II

«Bóri auzynan qoy alar» dep ýmit artqan myqtylarym Ýrimjige qyzmetke shaqyrylyp jatty. Aldymen Álibek mayor kóshe jónelip, kónilim beyjay bolyp otyrghanda, Áliyev pen Mahmút Kerimge shaqyru qaghaz taghy kelip, tanauymdy qusyrdy. Endi totidym-au!» dedim. «Maqpaldy tabuyma kómek eterlik kim qaldy endi!».

Ýrimjiden salmireygen bir qytay jigit kelip jýr edi, Shakerbaydyng stolynyng qataryna otyra qaldy bir kýni tanerten.

- Siz Mahmút Kerimning ornyna kelgen bolsanyz kerek! -dep qytaysha soqalay sóilep baryp, sonyng ornyn núsqap edim, antaryla qaldy da, birdene dep byldyr-byldyr ete týsti. «Sening sózindi týsinbedim» degeni ekenin, shayqaghan qolynan ghana úqtym. Men estip kórmegen, basqa qytay tilinde sóiledi. Audandyq oqu-aghartu bólimining orynbasar bastyghy bolyp, oqu-aghartu mengermesinen taghayyndalyp kelipti. Búl jayyn Shakerbay sóilep jýrip, óz stolyn bir búryshqa tartyp aparyp qoydy da, elpek qagha úmtylyp kelip, orynbasarynyng stolyn dәl tórge ornalastyrdy. Oryndyghyn da әkelip qoyyp berip, «otyrynyz!» degendey qolyn jaya shúlghyp edi, qúrmetke qúrmet retinde ýsh ret shúlghyp baryp otyra ketti orynbasar.

II

«Bóri auzynan qoy alar» dep ýmit artqan myqtylarym Ýrimjige qyzmetke shaqyrylyp jatty. Aldymen Álibek mayor kóshe jónelip, kónilim beyjay bolyp otyrghanda, Áliyev pen Mahmút Kerimge shaqyru qaghaz taghy kelip, tanauymdy qusyrdy. Endi totidym-au!» dedim. «Maqpaldy tabuyma kómek eterlik kim qaldy endi!».

Ýrimjiden salmireygen bir qytay jigit kelip jýr edi, Shakerbaydyng stolynyng qataryna otyra qaldy bir kýni tanerten.

- Siz Mahmút Kerimning ornyna kelgen bolsanyz kerek! -dep qytaysha soqalay sóilep baryp, sonyng ornyn núsqap edim, antaryla qaldy da, birdene dep byldyr-byldyr ete týsti. «Sening sózindi týsinbedim» degeni ekenin, shayqaghan qolynan ghana úqtym. Men estip kórmegen, basqa qytay tilinde sóiledi. Audandyq oqu-aghartu bólimining orynbasar bastyghy bolyp, oqu-aghartu mengermesinen taghayyndalyp kelipti. Búl jayyn Shakerbay sóilep jýrip, óz stolyn bir búryshqa tartyp aparyp qoydy da, elpek qagha úmtylyp kelip, orynbasarynyng stolyn dәl tórge ornalastyrdy. Oryndyghyn da әkelip qoyyp berip, «otyrynyz!» degendey qolyn jaya shúlghyp edi, qúrmetke qúrmet retinde ýsh ret shúlghyp baryp otyra ketti orynbasar.

Shakerbaymen istes bolghaly ózinen tómenirek qyzmetkerge kórsetken kishpeyildigin kórgenim osy. Tandana qarap túryp qalyppyn. Qit etse, «men bastyghynmyn, búiryq osy» dep qorazdanatyn osy mәnsapqor bastyghymnyng býgin mekiyenge ózdiginen ainalghysy kelgendey myna kórinisine kýlkim kelip edi. Onymdy ózi de sezgendey:

- Qonaq qoy, jana keldi ghoy! -dey salyp búryldy maghan. - Bighash, neghyp túrsyng shyraghym, qyzmetine bar! Mahmúttyng ornyna bireu kelgenshe bar júmys ekeuimizge qaldy endi! Osy aptada qalalyq mektepterding bәrin bir ret kórip, sabaq iygerisin tekserip shyq! Qytaysha bir klas qana ghoy, ony myna kisining ózi basqarar!

Men óz bólmeme kirip, qaghazdarymdy jiystyryp jatqanymda bireu Shakerbaydyng esiginen qarap meni súrady:

- Bighabil bar ma, Áliyev shaqyrady!

- Shyraghym, danghyrlamasanshy, jana kelgen kisi otyr!... Bighabil mektep aralap ketken! -dep shaqyrushyny qaytara sala kelip, meni asyqtyrdy. - Mektepterine tezirek kete ghoy, Bighash! Po, qyzmetten týsuge ýsh-aq saghat qaldy!

Qyzmetke búl asyqtyruy, Áliyevten meni búl jasyruynda syr baryn túspalday shyghyp baryp, Áliyevting kabiynetine kirdim. Qyzmetin ótkizip bolyp, ýiine qaytugha kiyinip túr eken.

- Mine, Bighabil deytin azamat osy, -dedi, ornyna kelgen qyrma saqaldy qaragha qarap. - Arasyndaghy ahual әlgindey. Solay bola túryp, taghy da jibergisi kelmey, jabysyp alypty. Tym bolmasa, qyzmetke shaqyrylghan qaghazyn ózine kórsetip, pikirin tyndamaq ta emes! Jana kirip aityp em, "bәrin әketpekpisin" dep, bәrin men әketip bara jatqanday týiildi. Ólkelik ýkimet aldyndaghy jauapkerlik ýshin qaghazyn ózine berinizder, óz yqtiyarymen bolsyn!

- Ákimning isine qol súgha almaymyn ghoy! - dep jymidy jana orynbasar. - men bilmeymin dedim ghoy!

- Olay bolsa men-aq úqtyryp keteyin!  Bighabil, seni Ýrimjige oqu-aghartu mengermesine qyzmetke shaqyrghan eken. Keshe keshte ghana estidim. Shaqyru hat Dosan әkimde. Barghyng kelse, dayyndal, eshkim tosa almaydy. Barghyng kelmese, ózing bilesin. Meninshe, óshtik-qastyqtan aman ósuing ýshin saghan Ýrimji jaqsy. Al, men eki kýnnen song jýremin. Oghangha deyin kórisermiz!

Osyny aityp shygha bergen Áliyevting sonynan ere shyqtym.

- Tez ósuing ýshin barghanyng jaqsy! -dep qaytalady qaqpadan shygha bere.

- Aghay, mening qazirshe bara almaytyn sebebim bar ghoy, Maqpaldy izdeusiz tastap ketkim kelmeydi!

- Onda ózing bilesin. Biraq, myna múrt sening ósu jolyna bóget bola beredi, qatty óshikken. Sol ýshin orynbasaryna bar ahualyndy aityp eskerttim. Biraq búl bir ynjyq neme siyaqty. Múndaydyng saghan eshqanday paydasy tie qoymaydy. Anau saghan óz qolynan kelgenin istey bere alady, oilanyp kór! Óz qolynan jibermese, menimen birge jýre beruine bolady!

- Búrynghyday emes, partiya komiyteti qúrylady ghoy әli!... Búryn mening búl múrttan zyta qashqym kelip túratyn. Qazir qarsysyna túra qalghym kele beredi. Múnyng bar mәselesi maghan ayan emes pe. Sәti kelgende ózin domalatugha senimim bar!

- Olay bolsa, dúrys! -dep kýldi Áliyev. - biraq, óte saq bolghaysyn, bir iske tәuekelshil bolma!... Álgi qyz turaly talabyndy Ayyrjapqa aityp qoyghanmyn. Biraq ol da auysuy mýmkin. Óz betinmen izdeuge tura kelse, óte bayqap izde, múrttynyng sodan bir syltau tauyp ketui mýmkin, asqan ayar neme!...

Áliyev osy sózben airylysty. Men mektep sharlay berdim, qiyalym qiyrda, sonau Jemeneyde, Sauyr qiyalarynda oghan ótken kýz sonynda bir ret baryp qaytqan Dýisen aghay Maqpaldyng tiri ekenin bir әielden ghana estip, ózin kóre almay qaytqan. Besik kýieuding naghashysy basqa bir beymәlim jerdegi tuystaryna eki kýn ghana búryn jóneltip jibergen eken. Dýisen onyng aidalghan baghyt-baghdaryn da bile almay qaytypty. «Jaz shygha taghy bir baryp izdep qaytamyn» dep júbatady. Tiri ekenin aitqan sol әielge Maqpaldyng bar jayyn bilip túrudy myqtap jalynyp tapsyrypty.

Sonymdy tappay osy jerden tapjylghym kelmedi. Arman-tilegin azat ete almaghan azamatqa azattyq qayda. Eger onyng ózi besik kýieuding besigine bala salyp, sonysyn qimay meni qisa, sonda da jartylay azatpyn deytin siyaqtymyn.

Mekteptegi júmysym erterek ayaqtaghan bir kýni keshke jaqyn ýige qaytyp kele jatqanymda bir qarymdy qol arqamnan qaghyp kep qaldy. Jalt qaradym da qúshaqtasa týstim. Alasalau ghana iyqty kelgen qúbaqan jigit, meni belimnen qausyra kóterip әketip, shyr kóbelek ailandyrdy. Tarbaghatay halqynyng búlbúly atalghan әnshi Shәken Elubayúly edi ol. Júrtshylyq qansha ardaqtaghanymen ózin ayamaytyn «tesik ókpe» enbekshi  azamat Shәueshek qazaq orta mektebine ghylmy mengerushi bolghan song da demalys kýnderin qara júmyspen ótkizip kele jatyr edi. Qartayghan jalshynyng jalghyz úly, semiya túrmysy ýshin jasynan daghdylanghan osynday kәsibinen әli airyla qoymaghan. Ózinen ne dәuir túryqty meni qomsyndyrghan Quat, qúryshtay shynqtyrghan sol enbekting quaty ýiirip-ýiirip tikemnen tik qoya saldy. Tәltirektep alqyna túryp amandastyq. Memleket boyynsha túnghysh ret әdebiyet-kórkemónershiler jiynyna shaqyrylghan eken. Týsken jýk aptamobiyli artqy ayaghynan "aqsap", emdeu kerek bolghan song qonalqygha denge toqtapty. Shәkendi qonalqygha ketip bara jatqan jolynan búryp, ýige qaray  qoltyqtap ala jóneldim.

- Ýi-ýi, Qiyalzat týste kezdesip, ýiine shaqyryp qoyyp edi, sonda baralyq!

- Qiyalzattyng da, onyng qydiyar zaty da qazir keledi bizding ýige!

- Búryn shaqyrdy ghoy, uaghda berip qoyyp edim!

- Mynbekting ýiine sol uaghdannyng ózi-aq qonsyn, Shәkender men siyaqty «bir bekting ýiine qonady!».

- Ákesi Mynbek pe edi, onda ... bolsa-bolsyn! -dep ózdiginen qúlshyna ketti Shәken. - Qiyalzatqa jauap ta ózinnen bolsyn!

Jolda kezikken oqushylardan qaghaz jazyp, Baqay, Mәulen, Ómirbek, Qiyalzattardy qosarlarymen shaqyrdym da, layyqty ishimdikterin jol jónekey týgendey keldim. «Araqty qoyghanmyn, meni qinaushy bolma!» dep Shәken ótine kirdi ýige.

Alqyn-júlqyn bolyp Qiyalzat pen Mәriya jetti aldymen.

- Múnyng ne ei, bastyq, shaqyryp qoyghan qonaghymyzdy joldan jetektep әketip, qay basynghanyng búl! -dep Qiyalzat tepsingende, Shәken maghan qarap jymidy.

- E, bastyq degenning basqany basynu ýshin bastyq bolatynyn kórmep pe edin, onyng jónin Mynbek әkennen súra! -degenimde Shәken qarqylday kýlip, ne der eken degendey Qiyalzatqa qarady.

- Seni әkemning basynghanyn qashan kórdin! Ayybyna jýr, sen ózing de jýresing bizding ýige!

- Meni әkeng basynbasa, qasyndaghy onyng kelini búryn kimning qalyndyghy edi, bilmeymisin?! Jasau-jabdyghymyzdy ekeulep dayyndap bolghanymyzda zorlap saghan qúshaqtatyp jýrmey me!

- Jenildin! -dedi Mәriya Qiyalzatqa bayau ghana kýbirlep, tómen qarap baryp ókinshi bar adamsha әdeyi kýrsine otyrdy oryndyqqa. Danyqty әnshining әnin qaynatanyng ýiine kirip tynday almaytyn bolghan song osynda qondyru jaghyna shyqqany, maghan osy akterdyng kýrsinsinen bayqaldy. Shәken oghan tandanysty shyraymen antaryla qarap qalypty. Mariyanyng búl beynesinen búryn rasynda da mening qalyndyghym ekendigine sengen siyaqty da, netken shynshyl jan dep tandanghanday.

- Mynbek úly kimnen kimdi tartyp alyp maldanyp jýrgenindi endi moyyndaghan shygharsyn, aiybyna ózing otyr! -dep Qiyalzatty jetektep, Shәkenning qataryndaghy oryndyqqa otyrghyzdym. Qiyalzat dauyn qayta janghyrtty:

- Óz qalyndyghynnan airylyp qalghan ynjyq, sonyng kegin endi menen almaqpysyn!

- IYe, ony tartyp әketken de Mynbek emes pe! -dep kýrsindim men - qala qasqyry, qyr qasqyry - bәri bir qasqyr. Men ekeuimizge de ortaq qonaqty qolynyng ghana jetektep kýldirip әkeldim. Al, sender, qalyndyqtarymdy zorlap atqa óngerip, shyryldatyp әkettinder ghoy! Ras pa Mәriyash?

- Ras! -dep Mәriya taghy da tomsara kýrsindi. - Ekeui de ras! -dedi tómen qaray berip.

Shәken oghan tandanyspen badyrayghan qonyrsha kózin endi maghan audardy:

- Myna qaljyndaryna qaraghanda taghy da talay oqigha keshirgen siyaqtysyng ghoy?

- Búl tynysh jýrushime edi, -dep Qiyalzat júlyp әketti jauapty. - Ákimderding qúiryghynan týrtkilep shamdandyryp alyp, óz tanynan tartqyzady da jýredi!

- Ákenning kózimen qaraghanda mening solay kórinetinim ras! -dey saldym. - Sau kózben qarasan, ondaydyng qarsysyndaghy obrazben kóriner edim.

Shәken Qiyalzatqa kózin syghyrayta jymiyp, mysqylmen qarap sóiledi:

- Ákimderding qúiryghynan týrtip shamdandyru emes, tannyng tәttiligimen qyzyqtyryp tartqyzady desen, nanymdy bolar ma eken?! Tany tәtti bolmasa әkimder tarta bermese kerek qoy!

- Ras solay bolatyn! - dep Mәriya múnayghansy qúptady ony.

- Bәrimizding dәmimizdi osy Mәriyash biledi! - dep kýlip jibergenimde, Shәken qarqyldap ala jóneldi.

- Ýsheuinning aralaryndaghy qaljyngha senip, Qiyalzatqa óshige qalyppyn! -dep eseley kýldi. - jaraydy qaryndas, myqty akter eken! Senderding sózderindi shyraymen bekitip, nandyryp otyrghan osy!...

«Maqpaldy osy ónermen de qútqara almay qaldyq qoy, әttegen!» degen ókinishpen Mәriyagha tyna qarap alyp, tyghylyp otyryp qalyppyn. Búl jayymdy tershy qalghan mandayymnan bayqady ma, Mәriya da sezip, múnaya qarap otyr eken. Mәulen men Ómirbek kelipti. Aldaryna jýgirip barghan Shәkenmen esik jaqta qúshaqtasyp, amandasyp túrghanyn bir-aq bildim. «Qoy, Bigha, búl jayyndy endi әshkereley berme!» dep kýbirlep týregeldi Mәriya ornynan.

Jaqynda bosanghan Mehir, bala jaghdayymen kele almay qalypty da, Baqay tabylmapty. Dastarqan jasatyp, shәy qúighyza berdim. Jengelerimning aldyna týsip, kýtushi bola qoyghan Mәriya bótelkelermen stakandardy suyryp shygharyp ala qoydy. «Ándi erterek bastatu ýshin» dep kýbirlep baryp, sәy quyrdaq әkelip qoya sala týrtkiledi meni. «Araq qúi!» degeni edi. Artyma qayrylyp men sybyrladym. «Kórgensiz bolma, bәibishe, aldymen shәy iship alsyn!» degenimde, qúlaghymdy qos qolymen daldalay sybyrlady Mәriya: sen shәy ishkizip baptap bolghansha mening kýlkishim qonaghyndy jetektey jóneledi de ekeuimizdi taghy da taqyrgha otyrghyzyp ketedi!»

- Ei, ana ekeuin qarashy ei, әlden sýiisip otyr! -dep myrsyldady Ómirbek, Qiyalzat ornynan yrshyp túrdy:

-  Tap... qysyndar endi!

- Búl zirkilge qysyla qoymas, - dedi Shәken kýlip, mandayyna jyghylghan shashyn silkip qayyrdy. - Ne dep sybyrlasqandaryn sezemin. Men ózderin qysayyn!... Qane, qaryndas, Bighabil ekeuing aldymen auyldyng alty auyzyn aityndarshy, sonan song qonaqtan kýtetindering araqsyz-aq oryndala beredi!

Mәriya synghyrlap kýlip, esikten shygha jóneldi de, men jalma-jan araq qúngha kiristim.

- Qystyrdyn-aq! -dep Ómirbek myrsyldady da,

- Myna bireuinin, tipti, pishilgendey, - dep Qiyalzat shiqyldady. -  Jymqyryla qalghanyn qarashy!

- Joq, qystyrmaymyz da pishtirmeymiz! -dep kýbirlep stakandardy tarta berdim. - Ei, Mәriyash, beri kel, «alty auyzyn» men-aq aityp beremin! Aldymen jadyratyp alayyq ózderin!

- Men ózine aityp edim ghoy! -dep Shәken, aldyna qoyylghan araqty maghan kýbirley qaytardy da, jariyalap sóiledi. - Dostar, men araqty búrynnan jaqtyrmasam da, tek, jadyrau ýshin ghana ishetinmin. Endi mine kónilim ghana emes, býkil aspan jadyraytyn negiz ornady. Maghan búdan artyq temperatura kerek emes. Múnan song ishpeymin dep, jas kempirime de ant berip qoyghanmyn. Al, sender quanysh ýshin de, maghan arnap jasaghan osy otyrysqa shattyq qyzu shaqyryp ta ishetin bolarsyndar... Búl peyilderine razylyghymdy әnimmen kórsetip, dos kónilding merekesin әnimmen qyzdyra bereyin, araqtan rúqsat etinder, rúqsat etpesender de bәri-bir, ishpeymin. Búl jayymdy Bighangha kele jatyp-aq aityp bolghanmyn, keshirinder!

- Mening әuenim búdan әdemileu, -dey týregeldim men - ras, búryn biz, «kýnimiz bir sorlymyz, kýnireneyik qosyla!» dep te iship qoyatynbyz. «Kónilimiz birde kýreste, Kýleykishi qosyla!» dep te iship qoyghan jerimiz bar. Búl araq býgin sol ekeuinen de basqasha sebeppen qúiyldy: Biyjinnen qaraghan kózge eng týkpir dep esepteletin Shәueshekten jalshynyng jalghyz úly, enbekshilerding kýresker әnshisi, ústaz Shәkendi dәl tauyp kórip, sol astanadaghy kórkemóner jiynyna dәl tauyp shaqyrghan kompartiyagha - Mauzydúngha alghys ýshin kóterelik osy tosty!

- Áy, alyp kettin-au! -dep yrshyp túrdy Shәken. Mening aldyma qaytaryp qoyghan stakanyn ózi úmtylyp kelip ala-sala shaq-shúq qaghystyryp jiberip qaghyp saldy. Sol túrghan boyy shәy kesesin alyp, úrttap, úrttap jiberdi de, «partizandar marshyn» hanzusha óz teksimen sayratyp ala jóneldi. Shәkenning ýn jelbezeginen eng baqytty әn ghana shyghatynyn pәsh etkendey, ózi de elpildep-eskektep qúiqyljyp aitylatyn elgezek әn, eren naqyshqa bólenip, aluan týrli zer jipterge tizilgen aluan týrli meruerttey qúlpyrdy.

Án bastalysymen eleusiz ghana kirip, meni daldalay tyndap túrghan Mәriyanyng sol әnmen birge qúiqyljyp ketkeni, mening iyghyma sýiengen qolynan bilinip túr edi. Araq qúigha tosynnan enkeye qalghanymda jalp etip qúiryghyma qona týse jazdady. Búl qylmysyn zeyinderi әnde ghana bolyp, tynyp qalghan daukester bayqamay, ekeuimiz ghana jymiystyq bir-birimizge. Mәriya әn ayaqtasymen lyp etip, shygha jóneldi. Men stakandardy ekinshi ret tarttym. Shәkenning aldyna da qoyghanymda búl joly qarsylyq kórsetpey, quyrdaq asay týsti. Onysy, ózi bir ret tost kótertuge dayyndalghany eken. Stakanyn ústay týregeldi.

- Dostar, maghan ghoy, kótermesem bolmaytyn erekshe tilekpen bir rumka aldyrdyndar. Osy otyrghan bәrimiz de oqytushy ekenbiz, osynday mórti kelgende kótermese bolmaytyn taghy bir tost bar. Sonymen júp bolsyn. Tarbaghatay gazeti Bighabildi osy ótken kýzde taghy shaqyryp edi. Mektepten basqa orynda qyzmet istegisi kelmeytindigin aitypty. Sonysyna men qatty razy boldym. Múghalimdik degen mәnsap emes. Qazir enbek aqysy da tómen. Al, gazet siyaqty atyndy da shygharmaytyn, joly jinishke, tabany jalpaq, japaly qyzmet. Bighabil sol japaly qyzmetine eshqanday mәrtebeni tengermeydi. Tipti ózi sol mәrtebesizdiginen mert bola jazdaghanda da tengermedi. Sonysy ýshin Bighabildi eshqanday Ákimge men tengermeymin. Mekktep anany osy Bighabylsha ardaqtalyq! Jana órkenderding mýddesi ýshin Bighabylday janqiyar ústaz bolayyq!

Osy sózben ekinshi ret qaghystyra bergenimizde kerdeng basyp ýsh-tórt juan kirip keldi. «Assalau-assalau» deskende «astaghypyralla!» dep qalghan Shәken stakandaghysyn qaghyp salyp qarsy aldy. Aldyna Sәrsen Sayasat pen sarala kapitan Ýsen eken. Múnday qasiyetti tostqa olardy ortaqtastyrmayyq degendey bәrimiz de simirip jiberdik. Tabaldyryqtan kekireye attasa da, bar keselin bosaghama tastay salghanday enkeygen Sәrsen, qolyn maghan da jalbaqtay úsynyp edi,  «taqsyr» kapitanym ses kórsetkisi kelgendey beynemen qolymdy sere ústap, silkiley amandasty. Tórdegi oryndyqtardyng birine núsqaghanyma qaramay, esik jaqtaghy bir oryndyqty onasha tereze aldyna aparyp shalqalap súlay ketti.

- Palitorigim resmy shaqyrghanynda shygharmyn tórine. Bir myqty әnshi keldi degen song әn tyndaugha ghana keldik. Otyrynyzdar, otyrynyzdar!

- Palitorg týgil janynda tat basqan qanjaryn, sonynda taz konvoyyng joq, nene kekireyesin! -dep Ómirbek myrsyldady onysyna. - Kelering kelgen song dastarqangha shaqyrghanda búldanbas bolar!

Tórdegi óz ornyna Shәken de shalqalay ketti. Shyrayyna biz kórmegen takapparlyq ornay qalypty. Qataryna otyryp, qaytalay amandasa týsken Sәrsenge ernin jybyrlatyp qoyyp qana sóiledi:

- Otyr, Bighash, kapitan myrzany «resmi» shaqyryp kýtip alarsyn, men de sol kezde kelip, zetpen túryp әn salyp berermin. Qazirshe qúrmet qabyldaugha zauqy joq kórinedi, qaytesing zorlap!

Ózi kelip ap múnshalyq keseldenuine an-tang bolyp túryp qalghan meni esikten Mәriya shaqyryp sybyrlady:

- Áliya birneshe qyzben әn tyndaymyz dep baghana kelgen. Qarsy ýide otyr. Áneu kapitan sony andyp kelgen siyaqty. Tóbeles shygharmasyn, bayqa!... Ayyrylsularyn senen kóretinin estigenmin!

- Qonaqtargha shәy qúiyndar! -dey saldym da Ýsenning qataryna oryndyq tartyp otyra kýbirledim. - Kapitan, rasynda әn tyndaugha kelding be, menimen aiyrym sóileskeli kelding be?

- Meni aiyrym sózi bar eken dep estiding be? -dep týiile kýbirledi Ýsen.

- Olay estimesem de solay týsindim. Áliyanyng qarsy ýige kelip otyrghanyn jana estip, sening tórge shyqpay qoyyndy solay týsindim, sóilesesing be?

- Maghan ol turaly aitatynyng barma edi?

- Bar! -dedim de qolynan jetektey jóneldim. - Áliyany sen ertip shyq! -dep Mәriyagha sybyrlay shyqtym. Qaqpanyng syrtqy bosaghada aldasyna Ýsendi toqtatyp bastadym sózimdi. - Áliya ekeuing uaghdalasyp pa edinder, joq uaqytsha ma edi?

- Onda ne júmysyng bar?!

- Júmysym tek ekeuinning ar namystaryng ýshin ghana!

Ýsen basyn tómen salyp, oilanyp túrghanynda Áliya qaqpa aldynan meni ghana kórip, kýlimsirey jetti de Ýsendi kóre tomsaryp shegine berdi. Shap berip qolynan ústay aldym.

- Siz qashan keldiniz múnda?

- Án tyndayyn dep baghana kelgenmin!

- Myna batyrynyzdy renjitip kelgen siyaqtysyz, tonyraya keluinen bayqadym. Án tyndaghynyz kelse, kýieudi kýldirip kirgiziniz, qonaq aldynda úyat bolady!

- Búl kisini men tanymaymyn! -dep qyzaraqtay túqyrdy Áliya. Ýsen zirk ete týsti:

- Tanymay qatyn bolyp pa eding maghan?!

- Múnysy meni masqaralau ýshin japqan jalasy! -dep betin basa shiqyldady Áliya.

- Jala emes, jany bar sóz ekeni qaranghy kóshedegi jýristerinnen de belgili bolghan ghoy, Áliyash!... Ekeuing rasynda dәl tabysqan, bir-birine sayma-say jansyndar! Jýz jyrtyspay, baqytty júbay bolularyna tileulespin. Osy jerde sóilesip, raqaylasyp kirinder de, qúrmetti qonaghym bolyndar! -dep tastap, ýige bettegenimde syrt búrylyp, sart-súrt basa jóneldi Ýsen. Talay ofiyserdi osynday «qaharly marshqa» jýrgizgen Áliyagha jymiya qarap ótip edim, Ýsenning әlgi raqymsyz әshkereleuin esime alyp, mening aldymda sonysymen kerekke alghysyz etip masqaralap ketu ýshin ghana kelgenin týsindim de, shegine jete masqaralanghan Áliyagha janym ashydy. Qayyrylyp túra qaldym.

- Áliyash, -dep shaqyrghanyma qaramay búghyp, óksy berdi ózi. - Óz uynnan qútyrghan iyt, әriyne, solay qabady, -dep daghday sóiledim. - Ózing tapqan dert bolghan song ókinbe de ashynba oghan!... Jýr ýige kire ghoy, әn tyndap qayt!

Esik aldyna shygha kelgen Mәriyagha, «ertip kel!» degendi isharaladym da ýige kirdim. Araq qúishy Ómirbek, mysqyl, araq ishuge quzaushy Sәrsen Sayasat bolyp otyr eken. Basqalaryna Maujushy ýshin de, Shәken ýshin de bir-bir ret kótertip alghan siyaqty ózi. Shәkendi kóndire almaghanyn aityp sayray jóneldi:

- Mine ózi keldi ghoy, tóreligin Bighash aitsyn endi. Shәken joldaspen búrynnan tanysy bolsaq ta birinshi ret dastarqandas bolyp otyryppyz. Úly әnshimizding óz densaulyghy ýshin kótergen tostymyzgha mýlde baspay qoyghanyn kishpeyildigine syndyryp, ózimiz orynday salyp edik. Mine «Maujushidyng densaulyghy ýshin» úsynghan tostymyzgha da qaramay otyr. Biz ghoy alyp qoydyq. Dastarqan iyesi, endi ózing aitshy!

- Sizder kelgende kóterip túrghan tosty sol kósemning densaulyghy ýshin bolatyn. Endi Bijinge baryp, sol kisige әn salyp berui ýshin tamaghyn saqtauy qajet qoy. Sondyqtan Shәkendi araqqa endi quzauymyz, sayasy qylmysqa sayady. Oghan ishkizbelik! -dep sayasy daudy toqtattym da basqasynyng istegenderine toltyra qúighyzyp, tyng tostqa shaqyrdym. - Qane dostar myna tosty kompartiyanyng densaulyghy ýshin kóterdik!

Búghan kelgende Sәrsen stakanynyng ózin jútyp jibere jazdady, taghy qúighyzyp, taghy kóterttim:

- Endi Lushyauchy Pujushiyding densaulyghy ýshin! - Búl tost ta jylymay óte shyqty. Sәrsenning sayasatynan ýstemirek sayasat shygharmay sasqalaqtan qútylmaytyndyghymyzdy taghy eskerdim: «endi Junlay, Jude taghy basqa aqsaqaldardyng densaulyqtary da qam jegizetin densaulyq» ekendigin aitqanymda ózi de kýlip jiberdi.

- Dem alyp ap ishermiz, әn tyndalyq! -desti kópshilik. Shәken ornynan túryp baryp, iluli túrghan dombyrany alyp, shertip kórdi de, ózime úsyndy.

- Olay bolsa, uaghda boyynsha aldymen auyldyng әuenin estilik!... Álgi Mәriyashyng qayda?

- Qazir keledi. Men orynday bereyin!

Aqanserining «Syrymbetine» qalqyta jónelip edim, tómen bastalyp qalypty. Mәriya kelip qosyla ketti de, eki eseley kótermelep shyrqata jóneldi.

- Áb bale, -dep qaldy Shәken Qiyalzatqa qarap. - Ghashyq bolsa, osylay bolsyn!... Endi sendim!

.... «Auylym kóship barady qúzbasyna,

Erimeytin mәngilik múz qasyna.

Qayda, qayda barasyng meni tastap,

Qyzyl jaulyq jamylyp qyr basyna?!» -degen shumaqqa kelgende osy múngha bar yqylasym auyp, bar dauysymmen ózim de kótere jónelippin. Qyzyl jaulyq jamylghan Núriyashym artyna jalt qayrylghanday elestedi de, ayaly kózinen túp-túnyq jasyn tógip-tógip jibere jónelgendey kórindi, kózim bualdyrlanyp, jasqa tolyp alghanyn әn ayaqtaghanda bildim de syrt ainala yrshytyp, qol oramalmen sýrte saldym. Qarsy ýidegi qyz-kelinshekter oryndyq әkelip, qatar tizile otyrghan eken. Maghan qarasyp qalypty. Orta sheninde otyrghan Áliya ghana qyzara qusyrylyp, tómen qarap otyr.

Mәriya ekeuimizge alma kezek qaray berdi Shәken. Baghanaghy qaljynymyzdy endi mýlde shyngha balap sengendey, Qiyalzatqa da kóz qyrymen qarap qoyady. Mәriyanyng endi aqtalghysy kelgendey, kýle berdi.

- Ózim aitqan әnge osylay ózim jylaytyn ynjyqtyghym bar! -dep jymidym men. Basqa tyndaushylar kýlip jiberdi de, Shәken basqa pәtua aitty:

- Án qúdireti dauysta emes, jýrekte. Jýrekke sinire, jýrekpen tebirente aitqan әn ghana jaqsy shyghady. Án mәnine solay berilip aitqan әnshining ózine de qatty әser etedi. Bighabildi da sonday әser biyledi. Tamasha aitty! Án salghanyn da, әnshi ekeninde kórgenim osy!

- Al endi ózing aitshy! -dedi Mәulen. Shәken Mәriya ekeuimizge taghy da kezek qarap qoyyp, «Lәilym shyraqty» bastady. Bar kinәni Lәilimge artyp, ishki auyr kýinishi-ókinishin oinaqy sazben jenil ghana aqtaratyn tym nәzik kýrsinistik әni edi búl. Shәken әnning sol mәnin jetildire aiqyndap shyghardy. Shegine jete búralghan skrepka symynday, endi búralsa ýzilip keterdey shqynghan ótkir kýiinish matiyvinen óleng sózine asa sheber qanat bitip, tyndaushylardyng jýregin ilip-ilip ala jónelgendey sezildi. Qyz-kelinshekterding jasyra kýrsinip tyndaghandyqtaryn kókirekterining kóterilip týsulerinen bayqap otyrdym.

Sәrsen Sayasattyng quzauymen jigitter taghy da stakan kóterisken son, Shәken «Qorlan» gha shyrqady. Súlu Qorlannyng jer betinen «tabylmaytynyna» sipaty kóp siyaqty, joghary qaray otyryp samghatqan Shәkenning asqaq dauysy aspandy sharlay jóneldi. Qol jetpesi sol armanyna órshil súlu әnimen jetip, Qorlannyng ózin de múratyna erkin jetkizgendey. Qarsy aldyna jaudyrap otyrghan qyzdardyng qusyrylyp, tómen qaray berulerine Ómirbek kýlip otyr eken.

"Sonshalyq biyiktegi arman qyzda nem bar, osy jerdegi qyzdarymdy jarylqayynshy" degendey Sәrsen, býgejektep jýr. Patnospen úsynghan sharap stakandaryn qyz týgil kelinshek te almay, bas shayqay berdi. Esil-dertteri әnde ghana bolyp, týiilisip alypty. Sәrsenning syiyn Áliya ghana qabyldap, qasyndaghy qyzdy daldalay bere qaghyp saldy.

- Ishpegenderine endi sen úsyn! -dep sybyrladym Mәriyagha. Oiyna әldene kelgendey jymyng qagha jetken jylpos qyz Sәrsennen patnosty aldy da, qyzdardyng qarsy aldyna túra qalyp kýbirlep du kýldirdi.

- «Bighabilding kóz jasyn birinshi ret kórgendiktiring ýshin alyndar!» degen eken. Stakandy synghyrly-syrnayly kýlkimen bәri alyp qaghystyrghanda, Sәrsen dolyghyp otyra ketti. Men әdeyi tolqyp týregelip, jigitterge araq qúidym.

- Jigitter sýiinshi, kóz jasymdy qyz-kelinshek týgel kóretin boldy da, tilegimdi beretin boldy! Osy mol dәuletten senderge de enshi bereyin alyp jiberinder! -degenimde Shәken de qarqylday kýlip qaghystyrdy.

Qaljyndar qaghysyp, kýlkiler toghysyp ala jónelgen duyldy Shәkenning talaby toqtatty bir shaqta.

- Jә, endi kezektesip oryndalyq! Men talap oryndaushy ghana bolmay, talap etushi de bolayyn. Qalay deysizder?

Búl әdil talap, eriksiz qabyldansa da Mәulennen basqa esh qaysysy orynday almady. Shәkenning aldynda bәri de tartynyp aita almaytyndyqtaryn bildiristi. Áyelder jaghyna kóbirek ýnilgen Shәken, aitsa osy aitar-au degendey Áliyany tauyp edi, «men biylep bereyin, by kýii shertilsin!» dep kýbirledi ol. Styqtamasa da kastumyn sheship qoya saldy ózi. Dombyra qydyryp baryp tapqan bir jigit, by kýiine qúiqyljytyp ala jónelgende dara biyge qúiqyljyp Áliya shygha keldi. Men alghash kóriskendegi zengir jibek kofta búrynghydan da jarasa týskendey symbatty mýsin, byltyrghy u gýline tenegenimnen de aryraq jiyrenishti kórindi kózime, tipti jasaryp ketkendey, jinishkere týsken beli talshybyqtay búralghanda ózi uly jylanday kórindi. Al, ózine tanystyghy az, basqa jigitterding kózin suyryp әketip bara jatqanday telmirtti sol siqyrly mýsin. Maghan bir qarap qoyyp ótti de biyge Shәkendi tartty.

Jalpylyq tansa bastalysymen Áliya Shәkendi taghy da ilip ala jónelip edi, sol ilgennen ile berdi de, qúiqyljyp kýle berdi. Tansagha demalys jariyalap, әn men araqqa qayta otyrghanda Mәulendi ornynan yghystyryp, Shәkenge tyghyla kelip otyryp synghyrlady. Onysyna Mәriya ekeuimiz kýle berippiz. «Shәkenge araq shkizuding babyn osy tabady әli!» dep kýldi Mәriya. Rasynda da sybyrlay-sipalay otyryp sol tapty; ne degeni belgisiz, bir sybyrlaghanda «jorghanyz óte jayly eken, alsam alayyn!» dep qaghystyrghan Shәken, ekinshi kezekte bir sybyrlaghanda «osy tileginiz qabyl bolu ýshin kótereyin!» dep qaghystyrdy.

Kópshilik Shәkenning «boz jigit - Jamal» tragediyasynda oryndaghan әnderin aityp beruin ótindi osy kezde. Bir jaghynda otyrghan Sәrsen búl talapqa qarsy shirygha týregeldi:

- Joldastar, -dedi tamaghyn qyrnap jiberip, - biz osy qashangha sheyin jylay bermekpiz. Baghanadan beri tyndaghanymyz múng men zardyng әni, endi qoyalyq sol jylaudy. Gýnchandan zamany múnday әnmen siyspaydy. Óitetini, gýnchandan múng emes, baqyt әkeldi bizge. Múng men zar kóne zamanmen birge ketti. Endi qaytalamaq emes! ... Baqyt pen enbekting әnin ghana shyrqauymyz kerek! Búl zamanda kim jylamaq, qane!...

- Siz jylarsyz! -dep jymidy Shәken. - Biraq kópshilik siz ýshin emes, tariyqty úmytpau ýshin tilep otyr ghoy deymin. Ótkenin eskeru, órshelene órleu ýshin qajet. Basynan keshkenin úmytu bastan maqúrym adamnyng ereksheligi. Al, sizdi bastan maqúrym demek emespin. Keshiriniz, ózinizden súrap týsineyinshi: qashannan beri gúnchandanshyl bolyp ediniz, múnshalyq «janarghandyghynyzdan» habarsyz ekenmin. Álde 43-44-shi jyldardaghy sarala firqanyz qyzartyp ketippe edi?!

Kópshilik Shәkenning әr sózi sayyn kýldi de, arty dugha ainaldy.

Sarghysh kók kózin kýldiruge qanshalyq tyrysqanymen de kýldire almay shekshiytip alghan Sәrsen shyghyp jýre berdi. Taghy kýldi kópshilik.

Shәken boz jygitti joqtaghan dosynyng zaryn bozdata jónelgende kýlki tyna qalyp edi. Sol kýlkining jymiysy birte-birte tomsarysqa ainalyp, kýlimdegen kózder badyraya týsti, tómen qarap júmyla týsti sonsong kýnigirt jýzderde jaryq lapmynyng núrymen móldiregen jasy tamshylary domalay-syrghanay jóneldi. Key bastar túqyryp, keyi teris qarap domalatty. Key bir appaq tamaqtar býlkildey, keybir dónes múryndar pys-pys ete týsti. Qazirgi kónil-kýiimizde búl sәtti әriyne men de tynysh ótkizbesem kerek.

Án toqtaghan song da kópshilik tym-tyrys otyryp qalyp edi. Áliya «el nege jylaydy» degendey kózin aq jibek oramalmen basyp alyp, qatar otyrghan Shәkenning qoltyghyna kirip bara jatqanyn bayqaghanymda kýlip jiberdim. Sәrsenning janaghy bir sózi esime týse qaldy:

- «Búl zamanda menen basqa kim jylamaq!» dep zirk ete týstim. Du kýldi kópshilik qaytadan....

Shәkenning әni osylay bir kýldirip, bir jylatyp otyrghanda dastarqan janaryp, tabaq tartyldy. Tamaqtan song da bir az әndetip, ýiirilise biylesip, tangha jaqyn tarady jastar. Áliya Shәkendi kópshilik iyiriminde qansha ýiirse de ekpindi aghynmen búrynyraq shygharyp әkete almap edi. Qaytqan dostarymen qaqpa aldynda qoshtasyp bola bergende ghana qoltyghynan tartqanday boldy. «Meni shygharyp salmaysyz ba» dep kýbir ete týsti jekeley bere.

- Endi búl kisini! -kýlip jiberipti Mәriya. - Seni biz-aq aparyp salamyz! -dedi de qoltyghynan qysyp ala jóneldi. «Jana ghashyqqa» qayrlyp, ashyq kýrsine qoshtasty Áliya:

- Hayyr uaqytsha!... Tanerteng úzata shygharmyz!...

Onasha ýiding tórine qatar jatyp ap әngimelestik Shәken ekeuimiz. Arghy-bergi jaghynan súrastyra kele Ýrimjidegi Kýlәnning Shәkenge jiyen (әkesining qaryndasynyng qyzy) ekendigin bildim. Gomindang laysanynan beri kórmegen eken. Osy joly izdep tabatyndyghyn aitqanda yrshyp túryp sham jaqtym da hat jazdym. Aqylbay ólimi turaly 46-shy jyly úzaghynan hat jazyp, kónil aitqanmyn. Búl hatta negizgi býiimtay, Núriyashtyng sýiegin izdestiru jóni boldy. Kómilgen ornynan derek tabylysymen maghan hat jazuyn ótinip, adrisimdi eskerttim.

Shәkendi kýn kóterile attandyryp, mekemege bettegenimde Áliya qarsy kezdesti:

- Úibay, ketip qaldy ma?! -dey sala, jauabymdy kýtpey-aq qayrylyp, qatarlasa qaytty menimen. Basyn tómen salyp biraz ýnsiz kele jatty da ashyq kýrsinip alyp sóiledi. - Barlyq mәsele ózimnen ótti ghoy, sizden qalay keshirim aludyng jónin taba almay jýrmin. Býtindey janarghym keledi. Siz ýshin әrqandayyna da sóz bermey ainydym, keshegi jala sodan jabyldy, qaytsem eken?!

- Ekeuimizding aramyzdaghy mәsele ýshin keshirim súrasudyng jóni joq, bitken ghoy!

- Solay bolsa da... qalay bolsa da, -dep mekemesining qaqpasynan menimen birge óte shyqty. Jypylyqtata jalghastyrdy sózin. - Meyli jay dostyq jónimen bolsa da sizben tatu bolghym keledi. Sol ýshin qanday shart qoysanyz da oryndar edim!

- Adamgershilik tatulyq súrasan, men odan bezbeymin ghoy, al, senen súraytyn bir ghana jayym bar: Maqpaldyng әkesine qay uaqytta ne dep jazdyn? - Baghdarlay qaradym jýzine. Qyzghysh tartyp kidire jauap qatty.

- Men.. hat jazghanym joq!... Tanymaymyn ghoy!

- Maqpal turaly sen shaghystyrmasang tughan qyzyna әkesi onshalyq tasbauyrlyq istemegen bolar edi!

Áliya basyn tómen salyp, oilanghan boyy qayta jóneldi de, men óz mekememe kirdim. Tórdegi әkim kabiynetining aldynda eki-ýsh aryzshy sóilesip túr eken.

- Men osymen 4-shi ret aryz әkelip túrmyn da-dep kýrsindi biri. - Kópe-kórneu túrghan aqymdy óndirip әpermeydi! Ói, osy әkimindi sol zalymnyng kýieu balasy ma deymin, tipti better emes!...

Biri myrs ete týsip, mysqylday jauap qatqanda, bólmening esigin jetip, janqaltamnan kilt izdegen beynemen túra qaldym:

- H....y.. kýieu balasy ma deysin-au, men osynyndy qojayynymnyng kelini deuge, qolaghashtay múrtynan ghana batyna almay jýrmin. Basqa dәlelim tolyq. Aldyna segiz ret kirippin, «halyq bólimine apar!», «pәlenge apar, týgenge apar» dey salady! Al, halyq bólimine aparsan, «әkimning qighash qasy» dey me, «búryshtama» dey me, sol kerek dep aryzymdy almaydy!... Talay kýnimdi beker ótkizdim. Osy joly pәlemdi bir sastyratyn aryz әkelip túrmyn, baydan aqy súrady dep, әzer bolsa qamap qoysyn!

«Qighashtama», «búryshtama» degen ataulardy, ózinin  «kelin» degenin biyeneleu ýshin qalay ózgertkenine kýle kirdim bólmege. Keshegi teksergen mektebimning ahualy jayyndaghy estelikterdi ýlken dәpterge rettep qondyryp shygha bergenimde, esik әineginen kórip otyrghan Shakerbay shaqyrdy. Qaq ortadaghy stol ýstinen bir ayaghyn soza tastap, oryndyq arqalyghyna súlaghan orynbasar, gazetti kózәinek syrtyna taqay oqyp jatyp, mening kirgenimdi kórmedi. Onyng jalpaq datushesinin[1] synar tabanynan saqtana ótip baryp, búryshta sýmireygen bastyghymnyng aldyna túra qaldym.

- Áneu oryndyqty jaqyndatyp әkelip otyrshy, Bighabil, bólme tar bolyp qaldy! -dep tyjyrynghan bastyq - seni bir isten saqtandyru ýshin shaqyrdym, -dep boz kózin óleusirete qarap sóiledi. - Esinde bolsyn, shyraghym, teginde aryzshylargha aryz jazyp, sóz ýiretuden saqtanghaysyn! Qazir týimedeyin týiedey qyp daulaytyn aryzshylar kóbeyip qaldy. Ákimdi qaydaghy tentek sózben jәbirlep, ýkimet seniki emes, meniki degendey iyq kórsetetinder shyghyp edi, bayqasaq, olardy qútyrtatyn búzyqtar bar eken. Ýkimet núsqauyna, zangha qarsy sóz ýiretip, úrdajyq aryz jazyp berip, aitaqtap jýripti. Ýkimet isine múnday búzghynshylyq salushylar ayausyz jazalanady. Teginde ondaylargha bolysushy bolma, tipti jaqyn jýrseng de ózindi sharpyp әketui mýmkin!...

- Maghan osyny eskertip, juasytyp qondy әkim sizge tapsyrghan shyghar, raqymet! -dep týregeldim men. - Zangha qayshy keluden saqtanu - saqtandyru bәrimizge ortaq qoy, pәleqorlyqqa, jalaqorlyqqa paraqorlyqqa, adamdy adam ezip-qanaugha jalghyz emes, birlikte qarsy túralyq!»

Osy úranymmen Shakerbaydyng jýregin bolmasa da, tanauyn qyzartqanyma «quanyp» shyghyp edim. Álgi aryzshylar әkim aldynan tipti quanyp shyqqanday kórindi. Búl joly «tekserip kóreyik» depti de aryzdaryn týgel alyp qalypty. Tekseruge mindetti eshqay oryngha qolma-qol jolday bermey, ózine alyp qaluynyn, onshalyq quanysh emes ekendigin sezgendeymin, jazu ýlgisin tekserip, aryz jazyp berushini tappaq siyaqty. 47-shi jyly jazda menen Qiyalzattardy «saqtandyrghan» әdisi boyynsha taghy bireuimizdi qyryna alghany, Shakerbaydyng janaghy meni «saqtandyrghany» sózinen bayqalmady ma! Biraq, kimdi ústamaq ekenin mejeley almay, qyzmetime kete berdim.

Ertenine tanerteng Baqay shaqyrtylyp kelgenin terezeden kóre elendep, syrtqa shyqtym. Maghan kidirmey, kózin qysa amandasyp ótip, әkim kabiynetine bettedi. Sen aralaspa degen isharasy edi. Sonda da ilese baryp, esik ashyp kirgizdim. Sәlemge saghyz takappar әkimning Baqaygha jenil de júmsaq qana amandasyp, oryndyqqa qúrmettey shaqyrghanyn estigen song mektepterdegi óz qyzmetime kete berdim. Tanertengi shabarman arqyly shaqyrtylushy Baqay týski demalysta óz jataghynan tabyldy. Ákim oghan múrtynan kýlimsirep qana on shaqty aryzdy jayyp kórsetip, kim jazghanyn súrapty.

- Men jazyp berdim! -dey beripti irkilmey. «ne sebepti búlay jazdyn» dep súraytyn shygharsyz? -dep ózinen súrapty sonynda.

- Joq, ony súramaq emespin, shyraghym, osy ghana!... Osylardy sening jazyp bergenindi bilgen song ózine ghana bir kenes bergim kelip shaqyrghanmyn.... Aytpaqtayyn bizding qarataqtagha әneu kýni jazylyp qalghan... «qoy auzynan shóp almas» dey me, bir eki auyz sózing de bar eken ghoy?

- IYe, bar! -dep jymiypty Baqay. - Biraq, aitpaghym «qoy auzynan shóp almas» tar jóninde emes. "Bóri auzynan qoy almastar" jóninde bolatyn.

- IYe, ie ol da bar. Men óz basym múnday sqaqtargha kýlip qana qoya salarmyn. Bizde qazirshe múnday ahual joq emes qoy. Biraq, búl ýkimetimizding sayasaty boyynsha jýrgizilip jatqan ister bolghandyqtan, әlgindey sózdering dәlme-dәl ýkimet sayasatyna qadalady. Al jazghan aryzdarynyz da ynghay últtyq burjuaziya men mal iyelerin talatpadyn-búlatpadyng degendey, ýkimetti jazghyratyn sózder kóp eken. Basyng jas qoy shyraghym, múndaydan múnan song qatty saqtan! Tónkeristik birlik sapqa shabuyl jasamau kerek!... Men ghoy bilmegenindi keshiremin ghoy. Baqylaushy oryndar esty qalsa, zor shataq solshyldyq búl!... Eskerteyin degenim osy, kelgenine rahmet, shyraghym! - dep toqtaghan әkimge Baqay da «janashyrlyq» eskertuin aita shyghypty:

- Ýkimet sayasatynda, "tónkeristik birlik saptaghy baylar jalshynyng enbek aqysyn jey bersin" degen sóz joq shyghar. Múny siz de eskerersiz әkim!... Bergen kenesiniz ýshin sizge de rahymet!

Ákimning baqaydy shaqyrtqandaghy sózi osylay ótipti. Keshegi Shakerbaydan úqqanymdy men de aittym Baqaygha. Asau jambasyna alarda әkimning múrty osylay býlkildeytinin eskertip saqtandyryp shyghyp edim. Biraq Baqaydy sol keshte ýsh-tórt saqshy kelip, qara qaqpagha kirgizip әketkeni ertenine estildi. «Oyynbúzar» aiypqa osy adal júmysshy, ójet aqyn ilingeni betimdi du etkizdi. «Tónkeris joly búralang bolady»[2] degen ghoy, oqasy joq, bosap shyghar bir kýni dep qolymdy sermey saldym.

Ádiletti tergeushim, soghyp tastaugha óziniz qisynyn taba almay qoyghan turashyl Baqaydy myna tónkeristing kele sala qaghyp әketip, qylmystygha ainaldyra qoyghanyn kórdiniz be. (Qoldaghy qylmysty bolsa týrmelendi, týrmelense boldy týzeldi demeymiz be.) Búrang ghana joldy tónkeris múnday turashyl - aqiqatshyl qylmysker tughyza alatyn bolghanda, shirkin, iyir-iyir joldy tónkeris qanday kamalatty qylmysker tughyzady eken deshi!... Týgel osynday qylmyskerge ainalghanymyzda, kommunizm jәnnatyna kómile qalatynymyzgha kýmәn bar ma!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

[1] Juan bas batenka.

[2] Mauzydúng sózi.