Bekitilgen tәrtip boyynsha Ýkimetting budjetti atqarghany turaly esebin Parlamentting qos palatasy jeke-jeke talqylap, týpkilikti sheshimdi birlesken otyrysta qabyldaydy. Soghan oray ótken aptada tómengi palatada talqylanghan byltyrghy budjetting atqaryluy turaly ýkimettik esepti keshe Senat ta qarap shyqty.

Ótken joly Mәjilistegi fraksiya basshylaryn qabyldaghanda Memleket basshysy Núrsúltan Ábishúly qazyna qarajatyn iygeruge qatysty temirdey tәrtipting boluy kerektigin sóz etken-di. Sosyn memlekettik qarajattyng maqsatty oryndaluyn qatang talap etu kerektigin aityp: «Parlament, Konstiy­tu­siya­gha sәi­kes, júmysta jiberilgen olqy­lyqtary ne­mese memlekettik qara­jattyng eleuli týrde iygerilmegeni ýshin kez kelgen ministrge senimsizdik tanytuy mýmkin. Basqasha bolmaydy, deputat­tar memlekettik organnyng әr basshysynan oghan jýktelgen mindetting oryndaluyn qatang týrde súray alady. Halyq sizderdi sol ýshin saylady», - degen edi Núrsúltan Nazar­baev. Sondyqtan da qos palata deputattary atqarylghan budjetting sapasyn súraghanda eng aldymen qarjynyng iygerilisine, qarajattyng maqsatty júmsa­luyna ýniludi erekshe qaperde ústaydy. Byltyrghy budjettegi qaldyq - búghan deyin de belgili bolghanday, 42 mlrd tenge. 2010 jylmen salystyrsaq, memlekettik organdardyng iygere almaghan qarajaty 15 payyzgha artypty. Alayda budjetting «jiligin shaghyp, mayyn ishuge» әbden jaraghan bas qarjyger Bolat Jәmi­shev múnyng obektivti sebepterin kóldeneng tartady.

Qarjy ministri Bolat Jәmishev aitady: iygermeuding sýbeli ýlesin obektivti sebepter qúraydy. Mәselen, 17 mlrd tenge aghymdaghy jyly oryndalu merzimi bir jyldan artyq jalghasyp jatqan budjettik damu baghdarlamalary boyynsha 2011 jyly tirkelgen mindet­te­melerding tólenbegen bóligine tiyesili. Al 10,6 mlrd tenge - búl ýnemdeu.

Búdan basqa qarjy ministri sanap shyqqan iygerilmegen qaryzdardyng deni jauapsyzdyqty núsqaytyn tәrizdi. Mәse­len, 4,7 mlrd tenge - merdigerlerge baylanysty oryndalmay qalghan sharttyq mindettemeler, 5,9 mlrd tenge - orynsyz olqylyqtardyng esebinen anyq­talghan, qajet bolmay qalghan qara­jat, 4,7 mlrd tenge negizsiz josparlaugha, sharttardy uaqtyly jasamaugha baylanysty tuyndaghan. Basqasyn qaydam, Bolat Bidahmetúly dәl osynday olqy­lyqtary ýshin deputattar aldynda kishi­reyip, tiyisti túlghalardy jauapqa tartu­dyng qaralatynyn jetkizdi. Aytuynsha, orynsyz iygerilmeuler ýshin birinshi basshylardy tәrtiptik jauapkershilikke tartu turaly hat ta joldanghan. Dese de, tý­yin­dey kele, budjettik qarajattyng iyge­ri­lmeuine qatysty qarjy ministri son­shalyqty «qorqynyshtyn» bolmauy qa­jettigin de algha tartyp, әlemdik tәjiriy­belerdi keltiredi. Onyng sózine sensek, әlemning alpauyttarynda da budjette qaldyq qalyp, sol qaldyq kelesi jyl­dargha kóshe beretin kórinedi.

Al Esep komiytetining tóraghasy Omarhan Óksikbaevtyng iygerilmegen budjetke qatysty payymy búdan bólek. «Jekelegen obektivti sebepterding ne bolmasa tótenshe oqighalardyng tuyndauyna baylanysty budjet qarajatynyng tolyghy­men iygerilmey qalu jaghdaylary bolyp túrady. Ol týsinikti. Ókinishke qaray, byl­tyrghy iygermeuding basym bóligi - bud­jettik әkimshilerding kinәsinen», - dey­di komiytet basshysy.

Sóz arasynda Esep komiytetining tóra­ghasy Últtyq bankke qatysty synnyng da bir úshyn shygharyp ketti. Búl syn jalghan kәsiporyndardyng qaulauyna qatysty bolghan edi. «Jalghan kәsiporyndar sany býgingi tanda 1 mynnan asyp ketti. Sóitip, jalghan shot-fakturalardy paydalanghan 270 bir kýndik firma ótken jyly 110,5 mlrd tenge mólsherindegi salyqty tóle­me­gen. Osynday firmalardyng sany byl­tyr 23 payyzgha artqan», - dedi Omar­han Óksikbaev. Sonyng saldarynan әl­gin­dey firmalar qyzmetinen memleket­ke óndi­rip aludan kýder ýzilgen salyq be­re­shegi­ning mólsheri 22,8 mlrd tengege ósipti.

Osylaysha, Ýkimet pen Esep komiyte­tining bayandamasyn tyndaghan senatorlar budjetting oryndaluyn eki saghat boyy talqylady. Sosyn birshama úsynys-es­kertpemen esepterdi qoldaugha kelisti. Degenmen atalghan mәsele aldaghy uaqytta Parlamentting birlesken otyrysynda taghy bir syngha týsedi.

Búghan deyin Mәjiliste maqúldanghan memlekettik rәmizderge qatysty qújat Senattyng qoldauyna da ie bolyp, joba zang mәrtebesin iyemdendi. Endi Elbasy qolyn qoysa, atalghan zang óz kýshine enetin bolady. Toqtala ketetin jayt, bú­ghan deyin de belgili bolghanday, memlekettik rәmiz­der­di qorlaghany ýshin aiyp­púl mólsheri­ning eng tómengi dengeyi - 200-den 1 myng ailyq eseptik kórsetkishke deyin, al onyng joghary mólsheri 1myn­nan 2 myng ailyq eseptik kórsetkishke de­yin úlghaytyldy. Rәmizderdi zansyz pay­dalanghany ýshin jauaptylyq ta qatay­tylyp, búghan qatys­ty aiyppúl mól­sheri tórt esege artty. QR Memlekettik Ánúranyn paydalanu jәne oryndau tәrtibin búzghany ýshin jauapty­lyq qa­tandau qarastyryldy. Sport jәne dene shynyqtyru jónindegi uәkiletti or­gan­nyng rólin arttyru maqsatynda elimiz­ding auma­ghynda jәne shetelderde sporttyq is-sharalar ótkizu barysynda «Memlekettik rәmizder turaly» zanna­many saq­taudy qamtamasyz etu boyynsha qúzyret bekitildi. Endigәri sportshy­lardyng Án­úran­nyng muzykalyq redaksiyasy men mә­ti­nin bilui, keshe qabyl­dan­ghan zang bo­yynsha, mindetti bolyp tabylady.

Avtor: Qanat QAZY, Astana

«Alash ainasy» gazeti