Birikken Memlekettik Sayasy Bas-qarmanyng (OGPU) Qazaqstan boyynsha Tolyq ókiletti ókildigi (PP) Mәskeuge jibergen jәne Mәskeude ortalyq OGPU jýrgizgen tergeumen tolyqtyrylghan «Baytúrsynov Ahmetti, Dulatov Mirjaqypty (Mir Yakubty) jәne 44 adam ishindegi basqalardy aiyptau jónindegi № 78754 isti» qarap shyqqan OGPU Shyghys bólimi 2-bólimshesi bastyghynyng kómekshisi Pavlov 1930 jylghy 12 nauryzda aiyptau qorytyndysyn jazyp, qolyn qoydy (qorytyndygha «kelisemin» dep OGPU ShB bastyghynyng kómekshisi Sobolev, «bekitemin» dep OGPU ShB bastyghy Dykov qol qoyghan).

Múnda ol «Aqpan revolusiyasynan keyin Qazaqstanda «Alash» degen atpen qazaq intelliygensiyasyn biriktirgen últshyl partiya payda boldy» dep, «Alash» partiyasy serkelerining bastamasymen 1917 jylghy jeltoqsan aiynda jalpyqazaq sezi shaqyrylghanyn, sezding «Qazaqstan (Kirkray) avtonomiyasyn jariyalaghanyn» jәne «Alash-Orda» dep atalghan ýkimetti saylaghanyn mәlim etti. Ayyptau qorytyndysynda odan әri alashordashylardyng orys aqgvardiyashyldarymen birlesip covet ókimetine qarsy jasaghan әreketterine sholu jasalyp, «Kolchak pen aqtar ýkimetterining talqandaluy» alashordashylardy sovet ókimetimen beybit kelissóz jýrgizuge mәjbýrlegeni, sonda «olargha kontrrevolusiyalyq qyzmetin keshirgen amnistiya qoldanylghany» aityldy. Sosyn Pavlov: «Osy sәtten «Alash-Orda» ózining partiyalyq jәne ýkimettik úiym retindegi qyzmetin doghardy, – dey kele, – biraq kontrrevolusiyalyq ózegin saqtap qaldy da ózining antisovettik qyzmetin jalghastyrdy», – dep týidi.

Antisovettik qyzmet, aiyptaushynyng «taptym» dep tújyrghanyna qaraghanda,  qúddy «Baytúrsynov pen Ermekov 1921 jyldyng basynda Mәskeude, sonda jýrgen Validovpen kelissóz jýrgizgen» shaqtan bastalghan eken. Olar «qúpiya úiym qúru qajettigi turaly kelisken» kórinedi. Úiymnyng ortalyghy retinde Orynbor tandap alynypty. Ayyptau qorytyndysynda: «Úiymgha Baytúrsynov, Bókeyhanov, Omarov Eldes, Bolghanbaev, Ádilov Dinmúhamed jәne basqalar kirgen. 1921 jylghy qystyng sonynda Dulatov pen Dosmúhamedov Halilding bastamasy boyynsha osynday úiym Tashkentte qúryldy. Osy eki úiym arnayy ókilderi arqyly Búharada jasyryn jaghdayda jýrgen, orta aziyalyq kontrrevolusiyalyq úiymdy basqaratyn Validovpen baylanysyp túrdy» delingen.«Validov úiymynyn» basshylarymen bolghan kelissózden keyin, «Alash-Orda» úiymynyng ókili Ádilov Ferghanada әreket etip jýrgen «Janúzaqovtyng basmashylyq shaykasyna» «qazaq basmashy jasaghyn qúru maqsatymen» jiberilipti. Validov pen Mústafa Shoqaev shetelge qashqannan song «alashordashylar» birinshi kezekte olarmen shetelge oqugha jiberilgen jastar arqyly qúpiya baylanys ornatqan eken. Sosyn sovet ókimetimen ashyq kýresu taktikasyn kenes apparatyna (әsirese Narkompros pen baspasózge) jәne partiyagha kirip alu taktikasyna auystyrypty. «Jastardyng basyn ainaldyru» salasyna neghúrlym kóbirek kónil bólse kerek. Mәskeudegi jasyryn «Alqa» әdeby ýiirmesi Orynbor, Qyzylorda jәne Tashkentpen baylanysta bolghan, óz iydeyalaryn qazaq baspasózi arqyly nasihattaugha mәn beripti. 1927 jylghy «aghylshyn-sovet qarym-qatynasy búzylghan» jәne 1928 jylghy «Qazaqstanda bay mýlki tәrkilengen uaqyttan» bastap, aiyptalyp otyrghan alashordashylar «jappay qazaq qozghalysyn kóteru ýshin» qyrgha ketuge dayyndala bastaghan kórinedi. Osy maqsatqa alashordashylar aldymen «baylardyng qaruly shaykalaryn» paydalanbaq bolypty, «olargha Dulatov qajet sәtte Batys Qytayda jasyrynyp qalugha mýmkin bolu ýshin ókimetten alysyraq, qytay shekarasyna jaqynyraq» jýrudi tapsyrsa kerek. «Shayka» bastyghyna ainalghan «Dulatov Asqar, 61 jasta... ózining inisi, kontr-revolusiyalyq úiymnyng jetekshisi Dulatov Mirjaqyppen baylanysta bolghandyqtan, Qostanay okrugi, Nauryzym audanynda kontrrevolusiyalyq baylar tobyn qúrdy». Ayyptaushynyng tújyrymdauynsha, Qostanay okrugindegi kontrrevolusiyalyq ereuil «alashordashylardyn» tura osy dayyndyghynyng saldary bolatyn. Tergeu materialdary boyynsha iske tartylghandardyn: «1) 1921-22 jj. astyrtyn úiym qúrghany; 2) Shekaradan tys jýrgen Validovpen baylanys ornatqany; 3) Kýsh dayyndaugha ba-ghyttalghan qyzmeti (jastardyng basyn ainaldyru – «Alqa» ýiirmesi, baylarmen baylanys ornatu jәne t.s.s); 4) Sovet ókimetine qarsy, ony qúlatu maqsatymen qaruly kóteriliske dayyndyq jasaugha qatysqan kontrrevolusiyalyq isteri dәleldendi» degen úigharym jasaldy.

Sonymen  birge, Ayyptau  qory-tyndysynda «alashordashylardyng basqarushy toby» Asqar Dulatovtyng kontrrevolusiyashyl baylar tobymen qatar «alysta jatqan Sarysu audanyndaghy Ádilovting bandasyna ýlken mindet artty» dep kórsetildi. Qorytyndynyng «Ádilovting bandasy» dep atalghan tarauynda oghan sipattama berilgen. «Bandanyn» basynda «...sayasy qauipti jәne qylmys jasaghan qylmysker tórteu – Bayseyit, Múqysh, Asqar jәne Ábuәli Ádilovter» túrghan eken. Baylardyng qojalyqtaryn tәrkileuge dayyndyq jýrgizilgen kezende Ádilovter «Sarysu audanynyng barlyq bandittik elementterin ózderining manyna toptastyryp, kәmpeskege qaruly qarsylyq kórsetu ýshin jinaugha tyrysqan» kórinedi. Búghan dәlel retinde: «1928 jyldyng jazynda olar jekelegen shaykalardyng bastyqtary Kenshimov Mәdibek, Toqmanbaev Baqay jәne Ábdikeev Biytimbaymen jinalys ótkizdi» deydi. Olardyng bәri Bayseyit jәne Múqysh Ádilovtermen birge «1922 jyly milisionerler jasaghyn qarusyzdandyrugha jәne jasaq bastyghy Ábubәkirovty atugha qatysqan» dep kórsetilgen. Alayda 1928 jylghy tәrkileu (konfiskasiya) nauqanynda qaysysynyng jәne atalghan «bandanyn» naqty ne istegeni, «banda» mýshelerining QazSIK Dekretin jýzege asyryp jýrgen ýkimettik komissiyagha ne birigip, ne jekeley qanday qarsylyq kórsetkenderi jóninde eshtene aitylmaydy.

Osy «Ayyptau qorytyndysy» boyynsha 1930 jylghy 4 sәuirde shy-gharghan OGPU alqasynyng ýkimimen aghayyndy Ádilovter ishinen 28 jasar Múqysh (Dinshe, Dinmúhamed) Ádilov atu jazasyna, onyng inisi, 24 jasar Asqar, aghalary Ábubәkir (37-de), Ábuәli (39-da) Ádilovter jәne Bayseyit-Múqysh «bandasymen» qatysy, yaky baylanysy bolghan tuystary, auyldastary men tanystary Ákpar Ybyraev, Núrlan Kәribaev, Aghabek Baydullaev, Múhamediya Arghynbaev, Artyqbay Áliyn, Mәdibek Kenshimov, Tәjibay Qúlmúratov, barlyghy 16 adam, týrli merzimge kesildi. Bayqalyp túrghanday, sayasy qughyn-sýrginning alghashqy tolqynynda, tútqyndardy OGPU Butyrka týrmesinde qosymsha tergep, týrli jazalau sharasyn qoldanghan repressiyagha aghayyndy tórt Ádilov iliktirilgen. Olardyng bәrining aghasy – «sayasy qauipti jәne qylmys jasaghan qylmysker tórteudin» ýlkeni Bayseyit Ádilov jazalanushylar tiziminde joq (onyng esimi 12 nauryzdaghy jaza súralghan aiyptalushylar tizimine de kirmegen). Nege? Sebebi ol OGPU jasaghy jýrgizgen  tútqyndau operasiyasy kezinde oqqa úshqan bolatyn. Bayseyitti qamau ýshin Shu boyyndaghy qúmgha attanghan qaruly jasaq qúramynda jasóspirim Bauyrjan Momyshúly da bar edi. Bertinde Baukeng ózining biografy jazushy Mamytbek Qaldybaygha aitqan esteliginde qúm ishine tigilgen jalghyz ýidi jasaq qorshaugha alyp, jauyngerding biri syrttan oq atqan kezde qaza tapqan Bayseyit Ádilovting sýiegin týiege artyp alyp kele jatqandarynda onyng inisi Dinshe-Múqysh Ádilovti qolgha týsirgen jasaqpen kezdesip, audan ortalyghyna birge barghandaryn aitqan eken. Al «Jartyfeodaldar» operasiyasyn jýrgizushilerding jetekshisi chekist Iliya Shumilov ózi basqarghan GPU qaruly jasaghy Dinsheni 1928 jylghy 17 jeltoqsanda tútqyndaghanyn jasaghan aktisinde atap kórsetipti. Demek Bayseyit te sol kýni qaza bolghan. Tiyisinshe tergeu amaldary onsyz jýrgizildi, tergeu materialdarynda onyng ólimi jayynda eshtene aitylmaghan, biraq «qylmystyq isterin» dәleldeytin janama derekter barshylyq.

SOVET BIYLIGINE DEYINGI JÁNE RESPUBLIKA QYZMETINDEGI
ÓMIR JOLY

Aghayyndy Ádilovterdi tútqyngha alu ýshin nelikten arnayy qaruly jasaq júmsalghan? Olardyng ekeui de qazaqtyng azattyq qozghalysyna, odan kenes qúrylysyna belsene qatysqan qayratkerler bolatyn. Kezinde on jyl attan týspey, Reseyding imperiyalyq әskerimen úzaq jyldar soghysqan últ-azattyq kýres kósemi Kenesary hannyng tu ústaushylarynyn, senimdi batyrlarynyng biri Mynjasar batyrdyng nemereleri edi. Han Kene bastaghan kóterilis jenilis tapqannan keyin júrt otarlaushylardyng jana tәrtibine kóndikken. Aqmola bekinisi de birtindep beybit ómirge beyimdelgen-tin. Reseyding sauda kapitaly qyrgha súghyna enip, birte-birte bekem oryn teuip kele jatty. Ýlken jәrmenkeler ashylyp, Aqmola iri sauda ortalyghyna ainaldy. Mal baghushy qazaqtar iri qaralary men úsaq túyaqtaryn osynda aidap әkelip, imperiyanyng fabrika-zauyt búiymdaryna aiyrbas jasaudy әdetke ainaldyrdy. Otarlaushylar men kóshpendiler arasyndaghy sauda-sattyq nәtiyjesinde ornaghan iskerlik qarym-qatynas birtindep jekelegen adamdardyng ózara aralasuyna, bir-birimen «tamyr» boluyna úlasqan. Sonday dostyqqa iykem, eti tiri jandardyng biri – Mynjasar batyrdyng ýiezdegi alys auyldan sharua ynghayymen qalagha kelgishtep jýretin úly Ádil edi. Ol Aqmoladan «tamyr» tapqan da, 1887 jyly tughan ýlken úly Bayseyitti sol «tamyrynyn» kómegimen qaladaghy bastauysh uchiliyshege týsirgen bolatyn.

Bayseyit әke enbegin aqtady. Jaqsy oqyp, Aqmola mektebinen keyin Ombyda múghalimder seminariyasyn bitirdi. Oqudan song bolystyq kenselerde hatshylyq qyzmet atqarady, tilmәsh bolyp isteydi. El-júrt ishinde bedeldi boldy, jerlesteri búl bilimdi, isine adal, әdil jigitti sýiispenshilikpen «Aq Bayseyit» dep atady. Bayseyitti ýlgi tútqan óz inisi Dinmúhamed (Dinshe, Múqysh) Ádilov pen nemere inisi Janaydar Saduaqasov jәne ózge de auyl balalary onyng aqylymen Aqmolagha oqugha bardy. Qatar auylda ósip, Nildi mektebinen sauat ashqan Sәken Seyfullin de Aqmolada búlarmen birge oqydy. Aqmoladan keyin Dinmúhamed, Janaydar, Sәken ýsheui de Bayseyit kórsetken ýlgimen oqularyn Dala uәlayatynyng astanasy Ombyda jalghastyrdy. Sonda alghashqy sayasy mektepterinen ótti. Tórteui de qazaq últ-azattyq qozghalysyna belsene qatysty. Azattyq qayratkerleri sa-pyndaghy osy azamattardyng bәri de qazaq elinde sovet ókimetin ornatushylar qatarynda jýrdi. Bayseyit Ádilov, Sәken Seyfulliyn, Dinmúhamed Ádilov ýsheui 1920 jylghy 4-12 qazanda ótken Sovetterding Qúryltayshy sezinde Avtonomiyalyq Qazaq Respublikasynyng alghashqy kindik ókimeti KazSIK (Qazatkom) qúramyna  mýshe bolyp saylandy. Janaydar Saduaqasov búl kezde ýiezdik buynda jauapty qyzmet atqaratyn (ol Ortalyq Atkomgha 1922 jyly saylanyp, jauapty hatshy lauazymynda istegen). Sóitip, bәri de jas respublikanyng alghashqy memlekettik qayratkerleri qatarynda jýrdi.

Osy tórt túlghanyng ýlkeni Bayseyit Ádilov pen onyng inisi Dinmúhamed Ádilov últ ziyalylaryna qarsy baghyttalghan sayasy repressiyanyng alghashqy tol-qynynda qúrban bolghan. Bayseyit, jogharyda aitqanymyzday, 1928 jylghy 17 jeltoqsanda Shu ózenining qúmdy alqabynda, Dinmúhamed 1930 jylghy 21 sәuirde Mәskeude oqqa baylandy (ayta ketu kerek, lagerilerge aidalghan Ádilovter ishinen Asqar ghana aman oraldy). Al Sәken Seyfullin men Janaydar Saduaqasov Ýlken terror qyzghan 1938 jylghy 25 aqpanda Almatyda atyldy.

1917 jylghy Aqpan revolusiyasy qazaq últ-azattyq qozghalysyn airyqsha jandandyrghany belgili. Monarhiyanyng joyyluyn bostandyqqa balaghan Bayseyit Ádilov sekildi azamattar jer-jerde ózderin-ózderi basqarudy kózdeytin jinalystar, sezder ótkize bastady. Bayseyit Ombyda 1917 jylghy 25 sәuir – 7 mamyr aralyghynda bolghan Aqmola oblystyq qazaq sezine Aqmola ýiezi qazaqtarynyng delegaty retinde qatysty. Áygili «Tar jol, tayghaq keshude» Sәken búl jayynda: «Jiylysqa biz Aqmoladan Qúsayyn felidsher men Bayseyitti jiberdik. Búlarmen birge óz betterimen qyrdyng bir-eki juandary da ketti. Biri Tama Jantóre, biri ...Qorjynkólding Oljabay bolysy. Sol jiylysta Oblystyq qazaq komiyteti saylandy», – dep jazdy. Atalmysh Aqmola oblysy qazaqtarynyng sezinde Bayseyit Ádilov oblystyq qazaq atqaru komiytetining mýshesi bolyp saylandy. Sezden keyin biraz uaqyt komiytetting apparatynda qyzmet atqarugha Ombyda qaldy. Qazaq atkomy basqaru sharualaryn qaladaghy ózge de oblystyq úiymdarmen ýilestiru mәselesin qarastyrdy. Sonday-aq jer-jerde jana jaghdaygha baylanysty úiymdastyru jәne nasihat júmystaryn jýrgizu ýshin jastardyng «Birlik» úiymy mýshelerinen komissarlar jasaqtady. Osy orayda eske týsire keteyik, «Tar jol, tayghaq keshude» Aqmolagha 1918 jylghy mamyrda Ombydan qazaq komiytetining komissarlary retinde Dinmúhamed (Dinshe) Ádilov pen Qoshmúhamed (Qoshke) Kemengerov kelgeni aitylady. Sәken: «Olar kelgen song uezdik qazaq komiytetin endi ashtyq. Qazaq komiyteti qazaq isterin basqaratyn boldy. Biraq kýsh, ýkimet, degenmen, uezdik komissardyng biyliginde», – dey kelip, atqarghan júmystarynan habardar etedi. Qazaq komiyteti el ishindegi dauly isterdi qaraghan, kýrdeli mәseleler boyynsha oblystyq komiytetke qatynas qaghazdar jiberip, orys ýiezdik komiyteti mýshelerimen pikir talastyryp túrghan. Olar, sonday-aq, «halyq arasynda zan, bilim taratu, jana sayasat isterine qatysu» júmystaryn jandandyru maqsatymen «Jas qazaq» atty jastar úiymyn ashty. «Tóraghasy – Sәken Seyfulliyn, mýsheleri: Ádilúly, Aybasúly, Asylbekúly, Serikbayúly, Núrkenúly. ...Jaqsy bolsyn, jaman bolsyn, qazanday qaynap, qazaq komiyteti men «Jas qazaq» isteri jýre bastady», – deydi Sәken memuarynda. 1917 jylghy shilde aiynda Orynborda birinshi jalpyqazaq sezi boldy. Odan keyin tamyzda Aqmolada ýiezdik qazaq sezi ótti. Osylardy habarlay kele, Sәken «Tar jol, tayghaq keshude»: «Komiytet saylauy boldy. Komiytetke «Jas qazaqtyn» bastyqtarynan eshkimdi kirgizbedi. Sýitip, biz komiytetten shyghyp qaldyq», – dep aghynan jaryldy. Aqmoladan Qoshke men Dinshe Ombydaghy oqularyna, Birke (Aybasov) Atbasargha, óz eline ketti. Al kýzde Ombydan Aqmolagha Bayseyit Ádilov oraldy. Sәkenmen birge «Jas qazaq» úiymynyng júmysyna belsene atsalysty. Úiym jinalysyna Sә-ken tóragha, Bayseyit hatshy bolyp, qazaq komiytetin quugha qauly aldy... Áygili memuarynda Sәken: «Oktyabri tónkerisinen keyin әleumet, sayasat maydanyndaghy kýresimiz búrynghydan da ekpindi boldy», - dep habarlaydy. Búl kýresting bel ortasynda «Tar jol...» kuәlik etetindey, Sәkenmen birge Bayseyit te jýrdi. Sol shaq jayynda Sәken «orys jәne qazaq joldastarmen bәrimiz birynghay Aqmolagha Sovet ornatu jolynda talas-tartys maydanyna shyqtyq» deydi. 1918 jylghy aqpanda ýiezdik ókilder jinalysy ashyldy. «Jiylysqa kelgen ókilderding kóbi – maydannan qaytqan mújyq soldattar, – deydi memuarshy. – Kedey mújyqtar, kedey búqara qazaqtar jәne Spasski zavodynyng júmysker ókilderi. ...Jiylys ókilderi birauyzdan Sovet ýkimetin «óz ýkimetimiz» dep jariyalady. ...Uezdik qalalyq Sovdep saylandy». Sovdepting 45 mýshesi qúramynda Sәken, Bayseyit, Ghalym Ábubәkirúly boldy. Bayseyit Ádilov alty adamnan qúralghan Basqarma mýsheligine saylanyp, ýiezdik milisiya bastyghy lauazymyna taghayyndaldy.

Osylay Bayseyit Ádilov Sәken Sey-fullinmen birge Aqmola ónirinde kenes ókimetin ornatugha belsene kirisken. Búl kezde, 1918 jylghy sәuirde, Býkilqazaqtyq «Alashorda» Halyq kenesining mýshesi Jansha Dosmúhamedov pen Oral oblystyq zemstvo bastyghy Halel Dosmúhamedov bastaghan delegasiya «Mәskeuge baryp, Sovet ýkimetining bastyqtarymen sóilesedi, Dosmúqambetúldary «Leninmen, Stalinmen avtonomiya turaly sóilesip jatyrmyz»... dep Bókeyhanúlyna telegramma soghady, – deydi Sәken «Tar jol, tayghaq keshude». – Sovet ýkimetining bastyqtary qazaq avtonomiyasyn solargha beredi. ...Búl qalay? Tez «Jas qazaq» úiymynyng jiylysyn jasadyq. Avtonomiya turaly bayandama jasadyq. ...Qarary mynau: «...Qazaq halqy oqymaghan, nadan. Kedeyleri, enbekshileri әli baylardyn, tórelerding yqpalynda. Kedeyden shyqqan, kedeydi jaqtaytyn oqyghandar az. Qazaq oqyghandarynyng kóbi baylardy, tórelerdi bastap, «Alashorda» boldy. «Alashshyldardy» bólmey, qazaqqa qazir avtonomiya berse, «Alashordashylar» iyelenip ketedi. «Alashorda» alghan avtonomiyanyng qazaq enbekshilerine keregi joq...» Osynday úghymgha taban tiregen Sәken men Bayseyit bastamashy bolyp, Aqmola ýiezi qazaq kedeylerining sezin shaqyrady. «Sezd de birauyzdan janaghy «Jasqazaq» úiymynyng qararyndaghy qaulygha keldi, – dep jazdy Sәken ataqty memuarynda. – «Alashordanyn» alghan avtonomiyasynyng qazaq enbekshilerine keregi joq. Avtonomiyany ózimizden oqyghandar kóbeygende alamyz» dep sezge qauly shygharttyq. Osyny aityp sezding atynan Stalinge telegramma soqtyq. Telegrammany aqyldasyp otyryp jasasqan: men, Bayseyit Ádilúly, Abdolla Asylbekúly, Bәken Serikbayúly, Júmabay Núrkeúly, Núrghayyn Bekmúqambetúly bәrimiz edik. Jazghan Bayseyit Ádilúly edi. Jóndep jazghan men edim». Azattyq ansaghan azamattar eki jolmen – jalpyúlttyq jәne taptyq joldarmen jýrgende – birindegilerding (tapshyl Sәken, Bayseyit pen serikterinin) ekinshisindegilerdi (últshyl alashordashylardy) únatpay, qalamaghandyqtarynan, dúrysynda eldik mýddeni terennen oilay almaghandyqtan 1918 jylghy kóktemde jasaghan is-әreketi osynday bolghan edi...

Sovettik milisiya bastyghy Bayseyit Ádilov Aqmola ýiezining ontýstik jaghyndaghy auyldardy aralap keledi de, Sәkenge: «...әlgi Qoqan avtonomiyasynyng bastyghy Múqametjan Tynyshbayúly men Serikbay Aqayúlyna kez boldym. ...Týrkistan jaghynan jylystap qashyp keledi eken», – deydi (Búl Qoqandaghy Týrkistan avtonomiyasy 1918 jylghy aqpanda әskery kýshpen qangha boyatylyp qúlatylghannan keyin bolghan oqigha). Qalay kezdeskenin әngimeleydi. «Qastaryna bardym. Ekeui de birtýrli týsteri búzylyp, sasyp, menimen týregelip amandasty. Sonan song amandasyp, kónilderin ornyqtyrdym. ...Tiygem joq. Qayta, jýretin jónderin turalap, joldaghy elderin aityp jiberdim...». Onysyna Sәken ashulanady. «Mini, sayasy dúshpanyna, «Alashorda» bastyqtaryna, Bayseyit býitken...» dep eske alady keyin «Tar jolda...». Degenmen «sayasy dúshpandary» ózderine jasalghan jaqsylyqtyng qarymyn qaytarady: bir azattyq qozghalysynda jýrgenderin oilaghandyqtan joldaghan bolar, Aqmolada sol jazda sovet ókimetin qúlatyp, sovdepshilerdi týrmege salghan aqtargha Semeydegi «Alashorda» ýkimetinen Bayseyitti bosatudy súraghan jedelhat keledi. Alayda aqtar ony abaqtydan shygharmaydy. «Tar jol, tayghaq keshudin» «Aqmola týrmesinde» atty tarauynda búl oqigha kenirek әngimelengen. Týrmege, balasyna jolyghugha kelip jýrgen Bayseyitting әkesi Ádil obagha shaldyghyp, qaytys bolady. Sonda Bayseyit pen Sәken týrmeden qashyp ketu josparyn qúrady, biraq ol joly tek Bayseyit qana qashyp shygha alady...

Sovettik negizdegi avtonomiya jariya-laugha dayyndyq júmystaryn 1919 jylghy 10 shildede qúrylghan Qazaq ólkesin basqaru jónindegi әskeriy-revolusiyalyq komiytet jýrgizgeni, osy Qazrevkomnyng 1920 jylghy 26 tamyzda belgili lenindik dekretting shyghuyna múryndyq bolyp, sol jylghy qazanda Orynborda Qazaqstan Sovetterining Qúryltayshy sezin ótkizumen qyzmetin ayaqtaghany mәlim. Qúryltayshy sezde Sәken Seyfullin men Bayseyit, Dinmúhamed Ádilovter Resey Federasiyasy qúramynda shanyraq kótergen Qazaq avtonomiyalyq respublikasy Ortalyq atqaru komiytetining (QazSIYK-tin) mýshesi bolyp saylandy. 1920 jylghy 16 qazanda ótken QazSIK Prezidiumynyng otyrysynda Qazatkom mýshelerine atqaratyn mindetterin bólip beru mәselesi qaraldy. Dinmúhamed Ádilov QazSIYK-ting 6 mýshesi qatarynda «halyq komissariattary alqalarynda júmys isteu jәne olardyng bólimderin basqaru ýshin ortalyqta qaldyrylsyn», al Bayseyit Ádilov QazSIYK-ting ózge 7 mýshesimen birge «Semey jәne Aqmola oblystarynda úiymdyq-partiyalyq jәne әkimshilik júmystaryn jýrgizu ýshin» Sibir revkomyndaghy Qazatkom ókiline kómekke jiberilsin degen qauly alyndy. Sóitip Bayseyit Omby guberniyasy qúzyrynda qalyp túrghan qazaq oblystaryn jas respublika tuy astyna jinau sharualaryna atsalysty...

BIYLIK PEN ÁDILETTILIK

1922 jyldyng sonynda Bayseyit Ádilov sovet ókimeti atynan salyq jinau jeleuimen el ishinde jýgensizdikke jol berip, halyqtyng ar-úyatyna tiyip jýrgen Aqmola ýiezi atkomynyng qaruly ýlken topty basqarghan ókilin auyzdyqtaugha qatysady. Búl jәit OGPU jýrgizgen №78754 istegi aiyptau qorytyndysynda «Ádilovter – Múqysh pen Bayseyit «Qara Noghay» degen laqap aty bar Ábubәkirovti jәne onyng joldasy Shalany óltirudi úiymdastyrdy» dep kórsetilgen. Oqigha bylay bolghan-tyn. 1922 jyldyng kýzinde, Aqmola jәne Qarqaraly ýiezderi halyqtarynyng arasynda iri barymtashylyq әreketter oryn alyp túrghandyqtan, Aqmola ýiezdik atkomy el ishindegi qarym-qatynasty retke keltiru jóninde komissiya qúryp, tóraghalyghyna Ghalym Ábubәkirovti bekitedi. Komissiya eleuli nәtiyjege qol jetkize almay, qaytyp ketedi, al Ábubәkirov salyq jinaudy jeleu etip, qaramaghyndaghy segiz milisionermen el ishinde qalyp qoyady. Jasaghyn jana adamdarmen tez úlghaytady. Shala Joldasbaev ong qoly (kómekshisi) bolady. Jasaq Aqtau jәne Ortau bolystarynda óte óreskel әreketterge jol beredi. Ókimet atynan kelip, beybastaqtyq jasap jýrgen Ábubәkirovting is-әreketine júrt shaghymdanady. Soghan baylanysty Aqmola ókimet oryndary tәrtipsizdikti jónge keltiru ýshin kommunistik vzvod júmsaydy, alayda qaruly teketires te ong nәtiyje bermeydi. Ábubәkirov jasaghymen Taraqtylargha qaray jyljyp, Shu ózeni boyynan oryn tebedi. Sonda ózine qystau jasap alady. Qystau manyna qyz-kelinshekteri bar ýilerdi kóshirtip әkelip, ainala qondyrady. Kýnine keshkisin әielder men qyzdardy aldyrtyp, sauyq qúrady. «Elding qyz, kelinine oiyna kelgenin istegen Qara noghay men Shalanyng bar súmdyghyn kórdik, bildik. ...Arqadan Shugha kelip, salyq jinaymyz dep, qystap qaldy da, beykýnә elding aryna tiydi ghoy... Á, bizding kózimiz osynday qasiretti kórdi. ...Bayseyit pen Múqysh keldi de, «Kóp asqangha bir tosqan» jasap, eki nәletini ústady. Shudyng boyy shulap ketti», – deydi Qaraghandy oblysynyng túrghyny Zýkesh әjey (esteligin Iliya Jaqanov jazyp alyp, «Qarabura» jinaghynda jariyalaghan). Elding Qaranoghay-Shala zorlyghynan qalay ar-namysy taptalyp, qorlanghanyn jәne oqighanyng qalay ayaqtalghanyn Dulat Shalqarbaev kózi tiri kuәler esteligi negizinde jazghan «Elim dep ótken erler-ay» atty maqalasynda jәne «Aqiyqtar» kitabynda jan-jaqty әngimelegen.

1928 jyldyng sonyna qaray Qyzylordada GPU tergeushisine bergen kórsetuinde Múqysh (Dinshe) Ádilov Ghalym Ábubәkirov pen onyng kómekshisi Shala Joldasbaevty tútqyngha aludy ózining aghasy Bayseyit Ádilov, audandyq milisiyanyng bastyghy Bayjanov jәne el ishindegi bedeldi kisi Mәdibek Kenshimov úiymdastyrghanyn aitady. Múqysh Shu boyyndaghy el ishinde Qazaq ýkimetining Týrkistandaghy Syrdariya guberniyasyndaghy uәkili retinde kezdesuler ótkizip jýrgen, olargha sol shaqta aghasy Bayseyit shaqyrtqannan keyin qosylghan. Sóitip «tórteuimiz «basqarushy ortalyq» siyaqty boldyq» deydi. Ábubәkirovting jasaghy elden zorlyqpen jinap alghan dýniye-mýlik iyelerine qaytarylady. Sodan song Múqysh: «Halyqtyng kónil-kýiin eskerip, әri aldyn ala tergegenimizde Ábubәkirov pen Joldasbaev barlyq istegen qylmystaryn moyyndaghandyqtan, olardy atyp tastaugha úighardyq. ...Ýkimdi oryndau maghan jýkteldi, – dep kórsetti 1928 jyly. – Biz bәrimiz kenesip, jazanyng atqaryluyn... Shu ózeninde jýzege asyru kerek dep sheshtik. ...Shu ózenine jetken song men tútqyndardy toqtattym da, Ábubәkirovpen tildestim... ...Mening ózim – halyq ýkimin oryndaushy ghanamyn, al ol, Ábubәkirov, halyqqa óte kóp jauyzdyq jasady dedim... Osydan keyin, Ábubәkirov múz ýstine shygharyldy, ony audandyq milisiyanyng milisioneri Baylarov Jaylaubay atty. Joldasbaevty Ábubәkirovting jasaghynda bolghan jәne ony ústalar tústa jaraqattaghan Jeksen degen milisioner atty. Ólikterdi múz oiyghyna batyryp jiberdik te, biz jaqyn auylgha jýrip kettik» (Dinshening búl aitqandary 1924 jyly Qazaq OAK ókili, respublikalyq milisiya bastyghy Dýisebay Nysanbaev jinaghan, múraghattaghy ókimet qaghazdary arasynda «Salyq jinaugha kedergi keltirgen aghayyndy Bayseyit jәne Dinmúhamed Ádilovter turaly» degen atpen saqtauly isqaghazdar ishindegi kuәlerding bayanhattarymen de rastalady). Sovet ókimetine kir keltirip jýrgen sholaq belsendilerdi sot jýiesi әli de qalyptasa qoymaghan, revolusiyalyq tribunal dәuiri úmytylmaghan shaqta halyqtyng ózi tútqyndap, jazasyn beruine aghayyndy Ádilovterding septesuin Tashkenttegi Súltanbek Qojanov pen Túrar Rysqúlov syndy Týrkrespublika basshylary týsinistikpen әdil baghalady, qorghady. Alayda Orynbordaghy Qazrespublika basshy buyndarynda isteytin yntaly adamdar búl jaghdaygha basqasha mәn berdi. «Ayypkerlerdi» Týrkistan basshylary jaqtaghandyqtan kezinde qolgha týsire almasa da, ishterine kek týiip, úmyta qoymady. Búlardyng belsendiligi Orta Aziyadaghy mejeleu nauqanynan keyin, qazaqtar mekendeytin jer-su halqymen Qazaq Respublikasy qúramyna qosylyp, astana Orynbordan Qyzylordagha auysqannan song airyqsha jandandy. Olardyng tarapynan qauipti qyspaq sezine bastaghan Dinshe Ádilov 1926 jyly Últ teatrynyng diyrektory qyzmetinen ketti, al Qyzylordada sharuashylyq salasy qyzmetinde jýrgen Bayseyit Ádilov 1927 jyly tútqyngha alyndy. Birazdan son, tileulesterining septesuimen, ol týrmeden qolhatpen kepildikke bosatyldy da, eline attanyp ketti. Alayda mýddeliler tynysh jatpay, aghayyndy Ádilovterdi qolgha týsiruding ózge de sharalaryn oilastyra beredi. Aqyry, 1922-1923 jyldyng qysynda «Aqmola ýiezdik atkomynyng mýshesi Ghalym Ábubәkirov pen milisioner Shala Joldasbaevty óltirdi» dep әsirelengen aiyp, 1928 jyly «tәrkileuge qarsylyq úiymdastyrdy» deytin jeleumen ýstemelenedi de, 1928 jyldyng jeltoqsan aiynda olardy GPU-ding qaruly jasaghy izdep shyghady...

EL QÚRMETI

Aghayyndy Bayseyit jәne Dinmúhamed (Múqysh) Ádilovterdi auyldastary qatty qadirlegen. Kýni býginge deyin el auzynda jýrgen «Bayseyit-Múqysh» jyrynda 1922-1923 jyldar qysynda oryn alghan qasiretti Qaranoghay-Shala oqighasyna oray halyq namysyn jyrtqan osy aghayyndy jigitterding qaharmandyqtary sýiispenshilikpen bayandalady. Solar jayynda әngimeley kele, zertteushi, aqyn, jazushy Dulat Shalqarbaev «Aqiyqtar» kitabynda 1846 jyly Janaarqa audanynyng Aqtau auylynda, qazirgi Qarajal qalasynyng irgesindegi Qosaghaly mekeninde tuyp, 1925 jyly ómirden ótken, ónirge әigili qart jyrshy, tókpe aqyn Balabek Shopanúlynyng top aldynda shyrqaghan jyryn keltiredi. Ólenin Balabek aqyn: «Joq emes azbandaryn maqtaytyndar, Bayseyittey shyn erdi tappaysyndar», – dep týiindepti. Bayseyitting ózi de qarajayau emes-tin, birqatar qissany, bayyrghy jyraulardyng tolghaularyn jatqa aitady eken. Onyng aqtardyng qamauynda jatqan orys-qazaghy aralas serikterining kónilin kóteru ýshin, orys arasyndaghy keleke-mazaq ólendi artistershe kelistirip, oryssha oryndaghanyn әigili «Tar jol, tayghaq keshude» Seyfullin de surettegen. Shalqarbaev Bayseyitting «suyryp salma aqyndyghy da bolatyn» dep, suyryp salyp aitqan birqatar shumaqtaryn keltiredi. Mәselen, aqyn әri sazger Mýsәiip Baytileuovke: «...Kedey jalshy, Kegindi alshy. Ýlesindi alyp qalshy...» Dep jar salghan Mýsekem, Bú da iri kisi eken. Zamangha solay ýn qosu – Naghyz erding isi eken», – degen sóz arnaydy. Sóz sayysy barysynda: «Kótersek te qanshama Bostandyqtyng úranyn, Arylta almay kelemiz, Múz qúrsauday túmanyn» dep bir týiip, «Búl kýreske eshqashan, Bere almaysyng jay bagha. Zaman degen kýrdeli, Oinamanyz, qaynagha. Ajalmenen biz talay, Betpe-bet te keldik qoy. Sonda ózindey kisige, Qúdirettey sendik qoy» degen oy aitady. Bayseyit Ombyda oqyp jýrgen jastargha qarajat jinau maqsatymen, Aqmolada arnayy sauyq keshin úiymdastyrghan eken. Keshte ol Sәkenning «Baqyt jolynda» piesasyn sahnalap, basty rólde revolusiyalyq dәuir qaharmandarynyng biri Bәken Serikbaev ekeui oinaghan kórinedi. Jalpy, Bayseyitting el sýiingen isteri kóp bolghan, biraq, Dýkeng Shalqarbaev qynjyla jazghanday, qazaqta kýnshildik tausylghan ba, aumaly-tókpeli zamanda qazaqtyng atqaminerleri, eti tiri azamattary kýndestik pen qyzghanshaqtyqqa erik berip, birin-biri qútyrghan qasqyrday talap jatty. Sonday nashar qasiyet saldarynan talay bozdaq, solardyng ishinde Bayseyit te qúrbandyqqa úshyrady... Betpaqdalada boy tasalap jýrgeninde Bayseyit núralyq aqyn dosy Joldekey Núrmaghanbetovke bylay dep hat jazypty:

Taryldy-au mynau dýniye,
O, Jaratqan Tәnir-ay!
Ýrkek bop aldyq búl kýni,
Mergennen qashqan taghyday.
Kelippiz ghoy bekerge,
Ýmitke saghym ilanyp.
Ózimiz qúrghan qoghamgha,
Ózimiz qazir syimadyq.
Erkindik ala almadym,
Astynda keng aspannyn.
Dostardyng kóbi syrt berip,
Qasymnan shyqty qastarym.
El ýshin enbek ettim dep,
Órtenip edi-au ózegim.
Bútaday pana bolmady
Aqyrynda óz elim...

El mýddesine qyzmet etken, óz qoldarymen sovet ókimetin ornatysqan Bayseyit pen Múqyshtyng týbine sol ózderi qúrghan sovet ókimetining jetui jerlesteri ýshin aqylgha syimas jayt edi. GPU-ding qaruly jasaghy auylda túrghandyqtan, tiyisti jerleu rәsimderin jasay almay, ýsh-tórt kisi Bayseyitti asyghys jer qoynyna bergen eken. Biraq 30-jylghy halyq kóterilisine deyin Sarysu audanynyng ortalyghy bolghan Kent-Aral qystaghynyng týbinde, Quaral degen jerde jatqan Bayseyit beyitin jerlesteri kenes zamanynda úmytpay, әrdayym qúpiya soghyp ketip, múnly estelikterge berilip jýrgen kórinedi. Aqyry, sonau qaraly oqighadan toqsan jyl ótkende, qogham qayratkeri, kәsipker-mesenat Asaubay Maylybaevtyng bastamashylyghymen, azattyq kýreskeri Bayseyit Ádilovting sýiegi Shu boyynan jerlesteri mekenine – Saudakent auylyna әkep qoyyldy.

Búl is-sharany Jambyl oblysynyn, Sarysu audanynyng әkimdikteri, oblystyng diny basqarmasy maqúldady. Onyng oryndy jasalghanyn Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng 2020 jylghy 30 mamyrdaghy Ýndeuinde aitylghan, jazyqsyz repressiya saldarynan armanda ketken asyldar aruaghyn ardaqtay bilu qajettigi jayyndaghy oy rastap túr. Endigi mindet – Ýndeuge sәikes qúrylyp júmys istep jatqan Memlekettik komissiyanyng osy azattyq qayratkerine baylanysty oryndy, әdil qorytyndy jasauyn kýtu. Sosyn esimi men qyzmetin azamattardy, jastardy otanshyldyq ruhta tәrbiyeleuge paydalanatyn sharalar oilastyru jәne olardy jýieli týrde jýzege asyru lәzim.

Beybit Qoyshybaev,          

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty, Repressiya qúrbandaryn tolyghymen aqtau jónindegi memlekettik komissiya mýshesi

Abai.kz