«Arqan kergen oqighaghasyna» qatysty resmy biylik tarapynan el kónilin ornyna týsiretin mәlimedeme jasalmady. Elde eshkim «Chelah - terminator» anyzyna aldanar týr tanytpauda. Memleketting qauipsizdigine tikeley qatysty lauazym iyeleri iyemdengen oryndarynda melshiygen kýii qozghalyssyz otyr: әdette qúr sózben «bas búraugha» sheber Aqorda tarapynan jasalghan qorytyndy joq. Búl - mynqighan biylikting kýnnen-kýnge ushyghyp bara jatqan daghdarysynyng jalghasy bolsa kerek.

Osynday topshylau tónireginde sóz qozghau ýshin, biz «DAT, taqsyr!» aidarynyng ayasynda jas sayasattanushy Rasul JÚMALYMEN súhbattasqan edik. Qoghamdy alandatqan súraqtardy sayasattanushy bylaysha saraptap, týsinikti túrghyda tújyrymdy tarqatty.

- «Arqan kergen» shekara beketindegi 15 adamnyng opat bolu oqighasyna qatysty resmy aqparatqa senim bildirgen adam balasyn kórmedik. Búl senimsizdikting astarynda qúqyq qorghau oryndarynan bedelding ketkenin bildirer belgi jatqan joq pa?

«Arqan kergen oqighaghasyna» qatysty resmy biylik tarapynan el kónilin ornyna týsiretin mәlimedeme jasalmady. Elde eshkim «Chelah - terminator» anyzyna aldanar týr tanytpauda. Memleketting qauipsizdigine tikeley qatysty lauazym iyeleri iyemdengen oryndarynda melshiygen kýii qozghalyssyz otyr: әdette qúr sózben «bas búraugha» sheber Aqorda tarapynan jasalghan qorytyndy joq. Búl - mynqighan biylikting kýnnen-kýnge ushyghyp bara jatqan daghdarysynyng jalghasy bolsa kerek.

Osynday topshylau tónireginde sóz qozghau ýshin, biz «DAT, taqsyr!» aidarynyng ayasynda jas sayasattanushy Rasul JÚMALYMEN súhbattasqan edik. Qoghamdy alandatqan súraqtardy sayasattanushy bylaysha saraptap, týsinikti túrghyda tújyrymdy tarqatty.

- «Arqan kergen» shekara beketindegi 15 adamnyng opat bolu oqighasyna qatysty resmy aqparatqa senim bildirgen adam balasyn kórmedik. Búl senimsizdikting astarynda qúqyq qorghau oryndarynan bedelding ketkenin bildirer belgi jatqan joq pa?

- Ábden! Óitkeni naghyz bedel adaldyq, biliktilik, kәsibiylik, batyldyq syndy qasiyetterding jiyntyghynan qalyptaspay ma? Meyli jeke adam, meyli tútas mekeme ýshin. Qazir «Arqan kergendegi» oqighagha syrt kýshterding esh qatysy joq dep aitylyp otyr. Onysyna tolyq nanbasam da, oryn alghan tótenshe jaghday shekara qyzmetindegi ghana emes, qaruly kýshterdegi hәm qúqyq qorghau salasyndaghy iri olqylyqtardyng baryn kórsetti. Áriyne, qylmys egjey-tegjeyli tergelui, kinәliler jauapqa tartyluy tiyis. Biraq airyqsha mindet - keleshekte osynday qasiretting aldyn alu. Ol ýshin is bitti dep, barlyq kinәni bir adamgha jaba salu jetkiliksiz, tipti ziyan der edim. Óitkeni osynday qúrbandyqtargha alyp kelgen bylyqtar men sebepter jasyryn kýiinde qala bermek.

- «Auruyn jasyrghan - óledi» degen ghoy...

- Álbette! Ekinshiden, tergeu amaldarynyng ashyqtyghy jauapkershilik pen kәsibiylikting joghary dengeyimen qatar jýrui kerek. Ne de bolsa sony joghary minbeden mәlimdese boldy, júrt auzyn ashyp, bәrine ne beredi degen - tys jansaq pikir. Býite berse, ertegide siyaqty jalghan әngimege emes, kýnderding kýni shynayy mәlimdemelerge degen senim joghaluy mýmkin. Memleket tútastyghy ýshin búl asa qaterli qúbylys.

Tiyisti aqparat taratuda birizdilik bayqalmady. Bastapqy kýnderi qúzyrly taraptar shekarashylardyng qanynan alkogoli tabyldy dedi. Arada eki kýnnen keyin búl mәlimdeme joqqa shygharyldy. Arada taghy eki kýnnen keyin shekarashylar qayta araq ishken bolyp shyqty. Resmy aqparattardy taratuda da bytyranqylyq oryn aldy. Búnymen birese Últtyq qauipsizdik komiyteti men shekara qyzmeti, birese Aqparat jәne mәdeniyet ministrligi, Almaty oblysynyng әkimshiligi, Bas prokuratura, Ishki ister ministrligi, Strategiyalyq zertteuler instituty, tipti Qazaqstan Halqynyng Assambleyasy ainalysty. Negizgi versiya da kóptegen súraqtardy tudyrdy. «19 jastaghy Chelah sarbazdardy birinen keyin birin atyp jýrgende, sarbazdardyng tars úiqyda jatqandyghy», tipti «oyau sarbazdar olargha tapansha kezegende nemqúraylyq tanytqany» mýlde senimsiz aqparat. Eng soraqysy - Chelah shyn mәnisinde kinәli boluy jәne ol 100 payyz dәleldenui mýmkin. Biraq keltirilgen jaghdaylardan keyin qoghamnyng búghan sene qongy neghaybyl.

- Biylikting sózin sóileytin «sayasattanushysymaqtar» shekaradaghy oqigha eldegi qúqyq qorghau qúrylymdarynyng qyzmetine kólenke týsiru maqsatynda jasalynuy mýmkin degen joramal aitady. Sonda «kólenke týsiru» ýshin, on bes adamdy atyp tastau onay bolghany ma?

- Óziniz aitqanday, «kólenke týsirudin» reti qanshalyq ekenin jeke basym týsinbeymin. Beybit zamanda tolyqtay shekara beketinen airylu - búl salany bayaghydan kólenke emes, qara týnek basqanyn anghartady. Meyli ishten shyqqan jau bolsyn, meyli ol syrttan kelsin, basty sebep - qaruly kýshterde oryn alghan jýieli kemshilikter. Jәne songhy jyldarda olardyng jiyileui jaghdaydyng airyqsha ushyqqanyn bildiredi. Áriyne, ýirenshikti әdetpen, týk bolmaghanday, eshnәrse bayqamaghanday otyra beruge bolady. Qashangha deyin - mәsele osynda.

- Týptep kelgende, jalghyz adamnyng on bes soldatty «qyryp salu» qúbylysy qúqyq qorghau salasynda ghana emes, býkil qoghamdaghy sayasy daghdarystyng aiqyn sipaty bolsa kerek...

- Armiya bolsyn, qúqyq qorghau oryndary bolsyn, ondaghy ahualdy jalpy qoghamnan bólip qaraugha bolmaydy. Erteli me, kesh pe - qoghamdaghy bereketsizdikter, kelensizdikter barlyq salalargha jayylady. Sondyqtan býkil qoghamdy qamtymay, jekelegen bir salada tәrtip ornatugha nemese jemqorlyqty auyzdyqtaugha bolady degenge senbeymin. Ne isteu kerek? Tyghyryqtan shyghudyng ontayly joldary qanday? Búl súraqtargha týrli jauaptar keltiruge bolady. Alayda, meninshe, isti shyndyqty aitudan, qanshama jaghymsyz bolsa da, býgingi ahulymyzgha qatqyl syny kózqarastan bastaghan jón. Búl sharua últtyq hәm sayasy jigersiz mýmkin emes.

- El shekarasynyng bir púshpaghy eki kýn boyy qorghausyz, iyen jatqany - búl Qazaqstannyng qauipsizdik mәselesinde ýlken problemalar bar degen tújyrymgha negiz bola alady dep oilaysyz ba?

- Bir jaghynan alyp qaraghanda, Qazaqstannyng shekaralas eldermen arada iygi qarym-qatynastar ornatylghan, onyng ishinde Qytaymen de, Reseymen de, Ózbekpen de. Biraq sol iygi kórshilerimiz nelikten jantalasa qarulanyp jatyr? Nelikten aumaghymyzdaghy yadrolyq qarudan bas tartqanymyzda, quana arqamyzdan kelip qaqty? Nelikten әskery yqpaldastyqqa kelgende, bizge artta qalghan qarularyn ghana úsynady? Endi «Arqan kergendegi» qasiretten keyin, keybir reseylik sayasatkerler «Qazaqstan óz shekarasyn qorghay almaydy eken, olay bolsa búl mindetti reseylik әskerler atqarsyn» dep qyr kórsetude. Jetken jerimiz osy ma?

Bayaghy zamannan «Beybit ómirdi qalasan, soghysqa dayyndal» degen naqyl sóz bar. Sony úmytpaghanymyz abzal. Armiyany jasaqtauda, ony kýsheytude ayanyp qalmay, sandyq jaghyna ghana emes, sapasyna, ondaghy ruhany ahualgha kónil bóluimiz kerek. San demekshi, qazir Qazaqstan qaruly kýshterin shamamen 80 myn-aq әsker qúraydy. Jer aumaghy 2,7 million sharshy kilometrdi, shekarasynyng úzyndyghy 12 myng kilometrdi qúraytyn Qazaqstan siyaqty memleket ýshin búl óte az. Esesine elimizdegi qúqyq qorghau salasyndaghy qyzmetkerler sany 120 mynnan artady. Eriksiz biz osy nege kóbirek alandaymyz degen qiyn súraqtar mazalaydy.

- Qalay bolghanda da, osy oqighadan keyin biylik basyndaghy mýddeli toptar arasyndaghy tartys shiyelenise týsui mýmin: «kólenke týsirushiler» men otyrghan oryndarynan «ketkisi kelmeytinder» ashyq aiqasqa shyghady degen joramaldyng joly bola ma?

- Arandatu әreketteri әbden boluy yqtimal. Alayda aqparat tapshy bolghannan keyin, qanday da naqty joramaldar jasau qiyn. Anyghy bireu - qúqyq qorghau salasynda birauyzdylyq bayqalmaydy. Songhy kezderde jiyilep ketken vedomstvoaralyq qaqtyghystar, kiykiljinder men aidap salular, dauly otstavkalar - osynday kelensizdikting ashy aighaghy. Árkim óz qara basyn, óz kreslosyn oilap, óziniz aitpaqshy, «kólenke týsirushiler» men «ketkisi kelmeytinder» aiqasyp jatsa, elding jaghdayy ne bolmaq, naghyz qylmyspen kim kýresedi, qauipsizdikke kim jauap beredi? Ázirshe osy tónirektegi qalpymyz onalyp kele jatqangha úqsamaydy.

- Bizde halyqtyng mýddesi men qalauyn sayasy elita sheshedi degen pikirler aitylyp jýr. Jalpy preziydentting jarlyghymen taghayyndalyp qoyylatyn nomenklaturalyq lauazym iyelerin sayasy elita dep ataugha bola ma?

- Joq! Sebebi «elita» degenimiz, mening týsinigimde, belgili bir últtyng qazaqsha aitqanda qaymaqtary, betke ústar túlghalary. Tiyisinshe elitalyq mәrtebe biyik mansapqa taghayyndala salumen qalyptaspaydy. Ol ýshin adal enbek, halyqtyng senimi boluy shart. Mansap býgin bar da, erteng joq. Aynaladaghy jaghympazdar biylikten alastaghan kelesi kýni-aq ghayyp bolady. Al elitagha jatu - әlde qayda úzaq merzimdi, biraq sol azamattan óz basynan góri el taghdyryn joghary qoydy talap etetin úghym.

Ras, «Auzy qisyq bolsa da, baydyng balasy sóilesin» degen әdet bayaghydan qanymyzgha sinip qalghan. Tiyisinshe adamdy jeke basynyng qasiyeti emes, qaltasynyng juandyghyna, ne otyrghan kreslosyna qarap baghalaugha dayyn túramyz. Dese de, kýnderding bir kýni osy dertten de aiygharmyz. Sonda basty qúndylyq iship-jeu, aqsha jinap toy ótkizu emes, maghynaly da saliqaly ghúmyr keshu, mәdeniyetti úrpaq tәrbiyeleu, qoldan kelse, múqtajdargha qol ýshin beru bolary anyq. Birte-birte osynday týsinikke kóptegen elder oralyp keledi. Bizding de kezegimiz keler.

- Eldegi barlyq jaghdaydy jalpylay alyp qarasanyz, qoghamdaghy bar kesapattyng úshyghy biylik basyna baryp tireledi. Mәselen, Janaózen qyrghyny da biylikting múnayshylar talabyn mensinbeuinen tudy. Qazir azyq-týlik pen tarifterding qymbatshylyghy jóninde jer-jerde narazylyqtar tuyp jatyr. Osy narazylyqtardyng aqyry el kólemindegi әleumettik tolqugha alyp keledi dep oilamaysyz ba?

- Osy tústa taghy bir týigenim - biylik tek jaqsy habardy estigisi keledi de túratyn siyaqty, men-múndaylap aiqaylap túrsa da, jaghymsyz jәitterge kóz júmugha daghdylanghan, sol týitkilder ózdiginshe sheshile salatynday. Biraq búl jay nәrseni kýrdelendirip, kishkentay daudy ýlken qantógiske ainaldyratyn jol. Ómir bolghannan son, qiynshylyqtar da kezigip túrady ghoy. Bireuler olardy der kezinde angharyp, barynsha sheshuge tyrysady. Aqyr ayaghynda sondaylardan tabysty túlghalar nemese damyghan memleketter shyghady. Endi bireuler ainalasymen shataghy joq, qarny toq, kónili kók bolghanyna shalqayyp jatyp, kóshting sonynda qalady, iә tipti qúryp ketedi. Ókinishtisi, ózimen birge orgha halqyn da iytermeleydi. Al endi Janaózendegidey jaghday baqylaudan shyqqanda da, kóretinimiz sol bayaghy indet - jaman habardy tezirek jauyp tastau, onyng sebepterimen basty qatyryp jýrmey, saldarymen ghana kýresu jәne mýmkindiginshe qalyng kópshilikti úmyttyru.

Emin tappay jatqan indettermiz, әdilsizdikter shash etekten, jemqorlyq, júmyssyzdyq, qymbatshylyq, nashaqorlyq, lajy qalmay ózine-ózi qol júmsau - tize berse bitpeydi. Búnyng bәri últtyq mýdde men jiger týiisse, enseruge bolatyn sharualar, onyng ýstine bay elmiz ghoy. Biraq sol baylyghymyz әdil ýlestirilip jatyr ma? Qaydam. HHI ghasyrda otyryp, basqasyn bylay qoyghanda, isher sudan ada shalghay ónirler men ortalyq qalalardy alyp qaranyz. Azamattardyng arasynda da dәl solay. Mәselen, songhy derekterge sәikes, Qazaqstanda baylardyng tabystary kedeylerden 30 ese kóp. Al damyghan memleketterde búl kórsetkish 4,8 ghana. Osynday jaghdayda tolqulardyng bolu mýmkindigin eshkim joqqa shyghara almaydy.

- Al Resey preziydenti Vladimir Putinning Qazaqstangha resmy saparynan ne qorytyndy týyge bolady: búl kestede túrghan kezekti bir kelis pe, joq әlde onyng astarynda qazaqty qoralaudyng imperiyalyq sayasaty jatqan jymysqy sapar ma?

- Putiyn, әriyne, Reseyding imperiyalyq mәrtebesin janghyrtugha bar kýshin salyp otyr, әsirese búrynghy Kenes Odaghynyng aumaghynda. Biraq Putindi búl ýshin kinәlau dúrys pa? Sayyp kelgende, әr memleket basshysy birinshi kezekte óz elining qamyn oilamay ma, óz últynyng mýddesin qorghamay ma? Al endi sol Putinning aitqanyna kónu iә kónbeu, siz aitqanday, qoragha qayta kiru, iә kirmeu - ózimizge baylanysty.

- Rasul myrza, siz qalay oilaysyz, eger erteng eldegi sayasy rejim ózgergen jaghdayda, jana ýkimetting Euraziyalyq odaqqa qatysty mәselelerdi qayta qaraudy úsynugha nemese odaqqa mýshelikti toqtatugha mýmkindigi bolady dep oilaysyz ba? Resey bizdi óz qúshaghynan bosata qoyar ma eken?

- Euraziyalyq odaqtan bas tartu - óte kýrdeli, alayda әlemdik tәjiriybeni eskersek, iske asyrugha bolatyn qadam. Meninshe, bәri qaytadan ózimizge baylanysty. IYә, geosayasy jaghdayymyz óte mýshkil, әleuetimiz shekteuli elmiz. Biraq, esterinizde bolsa, sonau Týrki qaghanatynan beri ata-babalarymyz dәl býgingidey alyp kórshilerding arasynda otyryp, jerin, memlekettigin saqtap qaldy ghoy. Sol zamanda da orasan kýsh, sayasy qysym, diplomatiyalyq aila-tәsilder bolghan. Biraq olardyng bәrine tótep beruge babalarymyzdyng kýshi ghana emes, eng aldymen aqyly men sarabdal sayasaty jetken. Ghasyrlar ótse de, kóp nәrse ózgere qoyghan joq. Neghúrlym myghym, halqy men basshylyghy birtútas, jýz ben rugha jiktelmegen, ortaq mýdde men qúndylyqtar dәripteytin el bolsaq, almaytyn qamalymyz qalmaydy. Qazaq elin bastaghan keshegi Qasym hannyng dәuiri soghan aiqyn dәlel. Kerisinshe bolghan jaghdayda, kýnimiz qarang bolmaq. Tarih betteri onday mysaldargha da bay. Mәsele - sol qatelikterimizden sabaq alyp, býgingi kýnning kәdesine asyru.

- Bizding el ýshin Reseyge qaraghanda, әlemde óte qarqyndy damyp kele jatqan Qytaymen ekonomikalyq odaq qúrghan útymdy bolar edi degen pikirge ne joralghy aitar ediniz?

- Osy qit etse, týrli odaqtar qúrugha nege asyq túratynymyzdy týsinbeymin. Qalay degenmen, qanday da integrasiyalyq odaq degenimiz egemendi lauazymdardy jogharygha berip qoi, tiyisti salalarda derbes әri tәuelsiz sheshim qabyldau mýmkindiginen aryludy bildiredi ghoy. Ásirese әngime Qazaqstandy әleueti boyynsha tiyisinshe 10-30 ese orap alatyn Resey jәne Qytay jayynda órbigende. Odaqtas bolamyz dep jýrip, osy alyptardyng qaramaghyna ótip ketpeuimizge kim kepil? Áriyne, kórshilerimiz bolghannan keyin Reseymen de, Qytaymen de izgi sayasi, mәdeni, ekonomikalyq yntymaqtasty damytqan jón. Biraq basty qúndylyghymyz - tәuelsizdigimizge núqsan keltirmey әrekettenuimiz kerek. Olardy bayandy etude, ras, eng aldymen óz kýshimizge jýginu kerek, ekinshiden, memlekettik әleuetimizdi eseley týsetin tili, dili, dini bir týrkitildes eldermen jaqyndasuymyz kerek.

- Osy jazda Mәsimovting ýkimeti otstavkagha ketedi degen әngime shyqty. Mәselen, ýkimetting ketuin talap etken Kosarev ol talapty óz oiynan shygharyp aitty degenge senesiz be?

- Kosarevti qaydam, óz oiynan shygharsa da, mәsele onda emes. Tipti Mәsimov ýkimeti otstavkagha ketti delik, odan da kóp nәrse ózgere qoyady dep sanamaymyn. Alyp qaranyz, Mәsimovtyng aldynda neshe ýkimet auysty, neshe ministr auysty. Keybir ministrler tipti bir kreslodan, ekinshi kreslogha onnan asa ret kóshti. Arada qanshama baghdarlamar qabyldandy, olargha qansha qarajat júmsaldy? Biraq eng bolmasa bir salada mardymdy tabysqa jetkinimiz bayqalmaydy. Ekonomikamyzdyng dingegi múnaydy alynyz - 70 payyzy sheteldikterding qolynda, qalghany qalay iygerilip jatyr - beymәlim. Múnayly el bola túra, Qazaqstan ishindegi múnay baghasy Amerikadan joghary. Metall, basqa da qazba baylyqtary boyynsha jaghday da osylay. Ókinishtisi - óndirgenimizdi tútynbaymyz, tútynatymyzdy - óndirmeymiz. Nәtiyjesinde qarapayym sirinkeden bastap, kólikke deyinning bәrin syrttan әkelemiz. Búl degenimiz - otandyq emes bóten bireulerding tauar óndirushilerin qoldap otyrmyz. Álemde jer aumaghy boyynsha 9-shy oryndamyz dep maqtanamyz.

Biraq azyq-týlikting birshamasyn qaytadan shetten tasimyz. Tipti 16-aq million halqymyz bola túra, 1,5 milliard halqy bar Qytaydan kókónis aluymyz mýlde masqara. Aua, jer, su lastanyp, qorshaghan orta qúru ýstinde. Ol azday, endi halyqaralyq yadrolyq otyn ortalyghyn Qazaqstanda ashpaqshy. Orta jәne shaghyn biznes búrynghy tekserushi oryndardyng qysymy bylay túrsyn, Kedendik odaqqa engennen keyin mýlde ayanyshty halde. Al әleumettik jaghday she?

Múghalimder, dәrigerler, jas otbasylar, zeynetkerler әreng kýneltude. Sondaghysy resmy oryndardyng Qazaqstanda belgilegen tómengi ómir sýru dengeyi - bir aida 16 myng tenge! Halyqty әleumettik qorghau ministri Gýlshara Ábdihalyqova osy somagha bir apta túryp kórsinshi. Búnyng ózi ýkimetting halyqtan qanshama alystaghanyn bildirse kerek. Mening aitpaghym, ministrdi ministrmen, premierdi jana premiermen auystyrghannan qordalanghan mәseleler sheshilmeydi. Sayasy bәsekelestik, ashyq әngime, biylikting qogham aldyndaghy jauapkershiligi qajet, sóz jәne sheru bostandyghy, adam qúqyqtary qamtamasyz etilui shart. Osynyng barlyghyn býgin oilap, qolgha almasaq, erteng kesh boluy mýmkin.

Súhbattasqan

Baqytgýl MÁKIMBAY,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 25 (153) ot 13 mausym 2012 jyl