Reseylik sayttardyng (bezpontow.ru) birinde «Preziydent әkimshiligining jetekshisi qoghamdyq pikirdi tolyq qadaghalap otyr, resmy jәne jalghan oppozsiyalyq baspasózdi, Múhtar Shahanovtyng últshyl-patriottaryn da sol basqarady» degen aqparat jariyalandy. Osyghan oray aqyn qogham qayratkeri Múhtar Shahanovtyng pikirin bilgen edik. Aqyn bylay dedi:

- Ayta beredi ghoy. Biraq, mening ústanghan ómirlik baghytym bar. Ony týsinu ýshin mening «Býgingi dәuirdegi aqyndyq-azamattyq ústanymym» degen ólenimdi úghynuy kerek әrkim. Aldymen sol ólenimdi oqyp bereyin:

Óleng qúrau - aqyndyqtyng kóp qyrynyng bir týri.

Tek sol ýshin ony ardaqtau, jónsizdeu hәm kýlkili.

Dәuiri men biyligine sanalghanmen alymdy,

Últyn satqan aqyndar bar, biraq jyry daryndy...

Erligi joq, eldigi joq, auzy ghana belsener,

Sózden isi alshaq jatsa, oghan qalay el sener?

Nege býgin últ mýddesi nauqas janday tenseler?..

Múnday shaqta aqyndyq kýsh tek shyndyqpen

ólshener.

Naghyz aqyn әr kezende ózin qaghyp ýlesten,

Últtyq ruhy mýdde shyny - shyndyq ýshin kýresken.

Shyndyq kәusar aqyndyqqa bolu kerek asyl әn,

Shyndyqty aityp er Mahambet aiyrylghan basynan.

«Aqyndar az syn saghatta sózden isi zorayghan»,

Desektaghy «Abay qashan jol izdepti onaydan?»

El, últ jayly syrlarymen,

Reseylik sayttardyng (bezpontow.ru) birinde «Preziydent әkimshiligining jetekshisi qoghamdyq pikirdi tolyq qadaghalap otyr, resmy jәne jalghan oppozsiyalyq baspasózdi, Múhtar Shahanovtyng últshyl-patriottaryn da sol basqarady» degen aqparat jariyalandy. Osyghan oray aqyn qogham qayratkeri Múhtar Shahanovtyng pikirin bilgen edik. Aqyn bylay dedi:

- Ayta beredi ghoy. Biraq, mening ústanghan ómirlik baghytym bar. Ony týsinu ýshin mening «Býgingi dәuirdegi aqyndyq-azamattyq ústanymym» degen ólenimdi úghynuy kerek әrkim. Aldymen sol ólenimdi oqyp bereyin:

Óleng qúrau - aqyndyqtyng kóp qyrynyng bir týri.

Tek sol ýshin ony ardaqtau, jónsizdeu hәm kýlkili.

Dәuiri men biyligine sanalghanmen alymdy,

Últyn satqan aqyndar bar, biraq jyry daryndy...

Erligi joq, eldigi joq, auzy ghana belsener,

Sózden isi alshaq jatsa, oghan qalay el sener?

Nege býgin últ mýddesi nauqas janday tenseler?..

Múnday shaqta aqyndyq kýsh tek shyndyqpen

ólshener.

Naghyz aqyn әr kezende ózin qaghyp ýlesten,

Últtyq ruhy mýdde shyny - shyndyq ýshin kýresken.

Shyndyq kәusar aqyndyqqa bolu kerek asyl әn,

Shyndyqty aityp er Mahambet aiyrylghan basynan.

«Aqyndar az syn saghatta sózden isi zorayghan»,

Desektaghy «Abay qashan jol izdepti onaydan?»

El, últ jayly syrlarymen,

Jyry biyik túrghanymen,

Isi ýshin men Mahambetti biyik qoyam Abaydan!

Búl adamdyq ústanymym qalyptasqan talaydan.

Kim tanysa Mahambetti shyndyghynan tanysyn.

Halqyn múngha qaldyrghanmen,

Satqyngha bas aldyrghanmen,

Enkeytpesten saqtay bildi ol últynyng ór namysyn.

Júrt sondyqtan pir tútady Mahambettey arysyn!..

...................................................................................

Kýres әli jýrip jatyr shyndyq ýshin, ar ýshin...

Shyndyghy joq pendelerdi basar uaqyt kóshkini.

Danqqa moyyn sozghanymen,

Tom-tom óleng jazghanymen,

Shyndyghy ólgen aqyndardyng aqyn emes eshbiri!

Shyndyghy ólgen minezsizdik bolmaq kimning maqtany?

Qazir barlyq salalardy minezsizder qaptady.

Basshylargha jaghympazdyq búl kezende dara kýsh,

Sodan aqynsymaqtardyng kóbi «tufly jalaghysh».

Shynshyl aqyn bolu degen - azaptyng eng azaby,

Sol azapqa tóze bilu - ghajaptyng eng ghajaby.

Songhy on jylda óz tilimde, oi-sanamda janghyrar,

Bir jaqsy óleng oqymappyn ózimdi tang qaldyrar.

Qanshama jyr janalyqsyz, týisigi joq, aldy bar,

Sóz tirkesi negizinde tek úiqasy sәn qúrar.

Aqyndyq kýsh - aitylmaghan oi-sezimder jiyny,

Ol biyikten boy kórsetu - qiynnyng eng qiyny!

Basty maqsat - óz halqynnyng san ghasyrlyq aghysyn,

Jenisi men jenilisin, tilin, ruhyn, namysyn,

Jýreginning sanasynan, eleginen ótkizu,

Jәne onyng qasiretin,

Últqa, tilge bas iyetin,

Qalyng elge jyrmen, ispen, minezinmen jetkizu.

Jetkize almay dirildesen... ol - shoshynu, tosylu,

Ýrkekterdin, qorqaqtardyng qataryna qosylu.

Ondaylardyng mandayyna mәngilikke sor qatqan,

Eshqashanda shynshyl aqyn shyqqan emes qorqaqtan!

Al biz bolsaq tildi qorghap, ruhty qoldap otandyq,

Tilden qashqan qúlyqsyzgha,

Kosmopolit últsyzgha,

Elden erek «әsire últshyl», «halyq jauy» atandyq.

Aqyngha eger ruhyna say kýreskerlik qonbasa,

Odan ýlken óris kýtu, jenis kýtu dalbasa!

Mine, mening aqyndyq, azamattyq ústanymym. Osy kýres jolynda kele jatyrmyz. Men eshkimge basymdy iymeymin. Biylik basyndaghylardyng kópshiligine últ kerek joq, til kerek joq, ruhany qúndylyqtar kerek joq. Olar qaryn mýddesin ghana algha shyghardy. Sondyqtan olarmenen bizdi aralasty deu, baylanysty deu búl - pendelerding aityp jýrgen sharuasy. Men aqyndyq ústanymymnan eshuaqytta ainyghan emespin. Men Qazaqstannyng birde-bir nagradasyn alghan adam emespin. Óitkeni, «Otan - bizding eng ýlken anamyz, әrkim óz anasy ýshin jasaghan qyzmetine jylu, madaq dәmetpeu kerek, biraq, ózining daralanghan perzentterin marapattap otyruy shart» degen ústanymym bar. Búghan eshkim qarsy emes. Biraq, ol óte әdiletti boluy kerek. Al, qazir kez kelgen úrynyn, týrmede shiruge tiyisti úrynyng eki órden, ýsh medaly bar. Solardyng qatarynda jýrgim kelmeydi. Mening Qazaqstannan alghan qúrmet qaghazym da joq. Shetelding syilyqtaryn alamyn. 25-ten astam memleket maghan ózderining әrtýrli dengeydegi marapattaryn bergen. Sondyqan men óz ústanymymen kele jatqan adammyn. Biylikke jalpaqtamaymyn. Mine, qazir jarty jyl boldy «Jalyn» jurnalyn tegin shygharyp kelemiz. Eshkim bizge ailyq bermeydi. Óitkeni, biylik jaghalasyp jatyr bizbenen. Jurnaldy shygharmay jatyr. Sondyqtan, biz eldik, últtyq mýdde tónireginde kele jatyrmyz, әitse de, qolymyzda kýsh joq.

Súhbattyng tolyq núsqasyn - www.arasha.kz - http://arasha.kz/post/859 oqy alasyzdar.