Tildik diskriminasiyagha úshyrap jatqan qazaq tili, orys tili emes!
Sondyqtan, Preziydent aitqan bir ghana Memlekettik til turaly zang qabyldau kerek!

Sonda ghana memleket basshysynyng aitqany zanmen bekitiledi.
Óitkeni, memleketting memlekettik tili diskriminasiyagha úshyrau - tarihta әlemde tek Qazaqstanda ghana!

Al kez kelgen ózin syilaytyn el ýshin aldymen әlemdik alty til emes, eng birinshi Memlekettik tili manyzdy!

Qazaqstan Preziydentine: “Men qay elde ómir sýrip jýrmin? Bizge óz tilimizdi berinizder, óz tilimizde súraghanda nanymyzdy berinder!”dep, kózine jas alyp, qamyqqan, qorlanghan qazaqtargha kim jauap beredi bizding elde?
qazaq elinde qazaqsha nan súray almay otyrsaq, búghan qazaq biyligi jauapty!
30 jyldan beri әlsiz zanynyng ózin oryndata almay otyrghan, naqty memlekettik til turaly zang qabyldaugha qarsy bolyp otyrghan ýkimetting ne keregi bar?

Konstitusiyadaghy orys tili turaly 7-baptyng 2-tarmaghynda "memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady" dep jazylghanmen, búl orys tili Qazaqstanda resmy til degendi bildirmeydi! Búl turaly Konstitusiyalyq Kenes 2007 jylghy 23 aqpandaghy qosymsha Qaulysymen bekitip bergen.
Yaghni, Konstitusiya boyynsha orys tili tek “memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady". Taghy da aitamyz, “resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady”-degen sóz resmy til degen status bermeydi Konstitusiyalyq Kenes Qaulysy boyynsha.

Al shu men dau, memlekettik tilding zansyz qorlanuy memlekettik nemese jergilikti basqaru organdarynan góri dýkender men meyramhanalarda, qoghamdyq kólikterde, jekemenshik kópshilikke qyzmet kórsetu oryndary men bankterde tb boluda.

Osy jerde bes jyl búryn “Qazaq ýni” gazetinde jariyalanghan “qay tilge bolsa da, qazaq tilinde jauap berseniz – zandy bolady!”-degen maqalamyzdy qayta janghyrtugha tura kelude!

Qashan Memlekettik tilding mәrtebesi jeke dara anyqtalatyn zang qabyldanghansha kórgen kýnimiz osy bolsa kerek…

Konstitusiyada da, Til turaly zanda da turaly zanda eng joghary status - memlekettik til statusy. Qazaq tilining memlekettik til statusynan joghary status bolmaydy. Sondyqtan sauatsyzdardyng (ministr me, әkim be, deputat pa, satushy ma, bәribir) qanday da bir orys tilining memlekettik tilmen birdey «mәrtebesi» turaly "erejeleri" memlekettik tilding qasynda bos sóz bolyp tabylady!

2007 jyly Mәjilis deputattary, aqyn Múhtar Shahanov pen ghalym Amangeldi Aytaly bastaghan bir top deputattyn: "Konstitusiya boyynsha orys tili memlekettik tilmen birdey bolyp tabyla ma?" degen súraghyna Konstitusiyalyq Kenes: " Atazannyng 7- baby 2-tarmaghy boyynsha "Orys tili memlekettik tilmen qatar qoldanylady"-degen sóz - orys tiline memlekettik tilmen birdey status bermeydi."-dep, Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyalyq Kenesining 2007 j. 23 aqpandaghy № 3 qosymsha qaulysymen jauap bergen.

Yaghni, "orys tilining statusy memlekettik tilmen birdey" -degen sóz oidan shygharylghan, orys tilining qúqyn asyra paydalanghan orys tildiler jasap alghan jalghan "status".
Sondyqtan, «Oryssha jauap bermedi, qazaqsha jauap berdi nemese qazaqsha sóiledi» degen shaghymdanu - ZANSYZ!
Óitkeni, qazaq tili – memlekettik til!

Konstitusiya boyynsha da, Tilder turaly zang boyynsha, saual nemese ótinish orys tilinde bola ma, ózge tilderde bola ma, bәrine siz qazaq tili – memlekettik tilde jauap berseniz – ol zandy!

«Qazaqstan Respublikasyndaghy tilder turaly» QR Zanynyng 4 babyna sәikes – Qazaqstan Respublikasynda memlekettik til bolyp – qazaq tili tanylady jәne barlyq dengeydegi memlekettik organdar memlekettik tildi jan-jaqty damytugha mindetti.

9-bap. Memlekettik organdar aktilerining tili. Memlekettik organdardyng aktileri memlekettik tilde әzirlenip, qabyldanady, qajet bolghan jaghdayda, mýmkindiginshe, basqa tilderge audaryluy qamtamasyz etile otyryp, olardy әzirleu orys tilinde jýrgizilui mýmkin.

11-bap. Azamattardyng ótinishterine qaytarylatyn jauap tili. «Memlekettik jәne memlekettik emes úiymdardyng azamattardyng ótinishteri men basqa da qújattargha qaytaratyn jauaptary memlekettik tilde nemese ótinish jasalghan tilde beriledi.»-dep jazylghan.

Yaghni, Tilder turaly Zannyng 4- 9-11 baptary boyynsha azamattar men zandy túlghalar tarapynan týsken aryz-shaghymdargha jauapty, olardyng qay tilde berilgenine qaramastan, memlekettik til – qazaq tilinde qaytarugha qúqyly!
Tútynushylar qúqy turaly zannyng 24,25 baptary boyynsha da tútynushygha qazaq tilinde jauap berui kerek dýken qyzmetkerleri qojayynynan satushysy, tipti kýzetshisine deyin.

Yaghni, Siz qay tilde, orys tili me, aghylshyn, qytay tili me, shýrshit tili me, t.b. til me, súraq qoyylsa da, Qazaq tilinde – memlekettik tilde jauap berseniz – zandy bolady.

Óitkeni preziydentting ózi qol qoyghan zanymyzda osylay jazylghan.
Ol ýshin sizdi eshkim júmystan shyghara almaydy. qayta patriottyghynyz ýshin alghys hat, qalauy bolsa, tipti syiaqy berui kerek!

Yaghni, biz Aqordan bastap, auylgha deyin bir nәrseni anyqtap aluymyz kerek!
Tildik dikriminasiyagha úshyrap jatqan QAZAQ TILI, orys tili emes! Memlekettik til dikrimasiyagha úshyrauda, Resey men bizding orystildiler shulaghanday, orys tili emes!

Memleketting memlekettik tili diskriminasiyagha úshyrau - tarihta әlemde tek Qazaqstanda ghana kezdesude!

Sondyqtan da men kezinde Qaraghandyda qazaq tilinde dýkennen nan satyp ala almaghan student Dastan Jaqypov turaly “Qazaq ýni” últtyq portalynda “Qazaq tilinde bir bólke nan men su satyp ala almaytynyma kýiinemin...”-degen maqala jazdym. Oralda qazaqsha taksy shaqyra almay, jolda qalghan júmyssyz Núrtay turaly jazdym.

Endi mine, Pavlodarda qazaqsha azyq ala almay ash qalghan, Qazaqstan Preziydentine: “Men qay elde ómir sýrip jýrmin? Bizge óz tilimizdi berinizder, óz tilimizde súraghanda nanymyzdy berinder!”dep, kózine jas alyp, qamyqqan, qorlanghan qazaq jigiti Asylbekting viydeosy әleumettik jelide tarap jýr. Oghan kim jauap beredi bizding elde?

Qazaq elinde qazaqsha nan súray almay otyrsaq, búghan qazaq biyligi jauapty!
30 jyldan beri әlsiz zanynyng ózin oryndata almay otyrghan, naqty memlekettik til turaly zang qabyldaugha qarsy bolyp otyrghan ýkimetting ne keregi bar?

Otyz jylda qazaqsha nan súray almasaq, últtyq iydeologiyamyz 30 jylda týk bitirmegeni ghoy!?.

Keshe ghana Memlekettik tilding statusy turaly jәne resmy til degen statustyng joqtyghy turaly “Habar 24” arnasyndaghy “Anyghyn aitqanda” habarynda Anyghyn aittym!

Pavlodarda Ruza, Óskemende Júldyzay, elordamyzda Oghyz Doghan, Jasúlan Isa, Múqaghaly Balqybay, jarty Qazaqstandy aralap shyqqan Kerekulik Dias, Almatyda Quat Ahmet, Sadyq Janyqúl, Janar Jahat jәne tb jetiskennen Memlekettik tildi talap etip jýrgen joq kóshede. Memlekettik til turaly zandylyqty - Memleket mýddesin qorghap jýr!

Zandylyqty qadaghalaushy Bas prokuraturanyn, qúqyq qorghaushy Ishki ister ministrliginin, zandy baqylau funksiyasynan airylyp qalghan Til komiytetining júmysyn istep jýr!

Mysaly, Parlament Mәjilisining әleumettik-mәdeny damu komiytetinde «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine kórneki aqparat mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» QR Zanynyng jobasy qaraluda qazir. Osy zang jobasynda deputattardyng útymdy úsynystary tolyq qabyldansa, eshkim kóshe kezip, dýken-kafe aralap, memlekettik til mәselesinde dau bolmas edi…

Al qabyldanbasa, kóshege shyghudyng kókesi sonda bolady, dau kóbeye beredi. Búnyng sony bitpes daugha, tipti tolqugha aparyp soghady. Búl eng manyzdy til mәselesine ýkimetting jayly kabiynetterinen shyqpay-aq, qara kózildirik arqyly ýstirt qarap, kózboyaushy jalghan aqparattar arqyly habar alyp otyru mәseleni ushyqtyra beredi.

Óitkeni, biz osy zang jobasyna Til basqarmalary ýsh jyl búryn airylyp qalghan kәsipkerlik mekemelerdi baqylau funksiyasyn qaytaru ýshin Kәsipkerlik kodekske qayta úsynyp otyrmyz. Al oghan Últtyq ekonomika ministrligi men “Atameken” últtyq palatasy kelisim bermey qarsy bolyp otyr әli. Ýkimet kelisimi alynbaghandyqtan birinshi sessiyada qabyldanuy tiyis zang jobasy ekinshi sesiyagha qalugha mәjbýr boldy…

Olargha Qazaqstannyng 80 payyzday qazaq azamattarynyng tildik diskriminasiyagha úshyrauy, әr jyl sayyn kórneki aqparattardaghy 13 myngha juyq memlekettik tildegi mazaq qatelerding qaptauy týk әser etpeytin sekildi…

Áriyne, memlekettik tilding damymauy – memleketting basty kinәsi!
Memlekettik tildi mәjbýrlemey, til damymaydy dep talay jazdyq. “Ata zandy ózgertpey, tildi ýirenu – sugha týspey jýzudi ýiren degenmen birdey”-degen janayqa maqalamyzda bәrin aqtaryp aittyq.

Biraq búl bәrimizge, qazaqtargha, bizge, qazaqtildilerge de baylanysty. Biz memlekettik til statusyn zangha say talap ete almaymyz. Al orystildiler resmy tildi memlekettik tilden de asyryp, paydalanyp otyr. De-fakto orystili memlekettik til rólin iyelenude. Búl jerde zang emes… jeke túlghalyq qasiyetter kóp ról oinaydy. Eger eki tilding statustary kerisinshe bolsa, qayter edik… Onda janbyr jaumay ezilip jýrgen qazaq tili mýlde qúryp biter edi…

Yaghni, bizge «men memlekettik tilde sóileymin! degen shekteusiz aksiyany bastaytyn uaqyt bayaghyda jetti!

Sondyqtan elding naghyz patriottary, Til kýreskerlerin qudalaghansha, qorghan boluymyz kerek! Óitkeni olar Tәuelsizdik qorghandary!

Kelesi jyly Memlekettik til turaly zang qabyldaudy “Aq jol” partiyasy óz deputattyq bastamashylyghymen qolgha almaq.

Memlekettik til turaly derbes zang qabyldanbay dau bitpeydi.

Qazybek Isa

Abai.kz