Taldyqorghan qalasynyng qaytadan oblys ortalyghyna  ainalghanyna biyl 20 jyl tolyp otyr. Tәuelsizdikting 30 jyldyghymen túspa-tús kelgen búl shara janaryp, jasarghan shaharymyzdyng damuyndaghy jana bir kezennin  kórinisi retinde qala túrghyndary men qonaqtarynyng quanyshyn eseleude.

Sonyng jarqyn kórinisi «Ayauly alaqan» alleyasy deuge bolady.  Ondaghy aq halatty abzal jandargha degen alghystyng nyshany retinde qoyylghan «Ayauly alaqan» mýsini jobasynyng avtory, basqa emes Almaty oblysynyng әkimi Amandyq Batalovtyng ózi boldy. Mýsindegi qos alaqannyng ortasynda  japyraghy jayqalghan jas aghash ósip túr. Búl jan jyluynyng әr tirshilik iyesine ómir syilay alatynyn kórsetedi.

– Pandemiyanyng alghashqy kýnderinen-aq Elbasy ýndeuimen elimiz bir kisidey birigip, indetti jenuge júmyldy. Búl qiyn jaghdayda aldynghy qatarda kýresken – medisina qyzmetkerleri boldy. «Ayauly alaqan» eskertkishi – asa qauipti indetpen betpe-bet kelgen medisina salasy qyzmetkerlerining qúrmetine arnalady. Búl – jahandyq dertke qarsy kýresken aq halatty jandargha degen el qúrmetining belgisi. Sonday-aq, halyqtyng adal perzentterine ystyq yqylasynyng kórinisi. Eskertkish el basyna qiyndyq tughan sәtte qaharmandyq kórsetken jandardyng ruhyna taghzym etu ornyna ainalady,– dedi ashylu rәsiminde Amandyq  Ghabbasúly.

Aymaq basshysynyng sózine qaraghanda, Jetisu ónirinde pandemiyamen kýreske júmyldyrylghan  31 medisinalyq úiymnyng tórteui Taldyqorghan qalasynda ornalasqan. Ambulatoriyalyq jәne stasionarlyq dengeyde 3455 medisina qyzmetkeri, onyng ishinde 851 dәriger jәne 2604 kishi jәne orta buyn dәrigeri tartyldy. Pandemiyamen kýreske jergilikti budjetten barlyghy 13,8 mlrd. tenge bólinip, medisinalyq jabdyqtarmen jaraqtandyru jetpis toghyzdan toqsan payyzgha deyin ósti. Sonyng nәtiyjesinde koronavirus pen pnevmoniyadan 51 mynnan astam adam jazylyp shyqty.

Jalpy, medisina qyzmetkerlerining eren erligine arnalghan negizi mýsin «Shyghys» shaghyn audanyndaghy modulidik júqpaly aurular auruhanasynyng janyna ornatyldy. Qoladan jasalghan búl mýsininng biyiktigi – 1,2, úzyndyghy – 3,8, eni –2,8 metr.

«Til jәne Tәuelsizdik»

Mereytoy kezinde Almaty oblysynyng tilderdi damytu basqarmasy QR Suretshiler Odaghynyng aimaqtyq filialymen birlesip býkil el dengeyinde túnghysh ret «Til jәne Tәuelsizdik» atty respublikalyq kórme-bayqauyn ótkizdi. Biyl túnghysh ret úiymdastyrylyp otyrghan sharanyng maqsty – tәuelsizdikting simvolyna ainalghan memlekettik tilge degen qyzyghushylyq pen qúrmetti  beyneleu ónerinde kórsetu.  Elge, jerge degen sýiispenshilikti qylqalam sheberlerining «Til jәne Tәuelsizdik» taqyrybyndaghy suretteri arqyly  nasihattau. Oghan 109 qatysushy 164 tuyndysyn úsyndy. Olardyng arasynda Seysenhan Mahambet, Óserbay Shuranov, Marat Ábdireev sekildi respublikalyq, halyqaralyq, bayqaulardyng jenimpazdary men óner mektepterining oqushylary boldy. Mәselen, qatysushylardyng eng ýlkeni Týrkistan oblysy Týlkibas audanynyng 66 jastaghy túrghyny bolsa, eng kishi qatysushy Manghystau oblysy Janaózen qalasynyng 9 jastaghy túrghyny.

Ónerpazdar Shyghys Qazaqstan, Manghystau, Týrkistan, Qostanay, Pavlodar, Aqtóbe, Almaty oblystary men Almaty, Núr-Súltan qalalarynan qatysty. Tuyndylar mayly boyau, akvareli, grizali, shyny, impato sonday-aq, sәndik qoldanbaly óner stiylindegi júmystar boldy. Qazylardyng baghalauy boyynsha  bas jýldeni Marat Abdreev jenip aldy.

Taldyqorghanda sugha jýzuden chempiondar dayyndaluda

Respublikadaghy biregey sport kesheninde  jýzuden 7 men 15 jas aralyghyndaghylar arasynda ótken qalalyq turnir sonyng bir aighaghy desek bolady. Oblystyq mamandandyrylghan balalar men jasóspirimder sport mektebining oqushylary arasynan erkin әdispen jýzuden 50 metrlik sayysta qyzdar arasynan Dariya Toqtarhan,  Saida Elemes pen Ayajan Aynabekova, úldar arasynda Jәngirhan Amantay, Bogdan Poddubnyi, Shynghys Túrghanov óz toptarynda ýzdik shyqty. Al,  100 metrlik sayysta Slamghazy Aruna men Ersin Amantayúly jenimpaz atandy.

 – Mening osy sportta jýrgenime 4 jyl boldy. Býgingi jenisim eng alydmen  meni baptaghan jattyqtyrushymnyng enbegi dep bilemin. Endi Aqtóbe qalasynda ótetin respublikalyq chempiontqa qatysatyn bolamyz, – deydi Aruna Slamghazy.

«Bolashaq» shaghyn audanynda kóppәterli ýy paydalanugha berildi

«Bolashaq» shaghyn audanyndaghy  55 pәter bar búl ýiding jalpy audany 5 myng sharshy metrden asady.  Túrghyndardy merekemen qúttyqtap, jana pәterding kiltin tabystaugha oblys әkimi Amandyq Batalov ózi arnayy keldi.

– Taldyqorghanda songhy 20 jylda aimaqtaghy barlyq salalar boyynsha ósu qarqyny oryn aldy. Qala jan-jaqty damydy. Janadan shaghyn audandar ashylyp, týrli әleumettik nysandar boy kóterdi. Búnyng barlyghyn jasau ýshin, qazynagha týsetin salyqtyng kólemi de artuy kerek. Qazirgi kezde búl kórsetkish 860 mlrd. tengeni qúrap otyr. Osynyng arqasynda býgingi dengeyge jetip otyrmyz. Elbasy men Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemelúlynyng qoldauy da qazirgi nәtiyjege qol jetkizuge mýmkindik berip otyrghanyn atap ótken jón,–  dedi onda  A. Batalov.

«Shanyraq» túrghyn ýy baghdarlamasynyng qatysushysy retinde jana pәterge ie bolghan bir túrghynnyng anasy Nýken Qúlbayqyzy: «Balam býgin qútty shanyraghynyng kiltin qolyna aldy. Búl qonys toydy úzaq uaqyt kýttik. 2005 jyly shanyraq kótergen onyng  býginde 4 perzenti bar. Balalarym ýshin óte quanyshtymyn. Baspanalary berekeli bolsyn. Býgin tipti quanghannan kózime jas alyp otyrmyn», –  degendi aitty.

Taldyqorghanda eko-avtobustar qoldanysqa berildi

Jyl ótken sayyn kólik qoljetimdiligin arttyru maqsatynda qalada avtobus parki janartylyp keledi. Búl joly «Jetisu» ÁKK arqyly jalpy somasy 2,3 mlrd.tengeden asatyn gazben jýretin 55 ekologiyalyq avtobus satyp alyndy, olar tasymaldaushylargha 4% ósimmen 7 jylgha lizingke beriledi. «itong» markaly 32 avtobus mereke qarsanynda qala túrghyndaryna paydalanugha berildi. Qalghan 23 avtobus ta jyl sonyna deyin Taldyqorghan kóshelerimen júrtshylyqqa qyzmet kórsetetin bolady.

– Birneshe kýn boyy jana avtobustar qalalyq baghyttar boyynsha synaldy. Jalpy, olar barlyq zamanauy talaptargha jauap beredi. Olardyng keybireuleri – 10 metr, basqalary – 8,5 metr, jolaushylar syiymdylyghy 55-ten 67 oryngha deyin qarastyrylghan. Onda beynebaqylau, kondisionerler, mýmkindigi shekteuli azamattardy otyrghyzu-týsiru ýshin qayyrmaly platformalar kózdelgen. Sonday-aq, elektrondy biyletteu jýiesi ornatylghan. Jalpy alghanda, avtobustar búrynghygha qaraghanda әldeqayda ken, olarda mýgedekter arbasyna arnalghan oryndar da bar. Alghashqy avtobustar jolaushylar aghyny eng kóp marshruttargha jiberiledi. Al olardyng qanshalyqty jayly jәne ynghayly ekenin Sizder, qúrmetti taldyqorghandyqtar, ózderiniz baghalay alasyzdar,  – dedi alghashqy partiyany tapsyru kezinde  aymaq basshysy. Onyng aituynsha, avtojoldardy jóndeu jәne qalalyq infraqúrylymdy jaqsartu júmystary aldaghy uaqytta da qarqyndy týrde jalghasatyn bolady. Satyp alynghan avtobustargha janarmay qúy ýshin qalada avtomobilidik gaz toltyru kompressorlyq stansiyasy salynyp, iske qosyldy.

Jetisudyng jýregine balanatyn Taldyqorghan jyl sanap týrlenip, týlep keledi.  Songhy 20 jyldaghy jetistikteri auyz toltyryp aitarlyqtay. Sandardy sóiletsek, 2001 jyly Taldyqorghandyqtar sany 100 mynnyng ainalasynda bolsa, qazir 2 ese ósti. Aumaghy 4 esege ósti. 20 jyl ishinde jalpy ónerkәsip ónimining kólemi 17 mlrd.-tan 94 mlrd. tengege jetti. Jeke industriyalyq aimaqtyng irgesi qalandy. Shaghyn jәne orta biznes órkendedi. Kelbeti kelisti, sәuletti súlu nysandar damylsyz salyndy. Shahar әli de týrlenip, damy bermek.

Ayman Asyl

Abai.kz