Qyrghyzstan biyligi qyz alyp qashatyn jigitterdi qoyday kógendep týrmege tyghu ýshin janyn salyp jatyr. Osyny esty sala Qazaqstan mәjilisining әiel  deputattary  da «qyz alyp qashatyn» qazaq jigitterin «adam úrlaytyn» qylmysker retinde jelkesin qii ýshin bilekterin sybana kiristi.

Birde Astanada kezekti halyqaralyq jinalystyng ashyluyn kýtip jurnalister arnayy bólmede teledidar qarap otyrghanbyz. Kenet «Habar» telearnasynda «qyz alyp qashu» jóninde pikirtalas bolyp jatyr eken. Qarap otyrmyz. Baghdarlamagha qatysyp otyrghan bir qyz Almaty oblysynan eken ózining auylynda bir jigit, tanymaytyn qyzdy alyp qashypty. Álgi qyz, sol jigitti jamandap «nadandyq», «aqymaqtyq»  olardy sottaytyn, jazalaytyn zang shygharu kerek - dep jer tepkilep otyryp aldy. Sonda aramyzda otyrghan qu tildi tilshi jigit:  Qyzgha sóz aita almaytyn bayghús jigitter qatynsyz qalatyn boldy-au» -dep gýrs etkizdi. Sony tyndap otyrghan ishimizdegi qaptaghan tilshi qyzdardyng biri: Otyrmyz ghoy basymyzgha baq qonbay. Bizdi «alyp qashatyn da» jigit joq - dep bәrimizge qarady. Sol «alyp qashatyn» jigitterden Astanagha kelse ghoy biz otyryp qalmas edik. Endi әr kýnimiz meni kim alyp qashady eken dep әr jigitke bir jaltaqtaumen jastyq  dәuren ótip barady. «Qyz alyp qashudy» jamandap otyrghan myna aqymaq qyzdy Astanagha alyp kelu kerek, ómir boyy baysyz ótsin»  - dedi zilmen. Bәrimiz ne kýlerimizdi, ne qoyarymyzdy bilmey qaldyq.

Qyrghyzstan biyligi qyz alyp qashatyn jigitterdi qoyday kógendep týrmege tyghu ýshin janyn salyp jatyr. Osyny esty sala Qazaqstan mәjilisining әiel  deputattary  da «qyz alyp qashatyn» qazaq jigitterin «adam úrlaytyn» qylmysker retinde jelkesin qii ýshin bilekterin sybana kiristi.

Birde Astanada kezekti halyqaralyq jinalystyng ashyluyn kýtip jurnalister arnayy bólmede teledidar qarap otyrghanbyz. Kenet «Habar» telearnasynda «qyz alyp qashu» jóninde pikirtalas bolyp jatyr eken. Qarap otyrmyz. Baghdarlamagha qatysyp otyrghan bir qyz Almaty oblysynan eken ózining auylynda bir jigit, tanymaytyn qyzdy alyp qashypty. Álgi qyz, sol jigitti jamandap «nadandyq», «aqymaqtyq»  olardy sottaytyn, jazalaytyn zang shygharu kerek - dep jer tepkilep otyryp aldy. Sonda aramyzda otyrghan qu tildi tilshi jigit:  Qyzgha sóz aita almaytyn bayghús jigitter qatynsyz qalatyn boldy-au» -dep gýrs etkizdi. Sony tyndap otyrghan ishimizdegi qaptaghan tilshi qyzdardyng biri: Otyrmyz ghoy basymyzgha baq qonbay. Bizdi «alyp qashatyn da» jigit joq - dep bәrimizge qarady. Sol «alyp qashatyn» jigitterden Astanagha kelse ghoy biz otyryp qalmas edik. Endi әr kýnimiz meni kim alyp qashady eken dep әr jigitke bir jaltaqtaumen jastyq  dәuren ótip barady. «Qyz alyp qashudy» jamandap otyrghan myna aqymaq qyzdy Astanagha alyp kelu kerek, ómir boyy baysyz ótsin»  - dedi zilmen. Bәrimiz ne kýlerimizdi, ne qoyarymyzdy bilmey qaldyq.

IYә, Astana qalalyq AHAJ bólimining aqparaty boyynsha  Astanada qyzdy alyp qashpay-aq otau qúrghan ýsh otbasynyng bireui ajyrasyp tynady eken. Sonda bir-birimen «jýrip», «sýiip, kýiip» qosylghandar, alyp qashatyndargha qaraghanda on ese  kóp ajyrasady eken. «Mahabbatpen sýiip», «Óz erkinmen» qosylghanda shyqqan mýiizin, qane?! Alyp qashu dәstýri jyldan - jylgha joyylyp keledi. «Qyz alyp qashu» degen dәstýrding soltýstik ónirde joghalghanyna shiyrek ghasyr boldy. Astananyng janyndaghy bizding auylda bireu «qyz alyp qashypty» degendi estisem qúlaghym kereng bolsyn. Sonyng kesirinen Astanagha jaqyn ornalasqan mening auylymda otyzdan asqan on eki sýr boydaq,  otyzdan asqan on toghyz qyz bar. Ýilenbegen jigitimizding aldy elu eki jas, túrmysqa shyqpaghan qyzymyzdyng aldy elu bes jasta. Búryn qashyp kelgen qyz da, alyp qashqan úl da otbasyn qúryp balaly-shaghaly bolyp jatatyn edi. Atam qazaq aitady-ghoy «Balaly ýy bazar, balasyz ýy mazar» dep.

Genderlik sayasatpen ainalysyp jýrgen biyliktegi әielder ekonomikagha, bilim-ghylymgha, últtyq, memlekettik mýddelerge aqyldary jetpegen song jamandaytyny, «andyghandary» erkekter. Ontýstik ónirlerde biren-saran qyz alyp qashatyn jigitterding shanyraghyn qúlatu ýshin syltau tappay jatyr edi, búl bir ontayy kelgen is boldy. Kóp úzatpay-aq zang qabyldaydy. Ontýstik ónirlerdegi osy uaqytqa deyin túrmysqa shyqqan jýz qyzdyng bireui «eriksiz» zorlap alyp ketti dese endi sol bir qyzdyng kesirinen «alyp qashpaghany» ýshin toqsan toghyz kәri qyz baqytsyz ómirding kebinin kiyedi.

Birde bir tanysym «qyzdar biznes» jasap jatyr dep әngime aitty. Qyzylordalyq oiy aram bir qyz «osynyng jaghdayy bar-au» degen bir jigitpen tanysyp, qylymsyp, nazdanyp, mýlәiimsip jigitting jýregin jaulap, jigit sosyn ony alyp qashady. Qazaq saltynda negizinen bir-birin sýise de alyp qashatyn dәstýr bar. Jigit jaq keshirim aqsha, mal jiberedi. Sheshesi mal men aqshany alyp qalady da polisiyamen qyzdy quyp keledi. «Qyzymdy úrlap ketti» dep adam úrlau babymen aryz jazyp jigitti sotqa beredi. Poliyseyler de aranyn ashyp jigit jaghyna «aqsha bermeseng sottaymyz» dep tap beredi. Búryn alayaq әielmen aldyn ala kelisip qoyghan «is» boluy da mýmkin. Múryndary janynyng úshyna kelgen jigit ne sottalady ne qyzdyng sheshesi men poliyseyding  aytqan aqshasyn aghayyn-tuys bolyp tirnektep jinap tauyp beredi. Búl әiel osynday ailakerlikpen «qyzyn» ýsh ret qashyryp, ýsh ret «biznes jasaghan». Jigitting alyp qashqany poliyseylerge de olja. Jigit ýilene almay sorlap qaldy. Myna zang qabyldansa ontýstik poliyseyleri әr qyz qashqan sayyn bir jyrghap qalatyn boldy. Kenes Odaghy kezinde qyz alyp qashu kóp bolatyn. Alyp qashyp kelgen song jigit qyzgha «tiymese» de jazyqsyzdan-jazyqsyz sottatyp jiberetin jaghdaylar kezdesip otyrdy. Ol kezde bir-birin únatyp sóz baylasyp alyp qashatyn. Ilude bireu kezdesetin qyzdyng ata-anasy jigitti únatpasa qaytadan alyp ketetin. Mindetti týrde jigittting jengeleri jabylyp, jalynyp, iyilip tósek bolyp qyzdy kóndiretin. Bir qyzyghy qyz «kónbeymin, ketemin» dep jylap-syqtaytyn, biraq kónetin. Olay istemese qyzgha úyat keletin. Artynan quyp kelgender de «óz erkimmen keldim» degen tildey qaghaz jazdyryp alyp etin jep, shayyn iship «mynjyldyq qúda boldyq» dep tisin shúqyp kete beretin. Áytpese, bolmaydy, solay isteu salt bolatyn. Al qazir búl qylmyspen para-par. Genderlik sayasattyng bergen jemisi búl mine.

Ayta keterligi, jenil jýristi qyzdar ontýstikke kelin bolugha qorqady. Óitkeni ol jaqtyng jigitteri  qyz adal, pәk, taza bolsa ghana ýilenedi. Áytpese birinshi týni-aq «tekseristen» ótpey qalsa quyp jiberedi. Búl qasiyetti býkil qazaqqa ýlgi etsek, últtyq genimiz biraz tazaryp qalatyn edi.

Toghaybay Núrmúratúly

«Halyq sózi» gazeti