Belgili sayasatker Arman Shoraev juyrda ózining «You Tube-taghy» resmy arnasynda «Qazatomónerkәsip/Búl Tәuelsizdikti satu» (Eto prodaja nezavisimostiy/Kazatomprom) atty shaghyn ghana beynejazba jariyalady.

1,5 minuttyq beynejazba 7 qyrkýiek kýni jariyalanghan. Kýni býginge deyin 15 myngha juyq adam kórgen. Onda Shoraev myrza «Qazatomónerkәsip» Últtyq kompaniyasynyng jekeshelendirilip, keyin Reseyge satylatyny jayly bayandaydy.

«Uran qory jóninen elimiz әlemde birinshi orynda túr. Sol sekildi ózge de paydaly qazbalar qory jóninen biz әlem elderi qatarynda alghashqy ondyqtamyz. Keyde osynyng ózi men ýshin qarghys sekildi kórinedi. Múnay degeniniz – qarghys! Altyn, almas, temir t.b. – barlyghy da qarghys sekildi. Áriyne, uran qory jóninen biz әlemde dausyz birinshi oryndamyz.

Maghan juyrda belgili bolghanday, bizding keybir «kókeler» keterayaqqa aqshany basyp qaludy kózdegen sekildi. Olar «Qazatomóndiristi» (Kazatomprom) jekeshelendirmekshi. Alpauyt atom óndirisin jekening qolyna bermekshi. Onda da bizding «shyq bermes shyghaybay kókeler» onyng aqyrghy benefisiary (qojayyny) emes, ortadaghy deldal ghana bolmaq. Onan әri búl salany, «Qazatomóndiris» Últtyq kompaniyasyn Resey Federasiyasyna satu josparlanghan.

Mening týsinigimde, búl – Tәuelsizdikti satumen para-par! Men búl sózderdi anau qulyghyna qúryq boylamaytyn «kókelerge» qarata aityp otyrmyn, eger alda-jalda osylay bola qalsa, men alghashqylardyng biri bolyp alangha shyghamyn!», - deydi Arman Tólegenúly.

Biz Shoraev myrzanyng ózine habarlasyp, osy mәselege qatysty pikirin bilgen edik.

«Qazatomóndiris» basshylyghyna birden-bir layyq adam – Múhtar Jәkishev

Arman Shoraev:

- Búl aqparat naqty. Jekeshelendiriledi degen joqpyn. Biraq, jekeshelendiruge әreket etip jatqan adamdardy bilemin. Ózimizding qazaqtyng qaradomalaqtary. Soghan jol bermeu ýshin men osy ýndeudi jariyaladym.

«Qazatomóndiriske» eshbir salmaghy joq adamdy basshylyqqa әkelgenining bir sebebi de osy boluy kerek.  Men «Qazatomóndiris» turaly osydan bir-eki ay búryn estigenmin. Biraq, oghan asa bir mәn bermegen edim. Al mynau biylikting songhy әreketterine qarap, shynymen osy oigha keldim.

AES-ke qatysty qazir qoghamda pikir kóp qoy. Eger AES salu kerek bolsa, Fransuzdar, Nemister nemese Japondar salghany dúrys. Reseylikterdi jolatugha tipti, bolmaydy. Qazir Resey bizge qatysty neshe týrli «shantaj» jasap jatyr.

Al «Qazatomóndiris» basshylyghyna birden-bir layyq adam ol – Múhtar Jәkishev. Ol kisi әbden shyghyngha batyp, tizerlep qalghan ýlken kompaniyany elimizde ghana emes, býkil әlemdegi eng aldynghy kompaniya jasady. Al ony qamaudyng artynda sózsiz Resey, Reseyding FBS-sy túrdy. Sondyqtan, eger biz qúldyq sanadan arylyp, óz tizginimizdi ózimiz ústaymyz desek, Múhtardy qaytadan óz ornyna aparu kerek.

Týiin:

Qazaqstan uran óndirisi jóninen 11-12 jyldan beri әlemde kóshbasshy. Al Qazaqstanda әlemdik uran qorynyng 14 payyzgha juyq ýlesi bar eken. Qazir Qazaqstan óz uranyn Qytay, Ontýstik jәne Shyghys Aziya, Europa men Soltýstik jәne Ontýstik Amerika elderine eksporttauda.

Múhtar Jәkishov «Qazatomprom» basshysy bolyp túrghan kezde elimizding uran óndirisindegi reseylikterding ýlesin azaytyp, birjola tәuelsiz ekonomikalyq sayasat jýrgizudi qalady. Sheteldik alpauyt uran óndirushilerding kómegimen derbes damu jolyna týsken tústa sottalyp, abaqtydan bir-aq shyqty.

Jәkishov qamalghannan keyin biz uran óndiru isin Reseyding tizginine birjola ústata saldyq. AQSh qazir Reseyge qarata sanksiya-soqqylaryn tópeletip jatyr. Sol soqylardyng biri onsyz da múrttay úshugha dayyn otyrghan qazaqqa kep tiydi.

Taqyrypqa túzdyq:

Biyl jyl basynda (nauryz aiynda) «Qazatomprom» Qytaygha uran ken ornyn satpaq», - degen әngime shyqan. Dәlirek aitqanda, Qytay Týrkistan oblysyndaghy «Qazatmónerkәsipke» tiyesili eki uran ken orynynan qomaqty ýles satyp alatyny, ekijaqty kelisimderdi 2021 jyldyng mausymyna deyin ayaqtau josparlanghany turaly belgili bolghan. Tipti, búl turaly aqparat 2020 jyldyng jeltoqsanynda jariya bolghan. Ol kezde «Kursiyv» sayty «Qazatomprom 49% aksiyasyn Qytaygha satpaq», dep jazghan.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz