukeyhan. Sin Velikogo stepu» 1 tomdyq ukrain tilindegi monografiyasy, «Alihan Bukeyhan. Sobirateli kazahskih zemeli» 2 tomdyq orys tilindegi monografiyasy, ýmitker joba jetekshisi retinde qatysqan «Álihan Bókeyhan» túlghalyq ensiklopediyasy otandyq jәne euraziyalyq ghylymgha zor janalyq bolyp qosyldy. Búl kitaptardyng bәrin toqaylastyratyn taqyryp - birinshiden, Álihan Bókeyhannyng kýrdeli HIH ghasyrdyng sony men HH ghasyrdyng basyndaghy múraty men múrasyn jan-jaqty zerdeleu; ekinshiden, tarihy kezendegi últ-azattyq iydeyasy jolyndaghy qayratkerlik kelbetin aishyqtau jәne әlemdik sayasy damu konteksindegi tarihy ornyn derektermen dәiekteu; ýshinshiden, avtorlyq tyng kózqarastar, payymdar men tújyrymdar. Búlar – otandyq gumanitarlyq ghylym salasynda jana, irgeli ghylymy izdenis deuge tolyq negiz bar.

Osy ghylymy júmysy ýshin JÝSIP Súltan Han Aqqúlyúly Qazaqstan Respublikasynyng әl-Faraby atyndaghy ghylym men tehnika salasyndaghy Memlekettik syilyghyna layyqty dep sanaymyn.

Dihan Qamzabekúly,

QR Últtyq ghylym akademiyasynyng akademiygi

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377