Býgin Ortalyq kommunikasiyalar qyzmetinde ótken baspasóz mәjilisinde QR Auyl sharuashylyghy ministri Qarashókeev Erbol Agroónerkәsiptik keshendi damytudyng 2021-2025 jyldargha arnalghan últtyq jobasy bekitilgeni turaly bayan etti. Onyng dereginshe, 5 jyl ishinde 4,1 trln tengege 582 investisiyalyq jobany iske asyru josparlanyp otyr. 

Agroónerkәsiptik keshendi damytu

Auyl sharuashylyghy ministri Qarashókeev Erbol aghymdaghy jyldyng 12 qazanynda Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining otyrysynda Agroónerkәsiptik keshendi damytudyng 2021-2025 jyldargha arnalghan últtyq jobasy bekitilgenin atap ótti. Búl qújat Memleket basshysynyng tapsyrmasy boyynsha әzirlengen.

«Búl qújat kýsh-jiger men resurstardy shoghyrlandyrudy qajet etetin naqty, toraptyq mindetter men jobalardy sheshuge baghyttalghan», - dedi Qarashókeev Erbol.

Onyng aituynsha, últtyq jobany әzirleu kezinde agroónerkәsiptik keshendi damytudaghy jahandyq syn-qaterler men әlemdik trendter, búdan búrynghy memlekettik jәne salalyq baghdarlamalardy iske asyru qorytyndylary eskerilgen. Sonday-aq, jobany әzirleuge Birikken Últtar Úiymy janyndaghy halyqaralyq FAO azyq-týlik úiymynyng sarapshylary, salalyq odaqtardyn, qauymdastyqtardyn, ghylymnyng ókilderi tartylghan.

Últtyq jobanyng mynaday negizgi mindetteri aiqyndaldy:

1. Auyl sharuashylyghyndaghy enbek ónimdiligin 2,5 ese arttyru;

2. Qazaqstannyng otandyq óndiristing negizgi azyq-týlik tauarlarymen qamtamasyz etilu;

3. Óndelgen ónim ýlesin 70%-gha deyin jetkize otyryp, agroónerkәsiptik keshen ónimderining eksportyn 2 esege úlghaytu;

4.7 iri ekojýie qalyptastyru jәne investisiyalyq jobalardy iske asyru esebinen 1 mln. auyl túrghynynyng tabysyn túraqty arttyru.

Sonday-aq, enbek ónimdiligin 2,5 ese arttyru maqsatyna qol jetkizu ýshin negizgi faktorlar aiqyndalghan.

«Búlar joghary sapaly túqymdardy, miyneraldy tynaytqyshtardy, zamanauy tehnika men tehnologiyany, suarmaly eginshilikti qoldanu», - dedi ministr.
Onyng aituynsha, túqym sharuashylyghyn memlekettik qoldau sharalaryn iske asyru, túqymdardy qadaghalau jýiesin qúru, sonday-aq túqym ósiru sharuashylyqtaryn qazirgi zamanghy tehnikamen jәne jabdyqtarmen tehnikalyq jaraqtandyru esebinen damytu josparlanuda.Miyneraldy tynaytqyshtardy qoldanu dengeyin arttyru maqsatynda ónerkәsiptik óndiristing organikalyq tynaytqyshtaryn subsidiyalau jәne agrohimiyalyq qyzmetting respublikalyq ghylymiy-әdistemelik ortalyghynyng qyzmeti men materialdyq-tehnikalyq bazasyn jetildiru kózdelgen.

Ministrding dereginshe, osy sharalardyng qabyldanuy joghary sapaly túqymdardy paydalanu ýlesin qajettilikting 93%-ynan 98%-yna deyin, miyneraldy tynaytqyshtardy qoldanu dengeyin 20%-ynan 29%-yna deyin arttyrugha mýmkindik beredi. Nәtiyjesinde dәndi daqyldardyng ónimdiligi 10-15%-gha artady

«Tehnikalyq jaraqtandyru dengeyin arttyru maqsatynda investisiyalyq subsidiyalau jalghasyn tabady, sonday-aq auyl sharuashylyghy tehnikasy lizingining baghdarlamalary keneytiledi. Nәtiyjesinde auyl sharuashylyghy tehnikasyn janartu dengeyi 4% – dan 6% – gha deyin artady», - dedi Erbol Qarashókeev.

Sonday-aq, ol su ýnemdeu tehnologiyalaryn keninen engizu, su berudi subsidiyalau tetigin jetildiru jóninde sharalar qabyldanatynyn jetkizdi. Sonyng ishinde, elimizde demonstrasiyalyq fermalar jelisin qúru jәne quaty jylyna 1000 qondyrghygha deyingi qazirgi zamanghy suaru jýielerin shygharatyn zauyt salu jobasy iske asyrytynyn aityp ótti. Onyng aituynsha, búl su ýnemdeu tehnologiyalary qoldanylatyn alandardy 450 myng gektargha deyin úlghaytugha mýmkindik beredi.

Osy orayda, ol importqa tәueldilikti tómendetu jәne mal sharuashylyghy ónimining eksportyn arttyru maqsatynda qarqyndy mal sharuashylyghyna kóshu jalghastyrylatynyn jetkizdi. Búl ýshin fermerlik sharuashylyqtargha mal satyp alugha kredit beru kólemin úlghaytu, azyq óndirisin yntalandyru, shalghaydaghy mal sharuashylyghyn jәne jayylymdardyng infraqúrylymyn damytu, sonday-aq seleksiyanyng qazirgi zamanghy әdisterin, onyng ishinde jasandy úryqtandyru men embriondardy teludi engizudi yntalandyru josparlanuda.

«Búl óndeushi kәsiporyndardyng quattylyqtaryn 100% jýktememeni qamtamasyz etuge, sonday-aq mal men qústyng ónimdiligin arttyrugha mýmkindik beredi», - dedi ministr.

Onyng mәlimdeuinshe, oblystyq dengeyde qúzyrettilikti damytu ortalyqtary jәne audandyq dengeyde auyldyq aqparattyq-konsulitasiyalyq ortalyqtardy janghyrtu esebinen, sonday-aq fermerlerding biliktiligin qashyqtyqtan arttyrudyng qazirgi zamanghy nysandaryn engizu arqyly agroónerkәsiptik keshen subektilerin bilim taratu jýiesimen auqymdy qamtu jolymen bilim taratu jýiesi jetildiriletin bolady. Sonday-aq, agrarlyq ghylymdy qarjylandyrudyng jetkiliktiligin qamtamasyz etu júmysy jalghastyrylady. Sonymen qatar, salalyq granttyq qarjylandyru engiziledi.

«Agroónerkәsiptik keshenge keshendi taldau jýrgizu, perspektivalaryn baghalau, damuyn boljau ýshin Ministrlikting ahualdyq-taldamalyq ortalyghyn qúryp, júmys istetu josparlanuda», - dedi ol.

Importty almastyru mәseleleri

Ministr koronavirus pandemiyasy ishki naryqty qamtamasyz etu basty mindet ekenin kórsetkenin aityp ótti. Sondyqtan basym eksporttyq sayasatpen qatar, importty almastyru mәseleleri de keshendi týrde sheshiletinin jetkizdi.

«Ministrlik eng kóp importtalatyn pozisiyalardy aiqyndady, búlar – qús eti, shújyq ónimderi, irimshik pen sýzbe, alma, qant pen balyq. Býgingi tanda osy baghyttardyng әrqaysysy boyynsha naqty investisiyalyq jobalar aiqyndalyp, iske asyryluda», - dedi ministr.

Onyng sózinshe, qoyylghan maqsatqa qol jetkizu ýshin birqatar memlekettik qoldau sharalary, onyng ishinde jenildikti kredit beru, subsidiyalau, jer resurstarymen, infraqúrylymmen, ishki naryqty qorghau sharalarymen qamtamasyz etu iske asyrylatyn bolady. Nәtiyjesinde 2024 jylgha qaray qantty qospaghanda, osy ónim týrleri boyynsha qamtamasyz etilu 100%-dy, al qant boyynsha 80%-dy qúraydy.

Auyl sharuashylyghy ónimderining óndirisi

Ol últtyq jobanyng basym baghyttarynyng biri óndelgen auyl sharuashylyghy ónimderining óndirisi men eksportyn damytu ekenin atap ótti. Osy orayda, júmys istep túrghan kәsiporyndardy tolyq jýkteudi, sonday-aq qazirgi zamanghy kәsiporyndar saludy jәne júmys istep túrghan kәsiporyndardy janghyrtudy kózdeytin sharalar kesheni әzirlengenin jetkizdi.

«Býgingi tanda investisiyalyq jobalar pulyndaghy 194 joba – óndiristing qosymsha ósuin jәne tiyisinshe qosymsha eksport kólemin qamtamasyz etuge mýmkindik beretin óndeu jónindegi jana jobalar», - dedi ol.
Ministrding aituynsha, agroónerkәsiptik keshen eksportynyng jalpy kólemindegi óndelgen ónim ýlesin 70%-gha deyin jetkize otyryp, agroónerkәsiptik keshen ónimderining eksportyn 2 esege úlghaytu turaly algha qoyylghan maqsatqa qol jetkizuge mýmkindik beredi.

Sonday-aq, memeleket basshysynyng tapsyrmasy boyynsha Últtyq jobanyng basymdyghy et, jemis, kókónis, qant, dәndi, mayly daqyldar, sýt ónimderin óndiru men óndeudi qosa alghanda, iri investisiyalyq jobalardyng ainalasynda 7 ekojýie qalyptastyru ekenin atap ótti.

Onyng mәlimetinshe, qosylghan qúny joghary týpkilikti qazaqstandyq ónim jasaugha qatysa alatyn keminde 350 myng fermerlik jәne ýy sharuashylyqtaryn iske tartugha mýmkindik beredi.

«5 jyl ishinde 4,1 trln. tengege 582 investisiyalyq jobany iske asyru josparlanyp otyr.Jalpy Últtyq jobany iske asyru nәtiyjesinde bes jyl ishinde enbek ónimdiligin 2,5 esege arttyru, 500 myng adamdy júmyspen qamtamasyz etu, osylaysha 1 mln. auyl túrghynynyng tabysyn arttyru josparlanuda», - dep týiindedi ministr.

Abai.kz