Baqanymnan aiyryldym!

Qysastyqpen kýn keshken kóshte de, eregeskenmen óshte de senimdi serigim edi. Baqanym barda baghytym bekem, tu arqam tútas edi. Baqanymnan aiyrylghan son, aspan asty aidalada anyrap qalghan, qiyanda qanghyryp qalghan kýiding kebindegi sendelisti endi sezingen siyaqtymyn...

Qanshama jyl redaksiyanyng shanyraghyna tireu bolghan qos asha qara baqan qapyda syndy. Ashasynyng bir basy bolattan qúiylghan, ekinshisi asyldan jasalghan esilim edi... Qaq ortasynan mort opyryldy! Endi kýldireuishke kýsh týsse, kýldiregen kiyizdey kýnimiz ne bolar eken?!

***

Shiyrek ghasyrda Baqanmen birge qanshama gazet shyghardyq: ómiri úzaqtau bolghan on ekisi este. Bir-eki sanynan song jabylghany esepte joq. Sol gazetterding barlyghynyng basy-qasynda Baqan boldy. Shanyraghyn tiredi, uyljyghan uyqtaryna әl berdi. «Baqansyz shanyraq kóterilmeydi» deytin ejelgi kóshpeli qazaqtyng sózin býgingi kýni túraqty mәtelge ainaldyrghan bizden basqa bireu bar ma eken?

Baqan týidirip ketken taghy bir búrynghy tәmsil óksik keptelgen tamaghyma tútylyp qalghanday: «Qaryndastan aiyrylghan jaman eken, eki kózge móldirep jas keledi»...

***

IYә, men jylap jýrmin. Baqanymdy qara jerding qoynyna mәpelep qoyghan kýni enkildep jylagham. Áli jylap jýrmin. Anau bir jyldary sheshem 58-inde ketkende, osylay jylagham. Odan keyin egilgenim esimde joq: 59-ynda ketken Baqantayymnyng qazasy sheshemnen kem bolmady...

Keshe taghy da jyladym. Redaksiyagha kelsem, ayaday eki bólme anyrap túr. Turasy – qanyrap túr. Súp-suyq! Adam balasy bas súqpaghan moladay.

Baqanym qalany jayau aralap jýrip, eng arzanyn «Svetofor» bazarynan taptym dep, arban-gýrbing alyp kelgen qara shәugimi әdette sarq-sarq qaynap túrushy edi: endi basyn bútyna tyghyp jatqan qara mysyqtay melshiyip túr. Búryshtaghy «qyryq jylghy» stolynda oqyrmannyng ashylmaghan hattary ýiilip jatyr. Hat iyeleri Baqannyng kim ekenin, ómirden kim ketkenin biler me eken?!

Kópten kisining qolyn kórmegen kompiuterin shang basypty. Endi oghan otyrar oghylandy qaydan tabam? Kim maghan Baqan bola alady?

Qara terin sýrtetin sarjaghal oramaly oryndyghynyng arqalyghynda iluli túr eken: bir shetin jas jughan betime bastym... Baqyttyng iyisi sezildi... «Baqytsyz qalghan osylay iluli túrsyn, terimdi sýrtip jýrermin...» dedim óz ishimnen.

Ótken aptadan qalghan ydys-ayaqty juyp jýrip: «Ereke, endi jylamay kór...» dedim óz-ózime taghy da ishtey. Plastik pakette kógerip ketken jarty bәterdi úsatyp, Baqyttyng terezesin toruyldaytyn kógershinderge qoqymyn kólbey shashtym. Baqan sóitetin. Búl beykýnә maqúlyqtar maqúrym shyghar: kimning qolynan qoqym shashylghanynda shataghy bar ma? Biraq búryndary redaksiyada kógergen nan qalmaytyn: kiyesi úrady dep, dәriden bastap, dәkege deyin jýretin sómkesine salyp әketushi edi...

***

Býgin astynghy qabattaghy ashanadan jylymshy kójeni japadan-jalghyz soraptap otyryp, taghy da kónilim bosady. Qasyghyma deyin sýrtip beretin. «Týkiriktep sýrttim...» deytin әzili esime týsip, óksikting arasynda ezu tarttym.

Ekeuimiz júmysta jer qopararday bop jýrushi edik – jalghyz qalyppyn. Kenjetay bet qattaugha seysenbi aughanda, qonagha keledi. Oghan: «Áy, manqa, ýi-ishing aman ba?!» deytin apasy aldynan shyqpaydy endi...

Azamat tiyisti tapsyrmany týrtip alyp, jalaqysy bizden tәuir jerdegi ekinshi júmysyna ketken. Kenje ekeuine óitpeske amal joq – gazetten týsetin jarymas jalaqygha bala-shagha asyrau mýmkin emesting múqtajy mendegen... «Aysúlugha sәlem ait!» dep, qatyn-balasyn týgendep jýretin Azamattyng júmystaghy janashyry joq endi...

Qorbandap kelip, gazetting esebin, jiyrma-otyz mynnan aspaytyn aqshasyn berip ketetin Erik bauyry әpkesin әlek bop izdese – tappaydy... «Baqyt apaydyng jetisine soyylatyn qoygha zakaz berdim...» degen sózi dәtke quat qana...

Sәrsenbining sәskesinde bet oqugha keletin Ayman qúrbysy býgin esikti jylap asharyn sezip otyrmyn... Songhy jyldary bir-birine bauyr basqan qos qúrby edi – synarynan aiyrylghan Aymandy basu sóz sabasyna týsire alar ma eken?

Eki ay auyryp jatqanda, әiteuir bir keledi ghoy degen senim Baqyttyng joghyn sezdirmeytin. Jipsigen jýzi jadyrap, әne-mine kirip kelerdey edi... Endi Baqan bolmaydy... Sene almaymyn... Eshqashan kelmeytin boldy. Ózim kómip ketken Kensaydyng toyymsyz topyraghyn týrip tastap, qoynauynan qaytyp kelgen eshkim joq...

***

Baqyt turashyl tughan túlgha. Anau-mynau jaltaqoydy bir sózimen jalp etkizer minezdi edi. Birde bir aghamyz gazetke súhbat beretin boldy. Boldy deymin-au, bermesine Baqyt boldyrmady. Sonyng aldynda biylikten teperish kórdim dep, ózi kelgen jaqqa renishin sóz arasynda sezdirip jýrgen. Baqan sol aghasyn shaqyryp aldy. Shayyn qúiyp berdi, redaksiyanyng jýgirmekterinen tyqqan-myqqan tәtti-mәttisin aldyna qoydy. Súhbat bastaldy. Kórshi bólmening ashyq esiginen andyp otyrmyn: Nazarbaevtyng aty atalghan Baqytgýlding súraghynan anauyng alay qashady, búlay búltarady. Biylikti jalpylama jadaghay qamshylap ótpek niyeti bar. Al «DAT» pen Baqangha bylsh etkizgen batyl sóz kerek.

Bir kezde Baqyttyng shydamy tausyldy-au deymin: «Ey, agha, jauapty yrbandatpay tura aitpaymysyz, әitpese biyligine qaytpaymysyz!» – dep saldy.

Anau sasyp qaldy. «Tóniregin tópesek, Núrekeng eshqayda qasha almaydy?!» dep, taghy sol yrbanyna sala bastap edi: «Áy, agha, 20 jyl boldy siz siyaqtylar tóniregin shiyrlaghangha! Sizding nemereniz de Núrekenning noqtasyn kiydi, endi neni kýtip jýrsiz?!» – dep, súhbatty kilt ýzdi. Anau aghasy ýn-týnsiz shyghyp ketti. Biraq sol súhbattyng gazetke shyqqan ýlgisinde Núrsúltannyng núsqasy sóz astarynan sezilgenine razy bolghan aghasy ertengisin Baqytqa alghysyn aityp ketti...

***

Kensaydyng tóbesinde de, keyinnen janaza asta da әldeneshe ret aitylghan sóz: «Baqytgýl ólgen joq...» degen boldy. Kónil júbatugha jaqsy sóz. IYә, 23 jylda әldeneshe ýzilip shyqqan 960 nómirding әrqaysysynda tasqa basylghan aty qaldy. Endi eshkimge kereksiz medali-marapaty ýiinde ýiilip jatyr.

Men sottalyp, bes jylgha gazet isimen ainalysugha tyiym salynghanda, tipti korrektor bolugha da qaqym qalmaghanda: «Er-agha, redaktordyng atyna meni jaz, zaty «DAT» bop qalsa – bolghany da...» dep, týbiri «jau» sózinen shyghatyn jauapkershilikti moynyna aldy. Jaudyng kim ekeni mәlim – bizdi kýni-týni andyghan Aqordanyng biyligi. 2006 jylghy «Tasjarghannan» bastap bas redaktor boldy. On bes jylghy ol jazu arhivte shang basyp jatqan gazetterde saqtauly.

Biraq әke men shesheden shaqa shaghynda aiyrylyp, әpkesining bauyrynda ósken, artynda qalghan jalghyz Shynghysyn «apang tiri» dep qalay sendiresin? Aqiqatty qaytip aldaysyn? Uniyverdegi oquyna ketetin balasyna úiqysynan erte túryp, botqasyn kim pisirip beredi? Onyng mandayynan syipap: «Aghamnan qalghan túyaghym-au!» dep, kim qúshyrlana qúshaqtaydy?

***

Kóldeneng kisige kórsetpey kóz jasqa әli de әldeneshe erik beretin shygharmyn. Maghan endi kim Baqan bolady? Újymnyng shanyraghyna Baqanday qara baqan tabylmas...

Bilmeske Baqan kim edi?

Adamy ojdany ozyqtyng oryny olqy bop qalady. Qashan da solay bolghan. Baqilyq Baqytym maghan osyny taghy bir dәleldep ketti.

Álbette, oryndaushy tabylar, júmysshy jalqy bolmaydy. Biraq men ýshin Baqan synar tughan súnghyla. Erkegi ez bop ketken dýniyede әiel basymen erding esesin etegimen qymtap qalghan úrghashylar bolghan. Qabanbaydyng tu syrtynda Gauhar aru attandap, aruaqtaryn shaqyryp, jaugha shapqan. Baqan sol túrpattyng túlghasy, sol Gauhardyng gózal synyghy!

***

...Erteng gazet shyqqan son, «Svetoforgha» barayyn dep otyrmyn: júmystaghy elektr pesh kýiip ketipti, tipti qaytip jasyrayyn, әjetke qajet qaghaz da tausylghan eken...

(Jalghasy bar)

Ermúrat Bapiy

Qazaqstan jurnalister odaghy syilyghynyn, Qazaqstan patriottary "Almas qylysh" syilyghynyng laureaty, Qazaqstan Jurnalister odaghy "Altyn medalinin", Soros qorynyng jurnalistika salasyndaghy "Batyldyghy men tabandylyghy ýshin" syilyqtarynyng iyegeri, «DAT» media-jobasymen shyghatyn «Obshestvennaya pozisiya» gazetining bas redaktory Baqytgýl Mәkimbay ómirden ozdy.

Redaksiya újymy Qazaqstan tәuelsiz jurnalistikasyndaghy aty altyn әrippen jazylatyn sýiikti redaktorynyng mezgilsiz qaytys boluyna baylanysty, marqúmnyng tughan-tuystaryna, «DAT» gazetter seriyasynda әr jyldary qyzmet istegen әriptesteri men qazaqstandyq jurnalister qauymyna kónil aitady.

Qosh, Baqan! Baqúl bol, Baqytgýl!

*Arda arudyng qazasyna qatysty materialdar gazetting 2-4, 8-9 betinde.

«DAT». 23.09.2021.

Abai.kz