Qazaq foliklorynyng tarihy tym terende jatyr. Beri degenning ózinde bes ghasyr. Býgingi ónertanushylar biletin Asan Qayghynyng «El aiyrylghan» atty kýii HIV ghasyrdyng múrasy delinip jýr. Sonymen qatar qargha boyly Qaztughannyng «Saghynysh» deytin kýii jetken.
Tanymal etnograf-ghalym Aqseleu Seydimbek aitady: «Óte ertede payda bolghan kóshpendiler óneri san ghasyrlar boyy shiryghyp-shiryghyp kelip HIH ghasyrda ghalamat titandardy tudyrdy. Olar – Birjan, Aqan, Qúrmanghazy, Tәttimbet, Dәuletkerey, taghy basqalar. Mәdeniyetting búlay jaryluy týrli mektepterdi payda boldyrdy» deydi.
Ghalym aghamyzdyng payymdauyna qaraghanda: qazaq ónerining iri 5 mektebining biri – Altay-Tarbaghatay mektebi. Búl mektep uaqyt óte kele aua jayylyp, Monghol-Qytaygha asty. Aziyadaghy kóne mәdeniyet oshaqtarymen shektesip jatyr...
Ahang aityp otyrghan Altay-Tarbaghatay mektebi iyisi qazaqqa onsha tanys emes. Sonau bir jyldary búl taqyrypqa kýishi Uәly Bekenov az-maz qalam tartty. Biraq keybir Altay-Tarbaghatay kýilerin «Jetisu kýilerinin» qataryna kirgizip jiberdi.
Osy olqylyqtyng orny tolyp jatyr. Birneshe jyldyng aldynda Altay ónirinde tughan Dolda Keneshúly deytin aghamyz atamekenge qyruar qazyna alyp keldi. Búl kisi qazirgi ShÚAR-gha qarasty Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyng Altay aimaghynyng 7 audanyn armay-talmay aralap, irgeles qonystanghan Tarbaghatay aimaghynyng keybir audandaryn sýzip shyghyp foliklor jinaghan.

Qazaq foliklorynyng tarihy tym terende jatyr. Beri degenning ózinde bes ghasyr. Býgingi ónertanushylar biletin Asan Qayghynyng «El aiyrylghan» atty kýii HIV ghasyrdyng múrasy delinip jýr. Sonymen qatar qargha boyly Qaztughannyng «Saghynysh» deytin kýii jetken.
Tanymal etnograf-ghalym Aqseleu Seydimbek aitady: «Óte ertede payda bolghan kóshpendiler óneri san ghasyrlar boyy shiryghyp-shiryghyp kelip HIH ghasyrda ghalamat titandardy tudyrdy. Olar – Birjan, Aqan, Qúrmanghazy, Tәttimbet, Dәuletkerey, taghy basqalar. Mәdeniyetting búlay jaryluy týrli mektepterdi payda boldyrdy» deydi.
Ghalym aghamyzdyng payymdauyna qaraghanda: qazaq ónerining iri 5 mektebining biri – Altay-Tarbaghatay mektebi. Búl mektep uaqyt óte kele aua jayylyp, Monghol-Qytaygha asty. Aziyadaghy kóne mәdeniyet oshaqtarymen shektesip jatyr...
Ahang aityp otyrghan Altay-Tarbaghatay mektebi iyisi qazaqqa onsha tanys emes. Sonau bir jyldary búl taqyrypqa kýishi Uәly Bekenov az-maz qalam tartty. Biraq keybir Altay-Tarbaghatay kýilerin «Jetisu kýilerinin» qataryna kirgizip jiberdi.
Osy olqylyqtyng orny tolyp jatyr. Birneshe jyldyng aldynda Altay ónirinde tughan Dolda Keneshúly deytin aghamyz atamekenge qyruar qazyna alyp keldi. Búl kisi qazirgi ShÚAR-gha qarasty Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyng Altay aimaghynyng 7 audanyn armay-talmay aralap, irgeles qonystanghan Tarbaghatay aimaghynyng keybir audandaryn sýzip shyghyp foliklor jinaghan.
Ótken jyly Astana qalasynyng 10 jyldyq mereytoyy qarsanynda halyq múrasynyng qamqorshysy, Qazaqstan Respublikasy YuNESKO isteri jónindegi Últtyq komissiyasynyng tóraghasy Imanghaly Tasmaghambetovtyng demeushiligimen Dolda aghamyz alyp kelgen 4 birdey tuyndy oqyrmangha jol tartqan bolatyn.
Búl tuyndylar qatarynda, halyqtyng túrmys-salt jyrlary jәne qara óleng núsqalary, qalyng qazaqqa beytanys sybyzghy kýileri toptastyrylghan bolatyn. Jeke ózi bir kitap bolghan sybyzghy kýilerining sany – 121 edi. Búghan deyin «bar-joghy 31 ghana sybyzghy kýii bar» dep kelgen ónertanushylar qaryq boldy da qaldy.
Biyl jogharydaghy ýrdis qaytadan jalghasyn tapty. Múra jinaushy Dolda Keneshúly ótken jyly bizding gazetke bergen súhbatynda 900-den astam Altay-Tarbaghatay dombyra kýilerin jinaghanyn aitqan edi. Onyng syrtynda týrli núsqasy bar 500-ge tarta halyq әnderi qorymda túr degen-tin.
Osy tuyndylar taghy da Imanghaly Tasmaghambetovtyng aralasuymen jeke-jeke 3 kitap bolyp jaryq kórdi. Árbiri 25 baspa tabaq kólemdi tuyndylardyng alghashqysy – «Altay-Tarbaghatay ónirining halyq әnderi» dep atalady. Kitapqa atalmysh ónirding 225 halyq әni engizilgen. Eski әnderdi notagha týsirip, baspagha әzirlegen muzyka mamandary – E.Ómirov, G.Qozybaqova, A.Jayymdar.
Jalpy, búl ónirding әnderi múnly bolyp keledi. Muzykaly-poetikalyq tәsilderi de ózgeshe. «Ahau», «Iligay», «Águgay», «Boyday talday» sekildi әnderding aitylu stiyli tym kóne.
Ónertanushy Gýlnәr Qozybaqovanyng payymyna qaraghanda, búl әnder foliklorly-etnografiyalyq ansambliderding repertuaryna engizilgeni dúrys. Óitkeni әnderding qaytalanbas, qarapayym әuezdiligi erekshe. Tipti keybirinde bayyrghy baqsylyq saryn bar deydi ónertanushylar. Soghan qaraghanda, aldaghy kýnderi elimizding etnomuzykalyq janry tolygha týseri sózsiz.

***

Qalghan eki kitaptyng aty birdey. Ekeuine de ortaq esim – «Altay-Tarbaghatay ónirining dombyra kýileri» degen atau búiyrghan. Qazaqta negizin shertpe jәne tókpe kýiler deytin eki ýlken mektep bar. «Shertpe» úghymy qimyldy bildirse, «tókpe» atauy kónil-kýige qatysty degen de pikirler aitylyp jýr.
Qos kitaptaghy kýilerding barlyghy shyghystyng shertpe kýileri. Tuyndylardyng birinde – 173 kýy notasymen berilse, ekinshisine – 179 kýy qamtylghan. Kýilerdi notagha týsirudi basqarghan muzyka mamandary – Bilәl Ysqaqov pen Aytqaly Jayymov.
Kýilerding arasynda «Bozayghyr», «Aqqu», «Aqsaq ay» sekildi totemdik saryndy dýniyeler de bar kórinedi. Professor Bilәl Ysqaqov: «kóne saryndy Altay kýileri qoldan-qolgha auyzeki týrde jalghasyp, bayyrghy qalpynan kóp ózgermey saqtalghan әri kórkemdik kәsiby dengeyi joghary tuyndylar» deydi.
Jogharydaghy 900-den astam kýiding ózara saryndas, qaytalanghan nemese kórkemdik sapasy tómen kýilerdi alyp tastaghannyng ózinde 400-ge juyq dombyra kýy ýlgileri jaramdy dep tanylghan. Kóbinese, teris búrauda tartylatyn búl kýiler týrli yrghaqtyq qúbylular men әuezdik ýilesimderdi sinirgen әri qazaqtyng kýy ónerine kelip qosylghan erekshe dýniyeler.
Osylay qazaq kýy ónerining qazynasy qambasyn toltyrdy.
P.S. Býgin Almaty da, Últtyq baspasóz klubynda jogharydaghy 3 kitaptyng tanystyru rәsimi ótedi. Rәsimge qúndy múralardy jinap, elge jetkizgen foliklortanushy Dolda Kenesh jәne kitapty baspagha әzirlegen redaksiyalyq alqa mýsheleri qatysady. Sonday-aq belgili mәdeniyettanushy Múrat Áuezov jәne basqa da ziyaly qauym ókilderi oilaryn ortagha salady.

Beken QAYRATÚLY
“Astana aqshamy” gazeti