Kópten beri oiymda jýrgen osy mәseleni ortagha salghym keldi. Adam dýniyege shyr etip kelgen kýnnen bastap, eng alghash estiytini ózining esimi. Ghúmyr boyy azan shaqyryp qoyylghan esimmen ómir keshedi. Azan shaqyryp qoyghan esimning últtyq ruhty kóterip, «men múndalap» túratyn, týsinikti qazaqy esim boluy bólek әngime. Áytpese, ózderi de týsinbeytin sheteldik esimder, kinodaghy «geroydyn» esimderin «modagha» ainaldyryp alghaly qashan...

Qazaq balasyn «atyna zatyng say bolsyn» dep ósiredi. Al, tughan ata-ana, әulet – adamzat ataulynyng jaryq dýniyedegi jaratushynyng bergen syiy. Tughan kýnindi, aty-jóning men ata-tegindi, әuletindi aighaqtaytyn zandy tuu turaly kuәlik – ómirlik zandy qújat. Osy zandy qújatta aty-jónin, teging qate jazylyp ketse, býkil ghúmyrynda tiling búralyp solay atalyp ketesin. Qújattaghy qatelerdi týzetu bizding elde onay sharua emes. Qújat boyynsha «Bibiguli, Bakytguli. Galymjan» degen saqau esimder, «Gabulliyn, Kudaybergenov, Galimjanov», t.b tolyp jatqan qatelikke toly týsiniksiz «familiyalar» әr qazaqtyng ómirlik qújatynda órip jýr. Búl qateler keyin qajetti is-qaghazdaryn toltyruda qújat boyynsha dәl solay jazylmasa jaramsyz bolyp shyghady.

El tәuelsizdigin alghaly beri aldymen qújattaghy ata-tegimizdi qazaqsha jazugha kóshkenimiz ayan. Biraq, kópshiligimizge әripterden ketken qatelerdi qayta týzetip, «Biybigýl, Baqytkýl, Ghalymjan» dep jazdyru ýshin kóptegen asulardy asyp, talay tabaldyryqty basugha tura keledi. Oqyghan mektebin, joghary oqu orny, nekelik kuәlik, t.b. qosymsha qajettilik qújattary barlyghy týp-túqiyanymen auysu kerek. Kópshiligi sol qiyndyqtan qashyp, «Bas aman bolsynshy» dep qoldy bir silteytinimiz de ras. Búl jóninde aitar әngime basqa.

Kәzirgi tanda kópshiligimiz «ov» pen «ova» dan qútylu kerek dep qújatymyzdy qazaqsha jazdyrugha kóshtik. Mәselen: «Uayys Sarqyt, Saduaqas Omar, Móldir Múrat, t.b. dep qazaqshalap jatyrmyz. Osy qújattaghy adamdardyng aty qaysy, tegi qaysy ajyratu qiyn. Bizding qoghamda bir janalyq jasau ýshin aldymen týbegeyli, jan-jaqty zerttep alyp, asyqpay oilanyp qolgha alu degen úghym joqtyng qasy. Áytpese, qazaq tilinde әkesining aty bolsa – Uayys Sarqytúly, atasy bolsa – Sarqyt tegi, úly atasy bolsa – Sarqyt әuleti bolyp jazylu kerek. Al kelinder kýieulerining tegine kóshkende, «Sarqyt әuleti» bolyp jazylghan dúrys. Sarqyt әuletting kelini ekeni týsinikti bolady. Kәzirgi qoldanystaghy kelinderding tegin auystyruy әuletting qyzy esebinde berilip keledi. Qújattaghy ata-tegin jazdyrudaghy jalghausyz jazylu batys ýlgisining әseri. Qazaqtyng últtyng bolmysy, tegi, atameken-aymaghy tuu turaly qújat arqyly kórinu qajet.

Ózge últ ókilderining qay últtan ekenin aty-jóni men tegine qarap birden aiyra alamyz. Mәselen, Gruzin tegi onay tanylady. Gruzin familiyalary sony men týbiri bar eki bólikten túrady. Eger siz búghan nazar audarsanyz, búl elding jartysynan kóbinde Gruziyanyng qay aimaghynan shyqqanyn aitugha bolady. Gruzin familiyalarynyng 13-tey týri bar. Eng jii kezdesetin ayaqtalular «shvili» men «dze». Gruziyanyng býkil aumaghynda, әsirese Adjara, Guriya men IYmeretiyde jәne siyrek shyghys bóliginde kezdesedi. Biraq «shvili» negizinen Gruziyanyng shyghys bóliginde: Kahety men Kartliyde. Qazirgi uaqytta «dze» eng kóne shejirelermen ayaqtalatyny, al «shvili» qazirgi zamangha say ekendigi jalpy qabyldanghan.

Al, qay últ ekenin atoylatyp túratyn armyandardyng tegi «yangha» beyim. Mysaly, Gasparyan, Ishtoyan, Karapetyan. Sol siyaqty fransuz, nemis, aghylshyn, t.b. kez kelgen elding últynyng kim ekenin tegi aiqyndap túrady. Ata-tekke kelgende qatelikke jol bermeytin óte sauatty, namysymyz joghary, úqypty bolghanymyz jón. Auyzeki sózde ózge últtyng aty-jónin, tegin dúrys aita almay qalsanyz, bolmasa qate aitsanyz namystanyp, sol jerde birden týzetip beredi. Biz she?.. Qate jazylghan kuәliktegi aty-jónimizdi ózimiz aityp, qalghan qújattargha da solay jazyp, bas shúlghyp jýre beremiz.

Taghy bir elderde tuu turaly kuәligine kәdimgidey tuu tarihy naqty dәlelmen jazylady eken. Mysaly Semeyde tughan sәbiyding tuu turaly kuәligine – sәbiyding aty-jóni tegi, tughan qalasy, meken-jayy jәne qay uaqytta yaghny saghat neshede minut, sekuntyna deyin dýniyege kelgeni kórsetiledi.

Keyingi uaqytta jaqyndarymyzdyng tughan kýnin týngi on ekide týn tynyshtyghyn búzyp qúttyqtaudy әdetke ainaldyryp kelemiz. Búl da dúrys emes. Ár adamnyng tughan kýni jәne saghaty belgili. Dәl sol uaqytta qúttyqtap qarsy alyp, quantyp jatsaq naqty shynayylyq bolar edi. Árkimning tughan kýni uaqytymen toylanyp jatsa qyzyq emes pe?

Jalpy týngi on eki - saghat tilining auysatyny bolmasa týngi shyrt úiqy, atyp kele jatqan tannyng da, shyqqan kýnning de mezgili emes, tabighatpen de esh baylanyspaydy. Búl ýrdis batystan kelgen teksiz mәdeniyetting biri. Tughan kýn әr adamnyng jana jasy, jana jylyn qarsy alu. Sol jana kýnning araylanyp atyp kele jatqan tanyn qarsy alsa jarasar edi.

Kalendarlyq auysu men tabighattyng qúbylysyn ómirimizdegi jeke meyramymyzben shatastyrmay, qazaq boludy ata-tegimizden qanymyzgha singen tәrbiyeden bastayyq. Aua-rayynyng ózin tabighat qúbylysyna qarap boljaghan babalarymyzdan sabaq alyp, tughan kýnderimizdi qarsy aludy da qazaqy mәdeniyetke ainaldyru әr qazaqtyng óz qolynda ghoy.

Almahan Múhametqaliqyzy

Astana

Abai.kz