VI

Ártisterding óz qyzmet oryndarynyng talaby boyynsha, kóshpeli teatr ýiirmesi kórshiles eki rayondy bir ainalyp qana qaytty. Erbol ekeumiz osy qyzmetpen býkil audandy shyr ainaldyq ta, dekabri aiynyng basynda qarlata qayttyq. «Núriyashtan» jaqynda ghana bir hat kelip, qayyrymdy mýdirding qolymen qúlyptauly jәshigimning artyndaghy jaryqtan kiripti. Múnyng jónin onyng shesheme tapsyryp ketken óz hatynan kórdim de, ýsh jýz shamaly kitaptyng astynan taptym.

Kónilimning dauasyn «Núriyash» dәl tauyp jazypty: «E... qystaugha aman jetip aldyq. (qys qysyl, jaz jabyl) deydi ghoy, maghan tónuge tiyisti (qasqyrdyn) da qysylatyn shaghy jetti. Endigi jazgha deyin auyz asha almaytynyna jeneshem senim aityp otyr. Men turaly osy qysta alang bolmanyz! (densaulyghynyz ýshin ótingenim.) uaqytynda hat jazyp, layyqty kitap jiberip túrarsyz! Qazirshe segizinshi, toghyzynshy klastyng oqulyqtary ghana qajet.  Ózdigimnen iygeruge slavyan jazuyndaghy oqulyqtar onaylyq tudyrady eken...» Ekeumizding jayymyzdan auyl adamdarynyng әli kýdiksiz ekenin, meni maqtaytyndardyng kóp ekenin de eskertipti.

Ol rayonda meni dattaushylardyng da, tipti ýstimnen shaghym aitushylardyng da bar ekenin mekemege barghan song bildim.

Aldymen Túrghan Áliyevting kensesine kirip, qyzmetimnen doklad berip edim.

- Taghy qanday qyzmet istedin? - dep jymidy orynbasar әkim.

- Sizge qazirshe aitarlyq basqa tabysym joq.

VI

Ártisterding óz qyzmet oryndarynyng talaby boyynsha, kóshpeli teatr ýiirmesi kórshiles eki rayondy bir ainalyp qana qaytty. Erbol ekeumiz osy qyzmetpen býkil audandy shyr ainaldyq ta, dekabri aiynyng basynda qarlata qayttyq. «Núriyashtan» jaqynda ghana bir hat kelip, qayyrymdy mýdirding qolymen qúlyptauly jәshigimning artyndaghy jaryqtan kiripti. Múnyng jónin onyng shesheme tapsyryp ketken óz hatynan kórdim de, ýsh jýz shamaly kitaptyng astynan taptym.

Kónilimning dauasyn «Núriyash» dәl tauyp jazypty: «E... qystaugha aman jetip aldyq. (qys qysyl, jaz jabyl) deydi ghoy, maghan tónuge tiyisti (qasqyrdyn) da qysylatyn shaghy jetti. Endigi jazgha deyin auyz asha almaytynyna jeneshem senim aityp otyr. Men turaly osy qysta alang bolmanyz! (densaulyghynyz ýshin ótingenim.) uaqytynda hat jazyp, layyqty kitap jiberip túrarsyz! Qazirshe segizinshi, toghyzynshy klastyng oqulyqtary ghana qajet.  Ózdigimnen iygeruge slavyan jazuyndaghy oqulyqtar onaylyq tudyrady eken...» Ekeumizding jayymyzdan auyl adamdarynyng әli kýdiksiz ekenin, meni maqtaytyndardyng kóp ekenin de eskertipti.

Ol rayonda meni dattaushylardyng da, tipti ýstimnen shaghym aitushylardyng da bar ekenin mekemege barghan song bildim.

Aldymen Túrghan Áliyevting kensesine kirip, qyzmetimnen doklad berip edim.

- Taghy qanday qyzmet istedin? - dep jymidy orynbasar әkim.

- Sizge qazirshe aitarlyq basqa tabysym joq.

- Keyin aitarlyq tabysyng bolsa da aita ber, mәselen, audan әkimderin «qaraqshy» dep ýgittegen «tabysyn» da bar shyghar?

Antaryla qarap jymighan maghan orynbasar әkimning tompaq qarashyghynan shyndaghanda kórinetin tikeni bayqala qoymady. Múnday sózding menen qay jerde shyqqanyn oilanyp baryp taptym, Omarbek bas ýsh qasqyrdyng jauyndy kýngi qaraqshylyghyna aitylghan sózim esime týse ketti: «múnday qúqyqty qaysy qaraqshy bergen eken, kórip alayyn» dep pe edim. Ákimderge sol sóz óndele jetken siyaqty. Zaryqbay - Qonqaylardyng auylyna Omarbekter meni ne dep óshiktirip aparghanynan bastap, bolghan oqighany, aitylghan sózderdi týgel sóilep berdim.

- Olay bolsa dúp-dúrys, - dep kýlimsiredi Áliyev, - Dosan әkim maghan aitqaly bir ay bolyp qaldy, saghan taghy da óshtesip otyr. Omarbekke ol qúqyqty bergen ózi bolghandyqtan óshesedi, әriyne, ha-ha-ha....ha.. ózine sol «qaraqshylarynyn» ýstinen endi sen baryp shaghym ait. Osy sózindi qosyp, menen estigenindi bildirmey ait!

Sәlem berip kirgenimde Dosan әkim kәri targhyl mysyqsha kýrjie qaldy. Ernining jybyrlaghanyn taghy da múrtynan ghana bayqadym. «Odaq» qyzmeti jónindegi doklatymdy qysqasha bayandap alyp, Omarbekting oqighasyn sóiley jónelip edim, әkim kirjie tyndady da, sol sózimdi ústay aldy:

- Osy sózdi olargha qúqyq bergen kim dep aittyng sonda? - dep syzdana qarady maghan.

- Kim bergenin atap aitpadym. Mynbekting qúqyghy oghan halyq bergen ghoy, biraq, ózin saylaghan halyqty solay búlay ma? Halyq oghan mynbektik qúqyq berse de, әriyne, qaraqshylyq qúqyq bermedi ghoy?... sizge sonysyn tiyar degen ýmitpen mәlimdep otyrmyn.

- «Qaraqshy», «búlanshy» dep kózine týrte jýrip qalay yntymaqtaspaqsyng olarmen! Olarmen yntymaqty bolmay isti qalay bitirmeksin? - dep aqyryp jiberdi әkim.

Solardyng talaby boyynsha Maqpaldardy oqudan qaldyrghan әkim maghan da solardyng talaby boyynsha aqyryp otyrghanyna yzam qatty keldi. Yzbarmen qaradym men de, «olardyng kókiregine bu bolyp, ne qily zansyz óktemdikke jol berip otyrghan sizding «yntymaq» eken-au?!... Olardyng meni quyrshaghynsha oinatpaq bolghan jýregi temirden jaralghan ba dep kelsem sizden jaralghan eken ghoy?» deuge oqtalyp baryp toqtaldym.

- Ákim, olarmen yntymaqtasu ýshin qasqyr bolyp birge shabysuym qajet emes shyghar? -dep kýrsine qaytardy jauabyn, - zansyz isting bәri de qaraqshynyng isi, osyny atap aitpasam, toqtamaytyn boldy. Eseptep kóreyikshi, sol rayonda basqa týlikterin qospaghanda elu myng qoy bar. Hatshysynyng aqysyna halyqtyng әr jýz qoyynan jeti dónen qoyyn tartyp әkete berse, ýsh myng bes jýz dónen qoyyn әketken bolmay ma? Múnshalyq dónen qoydy tandap tizip qanday qaraqshy búlamaq?... Yntymaqtasu ýshin osyghan jol berip, qatarynda túrsam. Ózim kim bolmaqpyn? Sol auyldyng qara qatyny da bilip aitty ghoy osyny... «tynyshtyq pen demokratiyany qorghau odaghyn» úiymdastyrugha barghan ýgitshi osy qaraqshylyqpen «yntymaq» ornatpaq pa?... Olardy qataldyqpen shekteuinizdi halyq talap etedi!

- I....h....i... boldy, estidim, bar, óz qyzmetine bara túr! - dep múrt astynan әkim kýngirlegende, úrt astynan azuymdy basyp men jóneldim. Osynday sýienishi bar týrmeden Maqpaldy biyl alyp qashsam asa qaterli is bolatynyn endi tolyq týsinip, endigi jylgha qaldyrghanyma ishtey razy bolyp shyqtym.

Ákimning «óz qyzmetine bara túr» deui basqa qyzmetke auystyru iә qualau maghynasyn bere almady, endi olay istey almaytynyn, ózi sodan jarym ay keyin týsingenin Áliyevten estidim: «yntymaq ýshin Bighabildi endi Omarbekting rayonyna jibermender» degenin aityp kýldi...

Bir kýni keshke jaqyn Álimbay hatshy eki shanamen et әkele jatqanyn kórip, kóshening mekeme aldyndaghy túsynan tosa qoydym. Qyzmetten qaytqan shaghymyz edi. Aulada Dosannyng qara shanagha otyryp jatqanyn kórip tosqanmyn.

- Sәlem, Bighabil әpendi, sәlem! - dep Álimbay shanadan týse qalyp amandasty. Ákim shanasy qaqpagha jete bergende әdeyi estirte dauystadym:

- Myna etti «yntymaq ýshin» audandyq ýkimetke әkeldiniz be?

- IYә, iyә... әkimdiki, әkimdiki, - dep sanghyrlap edi, shyghyp kele jatqan әkimning shygha jazdaghan kózimen onyng kózi toghysa qalghanda, «taqsyryn» qosa qoydy, - әkim taqsyrdiki edi, bizde soghymdyghy bar bolatyn, bizde!

Alara qaraghan әkim aldyndaghy kóshirin qúiryqtan týrtip qalyp, zaulata ótti.

- Anau kýni shabarmandarynyz әkelgen ýsh shana qy da sol soghymdyqtan shyqqan otyn eken ghoy? - dep qasymdaghy Mahmút kýlgende, basqalar ony qozdandyryp jiberdi.

- Kelip jatqan tobylghy-qaraghandar da sonyng súiyghynan óngen otyn shyghar? - dep kýldi bireui.

- «Yntymaq ýshin» әkeldim dep shynyndy aitsang búlar qaljyndamas edi, әkimge osyny jetkize salmasang kóniline kelip qalar, - degen eskertpeme Álimbay maghynasyz kýle iyzektedi.

Ertenine tanerteng Álimbaydy bólmege shaqyrtyp әkeldim de, mektepterining kedey-jetim oqushylaryna bólingen qaghaz-qaryndash pen oqu qúraldaryn jónelttim. «Núriyash» súraghan kitaptar ýshinshi jýzdik mektebindegi Dýisenning atyna aiyrym jazylyp, búiyntaq oralyp beshettelgen. «Dýisen joldas, jibergen aqshanyzgha súraghan kitaptarynyzdan osylar kelipti. Tapsyryp alysynyzben tizimi boyynsha hat jazarsyz» dep jazdym syrtyna.

Sodan bir apta ótkende boz qyraulatyp mýdir jetti. Sol kitaptar orauy jyrtylyp, betteri kirli qolmen týgel aqtarylyp aldynghy kýni keshte ghana tiyipti. Dýisen ashqan esigimnen kirgenshe dәt qyla almay, túra qalyp súrady:

- Arasynda Maqpalgha jazghan hatyng bar ma edi?

- Joq, Álimbaydan jibergen kitap arasyna hat salam ba?

- E, bәse! - dey sala esikten attaghan mýdir sheshemmen amandasyp tórgi ýige kirgen song jalghastyrdy sózin, - bәse, onday anghaldyq etpeuing kerek edi. Maqpaldardyng da bir qaupi bar eken. Hatynda jazghan shyghar, oqyshy!

Tәptishtep konverttelgen ghashyq hatyn asygha ashyp, dir qagha oqydym: «... Saghynghanynyzdy bildim. Jibergen kitaptarynyzdyng birine «Núriyash», «Núriyash» dep jaza beripsiz. Mening de sizding atynyzdy osylay jaza bergim keletini bar, sodan bildim. Biraq, Álimbay kitaptardy aqtaryp kóripti deydi. Olay bolghanda búl jazghandarynyzdy da kórdi ghoy. Osy atyma jazghan bir hatynyz jasyrghan jerimnen joghalghan. Eki apta ótti, tabylmay ketti. Oqy jýreyin dep saqtap edim. Búl da sol qudyng qolyna týsse «Núriyashynyzdyn» kim ekenin bilip qoyar dep qorqamyn. Bireui eleusiz súray qalsa, nedesem bolar eken?...»

«Núriyashym» qauiptengen mәseleden men qaterlenbeymin be, anyra qaradym Dýisenge.

- Álimbay degeniniz qazan ishinen úra izdep timtinip jýretin bir iyt, - dep jymidy ol, - qaraday jala jaba saludan da tayynbaydy. Odan kitap joldaghanyng dúrys bolmapty!

- Bir kýn bolsa da uaqytyn zaya jibermey oquy ýshin asyghyppyn. Qazirgi qaupimiz - «Núriyash» degen attyng әshkerelenip qaluy kórinedi... «osylay otyrghyzyp zeriktirsek, aitqan jerimizge eriksiz kónedi» dep qamaghan qyzyna mening tap bola qaluym bilinse, bireuine zorlap zym-ziya joghaltady ghoy. Osy ataudyng izin qalay jasyrsaq eken?!

- Joghalghan hat turaly jengesi men jýrerde әielimnen sәlem aitypty: «bireui tergey qalsa, oiyn qoya kelgenderding jatqan ýiinde qalghan hat eken. Men tauyp alghanmyn. «Núriyash» degeni Bighabil ertip jýretin әlgi bir qyzdyng aty eken dey salsam qalay» dep súrapty.

- Búdan basqa negizgi syltau da joq qoy? - dep kýrsinip, manday terimdi sýrttim. «Auylyn ainala jýrip kórsetken «qalyndyghymnyn» zatyna senbegen Álimbay qu endi atyna sener me, joghalghan hattaghy sózim qaladaghy sol erkin qyzgha ýilese qoyar ma» degen kýdik terlete berdi. Biraq búdan basqa qisyndy jauap tabylar emes... «qaytsem de osyghan sendiruim kerek» dep bekidim.

Álimbay sayqal qalagha yanvardyng sonynda keldi. Bazar aralap jýrgende Qiyalzattyng qalyndyghyn taghy da ertip shyghyp men de araladym. Bir dýkenge Álimbaydyng sonynan ere kirdik.

- Núriyash, ey Núriyash, shymyldyqqa myna torghyn qalay? -degenimde jylmang sary bizge jymiya qarap qoydy.

- Kýreng pýlis alayyqshy! - dep kózin tónkere qrady Mәriya. Kýlkiden qysylyp qyzara qaldy da, qabaghyn týie qoydy. - Apam pýlis alyndar degen!

Álimbay qatarymyzgha kelip, Bókeyge sýiene ýnildi oghan:

- Sizding atynyz Mәriya emes pe edi?

«Qalyndyq» ne derin bilmey, basyn shayqay salghanda, jauabyn men qyyrdym:

- «Mәriya» degen kindik sheshesining aty, orys eken. «Mәriya» dep múny biz sonyng atymen atap qaljyndaytynbyz, - degenimde kýlkiden qysylghan «qalyndyq» qolymnan tarta jóneldi...

Álimbaydyng Mәriyany osy tergeuinen qaupim taghy kýsheye týsti: «maqpaldan joghalghan hat osy qudyng qolyna týspese, Mәriyany «Núriyash» atauymdy tergey me» dep qysylatyn boldym.

Mart aiy jarymdap, qar erip jatqanda Maqpaldyng jýzbek әkesi de keldi bazargha. Mәriyany endi kýlip jibermeuge myqtap bekitip, bolashaq «qaynatanyn» sonynan qoltyqtay ilestim. Ekeuimiz Álimbaygha kórsetken oiynymyzdy oghan da kórsettik:

- Núriyash, ey Núriyash, ýsh kórpening tysyn myna qyzyl torghynnan alayyq pa?

- Bolmaydy, apam, gýldi jasyl torghynnan alyndar degen!

Byltyr kýzde maghan ishtey ókpelep qalghan jýzbek jalt qrap qasymyzgha keldi de, salqyn ghana amandasty, Álimbaysha Mәriyanyng atyn tergep súramay, qaray berdi.

- Jýr, Núriyash, olay bolsa jasylynan-aq alayyq, - dep ertip әkete berdim. Múnyng tesile qarauy da ýlken kýdik sezdirdi. Bylay shygha bere: «Núriyashym, sen ýshin bәrin de úyalmay-aq istey beremin de» dep kýbirlep qoyyppyn ózime.

- Endi taghy neni «úyalmay-aq» istemeksin? - dep kýldi Mәriya, jauap qatpay jymiyp edim, onan sayyn kýldi, - meni bazargha salyp, әbden úyaltyp boldyn. «Núriyash, Núriyash shymyldyq alayyn, kórpe alayyq» degeninde dauysyng tipti sanqyldap ketedi, qoysanshy endi osy oiyndy! - dep kidirip, oilana qarady jýzime, - ey Bigha bir jәitti ózinnen súramaq edim, shynyndy aitamysyn?

Mәriyanyng keshe keshke jaqyn Áliyamen birge jýrgenin kórgen bolatynmyn, sodan suynu jayymdy súramaq ekenin túspaldadym da:

- Súrap kór, - dey saldym.

- Aytayyn dep uaghda berseng ghana súraymyn.

- Aytpaytyn da syr bolady ghoy?

- Mәselen?

- Mәselen, aityp qoysam ózime iә basqa dostargha ziyan keltiretin syr jasyrylugha tiyisti.

- Áliya ekeuinning aralaryndaghy syr qalay? -dep jymidy qyz.

- Ol ekeumizding aramyzda syr bar dep kim aitty?

- Ózi aitsa da jasyramysyn?

- Ne dep aitty?

- Ekeuimiz uaghdalasqanbyz... deydi, sonshalyq jaqyn jýrgenimiz de maghan tosynnan syrt qarap ketkeni opasyzdyq bolmay ma, sony súrap ber dep ótindi.

- Endeshe bylay bolsyn, qazir qyzmetime asyghyp kelemin, ózine keyin tolyghymen sóilep bereyin. Áliyagha mynany aita sal! Opasyzdyqty kim istegenin aldymen ózinen súrauy ghana aqyldylyq bolady. Menen súrasa ózine ýsh ese auyr tiyedi... al kettim.

- Degenmen Áliyagha әli de dostyq saqtaytynyndy bayqadym, - dep Mәriya kýlgende qayrylyp túra qaldym:

- Qalaysha?

- «Dosqa ziyany tiyetin syr» dep, alghashynda menen jasyrmaq boldyng ghoy?

- Jasyrmaq bolghanym oghan dostyghymnan emes, adamgershilik-ayaushylyghymnan ghana... syryn әshkerelep qoysam onym zor qaskýnemdik bolar edi, onday kezbeni dúrysyraq jigit almay qoyady ghoy... qyz degenning qymbaty - abyroyy ghana. Endi ózine rahmet! Áliyagha mening «Núriyash» turaly syrymdy aitushy bolma!

Mәriya qara kózi badyrayyp, aq qúba jýzi qyzara qaldy da, tilin shyghardy!

- Bәle, aityp qoyyppyn!

- Qashan?

- Áliyamen búrynghy baylanysyndy qaydan bileyin, keshe ol jayyn sóileuding aldynda «Núriyashty» jasyru jolyndaghy oiynymyzdy kýlki ýshin aita salyppyn, keshir!

- «Núriyashtyn» qaysy rayonda ekenin aittyng ba?

- Esimde joq, oilanayyn.

- Ne sóilegenindi tolyq esine týsir de, qisynyn tauyp basqagha ainaldyra sal! Búl turaly keshke jaqyn sóileseyikshi!
Jedeldete jóneldim mekemege qaray, yza ma, qysylu ma, dýrsildegen jýregim kókirekten tiyanaq tabar emes, Áliya bilip qoysa, «Núriyashyma» qastandyq oilaytyny sózsiz edi: byltyr kýzde menen qalghan song ofiysermen ýsh aiday birge jýrip, odan da qalghanyn Mehirden estigenmin. Odan airylysa salyp meni qaytadan izdegenine Mehir men Baqay úrsyp shygharghan eken. Sonan song jyl basynda qaytyp kelgen Ýsen kapitannyng qoltyghynan kórip jýrdim. Sonda onyng «kórding be bәlem» degendey maqtanyshpen qomsyna qarap ótkenine kýlgenmin. Endi Mәriyagha myna aitqan ótinishine qaraghanda, Ýsennen de ketiskeni ghoy. Maghan taghy bir jabysyp bayqamaq siyaqty. Múndayda Maqpal jayyn bilip qoysa, oghan kýndes bola ketpey me? «Kýndesting kýli de kýndes», qolynan keletin qastyghyn ayasyn ba, bilse kýndesining әkesine әshkerelep hat jazbay qoysyn ba? Múny shekteuding naqtyly sharasynan jiyrenishti is az kezdeser-aq!...

Qyzmetten keshirek bosap, Mәriyanyng qaqpasyna jaqyndaghanymda Qiyalzat jolygha ketti. Mәriyadan ótilgen aghattyqty әngimelese tosqan ekeumiz qasymyzgha kelgen Mәriyany ortagha alyp, qaljyndasa jónelip edik. Mәriya bir japyraq qaghaz ústatty maghan. Áliyanyng sәlemi eken, jana ghana berip ketipti: «Bigha, býgin keshke, bayaghy uaqytymyzda әlgi bir kósheden kýtemin. Qaytseng de, qanday qyzmeting bolsa da kelip qaytuyndy ótinemin! Áliyanyz» dep jazypty.

- Oilandym, - dedi Mәriya maghan qarap tomsaryp, - «Núriyanyzdyn» adresin de aityp qoyyppyn! Áliya jana maghan kelip qaytqanda: «Núriyash» deytini Qiyalzat ekeuining kýlki ýshin shygharghan qaljyny eken. Barghan jerimizding bәrinde meni solay aldap oinap jýripti» dey saldym. Bola ma?

- Bolar-bolmasyn kim bilsin?... Oghan Maqpal deding be, «Núriyash» dep atadyng ba?

- Maqpal deytin taghy bireuing bar ma edi? - dep mәriya anyra súraghanda, Qiyalzat ekeumiz qarqylday kýldik.

- Bar, bar, - dedi Qiyalzat, - Ýrimjide Maqpaly, Shihuda Núriyashy, Shәueshekte Qalimashy, Dórbiljinde Áliyashy bar. Eger osy jenil auyzdyghynnan әngime shygha qalsa Mәriyashyn besinshi toqaldyqqa beremin!

Mәriya Qiyalzattyng iyghynan týiip qalyp, kýle sóiledi:

- Berseng bara salamyn, nesi bar aqyr әigilep boldyndar, ekeumizding shymyldyq pen kórpe-jastyq izdep kezbegen kóshemiz qalmady.

- Rahmet, Mәriyash, men ýshin kóp azaptandyn! Áuremen tamyr bolyp, sarsang tughanyng osy! -dep qalghanymda Mәriya endi meni tópeshtedi.

- Keshir, keshir, túnghyshynnyng osylay tuyluyna Qiyalzat ekeumiz kinәlimiz, -dedim men, - ras aitam, ras aitam!... Jayymyzdy tolyq týsindirmey júmysqa sala berippiz... al, qyrtpaytyn, túra túrshy... Áliyanyng jayyn Mehir tolyq biledi, Qiyalzat ekeuing qazir baryp solarmen sóilesindershi! Osy kezbeni tezirek shektemesender, ol endi «Núriyash» ekeumizding taghdyrymyzben oinaydy. Kómekeyin bir kórip, arttarynnan barayyn.

Osyny aita sala Áliya shaqyrghan jaqqa jóneldim. Ymyrt ýirilip qalghan shaq. Kóshedegi erigen qar suynyng laysanyn keshe jettim: búryn ýiimiz siyaqty kórinetin qorshau dual endi dәrethana siyaqty sezildi. Attap týsuge namystanyp túrghanymda syrtymnan kelip eki qolymen kózimdi basa qoydy Áliya! Serpilip bosap, jalt qaradym. Búryn kónilim týzu shaghynda núrday kórinetin sol súlu kishkene balalardyng oinap kirletken quyrshaghynday satpa-satala bolyp sezlidi kónilime, «quys quyrshaq» dep qaldym ishimnen.

- Ózimizding daghdyly uaqytymyzda kelippiz, -dep sylqyldady. Eki iyghy kýlgendegi Arysbekting iyghynsha býlkildep, qúiqyljy qarady taghy da.

- Ekeumizding uaqytymyzda da, Qasen ekeuinning uaqytynda da, Ýsen ekeuinning uaqytynda da kelippiz. Biraq, mening búl kelisim endi mýlde qaytalamaydy. Sebebi, Qasennen eki ret airylysyp, meni eki ret shaqyrghanyng esinde, endi Ýsennen airylysyp bir shaqyryp túrsan. Múnan song Ásennen airylysyp ta, Kýsennen airylsyp ta men beysharany shaqyra bermekpisin, obal emes pe maghan?...

- Bigha, aramyzgha ósek kirgen ghoy, týsiniseyikshi! Bylay óteyik, bireu kórer.

- Joq, aramyzgha ósek kirgen emes, esek kirgen dep shynyn aitu dúrys. Solardyng qoltyqtarynda týsindirgensing ghoy, endi týsinik siyatyn oryn qalghan joq, Áliya! Biraq, onyndy jazghyrarlyq ta niyetim joq. Altaygha ketkenimde ózindi ózing birer ay tejey almay, meni kýte almay Qasendi tauyp ala qoyynnan airylysyp, sonyna óz qolymmen qosyp berip ketkenmin ghoy, mende kinә joq. Ózine ózinnin  janyng ashysyn, meni endi әshkerelep masqaralanbay, songhy tabysqan bireuinmen ghana bol! Jolyng bolsyn, tittey óshtigim joq, men de saghan qayta oraludan ketkenmin. Áyelsiz ótsem de saghan endi joqpyn! Osy ghana aitpaghym, al, kettim!

- Tapqanyndy bilemin, soghan ketpeksing ghoy! Oghan jetu ýshin istep jýrgen amalyndy da bilip otyrmyn. Biraq oghan...

- Tapsam da, tappasam da, jetsem de, jetpesem de senen mýlde ketkenmin ghoy, endigi baybalamynnyng joly bolmaytynyn bilgen son, sypayylyq saqtap, qúpiya kýiinde qalghanyng ghana dúrys shyghar...

Songhy sózining «biraq oghan...» dep ayaqtaluynan, «jetkenindi kórermin, bәlem túra túr» degen maghyna tauyp, jauabyn berip qaytsam da jaurap qayttym. Jana otauda Ómirbek pen Qiyalzat bir bólek, Mehir men Mәriya bir bólek kýbirlesip otyr eken. Baqay dara túqyryp, oilanyp qalypty. Romantikalyq ólenderin oilap otyr ma, bizding ómirimizdi oilap otyrma, onymen júmysym bolghan joq. Kezbemen ne sóileskenimdi aita salyp, jauratqan qaterimdi bayandaghanymda Mәriya qyzaryp, tyrnaghyn shúqylay berdi.

- Mәriyash, qysylmay-aq qoy, - dep ezu tarttym, - aghattyq senen emes ózimnen ótti, jayymdy tolyq týsindirmegendigimnen boldy!

- Tipti de senen emes, ózimnen payda bolghan sarsan, - dep Qiyalzat jymidy maghan qarap, - úyalmay-aq tolghata bersin!

- Qoyshy! - dep týiile qaldy Mәriya oghan, jylaugha ynghaylanghanynda Mehir ony qúshaqtay alyp kýlip jiberdi.

- Bighabilgha osy kezbeni tauyp qosqan men balatynmyn, aittym ghoy jana, men de bilmeydi ekenmin onyng syryn... endi ony ózimiz shekteymiz! Ol namyssyz bireuinen qalyp bir, ekeuinen qalyp eki kele bermek pe?! Újdansyzdyghyn betine basyp otyryp toqtatamyz!

- Qastyghyn bir jýrgizip, kýndesin joyyp almay toqtamas, - dep jymidy Ómirbek, - ony toqtatu ýshin Bighabilding ózi oghan toqtaghan bolyp, sendirip jýre túruy kerek. Anauyn әkelip alghan song bitpey me sharua?

- Qylmys ýstine qylmys qosa ber deshi! - dep jymidym men, - ótirik sýiip sendire almaydy ekenmin!

Mehir men Mәriya betterin basyp qystygha syqylyqtady da, Qiyalzat tipti qarqyldady:

- Ony sendiremin dep jýrip Bighabil endi sarsang ghana emes, pәleghabyl tudyrar?

Du kýldik. Baqay otyrghan oryndyghyna artyn egey týsti. Romantika turaly emes, men turaly oilanyp otyrghanyn týsindim.

- Ei, ei, qaljyndy qoya túryndarshy. Op-onay mәselege bas qatyratyn ne bar, Áliya taugha әshkerelep hat jazyp, ol baryp bolghansha «Núriyashty» әkelip alsaq bolmady ma? Tórtinshi ay tudy ghoy, jaz degen osy emes pe?

- Jaz jaqyndaghanymen bostandyq jaqyndamay saryltyp túrmay ma? - dep kýrsindim men, - bostandyq tumay túryp Omarbekting jaghasyna qol sozsam, Dosan qyrqyp tastaydy ghoy? Dosan kesir әkim bolmasa ótken kýzde-aq kelip bolatyn edi.

- Bir әkelip alsaq, qaytaryp әketuden mynbek-millionbektering namystanar! Aydap әketetin malyn, shauyp alatyn qaznang joq, saghan ne qylmaq?

Mynbek-jýzbekterining ótken kýzde maghan óshesken sebebin, Dosannyng solar ýshin maghan azu basyp syltau taba almay jýrgenin qysqasha týsindirdim de, keletin qaterdi aiqynday tújyrdym:

- Andyp otyrghanyn kóz aldynan ala qashsaq, mynbek pen jýzbek qua jetip bassalady da, «jaghday ýshin», «yntymaq ýshin» dep Dosan meni qamata salady. Dosandar bas qúray qoyyp, shyndap qalshyldasa, «jaghday» men «yntymaq» zannyng jany bolyp kórinedi de, jana úigharymdardy qymyrlatpay qoyady. «Núriyashty» qaytaryp әketip, bireuine zorlap qosady. Ol masqaralyqqa «Núriyash» shyday ma? Men ózime keletin azaptan emes, Núriyashqa tónetin qaterden ghana qorqamyn.

- Olay bolsa, ras qaterli eken, - dep kýrsindi Mehir, - asyqpandarshy, bir kazzaptan qorqyp mert etpeyik! Ózim tauyp bergen pәlening sonyna ózim týseyin. Mәriyash ekeumizding kózimizdi baylay almas.

Maqpal taghdyrynan qauiptengen sayyn ishki ólke jaqqa jaltaqtaymyn, úly tónkeris habaryna ýnile beremin. Osy jyldyng birinshi aiyndaghy Huayhy shayqasynda gomindannyng negizgi kýshi joyylghany estilip edi, halyq azattyq armiyasy endi kelip qalar-aq dep elendeymin. Bos uaqytymnyng kóbin odaq kensesindegi radio qabyldaghyshtyng aldynda ótkizetin boldym. Ýmitshil kózim «tónkeris tanynyn»* әr sanyn, tipti «halyq dauysy», «altay gazeti», «dórbiljin habarlaryna» deyin tintip ótetin boldy.

Bólmege Mahmút Kerim jýgirip kirdi bir kýni, «sýiinshi», «sýiinshi» lep danghyrlay jetti, - Jijing azat boldy, Bijiyn! ... Tyanjin alynghan song Bijing ózdiginen berilipti... sýiinshi!

- Al, al, qalaghanyndy al! - dep sekirip túrdym ornymnan, - Bijiyndegi an gomindang ózdiginen tize býkkende, Ýrimjige últtyq armiya baylap otyrghan qasqyr gomindang qaytpek?... Erten-aq tonqandady dey ber!...

Sol «ertenim», «Núriyashymnyn» erteni bola qoymay, taghy saryltty: may aiy jaqyndap, kýn ysy bastady. Halyq azattyq armiyasy zenbirekterining ýni sonau qiyr ontýstiktegi Chanjyang boyynan estildi endi.

- Yapyr-ay, tym bolmaghanda bir diviziyasy beri jyljysashy, Ýrimji tonqandamasa, ber jaghynan biz-aq tonqaytar edik qoy! - dep jelpindim.

Osylay pysynap otyrghanymda Mehir alqyna kirdi kensege, ishi shermie bastaghan ekiqabat edi, mandayy men әdemi múrny tership alypty. Ym qaghyp erte jóneldi kóshege:

- Oy Bigha, habarsyz ba edin, auruhanagha «Núriyash» keldi!

- Ne deysin, auyryp kelip pe?

- Jengesi auyryp, eki aghasymen birge ózi әkelipti. Mәriyash arba ýstinen tanyp amandasty da, auru jengesin týsiristi. Men de amandasyp, qasynda túr edim, bizdi qaqpadan kórip Áliya da jetip keldi. «Búl kim», «búl kim» dep súray berdi, kózi tikireye týsti!...

- Kim dedinder oghan?

- «Mәriyanyng qyrdaghy bir әpekesi, auyryp kelipti» dey saly jerge sózim barday qolynan tartyp syrtqa shyghardym. «Qasyndaghy qyz kim» dep artyna jaltaqtap qaray bergen son, oiyn saghan búrghym keldi, keshir, basqa laj taba almay qaldym.

- Ne dedin?

- «Býgin týste Bighabil senimen sóilespek edi, jaqsy kezdestin» dey jetektedim. «Qayda» dep maghan jalt qarady. «Bizding ýide» dedim. «Anau qyz kimning qyzy eken» dep taghy súrady. «Bilmeymin.. onyng nesin súray berdin» desem, «súlu eken» dep kýrsindi. «Senen de súlu ma» degenimde oilanyp túra qaldy da, ýy jaghyna búrylyp jýre berdi... «shaqyrghan uaqytynda bararmyn» dep ketti.

- Áy sol kezegendi beker shaqyrdyn-au! -dep týiildim, - menen taghy ýmittenip, onan sayyn qyzghanbay ma... «Núriyashqa» tipti óshige izdenetin bolady ghoy?

- Kónilin ala túrsanshy mynalar qaytqansha.

- Alday almaspyn, biraq, sóilessem sóileseyin.

Mehir ýiine ketti de, men auruhana jaqqa jóneldim. Áliya qayta oralyp kelip Mәriyany tauypty. Sonyng qaqpasynyng aldynda sóilesip túrghanyn kórip, shegine qoydym mýiiske. Ol qaytyp beri bettegende aldynan shygha keldim. Bir qúiqyljyp qalyp, miyghynan kýlimsirey qarady maghan.

- Meni shaqyrdyng ba?...

- IYә, mehirge tanerteng aityp edim, jolyqty ma?

- Jolyqty, dәl týste izdegening ghajap eken? -dep Áliya «búl shaqyrudan» da sekem alghanyn bildirdi. Men ol seziginen beyhabarsy qayyrdym jauabyn:

- Saghan ghajap emes, әsirese maghan «ghajap» sóz bar. «Dәl býgin» qolyng tiymese keyin bir «dәl» uaqyt tauyp sóilesermin!

- Qazir baramyn, -dep Áliya jýre berdi.

Mәriya onyng qalay jýrerin baghyp, artynan qarap túr eken. «Núriyashtyn» kelgenin maghan qarsy jýrip kelip bayandap, olardyng kim ekenin biluge Áliyanyng tónip jýgenin aitty:

- ... Qaytyp kelip, menen taghy súrady. «Auyrghan әiel shesheme jaqyn tuysymyz keledi. Qasyndaghy qyz qayyn sinilsi. Aldynghy kýni ghana úzatylatyn toyyna bizding ýidi shaqyrtyp edi. Jengesi auyryp qalypty» dedim, bola ma?. Áliya qasyndaghy eki aghasynyng atyn da súraghan song men basqa bireulerding atyn aita saldym. Endi baryp olardyng atyn bilse shataq bolar ma eken? Jýzbek aghasyn «erteng qaytady» dedi «Núriyashyn».

- Tanysyp ala qoydyndar ma?

- Ózi tolyq biledi eken, sening amandyghyndy sybyrlap qana súrady. «Qazirshe kelmey túra túrsyn, jengemning nauqasy qiyndau, birneshe kýn osynda bolatyn siyaqtymyn» dedi, sabyr ete túr!

- Maqúl, -dey sala auruhanadaghy tanys dәrigerime hat jazyp, kýtimine jaqsy qarauyn ótindim.

- Mәriyash, qazir bizding ýige baryp Bighaysha ekeuing olargha shәi, tamaq aparyndarshy! Auylynda bolghan seni aghalary búl kim dep tergemeydi. Bighayshany «aqtoqtynyn» sinilsi dey sal. Men әlgi kezbeni ainaldyrayyn! -dep Ómirbekting ýiine kettim.

Áliya Ómirbek pen Mehirding arasynda shәy iship otyr eken. Ápsәtte opa, dalabyn eseley jaghynyp, sәndenip ýlgiripti.

- Mynalardyng býgingi qúrmetteuine de ghajaptanyp otyrmyn, -dep taghy kýlimsirep edi, Ómirbek «alday túru» maqsatyndaghy qaljynyn aityp jymidy:

- IYә, inspektordyng qalyndyghy bolghan song qoryqpay qayteyik?

- Bir qystyng ishinde ýsh dәurendi basynnan keshirgen song syilap otyrghany shyghar? -dep salghan maghan anyra qarasty jas júbaylar. Sózimning sonyn onan da ótkize masqaralay jalghastyrdym, - osy jazda taghy da ýsh dәuren keshseng aspangha kóterer әueli!

- Aralarynda «týsinispestik» kóp siyaqty, -dedi Ómirbek, qyzara qalghan Áliyagha bir qarap qoyyp, sózin Mehirge búrdy, - biz shәidi qarsy ýige isheyik, onasha sóilesip úghynyssyn!

- Meni týsinbey jýrgen eshtenem joq, senderding aldarynda sóilesuge shaqyrtqanmyn, otyryndar, -dedim men, - múnyng byltyr jazdan bergi qylyghyn talay el biledi. Bir jigit tipti әkesine atsyz, adressiz domalaq hat jazyp, týgel әshkerelemek kórinedi. «Ógey әjesi erkine qoya bergen masqara qyzdy óz әke-sheshesine mәlimdep tighyzbasaq obal bolady» dep kijinip jýr...

- Ony shektey túr, Bigha, qaytseng de shekte, Áliyagha qatty tiyedi ghoy! -dep kýrsingen boldy Ómirbek. Ózining aldap tizgindeu amalynan kóri mening osylay qorqytuymnyng sauapty bolatynyn týsinip, arashagha týskendey «bezektedi», - әkesi namysshyl, zeyil kisi edi, jaryq kórsetpey qamaydy ghoy? Adamgha kórsetpey, bir donyzgha zorlap qosyp bolghan song bir-aq shygharar, obal bolar, toqtata túr ony, Bigha!

Áliya jylap jiberip betin basa búqty ýstelge.

- Joq, toqtatary qalghan joq! -dep men ekilendim, -múnyng anau bir kýni meni shaqyrtyp alyp aitqan sózining qorqytu ekenin týsinbeppin. Sony býgin ózinen súrayyn dep shaqyrtsam, «ghajaptanamyn» deydi. Sondaghy ghajaptanatyny nemene ekenin taghy da týsinbey kelsem, senderding qúrmetteulerine de ghajaptanyp otyr. Ol sózine qaytarghan sening janaghy jauabynnan ghana әlde bir kýmәnmen shatylyp, qorqytpaq ekenin bayqadym. Endi bylay bolsyn...

- Tosa túr, Bigha, ekeuindi tanystyrghan biz edik. Jaqsy tabysqan siyaqty edinder. Sening Altay soghysynda qaterde jýrip hat jaza almaghanyng ras, sol sebeppen ghana Áliya basqa jigit izdegeni ras, eki jigitti kezektestirip, týn kezgeni de ras. Sony ózi istedi, «ózi istegen ókinbeydi». Jarasa almaytyn bolsandar aqyry airylysqan song bir birine obaldy is istemey, adamsha airylysyndar... Tabystyrghan Mehir ekeumizding ekeuine qoyatyn talabymyz osy! Múnday qasýnemdik qaysynynnan shyqsa biz sonynmen qastasamyz!

- Bylay bolsyn, -dedim men ornymnan týregelip, - mynanyng meni nemen qorqytpaq bolyp jýrgenin biluge qúshtarmyn. Qúday ýshin osynyng istemek isine jol berinder! Sony bileyin de, osy talaptaryna sonan song jauap bereyin.

Osyny aityp shygha berdim. Mehir men Ómirbek «bitti» degendey kónildi ishara bildirdi, Áliya búqqan betimen qaldy.

Týsten keyingi qyzmetten bosaghan song auruhanany eki ret ainalyp, ymyrt jabyla qayttym ýige. «Núriyashymdy» bir kóre almaghan qapadan terlep kirip edim, sheshem kýlimsirey qarady da, qaryndasym tór ýige menimen birge kirip, esikti myqtap japty:

- Kórdim bәlem, kórip qoydym, - dep kýldi, - jaqsy eken.. Meni týrimnen shyramytty bilem, qaray berdi!... qalaniki siyaqty ghoy ózi, jana ýlgide kiyinipti. Osyndaghy mektepte bolyp pa edi, bir kórgendeymin.

- IYә, aldynghy jyldarda osynda oqypty. Jengesining nauqasy qanday eken?

- Biz shәy aparghanda kózin júmyp ýnsiz jatyr edi, kýieui men «Núriyash» oyatqan song basyn kóterip, shәy ishti, ol da maghan qray týsip ishti. «Núriyashqa» jymiya qarap qoyyp, «ish, ish, shóldeding ghoy, jaqsy shәy eken, aghana da qúi» deydi.

- Neshinshi ýige jatypty?

- Shәy qaynaghansha Mәriya baryp dәrigerge hatyndy berip qaytqan. Onasha kereuetti týp bólmege aparyp jatqyzypty... «Núriyash» bizdi shygharyp sala shyqqanda, ýlken aghasy erteng qaytpaytyn bolyp, arbasymen Dosan әkimning ýiine ketkenin aitty: «arbany shyqyrlata berip qaytemiz, auru beti beri qarasa bir-eki kýnde qaytaryp әketermiz» depti...

Sol týndi taghy da úiqysyz ótkizdim. «Núriyashymdy» tymaqty bireu atqa óngerip әketip bara jatqanday elestey berdi kózime. Ertenine qyzmetke de zauqym bolmady. Kirip-shyghyp jýrip, mekemesinen Mәriyany izdey jóneldim. «Qyzsyng ghoy, orayyn tauyp, qyzdy qonaqqa shaqyrsanshy» dep jalyndym oghan. «Ózim de sony oilap jýrmin. Eki aghasy kezekpen qalyp, terezening aldynda baqyrayyp, andyp qana otyrady eken» dep qynjyldy ol. «Maqpaldy dep atap, kishi aghasy men jengesinen súra» dey sala ózim jóneldim. Auruhanagha dәrigerding aq halatyn jamylyp alyp aurulardy aralay berippin. Men syltau ýshin «kónilin súrap» túraq eterlik týs tanys ta tabylmady. Týpki ýiding esigine jetip barghanymdy «Núriyashymnyn» jarqyn kózi jalt ete týskende bildim. Bir kózin qysa jymidy da, esikti jauyp ala qoydy, kirme degeni. Dәrigerge kirip, auru halin súrap edim. Jýrek auru ekenin aitty ol. Vrash tekserip, birer ay jatyp emdeletin auru dep týsindirgen eken, «aghayyndy qos aqymaq» qosarlana zarlapty: «ýiimiz iyen qaldy, dәri berip tez qaytarsanyzdar eken» dep ótinipti. «Osynda shartty uaqytymen tolyq emdetpesender ýilering bir jolata iyen qalady» degende tipti tyqyrshy ótinipti. «Auruhanadan tez shygharyp әketu ýshin para beruge de dayyn» dep dәriger kýldi. Qamqor jengemning taghdyry ýshin tipti taryghyp qayttym.

Týsten keyin Mәriya baryp Maqpaldy qonaqqa shaqyrghan eken. Tamaqtandyryp qana kýn batpay ózi әkelip salatynyn aitsa da, aghasy kónbey qoyypty. Amalsyz sendele berdim, aspan sarghayyp ketkendey, enkeyip bara jatqan kýn de «ensesi týsip», saryla qaraydy. Kóshe duyldap dumandatyp jatsa da, maghan jym-jyrt tymyryq siyaqty. Ystyq tandyrda jýrgendey pysynap kelip, odaq úiymynyng radio qabyldaghyshy qoyylghan bólmesine kirippin. Erbol kýlimsirey qarady:

- Sen neghyp túnjyrap jýrsing ey Shi-an azat boldy, - dep qalghanda kózim jarq ete týsti.

- Onda mening qabaghym da azat bolghany, endi yrshyghan eken ghoy beri! -dep ózim de yrshyp baryp qolyn qystym.

- Qabaghyng búryn-aq azat bolyp edi ghoy?

- Ishki jaghynan syzdauyq shyghyp jýrmey me?

IYen bólmede ekeumiz qarqylday kýldik...

Ilbip qaytqan jaghyma endi úsha jóneluge oqtaldym, «Núriyashymdy» da quantuym kerek qoy: «kompartiya Shi-andy azat etti, endi Lanjugha, ile-shala Ýrimjige... quan sәulem, erkindik aldym dey ber» dep qana jazdym. Erboldyng súry kastumyn ózimning kógime aiyrbastap, qalpaghymdy basa kiydim de, auruhananyng qaqpasynan kirip, bir búryshtaghy dәrethanagha qaray ayandadym. Sýiikti tereze qaqpagha qiystau qarsy edi, olay búrylghan adam sol terezege aiqyn kórinetin. Esiktegi bireudi shaqyrghan adamsha túra qalyp, qol búlghap óttim.

Dәrethanadan qaytyp shyqqanymda «Núriyash» asyqpay jyljyp, aldymnan qiystay jetti. Núr oinaghan kózinen qos tamshysyn yrshyta qarady: «keshki saghat toghyzda qaqpa aldynda kezdeseyikshi» dep óte bergenimde, jazghanymdy ústata jóneldim...

Kesh zaryqtyryp әreng batty. Belgilegen uaqytynan eki minut búryn baryp qaqpa bosaghasyna túra qaldym. Áreng jetken uaqyt kóz ilestirmedi: «Núriyash» shygha moynyma asylyp «óshin» auzymnan alyp-alyp jiberdi de qúshaghymnan sytyla yrshydy tabaldyryqqa. Óz ernimdi sora qarap túryp qalghan maghan qolyn sermey ketuinen týsinip, keri yrshydym. Ghashyghym ópken ernimdi endi ekinshi terekting daldasyna ótip emip túrghanymda qaqpadan kishi aghasy shyqty. Kóshening eki jaghyna kezek ýnilip biraz túrdy da, eshqanday «janasushy» kórmegen song qayta kirip ketti.

Qatty andugha týskenimizdi bilip qayttym. Álimbay qudan ba, Áliya súmnan ba, әiteuir bir súrqiyalyq myqtap qoyghanday sezildi. Kýrsinip jiberip jan qaltama salghan qolyma jibek oramal iline ketti. Arasynda bir japyraq qaghaz jýr, ýige kelip ashsam bylay dep jazylghan hat eken: «osy eki kýn ishinde qaqpa aldynan on alty ret ótkenindi kórdim. Mening jýregim de ózinmen birge sendeldi. Mәngige toqtap qalghansha senimen birge jýrgeni jýrgen!... Erteng tanerteng erte qaytyp ketetin boldyq. Qamyqpa, janym!... Ájemning qatal tapsyruynan bolsa kerek, múnda kelgeli andu qatty kýsheydi. Áyteuir ýide ózime búrynghy qalyptarynda qaraydy. Búlardyng amaly - meni osylay qamap zeriktirip, aitqanyna kóndiru ghoy. Endi kórinbey túra túr, ózing kýtken kýn jetkenshe shydaymyn, jii habarlasyp túrayyq!»

Osydan on shaqty kýn ótkende mektebining jyldyq emtihan nәtiyjesin mәlimdeuge kelgen Dýisennen joldaghan bir haty taghy jetti. Búl hatta jengesining jazylmaghanyn aityp, «keter shaghymyzda kómektese almay qalar ma eken» degen qaupin bildiripti, «Núriyash» ataluy turaly auylynda kýdik-sybystyng bar-joqtyghyn biludi súrap hat jazdym.

Búl hattyng jauaby keshigip, el jaylaugha shyqqan song taghy da mýdir arqyly jetti: «jeneshem sau bolsa anyghyn bilip-aq túrar edi. Ózime onday sóz estilmedi. Jeneshemdi kýtu ýshin otauda kóbirek týnep jýrgendigimnen ghana qazirshe onday qauip joq ekenin bayqaymyn» dep, saghynysh hatynyng sonynda ghana eskertipti. Dýisen auylgha Álimbaydyng jyltyndap jii kelip túratyn boluynan kýdiktenetindigin aitty:

- Yuli aiy ortalap qaldy ghoy, -dedim mýdirge - halyq azattyq armiyasynyng Shi-andy alghannan keyin beri jyljymay jatuynan qysylyp túrmyn, - últtyq armiyanyng Ýrimjige ótuine әli de rúqsat etilmey, Manas boyynda ayaldap jatuy esime týsip, ernimdi jymqyra sóiledim, - qútqarushy әne keledi, mine keledi dep Maqpaldy qamata beruden qinalatyn boldym. Onyng kelui keshige berse, osy kýtuimiz qaterli ghoy. Ákimdikten Dosan auysar emes, tәuekel etip bir jaqqa әkete túruym jón shyghar. Osyny ózimen baryp aqyldassam qalay?

- Barghanyndy Álimbay qu taghy bilse shataq shyqpay ma?

- Búl joly býtindey basqa adam bolyp baramyn ghoy?

- Olay bolsa neghúrlym tezirek aqyldasqandaryng jaqsy.

«Aldaghy senbi keshinde túiyq jartastaghy ornymyzdan tabysyp, aqyldasayyq! Tym asyqpay qauipsiz bolyp shyq, tang atqangha deyin kýte alamyn» dep jazyp jónelttim....

Baqay ekeumiz eki jaqsy at tauyp, kiyetin kiyim men búiymdarymyzdy bókterdik te, senbi kýni tanerteng jóneldik. Qaladan alystap baryp qalyng shiyge kirgen son, shapandy, tymaqty, múrtty qazaq bolyp shyghuymyz uaqyt útpady. Atty qazaqtyng daghdyly jýrisimen túiyq jartasqa el jata jetippiz. Attardy qarsy bettegi ýngirge qantaryp Baqay qaldy da, men óz ýngirime kettim. Shapandy sonda sheship, jartastyng ýstine shygha baspaladym. «Núriyashym» jarty saghat qana telmirtti, jengesining otauynan jelbirey úshty beri qaray. Bókterlep jaqyn kelgende qiyadan domalay týsip, qaghyp әketippin..

Aqylgha tez keldik. Áketuge asyghys kelsem de Núriyashtyng pikirin qabyldadym: ózine beytanys Shәueshektegi Quattyng ýiinde - «jat ýide» mensiz «jalghyz» túrudy qiynsynghan «Núriyash» qazirshe qysylys joqtyghyn aityp, auqymdy kýzge deyin kýtudi jón kórdi. Qalagha jaqynyraq jazyqtaghy kýzeuden attanu qanday jaghdayda da orayly bolatynyn aityp kelistik....

Tang qylandaghanda «Núriyashty»  jartastan ary ótkizip salyp qayttym.

Baqay attardy say tabanyna týsirip, tyqyrshyp túr eken, zyta jóneldik...

El jaylaudan týsip jatqan shaqta Lanjudyng azat bolghan habary jer janghyryqtyrdy. Mening de túla boyym janghyryqqanday, barlyq qayghy-qasiretten silkinip-qaghynyp arylghanday sezindim. Jasau-jabdyq dayyndaugha Bighazy zyr jýgirdi, egin jii júmysyn kýshi tasqyndaghan Biygeldige tastay sala, kishi jengemdi erte jýgirdi. «Kerey kóshesindegi» kóshpendi bir baydyng tórt-bes ýili qorajayyn «Kerey baghasymen» arzangha maylap alyp, kóship kirip te ýlgirdik. Ýshinshi kelin týsiru qamyndaghy sheshem bayqús úiqy kórer emes.

Ýrimjidegi gomindannyng da úiqy kórmey zyr jýgirgeni, aldy-artyna birdey jýgirgeni estildi: Shihanzydaghy últtyq armiyagha elshi jiberip, shabuylgha ótpeuin, oq shygharyspay kelisetinin aitty da, qolbasshysy Tau Sue Beyjinge telegramma joldaghyshtap, soghyssyz tize býgetinin habarlady. Bir dviziyasy ekinshi bir dviziyasymen kelis sóz jýrgizisip, qayshalys jýgiris, kýbir-sybyr sóz, taytalas aitys bola qalypty.

Radio qabyldaghyshtan ózime tórt kóz talap etkendey tigile qarap, tórt qúlaq talap etkendey qos qúlaghymdy qayshylay tyndap otyrghanymda qayyrymdy mýdirim jetti. Jýrisi suyt, týsi suyq kórindi. Qolynan tarta jóneldim ýige qaray. Enkeyip qalghan ystyq kýn de elendegendey sezildi. Ýlken kósheden shygha bere býkteuli hat úsyndy.

«Bighan, neghúrlym tez jete kór, qater ýiden tóndi. Óz atym dayyn, qos terekting syrt jaghynda bir shaqyrymday jerdegi qalyng shiyde túrady. Ózindi qútqaratynday bir atpen ghana kel. Jaydy myna kisiden úgharsyn... «Núriyashyn» dep qana jazypty, oqyp bolysymmen mýdir sóiledi:

Keshe keshke jaqyn әjesi Maqpalgha úzatylatynyn aityp, elge dabyra qylmay, jylamay-syqtamay, razylyq shyraymen attanuyn tapsyrypty. Ólse de barmaytyndyghyn aitqan qyzyn shapalaqtap jiberip: «senetin ýkimetinning ózi rúqsat etti, endi barsang da barasyn, barmasang da barasyn! ... aqyr baratyn bolghan song ómirlik ornyna jek kórinishti bolmay bar; razy kórinip barudy oilan» dep zekirip shyghypty.

- Oy Bigha, habarsyz ba edin, auruhanagha «Núriyash» keldi!

- Ne deysin, auyryp kelip pe?

- Jengesi auyryp, eki aghasymen birge ózi Osy habardy da, myna qysqasha hatty da bizding ýidegi jengeng jetkizdi maghan. Tanerteng eshqaysysyna kórinbey attanyp, jetkenim osy, - dep kýrsindi Dýisen, - keterimde bir aqyl aityp kettim Maqpalgha: «oylanayyn, jeneshemning jýrek auruy qiyn ghoy, zorlanyp kelu óz basynda bar, mening zarymnan ólip ketpesin, biraz tәuirlengenshe kóz jasymdy kórsetpender» dep aldarqata túrsyn dedim.

- Ýkimetting qaysysy rúqsat etipti búl zorlyqqa?

- Dosan ghoy bayaghy, mynbekting byltyrdan beri otyn-suyna deyin tasymaldap, janasalap jýrgeni bar emes pe? «Jym-jyrt qana úzatyndar, mekemeden sóz shyqsa, men birdeme dep basa salarmyn» degen siyaqty. Al, tez qamdan Bighash. «Qayda bardy» degizbeu ýshin men qazir qaytyp keteyin!

Erteng keshki saghat onda jetetindigimdi aityp hat jazyp berip, Dýisendi jónelttim de, qyryq besinshi jyly Bighayshany qaraqshylardan qútqarghan ataqty jiyrendi súratyp Bighazyny Maralsugha jiberdim. Ómirbekting ýiine jýgirdim sonan son, onyng tuystarynda bir jýirik bar edi...

Kisi attary ertenine týs auyp, kýn eniske tartqanda, mandaydan jan terim búrshaqtap, tyqyrshyp otyrghanymda әreng jetti. Jylqygha qosyp qoya bergen atyn tauyp әkelgenshe osy bolypty. Baqay ekeumiz qaladan shyqqansha kýn sekirip attaghanday, ekintige jaqyndap qaldy. Sonau tau tóskeyinen qyz alyp, Shәueshekke әketpekpiz ghoy, toq attardyng búrlyghyp qalmauy ýshin babymen jýruge tipti kesh qalatyn siyaqtymyz. Qaytsek te birer saghattan artyq keshikpey jetuimiz shart ekenin aitystyq. Sar jelis, jele shoqyraqpen jortyp otyryp jol ortagha jetkenimizde kýn úyasyna sýngip ketti. Biraz jýgirtip te aldyq. Qaryndy, toq attar ór jolda naraulay bastady. «at jýgirmeydi, bap jýgiredi» ghoy, lajysyz býlkek jeliske týstik....

- Aldynghy mingen kónpis attarymyzdyng ózi jaqsy eken, әttegene! - dedi Baqay. Eki saghat keshigippiz. Qaltyrasam da búl suyq «әttegeneni» aitugha batylym jetpedi. Attardy quzay týstim. Eki kózim qos terek jaqqa tesile berdi. Tóte tartyp, ay sәulesi týsken dóngelek shiyge kirdim. Jýregim zyr ete týsti, denem bir ysyp, bir suydy «Núriyashtyn» aty kórinbedi. Attan sekirip týsip jýgirdim jan-jaqqa, bir jerde týiinshek jatyr eken. Ayaqpen tarpylyp oirandalghan boz topyraqty, taptalghan jusandy sipalay týsip, otyra ketippin. Alys-júlys,  tartys bolghan eken... yrshyp túryp, shy arasyn taghy kezdim. Bórtpe saly, oghan tayau jerde bir qamshy jatyr, «Núriyashymdiki», kókiregime basyp, yshqyna óksidim.

- Shyda, shyda! - dedi Baqay, - ne kórmep edin, sonyn kýt! Onaylyqpen berile qoymas, ózi-aq shyghar bir jerden! Jә, endi búl jerde túrmayyq, andushy bar shyghar!

Syrttan qiyrlay órlep baryp mýdirding ýiine jaqyndadyq. Atty Baqaygha ústata salyp úmtylyp edim, it ýrgende ózi shygha kelip, qarsy jýgirip jetti:

- Áketti... jeti-segiz atty kelip sol jerden... auzyn baylap óngerip әketti!

- Qashan? -dedi Baqay artymnan kelip, - qansha uaqyt boldy?

- Eki jarym saghattan asyp barady, kýni búryn andyp jýr eken, Maqpal baryp atynyng manayyna daldalanysymen eki jaqtan andaghaylap shauyp jetipti!

- Bizding keshikkenimizden bolmaghan eken-au! -dep Baqay tistendi de, Dýisen kýrsine sóiledi:

- Álimbay qudyng ainalsoqtap jýrgeni, osylay zorlap alyp qashugha dayyndyq eken! Áttegene-ay, búrynyraq sol jaylaudan әketkening ondy eken-au!

- Qalay, qay jaqqa әketti? - degen ýnim dirildep әreng shyqty. Raqymsyz qatal qoldar alqymymdy syghymdap, myjyp bara jatqanday.

- Myna taugha bet aldy. Biraq, iz tastaydy ghoy, olar qazirshe óz auylyna aparmaydy, zannan qorqyp, basqa jaqqa әketip jasyrady. Eki-ýsh ret qatty shyrqyrap, aiqaylady Maqpal. Ýileri estimegensip, shyqpay qoydy... «joghaldy, kim әketkenin bilmey qaldyq» dey salmaqshy ghoy... sol dauysyn estip, tóbege jýgirip shyqsam әketip bolypty. Bir qoyshysy qarap túr eken auylynan kýzetshi de shyghyp attandady. Amal ne, sanymyzdy úryp otyryp qaldyq ta, jana qayttyq! - dep kýrsindi mengerushi...

Ertenine tanerteng audandyq auruhanagha jettim. Qúrmetti jengem jatqan kereuette bir tәulik jatqanymdy bilemin, biraq, ýiimdegi quanysh qúshpaq ýshin dayyndalghan kereuette qasiret qaynatyp qansha kýn jatqanymdy bilmeymin, sanamappyn.

«Esil Núriyashym endigi ólgen de shyghar» deytin qaterli kýiinishti qaytalap oilamaugha kýshey talpyndym bir shaqta: «joq, ólgen joq, ólmeydi de, jauyna berilmeydi de. Úly talaptyng iyesi ózdiginen ólmek emes!...»

- Mineki, bylay talaptanu kerek, - dep basymdy kóterip aldym, - Bighaysha әkel, bar kitapty әkel, ýy aldyma, keregimdi ózim tabam! - degenimde Bighaysha jýgirip kitap jәshigin ashty da, top-tobymen kótere әkelip ýie berdi aldyma. Sheshem kýlimsirey kelip, mandayymnan sýidi:

- Bәse, osylay bolatynsyn, bizden tughansyng ghoy kýnim!...

Aldymen fizikany suyryp alyp, kókiregime bastym da, bas jaghyma qoydym. Qolyma onan song anatomiya ilinipti. Qúshyrlana bir iyiskep, ony da jastyqqa qoydym.

- «Diyalektikalyq materializm» qayda? - dep izdep tauyp, sýiip-sýiip alyp edim, jymiya qarap túrghan kishi jengem synghyrlap kýle jýgirip, janymdaghy oryndyqqa shәy әkelip qoydy...

Qazirgi halymdy egesti tirshilik talabymen úmytu ýshin osylay qarmanyp jatqan bir keshimde Dýisen mýdir jetti... Qayyn sinilsining jau qolyna týskenin shyrqyraghan dauysynan estigende ýzilgen auru jengesining ayanyshty qazasynan basqa habarlary biraz ýmit jyltyrata jetkendey boldy: bala kýieuding naghashysy Sauyr jaqta eken, Maqpaldy soghan aparypty degen sóz shyqqanyn aityp keldi. «Oqushymnyng minezin tolyq bilemin ghoy, Bighash, asa shydamdy, órshil de, betinen qaytpaytyn qaysar bolatyn. Ol senen toryqpaydy da, bólesin «bópe» dep te tanymay toryqtyryp qaytady әli» dep kýldirip, ózi de izdestiretinin aityp qaytty.

Sonau Sibir týkpirinde

Jasyma dos, sabyr qyl!

Órshil talap ólmes mýlde

Auyr enbek ketpes qúr!»*

Dep ólendetip alyp ashatyn boldym kitap betin. Auruhana auru dep eki aigha demalys bergen bolatyn.

Sentyabri enserilip qalghan bir kýni týste Ómirbek pen Mehir kirdi:

- Sýiinshi! Ýrimji berildi, balgha-oraqty qyzyl tu tigildi, sýiinshi!... - dey kirdi.

Sodan ýsh-tórt kýn ótkende Baqay, Mahmút Kerim, Mәulen, Qiyalzat, Mәriya qosylyp jeteu bolyp jetti:

- Sýiinshi-sýiinshi, Ýrimjining shyghysynan halyq azattyq armiya, batystan últtyq armiya kirip, ontýstik qaqpa syrtynda qúshaqtasty!

- Sýiinshi! Beyjinde ashylatyn memlekettik sayasy mәslihat kenesine bizding tónkeristik basshylarymyz da shaqyrylypty, sýiinshi!

- Ahymetjan Qasymi, Ysqaqbek, Dәlelqan Sýgirbaev, Ábdәkәrim Appasov - ynghay óz qalaulylarymyz shaqyrylypty.

- Aeroplanmen ketipti, endigi jetip te qalghan shyghar!

- Jetkendi qoyyp Mauzydúnmen birge jenis tostyn kóterip te otyrghan shyghar!...

Qúshaqtasa, dauryghysa otyryp biz de tos kóteristik. Tosttar halyq shattyghynan jiger tapqan meni de kótere jóneldi. Ómirbekting otauynda otyz, Qiyalzattyng ýiinde qyryq, Mahmúttyng ýiinde alpys... bolyp qúshaqtasyp kótere berdik. Kýlise jamyrasa berdi dostar.

Júnhua halyq respublikasynyng tóraghasy bolyp partiya basshysy - Mauzydúng saylanghanyn estigende býkil Dórbiljin tost kóterip, biylep ketkendey kórindi. Birinshi oktyabri tau janghyryqtyrghan úran, jer tebirentken shattyq, aspandy gýldendirgen saliot rakatalarymen ótti.

Ýstemdikting jenimpaz taptarda ghana bolatyn ýzdiksiz qyzmeti bastaldy. Jeke basymnyng qasiret týneginen serpilip, jana shabyt, tyng qayratpen istep jatqan shaghym edi. «Ahymetjandar aeroplan apatyna úshyrapty» degen suyq habar sumandap shygha keldi bir kýni. Týiilgen qabaq, túnjyr ajar aldymen audan basshylarymyzdan bastaldy da, bólim-bólimge týnere kirip, kýz túmanynsha týksie basty kósheni. Jýreginen qapqanday, bәri de yshqyna tyndap, óksip-óksip qalysty da, sony enireuge, bara-bara ýn qosyp bozdaugha-joqtaugha ainaldy, zar kóterdi kóshe. Osy zar ilezde audan aspanyn tútas qaptap aldy, ertenine eshkim shaqyrmay-aq klub maydanyna halyq týgel jiyla qaldy. «Ne bopty», «qaydan kelgen jaza búl», «apat neden bolypty» desip shulasady.

Jiylghan halyqtyng ýkimet auzynan birdene estimey taramaytyndyghyn týsingen әkimder dereu sahna jasatty da, tórt ardagerding qara lenta baylanghan tórt suretin tórge ile qoydy. Myndaghan adamnyng ish qúsa kýnirenisi taghy da zarmen tútasa ketip, kóz jastary nóserley jóneldi.

«Sóileniz» degendey Áliyev Dosangha ym qaqty da Dosan múrt astynan Áliyevke býlk ete týsti. Oryndyqtan kóz jasyn sýrte týregelgen Áliyevting auzy qisaya berdi, iykemge keler emes, iri-iri tamshylary iyegine syrghanaghanyn kórgen halyq tipti kýnirendi. Iyghyn bir qomdap qalyp bekine qoydy Áliyev. Sonan song qaraly halyqqa ashyq dauystap kónil aitty: «Júngo kompartiyasy aman bolsa», búl asa auyr qazanyng esesine «talay myng batyr úlan jetistirip» beretinin sheshen tilmen sóilep shyqty da, aeroplan apatynyng bolghan jayyn týsindirdi, qoy túman әue jolynan adasqan aeroplan Mongholiya shekarasyndaghy taulardyng birine soghylyp kýiregenin aitty.

- Qalay adasqan aeroplan ol?

- Qay elding aeroplany eken? - desken súraulargha týsinikting dúrys boluy qajettigin bayqaghan Áliyev, estigeni boyynsha tiyanaqty jauap qayyryp, anyqtay sóiledi:

- Sovet odaghy aeroplany eken, ol aeroplanda «Júngo kompartiyasynyng Sovet odaghyndaghy ókili» Lozy joldas ta bar edi, ol da birge qaza bolypty, - dep negizgi sózdi әkim sóileytinin aita toqtady.

- Sovet odaghy aeroplany bolsa, oghan ynghay basshylar otyrsa, jol kórsetetin aspaptary da tolyq shyghar, - degen kýdikti lebiz shygha qaldy osy kezde.

Jayshylyqta túnjyrap, múrtyn salbyratyp jýretin әkim oramalyn shyghardy da, kózin sýrte jauap qayyrdy:

- Osy súrau mende de bar... әrqanday túmanda soghysa biletin, kórsetkish aspaptary tolyq, kemeldi aeroplangha otyrdy ghoy olar, qalay kelgen apat ekenin qaydan bileyin? -dedi de, eki kózine oramalyn short basyp túryp qaldy.

- Taghy da qastyq jasaghany ghoy búlardyn, -degen ýndi dauys jalt qaratty meni. Ana jylghy Núrasyldy óltirgen gomindang shyanzúny Kәkim bay eken.

- Ne dep ottap túrsyz «aghay?» - dep aldyna jetip bardym, - qastyqpen óltiretin siz siyaqty qanisher gomindang emes, kózindi ashyp qara! - dep aqyryp qaldym da, betine shart etkizip salyp jiberdim. Dәudey kәkimdi tәltirektetip jibergen osy shapalaghyma ózim sýisinip edim, endi bir jerdegi dauryqqa jalt qarasam, solay sóilep qalghan bir shaldy Sәrsen Sayasat júdyryqtap jatyr eken. Qandestigi men jaghympazdyghyn qatar qoldanatyn mynau әperbaqangha úqsap, ózimning de gomindansha qimyldaghanyma úyalyp, qyzara qaldym da, sahnagha úmtyldym.

Dosan әkimdi ornyna qaytara salyp, Álibek mayor sóz aldy. Ol gomindang men gýnchandannyng parqy turaly kóbirek sóilep, әlgindey dauryqtyng býkildey jaulyq, jalaqorlyq, qastandyq bolatynyn naqtap aityp, halyqty tynyshtandyrdy.

Auyr qazagha aza bildire sóileushilerding qatarynda men de sahnagha shyqtym. «Búl qaza - bizding tónkeristik halqymyz ýshin asa ayanyshty, asqar taudy qayystyryp, alyp jerdi qayqalaqtatatynday auyr qaza! Biraq, Júngo kompartiyasyna narazylyq kýdik oilatatyn qaza emes» dep bastadym da, «kommunistik partiyalardyng basqa partiyalardan eng negizgi ereksheligi - onyng internasionalizmshildigi» ekenin úghymdy tilmen sheshe sóilep, «ottamanyz, aghay» degendi Dosangha da sezdire tújyrdym.

*                *               *

Kóregen tergeushim, «partiyagha jalbyzbalap kirip alu» jolyndaghy búl «amalym» ózinizge «ayan» ghoy, Sәrsen Sayasatsha tópeshtep úrghan bolyp tyna salmay, tipti sózge shyghyp, kózge týse qoyym tisinizdi shaqyrlatyp-aq jibergen shyghar. Kommunistik partiyalar turaly jasaghan myna zymiyan týzetimpazdyghyma» tóbe qúiqanyz qalay shymyrlamasyn! Siz ýshin qaterlilerding ishindegi eng qaterli sóz, tilinizdi ýn shyghartpay kýrmep, ishek-qarnynyzdy ezip-iritetin «zahar» osy emes pe! Qanshalyq iri maqlúq kótere almaytyn búl qylmysymdy әshkerelesem de sizding tistenip qana shydap, kóterip otyrghanynyzgha tanym bar!

(Ýshinshi kitaptyng sony)

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

* «Tónkeristik Shyghys Týrkistan» gazeti 1946-shy jyly on bir tarmaqty bitimnen son, «Tónkeris tany» bolyp ózgergen.

* A.S. Pushkinning «sibirge hat» óleninen.