Qazirgi qazaq sóz ónerinde tynysty, kesek te kemel dýniyeler kóp kózge týse bermeytin boldy. «Nege joqqa» aitylar syltaular qoghamdyq formasiyalardy algha tartyp, aqtalghanyna da biraz bolghan... Qauzamaugha taghy bolmaydy...

Álimjan ÁShIMÚLY:
- Jaqynda «Abai.kz» sayty qa­zaqtyng eng ýzdik romandarynyng rey­tingin jariyalap, ol tizimge on roman kiripti. Olardyng kósh basynda Áuezovting «Abay joly» romany túr. Odan keyin, Ghabit Mýsirepovting «Úlpany», Iliyas Esenberlinning «Kóshpendiler» trilogiyasy, Múhtar Maghauinning «Alasapyrany», Ábdijәmil Núrpeyisovting «Qan men teri», Jýsipbek Aymauytovtyng «Aqbilegi», Sәbit Múqanovtyng «Ómir mektebi», Qajyghúmar Shabdanúlynyng «Qylmys» romany eki jarym mynday adamnyng dauys beruimen ýzdikter ondyghyna enipti. Bir qyzyghy, búl on ýzdik dep tanylghan shygharmanyng ishinde songhy kezderde jazylghan romandar joq. Barlyghy HH ghasyrdyng kesek tuyndysy.

Qazirgi qazaq sóz ónerinde tynysty, kesek te kemel dýniyeler kóp kózge týse bermeytin boldy. «Nege joqqa» aitylar syltaular qoghamdyq formasiyalardy algha tartyp, aqtalghanyna da biraz bolghan... Qauzamaugha taghy bolmaydy...

Álimjan ÁShIMÚLY:
- Jaqynda «Abai.kz» sayty qa­zaqtyng eng ýzdik romandarynyng rey­tingin jariyalap, ol tizimge on roman kiripti. Olardyng kósh basynda Áuezovting «Abay joly» romany túr. Odan keyin, Ghabit Mýsirepovting «Úlpany», Iliyas Esenberlinning «Kóshpendiler» trilogiyasy, Múhtar Maghauinning «Alasapyrany», Ábdijәmil Núrpeyisovting «Qan men teri», Jýsipbek Aymauytovtyng «Aqbilegi», Sәbit Múqanovtyng «Ómir mektebi», Qajyghúmar Shabdanúlynyng «Qylmys» romany eki jarym mynday adamnyng dauys beruimen ýzdikter ondyghyna enipti. Bir qyzyghy, búl on ýzdik dep tanylghan shygharmanyng ishinde songhy kezderde jazylghan romandar joq. Barlyghy HH ghasyrdyng kesek tuyndysy.
HH ghasyrdyng basy men orta mezgilindegi Kenes әdebiyeti, әsirese, orys әdebiyeti qazaq әdebiyetining negizin salugha ólsheusiz ýles qosty. Sondyqtan ony joqqa shygharugha bizding haqymyz joq. Kenestik iydeologiya men sosialistik realizm әdebiyeti qazaqtyng M.Áuezov sekildi talapty jazushylarynyng qalamyna túsau, oiyna shyrmau bolsa da, olar qiyadan, qiynnan jol tauyp, sýbeli de kesek tuyndylardy dýniyege alyp keldi. Sonyng nәtiyjesinde qazaq әdebiyetinde auyz toltyryp, әlemge maqtana aita alatynday jogharyda aty atalghan klassikalyq shygharmalar dýniyege keldi. Búghan da tәube!

Al, tәuelsiz el bolghanyna 20 jyl bolghan býgingi Qazaqstannyng qazaq әde­biyetinde eldi eleng etkizerdey tuyn­dy­nyng bolmauy kez kelgen qazaq balasyn oi­landyrary haq. Ótkende bir synshymyz «Qazaq әdebiyeti» gazetine bergen pikirining birinde Resey sóz ónerining qúndylyqtary men býgingi qazaq qalamgerlerining biylikting tastaghan sýiegine mәz bolyp, tabanyn ja­laugha deyin barghanyn ashyna aita kelip: «Jazushylyq - sening azamattyq pozisiyan. Azamattyq ýninen aiyrylghan әdebiyet - óli әdebiyet. Ókinishke qaray, bizding býgingi әde­biyetimizding azamattyq ýni jyldan-jyl­gha bәsendep barady. Onday sóz ónerinde úly bedel qaydan bolsyn. «Ádebiyet - ardyng isi» boludan qalyp, qogham ruhsyzdyq dertine shalyqty, kórse qyzarlyq, jaghympazdyq, alayaqtyq, arsyzdyq, ekijýzdilik qoghamnyng boyyna kesel bolyp jabysty. Halyqty biyik maqsattargha qúlshyndyratyn úly iydeyalardyng bәri ólip, әdebiyetimiz úmtylysy joq iydealsyz әlemge ainaldy»,- dep ashyna aitypty. Shyny kerek, qazirgi jazushylarymyzdyng kóbi halyqty biyik maqsattargha qúlshyndyrghannyng ornyna ózining jeke basynyng qamyn kýittep, biylikke jaqsy attanudyng qamyna әlde qashan kirisip ketkenin qalay joqqa shyghara alamyz. Onday jazushylardan últ sanasyna kýshti ruh bere alatyn sýbeli de, kesek tuyndy kýtuding ózi qiyn... Bizding jazushylarymyzdy osynday halge týsirgen sebep ne? Áriyne, olar kiyeli óner әdebiyetti ardan tómen sanaudan tuyndap otyrghan joq pa?! Onday jazushylardan ne ýmit, ne qayyr?!
Endi orystyng kýlli әlemge mashhúr әdebiyet ústazy, «Tirilu», «Soghys jәne beybitshilik», «Anna Karenina» sekildi sýbeli shygharmalaryn dýniyege alyp kelgen Tolstoy turaly az-kem toqtalyp ótepeske bolmas.
Lenin ony: «Úly adam»,- dese, Turgenov: «Ghajap adam», - deydi. Al ol ózin: «Men bir alqam-salqam jaman shalmyn», - dese, ózimen teteles jasaghan jurnalist, әigili baspager Suvorin onyng sol kezdegi Reseydegi yqpalyn: «Bizde Nikolay II, Tolstoy deytin eki patsha bar, olardyng qaysysy qúdiretti? Nikolay II Tolstoydyng aldynda quys quray. Ol Tolstoydyng tәjin de qisayta almaydy. Al Tolstoy Nikolay II-ning tәji týgili taghyn da shayqaltady», - deydi. Búdan Tolstoydyng qalam quatynyng qay dengeyge deyin kóterilgenin sezinu qiyn emes. Ras, onyng shygharmalary býkil jer sharynda ótimdi boldy. Onyng shygharma­larynyng taralymynyng kóptigine qaraghanda, ol shetel baspa saudegerleri men oqyr­mandary eng únatatyn orys jazushysy. Dostoevskiy de, Chehov ta odan keyin túrady. Onyng «Soghys jәne beybitshilik», «Anna Karenina» sekildi romandary talay ret kógildir ekrangha týsirilgen tuyndylar. Al «Tirilu» romany avtordyng kózi tirisinde-aq, yaghny 1909 jyly Úly Britaniyada dybyssyz kinofilim bolyp týsiriledi. Deytúrghanmen, ol ejelden aqtar men qyzyldar biyligine jaqpay kelgen adam siyaqty.
Patsha ýkimeti odan ýreylendi jәne oghan kektendi. Ol dýniyeden ótkennen keyin, Mәskeuden Tulagha baratyn poyyzdyng qatynauyna rúqsat etpeydi. Jazushy
V.Brusov pen suretshi Pasternak jәne azdaghan mәdeniyet qayratkerlerinen basqanyng barlyghy Tolstoydy jerleu saltyna qatysugha da laj tappaydy.
Lenin ony «Rossiya tónkerisining ainasy» dep qúrmettegenimen, ol is jýzinde qasiyetti Gandy ata siyaqty aq terrorlyqqa qarsy shapqandyqtan, Stalinning qúrmetine bólene almady. Kenes ýkimeti onyng әdebiyettegi enbegin moyyndasa da, ony jeniliske úshyraghan iydealist jәne pedagog dep qarap keldi de, onyng tolyq jinaghyndaghy din bólimin baspagha bergizbedi. Kenes aqyny Mayakovskiy Tolstoydy «Kelesi dәuirdi paravozyna aidap salu kerek» dep lang saldy. Tolstoydyng sýikimdi qyzy Aleksandra da talay ret beymәlim sebepterden týrmege jabylyp, amalsyz Amerikagha bosqyn bolady.
Biraq Tolstoy tiri kezinde de, jalghan ataq-abyroydan mezi bolghan siyaqty. Óit­keni onyng dosy Gusev «Tolstoymen ótken eki jyl» deytin enbegine bylay dep ja­zady: «Ol qaz-qatar әriptermen әdip­telip, sózding tigisin jatqyzatyn shen-shek­pendiler men әigili mәdeniyet qayrat­ker­lerining hatynan góri qara shimay, sózding jónin de keltire almaytyn sharualar men júmysshylardyng hatyn erekshe únatatyn. At-ataqsyz qarapayym adamdarmen jәne jurnalistermen barys-kelis jasaudy bәrinen jaqsy kóretin...».
Qarap otyrsanyz Tolstoy tek ózining mindetin ghana atqara bilgen úly suretker bolghan. Sol arqyly orys әdebiyeti bylay túrsyn, әlem әdebiyetining tórinen oiyp túryp oryn ala bildi.
Álgi aityp otyrghan synshymyz taghy: «Qazir de estetikalyq talghamyna say, mәngilik taqyryptargha tereng ýnilgen dý­niyeler jazylyp jatqan boluy mýmkin, Qazir de býgingining aituyna kónip, keyin uaqyttyng shanyna kómilip qalatyn shyghar­malar jazylyp jatuy mýmkin. Astana tu­raly romandar, әrtýrli ba­tyr­lar jayly dastandar, shyndyqqa say kelmeytin búrmalanghan dýniyeler tuyp j­atyr. Sonyng bәri jarq etip kórinu ýshin, elding nazaryn ózine audaru ýshin jazylghan uaqytsha dýniyeler. Al ónerding estetikalyq ólshemderine say keletin shygharma jazylsa, ol erteli-kesh baghalanbay qoymaydy», - deydi. Búl pikir­men kelispeuge haqymyz joq .
Qazir uaqyttyng shanyna kómilip qalatyn shygharmalar dýniyege kelip jatyr da, óki­nishke oray, talghamyna say, mәngilik taqyrypqa ýnilgen kesek tuyndylardy kóre almay otyrmyz. Júrt ýlken ýmit kýtip jýrgen qalamger Qabdesh Júmadilov qazirgi qazaq әdebiyetindegi jaghympazdyqty ózi bas bolyp moyyndapty. Ol jaqynda respub­likalyq «Dat» gazetining tilshisine bergen súhbatynda: «Daraboz» romanyna Shynymdy aitsam Shapyrashty Nauryzbaydy sayasat ýshin oidan qostym. Óitkeni roman baspadan shyghu kerek. Ayaymyn ba, kitapqa Nauryzbaydy solay qostym», - dep jauap beripti. Áriyne jazushy ýshin bir batyr emes, on batyrdy oidan qosu týk emes. Biraq әdebiyet ýshin emes, sayasat ýshin qúldyq úrghan jazushydan ne kýtesiz? Onyng ýstine bolary bolyp, boyauy sinip ketken dýniyege basqa emes, jazushynyng ózi kýie jaqqany súmdyq eken.
Qazirgi qalamgerlerimizding hal-jagh­da­yy osylay. Sondyqtan tәuelsiz Qazaqstan­nyng qazaq әdebiyetine anau-mynau emes, Tolstoy sekildi biylikke jaltaq­ta­maytyn, әdebiyet ýshin janyn salatyn úly suretker bolsa jetip jatyr edi. Biraq sonyng auly alys bolyp túr ghoy. Áriyne, ókinishti-aq!

Ermek Qanykey:
- Esimizge E.Hemingueyding «Shal men tenizin» týsireyikshi. Ýlken aidyngha shyghyp, ýlken oljagha qol jetkizu ýshin Santiyago boluyng kerek. Ol, meyli qúr qanqa bolsa da. Júrt osy oljany syrtynan qyzyqtaytyn turister ghana. Al, negizgi jetistik, sóz joq nәn balyqty ústaghanyn, akulanyng ózin shabaq qúrly kórmey, ashyq tenizde japa-jalghyz әr sәting qaterge toly ótkende de qynq deme­genin... әitse de shaldyng qanshama qauipti ótkelekten ótip, úly oljagha ie bolghanyn týsingen bala bar emes pe, mine osy basty mәsele boluy da ghajap qoy. Balanyng bәri bolashaqty, qariyanyng kóbi ótken shaqty túspaldaydy. Tarihtyng keler kýnnen qúrmet kýtetini tabighy nәrse. Sondyqtan, Santiyago­nyng basqa basqa emes, bala turaly kóp oilaytyny nelikten?
Eger epikalyq qarymdaghy shygharmalar jazugha tәuekel etetin jazushylar bar bolsa, olardyng armandary әlgindey mehnaty kóp saparlarda Santiyago qúsap, jaghagha jaghalasyp jetuimen birdey, al maqsat oryndaldy ma ol basqa mәsele. Al oryndalghan armannyng barysy mynaday: onysy bireuge týsiniksiz, әldekimge kýlki, kelesi bireulerge týk te many­zydy bolmauy mýmkin. Álbette, «Shal men teniz» әdebiyette biz oilaghanday saralanbaydy. Bizdiki, roman siyaqty úly janrdyng jalyna jarmasudyng qiyndyghy men ony jaz­ghan jazushylar, sosyn Ol shygharmalardyng qazirgi uaqyttaghy «ayanyshty taghdyrlary» turaly beynelep oilau ghana. Bizding әdebiyet aidynynda qanshama sýiekti (romandardy aityp otyrmyn) shygharmalar E.Hemingueyding alyp qanqasy siyaqty qadirsiz bop, nazargha ilinbey jaghada jatyr...
IYә, әlem әdebiyetine barmay-aq, bizding últtyq prozamyzda tek әngime janrymen ghana ghana әdebiyettegi ornyn belgilep ketken jazushylar bar ma? Biz qazaqtyng Chehovyn - Beyimbetti M.Áuezovpen salystyryp kóruge tәuekel etken emespiz. Al, M.Áuezov «Abay jolyna» deyin qanshama әngimelerdi jazyp tastady. «Etnografiyalyq әngimemen» ghana Gh.Mýsirepov alyptar tobyna qosyldy desek, onda «Óyanghan ólke», «Úlpan», «Qozy Kórpesh-Bayan súlu» siyaqty epikalyq shygharmalaryn syzyp tastaghan bolamyz. Sol siyaqty «Qara­ghandy» men «Dauyldan keyin» romandary Gh.Mústafindi, «Móldir mahabbat», «Botagóz», «Aqqan júldyzdar» joly keng jazushy (M.Áuezov) S.Múqanovtyng esimderin barsha ha­lyqqa pash etti. Mine, osynday qazaqty bas­qalargha tanytqan, әdebiyet dep atalatyn, týp maqsaty ýlken ómirding kórkem kóshirmesi bolyp tanylatyn óner salasynyng Erenqa­byr­ghaday epikalyq janry romandar ekeni moyyndalghan shyndyq. Mysaly, qazaq prozashylarynyng ishinde birden úly janrdan bastaghan jazushylar, Á.Núrpeyisovti aitpa­ghanda, kóp kezdespeydi. Árbir qazaq sheber әngimeshi. Sony keybir әdeby kriyte­riy­lerdi eskere otyryp óndep, qaghazgha kóshirse Beyim­betting әngimelerindegidey «ómirding kórkem shejiresi» aiqyn kórinetinine kýmәnim joq. Alayda, «Kókserektegidey» qalyng qabattardy qamtu ýshin romanisting kórkemdik dýniye­tanymy kerek bolady. Óitkeni, jazushynyng ruhany kenistigine (daryny, bilimi, aqyly, dýniyetanymy, tәjiriybesi) say romandarynyng kórkemdik dәrejesi de anyq kórinedi. Ayta­lyq, epopeyalardy dýniyege әkelgen jazushylardy shaghyn әngimelerding sheberlerimen qatar qonggha bolmaytyn siyaqty. Ras, bir әngim­emen romannyng aitatynyn aityp beruge bolady deytin qaghida bar, biraq búl tym ózgermeli tújyrym. Al, sonday әngimelerdi romannyng ishine sheber engizip jiberetin klassik jazushylar ózderining kórkemdik kenis­tikteri asa bay adamdar ekenin dәlel­deydi. Mysaly, Balizak «Adam komediyalary» atty romandar seriyasynda olardy kólemi jaghynan әr týrli jazghan. «Ýzilgen ýmitteri» kirpishtey desek te bolar, «Gorio atayy» júqa. Mәsele múnda da emes, olardyng (roman­daryndaghy) qatyp qalghan sujettik jelilerge kóbinese baghynyp qalmaytyn Balizaktyng bayandaularynda talay-talay shaghyn әngimeler jýr. Olar óz aldyna jeke-jeke әngimeler bop ketuge tolyq mýmkindigi bar. Sol siyaqty M.Áuezov «Eskilik kólenkesinde», «Tekshening bauyrynda», tipti «Qorghansyzdyng kýni» әngimelerin «Abay jolyna» kirgizip jiberse eshbir olqylyq kórinbes edi, tap sonday epo­peya­daghy boranda qoy sonynda yghyp, qasqyr­men alysyp, aqyry ýsip óletin Isanyng taghdy­ryn jeke әngime qyp aitsang «Jetimdey» bolyp túrar edi.
Sondyqtan roman janry ýlken sheberlikti talap etedi. Bәzbireuler ózderining roman jazbay jýrgenderin býgingi qoghamdyq ýrdis­ten kórip, oqyrmandardyng olardy oqugha uaqy­ty da, mýmkindigi joq degen dalbasa oila­ryn aldygha tartyp jatsa, oghan tek ayanyshpen qaraugha tiyispiz. Roman sheberlikti, bilimdi, epikalyq dýniyetanymdy talap etedi deymiz. Onyng kórkemdik dәrejesi de jazu­shynyng daryny men talantyn anyqtaydy. Sol sekildi oqyrmandy da osy janr qatty synaydy. Óitkeni, romandy oqu, onyng mәni men maz­múnyna boylau tayaz oqyrmannyng ózin tyghyryqqa tireydi dep oilaymyn. Auyzeki tilmen osy minezimizdi «myljyng eken» nemese «úiqyny keltiredi» dep aqtap jatamyz. Shyndyqty moyyndaugha kóbinese, ózimizding tәkapparlyghymyz jol bermeydi. Mysaly, Agutagavanyng novellalary men «Qylmys pen jazany» oqityn oqyrmangha «Abay jolynan» góri «Songhy paryz» týsiniktirek bolsa, ol onyng qabyldau kenistigi men psihologiyalyq erekshelikterin kórsetse kerek, biraq onymen kelise bermeymiz. Al aghylshyn, fransuz, orys jәne qazaq klassikterin birdey týsinse, ol da onyng belgili bir qasiyetterin aiqyndaydy dep oilaymyn jәne búghan quanugha tiyispiz. Sebebi, kórkem shygharma ómir turaly adamgha jan-jaqty mәlimet beredi. Ony qabyldau ya qabyldamau әrkimning óz erkindegi is. Olardyng yqpalyna týsu, jekelegen bir jazushylargha tabynu t.t. jayttar oqyrmannyng óz dengeyin bildiredi. Ol oqyrman da jaqsy ya nashar romandar siyaqty tez jalyqtyruy mýmkin. Jәne kórkem shygharmalardy tek aqyn-jazushy bolghysy keletinder ghana oqidy nemese oqugha tiyis degen týsinik te dúrysqa jatpaydy. Jal­py, jazushylargha búlar manyzdy emes. Jazushy tek oqyrman ýshin de jazbaydy dep sanaymyn. Ol ózining ruhany dýniyesi ýnemi til qatqanda qaghazgha otyrady. Olardy eshkim mәjbýrlemeydi, biz bilemiz: myna dýniyede esh taqauyrsyz júmys isteytin, júmys bolghanda da «ardyng isin» jasaytyn jalghyz azapqor jandar bar. Al «ar jazasy bar jazadan auyr jaza» dep zanghar jazushy M.Áuezov aityp ketken eken. Býginge, bolashaqqa aityp ketsem eken deytin izgi tilekpen ómir sýretin qazaq jazushylary songhy jiyrma jyldyng kólemin­de kóptegen romandar jazyp tastady. Olar turaly professor Sh.Eleukenov birneshe ghy­lymy kitaptargha kólemdi taraular jazghan. Nening bar nening joq ekenin sol maqalalardy oqysaq kózimiz anyq jetedi. Bir bayqaghanymyz osy janrda qalam tartatyndar: Á.Núrpeyisov, M.Maghauiyn, Q.Júmadilov, D.Dosjan, Ú.Dospambetov, S.Elubay, J.Shashtayúly, Q.Jiyenbay, T.Sәuketaev, T.Ásemqúlov, A.Kemelbaeva, A.Altay, D.Amantay t.t. eken. Al búlardyng eng jastary eluge tayap qapty. Demek, jastardyng roman jazugha mýmkindigi joqtyghyn qoya túr­ghan­da, qabileti jetpeytinin de aituymyz ke­rek, al aldynghy lekke qarap, úly janrdyng jal­py sany az emes ekenin moyyndaymyz, alay­­­da qartayyp bara jatqan joq pa eken?..
Qarap otyrsaq, qazaq halqyna epikalyq janr sonshama qiyn bolmaghan. Óitkeni, qazaqtar tabighatynan epik bolghandyqtan, «Qobylandy», «Er Targhyn», «Alpamys» siyaqty epostardy tudyrghan ghoy. Tipti, sonyng ishindegi Tayburyldyng shabysynyng ózin jyrshylar qysqa qayyrugha qúlyqty emes. Aqjýnisting Qartqojaqqa aitqany jatqan bir ómir shejiresi. Qyz Jibekting portreti nege túrady. Nәtiyjesinde, foliklorymyz ólsheusiz múra ghana emes, jazushy bolam, so­nyng ishinde roman jazam deytin adamdargha ózderining әdis-tәsil, tәlim-tәjiriybelerin de qaldyrghan.
Demek, jas jazushylargha aitarymyz ýlken aidyngha shyghugha tәuekel etkeni jón bolar. Oljanyng qanday bolmaghy E.Hemiyn­gueydegidey. Jәne jazushynyng qanday bolmaghy da «Shal men tenizdegidey».
Oqyrman osy taqilettes әri «Kóshpen­diler», «Ólgender qaytyp kelmeydi», «Aqboz at», «Shyraghyng sónbesin», «Qan men ter», «Aqsu - jer jannaty», «Qyzyl jebe», «Kek», «Aq shaghyl» men «Kishkentay», «Óz otyndy óshirme», «Aqan seri», «Taghdyr», «Anyzdyng aqyry», «Alasapyran», «Jabayy alma», «Qarghyn», «Janghyryq», «Taltýs», «Múnara», «Altay balladasy», «Gýlder men kitaptar» siyaqty t.b. romandar qazir de, erteng de dýniyege kelip jatsa (jas avtorlargha aityp otyrmyz), izdep oqitynyna kýmәnim joq. Al oqymaytyn júrttargha qaraylap әri qoghamdyq jaghdaylardyng әuenine erip, roman jazbaytyn jazushylargha eshkimning de basy qatpaugha tiyis. Bir kezde bәrimiz artyna shyraq alyp týsken «óner óner ýshin» degen qaghida bir qaraghanda, dәl qazirgi uaqyttarda rasqa ainalyp otyr­sa, onyng da bir ómiri bar bolghany ghoy.

Dayyndaghan Yrysbek Dәbey

«Qazaq әdebiyeti» gazeti