Jaqynda naghashy apam qaytys bolyp, auylgha baryp qayttym. Balalary barlyghy qala saghalaghan son, solarmen birge Qaraghandy asyp ketken sheshey byltyr sinlisining seksen jasqa tolghan mereytoyyna  barghanda osydan 18 jyl búryn kóz júmghan shalynyng ziratynyng janynan ózine oryn dayyndap ketken eken. Balalary - mening bólelerim ana amanatyn oryndap, joldyng auyrlyghyna qaramastan keyuananyng mәiitin tughan auylyna  әkelip, jer qoynyna berdi.

Jaqynda naghashy apam qaytys bolyp, auylgha baryp qayttym. Balalary barlyghy qala saghalaghan son, solarmen birge Qaraghandy asyp ketken sheshey byltyr sinlisining seksen jasqa tolghan mereytoyyna  barghanda osydan 18 jyl búryn kóz júmghan shalynyng ziratynyng janynan ózine oryn dayyndap ketken eken. Balalary - mening bólelerim ana amanatyn oryndap, joldyng auyrlyghyna qaramastan keyuananyng mәiitin tughan auylyna  әkelip, jer qoynyna berdi.

... 1997 jylghy yqshamdaudyng qúryghyna iligip audannyng atyn saqtap qalghanymen ortalyq mәrtebesin Aqsuatqa bergeli Aqjar tozyp ketipti. Bizding Jetiaralda da jaghday onyp túrghan joq. Ótken ghasyrdyng toqsanynshy jylghy jer silkinisinen song bir janalanyp qalghan auylymyzda qúlaghan, qiraghan ýiler óte kóp. Shyndyghyn aitqanda shekaragha tayau túrghan eldi mekennen adamdar aua kóship jatyr. Bir kezdegi sovhozdyng malshy jәne eginshi qauymy túrghan fermalar bolsa qanyrap qalugha jaqyn. Ortalau mektepter bastauyshqa ainalyp, bastauyshy barlardyng bilim oshaqtary mýlde jabylypty. Tura memlekettik shekaranyng eki el arasyndaghy biyiktigi ýsh metrlik tikendi torynyng janyndaghy Asusay men Qamystyda sanauly ýiler ghana qalypty. Qarap otyryp, qayran qalasyn. Bizding memleketke Qytaymen eki aradaghy shekara manynyng qarang qalghany kerek-au osy degen kýmәndi oy mazalaydy janyndy. Eldi mekenderdegi jýdeu tirlik, onsyz da qazagha qayysyp túrghan qabyrghamdy kýiretip týskendey boldy. Ony aitasyz, auyldaghylar túrghyndar azayghaly, jerdi birneshe metr terendete qazghanda shygha keletin kóz jasynday móldir sudyng da dәmi búzylyp ketkenine qobaljyp otyr. Soghan qaraghanda jyldar boyy qalyptasqan sudyng auysyp túruy saqtalmaghan son, ne kóship ketkenderding ashyq-shashyq qúdyqtarynyng lastanuynan  jer astyndaghy auyz su da búzylady,

Apamyzdyng qazasyna adam kóp jinaldy. Qolgha qalam ústap, nәpaqany jurnalistkadan tapqandyqtan, respublikalyq basylymdargha problemalyq maqalarym shyghyp túratyndyqtan bolar, auyldas aghalar men qúrdastar qayghyma ortaqtastyqtaryn  bildirgen son, «auyldy úmytyp kettinder ghoy ...» dep ókpe-nazdaryn  ayta bastady.  Olar jurnalist degen aty bar, auyldyng jaghdayyn gazetke jazsa, jogharydaghylar qúlaq asyp, audanymyz qayta ashylyp, bir kezdegi shekarany kýzetudegi qyraghylyqtary keyde soldattardyng ózinen asyp ketetin otanshyl túrghyndar túrghan auyldar tirligine kónil bólinedi-au dep oilaydy. Átten, biylik tútqasyndaghylar qalam ústaghandardyng kórgen, bilgeninen, jazghanyn  basshylyqqa alyp, shara qoldansa, elimizding mәrtebesi asyp, qalyng qazaq túratyn auyldyng irgesi sógilmes edi ghoy.  Ókinishke qaray, onday jaqsy janalyqty estimegeli kóp boldy. Osydan ýsh jyl búryn Almaty men Shyghys Qazaqstan oblystaryndaghy shekaraly ónirdegi qysqaryp ketken audandardyng janayqayyn respublikalyq gazette «Ýnsiz shókken Ýigentas» dep aiqaylatqanda da eshkim selt etpegen. Degenmen, auyldastarymnyng barlyghyna juyghy sol maqala shyqqan «Jas qazaqty» әli kýnge saqtap jýrgenin kórgende, júrtymnyng bir qajetine jaraghanym-au dep ishtey tәubemdi aittym. Qalay bolghanda da, audan mәrtebisinen aiyrylghan Tarbaghatay, Maqanshy, Marqakól, Qatonqaraghay, Narynqol, Ýigentas, Qapal syndy shekaraly ónirlerding jaghdayy jyl sayyn tómendep barady.  El jappay kóship jatyr.

Zirat basynda túrghanymyzda audanda jauapty qyzmet atqarghan zamandastardyng biri: «Ózing bilesin, Jetiaraldaghy mektepte kezinde 1200-ge deyin bala oqityn. Qazirgi sany 400-ge әreng juyqtaydy. Jalpy bir kezdegi Tarbaghatay audany ornalasqan ónirdegi eldi mekenderde jyl sayyn birneshe mektep jabylyp jatyr. Biyl taghy eki ortalau mektepting esigine qara qúlyp týsti. Biyliktegiler jyl sayyn birneshe bilim oshaghyn jabudy josparlap alady ghoy deymin. Birer jyl búryn belgili bir shetkeri auylda mektep jabylady degen әngime taratady. Sonan song bilikti múghalimder júmys izdep basqa jaqqa auysudy, balalarynyng bolashaghyn oilaghan,shamasy jetkender basqa irileu eldi mekenge kóshudi oilastyra bastaydy. Aqyry eki jyl ótken song auyl túrghyndary siyrep, jana oqu jylynda bala sany jetpey qalady. Osyny algha ústaghan bilim bólimi mektepti jabady da tastaydy. Birinshi kezekte tau arasyndaghy, shekara manynda túrghan auyldar osylay jýdep-jadap barady. Mektebi joq, kluby joq, dәrigerlik punkti joq auylda aqyr sonynda eshkim túraqtamaydy. Tordyng arghy jaghynda qytaydyng entelep túrghany da eshkimdi oilandyrmaydy», - degende tughan jerimning ertenin oilap taghy da janym týrshikti.

... Bizding auyl kezinde Úlasty dep atalghan. Búl ataudy zamanynda osy ónirge joly týsken Sәbit Múqanov atamyz qoyghan, ondaghy oiy auyldyng tirligi jaqsaryp, baylyghy úlasa bersin degeni shyghar dep otyratyn aqsaqaldar.  Auzy dualy jazushy atamyzdyng aitqany ótken ghasyrdyng toqsanynshy jyldaryna deyin óz mәnin joghaltpady. Al qazirgi auyldy kórgende jylaghyng keledi. Al osy auyldyng negizinen kóp balaly, qarapayym tirlikti otbasylary túrghan, mening balalyq shaghym ótken Mynshúnqyr atty bóliginde býginde bes-aq ýy qalypty.  Bizding auyldyng janynan bastalyp, jýzdegen shaqyrymdy basyp ótip, Zaysan kóline jeter-jetpeste jer astyna sinip ketetin  shaghyn ózensheni bala kezimizden Qarasu deymiz. Shyndyghynda janyna kelgenshe arnadaghy sudyng beti qaraqoshqyldanyp jatatyn. Al qasyna kelgende týbinde jýzip jýrgen aqqayran balyqtar men týrli-týsti boyauy san qúbylghan úsaq shabaqtar ap-anyq kórinedi. Auyldyng ózin júrt, onyng ishinde balalar shartty týrde tórtke bólip ataytyn.  Mektep, balabaqsha, poshta, sovhoz kensesi jәne taghy basqa da mekemeler ornalasqan bóligi «Jogharghy jaq», Manyraq tauyna qaray shyghatyn bettegilerdi «Qyrdaghylar», al negizinen 1960 jyldary kórshi elden kóship kelgen aghayyndar qonystanghan oramdy «Qytay kóshe» deydi. Al auyldyng audan ortalaghyna qaraghan jaghynda, Qarasu  men qalyng toghaygha tayau ornalasqan bizding túratyn jerimiz «Mynshúnqyr» delinetin. Bir bayqaghanym, әli kýnge solay atalady. Ótken ghasyrdyng sekseninshi jyldarynyng sonyna taman bir kezde retsiz salynghan toqal tamnan túratyn oram  shettep qalghany bolmasa, kezinde orta mektep te, shopandar balalary oqityn internat ýii de, dýkender de osynda bolghan. Keyinnen elding túrmysy jaqsaryp, sovhoz dәulettengen tústa, shamasy jetkender sovhoz salghan aq shatyrly joghary jaqqa qonys audaryp, «Mynshúnqyrda» kileng bir kóp balaly otbasylar qalghan edi.

Auyldyng ishindegi tórt bólik ózderinshe jeke әlem. Jasóspirimderi jiyi-jii jagha jyrtysyp, qaqtyghysyp qalatyn. Mynshúnqyrdyng balalary ýshin mektepke baru qylkópirden ótkenmen birdey. Bilim oshaghy manyna ornalasqan joghary jaq pen qyrdyng tentekteri jalghyz-jarym jýrseng shanyndy qaghyp, bórkindi teris ainaldyryp jiberedi. Onday qaqtyghystyng esesin keshke mal qaytqanda bizder de qaytaramyz. Óitkeni auyldyng jekemenshik siyry men qoy-eshkisi kezekpen baghylady jәne shúrayly jayylymnyng barlyghy audan ortalaghymen eki aradaghy alqapta bolghandyqtan keshkisin Mynshúnqyr arqyly ótedi.  Sonda bir esirip qalamyz. Qalay bolghanda da, qayda barsaq ta shaghyn-shaghyn toppen jýremiz. Qorghanysqa dayyndap alghan qarularymyz da bar. Ondaylar qatarynda birinshi oryn әskerden oralghan aghalarymyzben birge kelgen bes júldyzdy, salmaqty doghasy bar qayys belbeuge beriledi. Ekining birining belinde jýretin qayys belbeuding salmaqty doghasy talay basta bes júldyzdyng tanbasyn qaldyrghanyn kórdik.

Degenmen Mynshúnqyrda ósken jetkinshekterding barlyghy shymyr, ortalyqtaghy aqsausaqtargha qaraghanda sportqa da beyim. Sabaqta alghyrlary da bar. Osy bóliktegi otyz shaqty ýiding әrqaysysynan aldy on ýsh  - on tórt, sony segiz baladan órip shyghady. Ol kezde  ýlkenderding barlyghy sovhozdyng bitip bolmaytyn júmysynyng sonynda salpaqtaydy da jýredi. Soghan say balalar negizinen onasha qalyp, ortagha qarap ósedi.  Songhy barghanymda sol tirligi qaynap jatatyn Mynshúnqyrda bes-aq ýy qalghanyn kórip, kónilim búzyldy. Aqyryn aralap, balalyghymnyng izi qalghan qiqy-jiqy kóshening boyyndaghy orny ghana qalghan ýilerding túsynda oigha shomyp túryp qaldym. Qúlaghyma keybir qylyqtarymen esimde mәngi qalyp qoyghan kisilerdin, dostarymnyng dauysy keldi.  Auyldaghy eng boqtampaz, anda-sanda araq ishkende toqal tamynyng tóbesine shyghyp alyp, sol tústaghy Kenester Odaghy basshylarynan bastap, barlyq jetekshilerdi týgendey kele, sovhoz ben mektep diyrektorynyng atyna  elding tarapynan jinalyp qalghan ókpe-renishti nebir túzdyqty sózder aitatyn Túmarbek de bizde túrdy. Qysy-jazy keudesin týimeleudi bilmeytin jәne adamnyng qúshaghy jetpeytin alyp keudesinen buy búrqyraytyn da jýretin, qaghaberiste qarausyz túrghan dýniyeni ilip ketudi de úmytpaytyn Omarghazy da Mynshúnqyrdyng bayyrghy túrghyny edi.  Bala kezimizde kesh týse bastaghanda janyp, týn ortasyna taman óshetin jaryqtyng qúdayy, dóneste túrghan elektr quatyn beretin diyzelidi motordyng qojasy Qúman da osynda boldy. Biz es bilgeli jәne әke-sheshimizding aituyna qaraghanda, tórt birdey úlyn soghys jalmaghannan beri ekeuden-ekeu tirlik etip, esiginen tórine deyin miyaulap órip jýretin appaq mysyqtarymen balasha tildesetin Týstikbay qariya men Ardana apanyng ómiri óz aldyna bir tóbe. Sovet ýkimeti dindarlardyng sonyna týsken jyldary qara myltyghy men qaqpandaryn jәne qúran kitәbin alyp Manyraqty panalaghan Qojabergen aqsaqaldy da kózimiz kórdi. Sonymen birge zamanynda aty shyqqan, aq qashyp, qyzyl qughan jyldary  Tarbaghatay tauy arqyly arghy betke ótetin Qyzyltas asuyn biylep, ary-beri ótkenderden alym-salyq alyp túrghan, talay әuletti eshkimge bildirmesten bir týnde Qytaygha ótkizip asharshylyq pen qughyn-sýrginnen aman alyp qalghan akboz atty Núrtaza batyr atanghan alyp deneli shaldyng shalymdylyghyna tәnti bolyp,  ol kisining itjekkende aidauda jýrip әkelgen ómirlik qosaghy keyinnen Bәtima degen at alyp, músylmansha jerlengen Lida әjening qolynan da dәm tattyq. Tarbaghatay ónirine attary ketken bay bolghan Onbay әuleti men Rýstem tórening úrpaqtary da eshkimmen talsyp-tarmaspay, Allanyng bergen nesibesin kóppen birge terip jep, osy Mynshúnqyrda túrdy.

Eski mektepting qasyndaghy jazda ýlken senekti jәne shaghyn ghana qoymany qosqanda tórt bólmelik, qysta ýlken temir peshpen jylynatyn qos bólmelik ýidge aralary eki jastan bolatyn onshaqty bala kirip-shyghyp jatady. Azyn aulaq mal: birneshe iri qara men onshaqty qoy-eshki, qaz ben ýirek jәne kýrkeyi bastaghan tauyqtar tobyn da sol aldy onynshy synypqa kóshken, keyingileri әli enbektegen balalar baghyp-qaghady. Otaghasynyng ózi mektepting sharuashylyq jaghyn basqarady. Sonymen birge kezinde aghashtyng kóptegen týri jayqalyp ósken shaghyn baqtyng qojayyny. Bylayghy kezde kóp ýndemeytin, alayda auyldaghy oqyghan deytin azamattarmen jaqsy qarym-qatynas ornatyp, olarmen әngimeleskende barlyghyn úiytatyn Qabannyng  arghy tegi tóre ekenin ol kisi kóz júmyp, qazaq ata-tegin týgendey bastaghanda ghana bildik. Qoly sheber, aghashtan týiin týietin Qabdyuaqit  jasaghan balalardyng besigi, sәbiylerge arnalghan shayqalmaly, ainalasy qorshalghan  shaghyn tósek pen oryndyq, kitap qoyatyn sóreler men taghy basqa ýy jihazdary Jetiraldagha keybir ýilerde әli sol qalpynda túr. Sonymen birge pima basyp, etik te tigetin. Ýy aulasyndaghy shaghyn sheberhanasynda qolónershige qajetti barlyq qúral-saymandar ret-retimen túratyn. Júmystan qoly bosaghanda, sheberhanasynan shyqpaytyn, anda-sanda qonyr dombyrasyn tynqyldatyp, Sәkenning «Tau ishindesin» ynyldap otyratyn ol kisi auyldaghy nómiri birinshi kitapqúmar jan edi. Ýidegi ýlken bólmening bir qabyrghasynda óz qolymen jasaghan sóreler kitaptan qayysyp túratyn. Sonyng arqasy bolar, balalarynyng barlyghy kitap oquda eshkimge des bermeytin. Bir otbasydan jeti birdey әdebiyetshining shyqqany da sol әkeden ýirengen jaqsy qasiyetting arqasy bolar.

Ol kisining ýlken eki aghasy bir kezde halyq jaularynyng qataryna iligip, Qiyr Shyghysta aghash kesip, soghys jyldary Qaraghandyda shahtagha týsip, aqyry sol kómirli qalanyng túrghyny bolyp qalghan. Eki inisi Úly Otan soghysyna alynyp, kenjesi sol qandy qasapta habarsyz ketti. Arapsha hat tanityn, kirilisany da jaqsy mengergen, sauattylyghy jәne óresi jaghynan auyldaghy múghalimderdi qoyyp, diyrektorlardyng ózin artta qaldyratyn Qabannyng syrtqa syr shashpaytynyn bir kezde qughyndy kóp kórip, soghys kezinde enbek armiyasynda bastan ótkergenderimen týsindiruge bolady. Zamanynda Shilikti ónirin ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda ústaghan Kabira  tórening qasqyrday bes úlynyng ortanshysy retinde búlghaqtaghan, biraq baylyqqa masattanyp, artyq ketpegendikten jәne enbekqorlyghy men qolynyng altyndyghy arqasynda elge syily bolghanyn zamandastary aityp otyratyn.

Jasy alpystan asqanda baryp, ózderining tóre túqymy ekenin eresek balalaryna aqyryn aitatyn. Shilikti atyrabyndaghy Shaghanoba tórinde ózderining ataqonysy bolghanyn, joghalyp ketken әkesi arghy betke óterde bes úldyng әrqaysysynyng enshisin bólip bergenin. Malday tiygen ýlesting qiyn-qystauly jyly qúryghanyn, al, ata-babadan jetken qymbat mýlik pen altyn-kýmis, asyl tastar jәne taghy basqalardy ózi men ýlken aghalarynyng qystau manyndaghy biyik taudaghy jyqpyldarghy tyqqandaryn da júqalap jetkizetin. Alayda, Kenes ókimetining qylshyghy da qisaymaghan kezende ol jaqqa barudyng mýmkindigi joqtyghy qolyn baylaytyn. Ángimelerinde:  «Bizding túqymgha adal, aq ólim jazylghan. Óz әkemning qalay ólgenin bilmeymin. Áyteuir bayaghydan kele jatqan tәmsil boyynsha túqymymyzdaghylar sap-sau jýrip,  úiyqtap jatyp ne otyrghan kýiinde eshkimge salmaq artpastan ólip ketedi jәne ózderine ajal kelgenin birneshe kýn búryn biledi. Qaraghandydaghy ózimmen tete agham Qajyakbar alys-jaqynnyng barlyghyna óldi dep jedelhat jibertip shaqyryp alyp, tórt kózimiz týgel jinalyp, sher tarqatqan kýni týnde úiqysynan oyanbady», - dep otyrushy edi. Aqyry aitqany tura kelip,  ózi irgetasyn qalaghan eski mektep jana ghimaratqa kóshkende, mektep diyrektory men auyldyq kenes tóraghasy zandastyryp berip ketken baqtaghy sәkining ýstinde úiyqtap jatqanynan oyanbady. Eshkimdi mazalaghan joq, saryjambas bolyp jatpady da. Tek ózining ómirlik qosaghyna sodan bir kýn búryn týs әletinde aspangha qarap túryp: «Júldyzymyz bireu-aq edi, býgin ekige bólindi. Bala-shagha ózine amanat» degen eken. Kýndelikti tirlik kýibenimen jýrip oghan mәn bermegen sheshey otaghasy qaytys bolghanda baryp, sol sózding mәnine jetip, 63 jasynda ana dýniyege yn-shynsyz attanghan azamatyn joqtady. Qúdaygha shýkir, býginde balalary týgel aman. Barlyghy qyzmette. Almatygha, Astanagha kóshirip әketpek bolghanda shalynan qalghan qarashanyraqty qanyratpaymyn degen ana  orny ghana qalghan eski mektepting janyndaghy ýiinde otyr.

Osy ýimen  qonsylas Óserhannyng qaytys bolghanyna da biraz jyl bolypty.  Ýbirli-shýbirli bes-alty balalary bar edi.   Mynshúnqyrdaghylardy tang alkeuimde auyldyng әteshinen búryn túryp, tozyghy jetken DT-75 traktoryn daryldatyp ot aldyratyn osy azamat oyatatyn. Jazdaghysyn qoyshy, qystaghysy qiyn. Traktordyng týbi joq qazanday radiatoryna birneshe shelek ystyq su kerek. Ol ýshin aulasynda ýlken qazandyq ornatylghan, sony shipildete toltyryp, ot jaghady, Sudy ysytyp radiatorgha qúighan song motordy qyzghansha dep daryldatyp qoyyp, ýiine kirip shaylanyp alady. Jarty saghat terlep-tepship shyqqan kezinde baghanadan daryldap, qaqalyp-shashalyp túrghan traktodyng motory da babyna enedi. Sodan song baryp iske  qosady da kabinagha otyryp, jenil mashinanyn ishinde otyrghanday, temir túlparyn ornynan júlqa qozghap, jogharydaghy MTM-gha qaray salady. Búl kezde Óserhannyng traktorynyng tanghy darylynan oyanghan júrt ta kezekti kýnning tirligine kirise bastaytyn. Jaryqtyqtyng ýii әli aman eken.  Nemereleri de ósip qalypty.

Boqtampaz Túmarbek qartayghanda biraz jyl kózden aiyrylyp birneshe jyl jatyp qaldy. Býkil auyldaghy qúdyqtardy ózi qazyp shyghushy edi, sonday-aq, mashina men at arbagha shóp tieudegi sheberlikte onymen eshkim shendese almaytyn. Araqqa toyyp alghanda, kýrek pen aiyrdan tabaqtay diplomdarym bar dep maqtanatyn aghamyzdyng sol kezding ózinde biylikke qany qas edi. Óle-ólgenshe sol ústanymynan aiyrylmay ketti. Qyzdary túrmys qúryp, basqa oblystargha úzatyldy. Al úldary da óz joldaryn tapty. Kýresten eshkimge des bermegen, eki jas ýlken bolsa da menimen oqyghan Nauan qazir shaldan qalghan ýige ie bolyp otyr.  Degenmen, qayraty qaytyp, qartayyp qalghanday.  Auyldyng túrmysy qajytyp jibergeni kórinip túr. Osy qatarda túratyn onshaqty ýiden atalghan eki shanyraq qana qalypty. Qalghan ýilerding keybirining orny da tegistelip ketken. Týstikbay atanyng ýii túrghan jerden óte bergende, kishkene kezimde osy kisinikine sýt alyp keletinim, sonda aqsaqal men әjening mysyqtarymen balasha әngimelesip otyratyny esime týsti. Soghysqa ketken tórt bozdaqtan úrpaq qalmady da, Týstikbay әuletining oty qarttarymen birge mәngige óshti.

Qojabergen qarttyng ýiining qabyrghasy ghana qalqayyp túr. Onyng ózi balalary erjetkennen song túrghyzghan baspananyng qaldyghy. Sol mandaghy Oraybek moldanyn, kәri sheshesin balasha mәpelep kýtetin Múqashtyn, auyldaghy jalaqorlardyng kesirinen balalarymen birge sottalyp, keyinnen auylda túrugha arlanyp, Aqmola jaqqa kóship ketken Keneshannyng ýiining de qirandysy jatyr.

Qysy-jazy qymtanudy bilmeytindikten «Alkeude» atanghan Omarghazynyng ýiining orny da qalmapty. Qasqyrday-qasqyrday toghyz úlynyng bireui ghana aman eken. Sol túsqa kelgenimde kishkene kezden birde tatu, birde qatu bolyp ósken, ótken ghasyrdyng sonyndaghy qiyn-qystauly kezende bala-shaghasyn asyraudyng qamymen Túghylgha túrugha baryp, eki qabatty ýilerdi búzyp, kirpishin alyp satam dep jýrip mert bolghan qúrdasym Mirat oiyma oraldy.

Auylda toy bolghanda «jaryqtyng qúdayy» atanghan Qúman aghamyzdyng bedeli aspandap ketetin. Bizder de býkil auyldyng elektr quatyn júmsa júdyryghynda, ashsa alaqanynda ústaytyn adamnyn  Mynshúnqyrda túratynyn maqtan tútushy edik. Toy bolatyn ýy aghanyng kónilin tabudy aldyn ala oilastyryp, qamdap qoyatyn. Bir kýn búryn bir tabaq etin asyp, bir jartysyn aldyna qoyyp, qiylyp túryp, ótinishterin aitatyn. Toy bolyp jatqan kezde jaryq jalp etip sóne qalsa, janynda tistemesi bar, bir jartyny qyrdaghy motorly ýige jetkizetin shabarman da әrqashan dayyn túrady. Kónili bolmasa, kórshilerding ózin de osylaysha shapqylatyp qoyatyn aghamyz ýlken úlynyng әskerden keluin asygha kýtip, ol oralghanda botaday bozdap jylaghan edi. Sonda auyldyng ýlken-kishisi «somaday bolyp mynaniki úyat boldy ghoy» degen. Sóitsek, ajaly taqap qalghan eken. Sol kýnning erteninde, auyldan on shaqyrym jerdegi qyryqtyqtyng motoryn jóndep kele jatqanda, aidalada eki ayaqty motosiklimen apatqa úshyrap kóz júmdy. «Ornynda bar onalar» degen, qazirgi kezde ol kisiden taraghan úl-qyzdan órbigen úrpaqtyng ózi bir qauym el.

Jogharyda aitqan Núrtaza atamyz alyp adam edi. Balalardy sonday jaqsy kóretin. Oinap jýrgen jerimizge aqyryn jaqyndap kelip, qolyna týsken balany alyp keudesine qysyp, «kimning balasysyn?» dep әurege salatyn. «Núrtaza atanyng balasymyn» degenshe qúshaghynan jibermeytin, Óz qalauyn aitqyzghan son, qaltasynan ýzilmeytin tәttining birnesheuin qolyna ústatady. Auyldaghy dýkende kýzetshilik etetin ol kisining qaltasynan kәmpit pen peshenie ýzilmeytin. Núrtaza atamyzber birge itjekennen erip kelgen Lida әje óle-ólgenshe bir orysy joq auylda túrsa da, tilin búrap sóilep búl dýniyeden ótti. Shaly qaytys bolghannan son,  Lida әjening jaqyndary tabylghany turaldy әngime shyghyp,  zamanynda Leningradta túrghan ýlken oqymystynyng qyzy ekeni turaly habar jetip, júrtshylyqty eleng etkizdi. Sol jaqtan tuystary izdep kele jatyr degende, sovhozdyng basshylary ol kisini bala-shaghasymen birge jaman tamnan jogharghy jaqqa kóshirip, jana ýy berip, onyng ishin jihazgha toltyrghan bolatyn. Nege ekenin әli kýnge eshkim bilmeydi. Áyteuir shyqty degen tuystary Jetiaralgha jetken joq. Olar kelmegen son  әjemiz bala-shaghasymen Mynshúnqyrgha qaytyp oralyp, aqyry shalynan qalghan qorjyn tamda dәm-túzy tausyldy. Ólerinen birneshe kýn búryn moldany shaqyrtyp, ózin músylmansha qoydy ótingen eken. Marqúmnyng aqyrghy amanatyn auyldastary búljytpay oryndady. Qazir ýiining ornyn da tap basyp tabu qiyn.

Sovhoz tarap, qyruar mal, tehnika ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda ketken, adamdar ne isterlerin bilmey daghdaryp qalghan jyldary mal úrlyghy tym kýsheygeni de este. Sol kezde audan emes, oblysty shulatqan barymtashylardyng basshysy bolyp shygha kelgen bala da kóz aldymyzda ósip edi. Qazaqstandy qoyyp, shekara asyp baryp kórshi elden jylqy aidap kelip jýrgender, birneshe jyl qúiryq shaldyrmaghanda olardyng jýrek jútqandyqtaryna, ailakerlikterine qayran qalghandar, topty bastaushynyng kim ekenin bilgende jaghalaryn ústady.  Aqyry olar Manyraq tauyndaghy jyqpyldardyng birinde ózderi ýshin saylap, túraqty mekeni etip alghan qystauda milisiyanyng qorshauyna týsip, atys ýstinde týgeldey qaza tapty. Arasynda bizding kóshening bir jas jigiti boldy jәne barlyghyn sonyng úiymdastyrghany, basshylyq etkeni anyqtaldy artynan.  Onyng búl isin bireuler erlikke balasa, ekinshileri qaraqshylyq dep jamanattap jatty. Qalay bolghanda da, múnyng jónsiz jekshelendiruge jasalghan qarsylyq ekeni anyq. Osynday ótpeli kezenning ókpek jelinde oqqa úshqan jigit ósken ýy әli qalqayyp túr. Bizben qatarlas aghasy bala-shaghasy ósip, qalagha shaqyryp otyrghanymen, qarashanyraq qúlamay, eshqayda kóshpeymin deydi.

Kórshi túrghan Qúrmanghazynyng ýiine kirip, qúran oqytyp shyqtym. Byltyr taugha qar qalyng týsip, Qytaydan bastau alatyn, birneshe auyldy janap ótetin Qandysuda su mol bolypty. Oblys basshylary der kezinde qimyldap, Mayly shatqalyn bógeu arqyly sekseninshi jyldary túrghyzylghan, syiymdylyghy 42 million tekshemetr  plotinanyng múzyn jarghyzyp, qaqpalaryn aiqara ashyp tastaghanynyng arqasynda qatty tasqyn bola qoyghan joq. Bilgishterding aituynsha, eger joyqyn su plotina búzghanda alapat tasqyn  Bozshany, Manyraqty, Jetiraldy jәne Aqjardy jaypap ótedi eken. Áyteuir aman qalyppyz. Biraq taudaghy qasattanyp jatyp kýn jylysymen kýrt erigen qardyng suy әbigerge salypty auyldy. Tasqynnan song Qarasudyng da dengeyi kóterilip, balalar sugha týsip jýretin iyirimderding astyn qazyp tastaghan kórinedi. Sonday  jerlerding birinde sugha ketip bara jatqan kishkene balany qútqaryp qalghan kórshining jasóspirim úly ózi iyirimnen shygha almay qalypty. Sheshesi jylyp otyr, әke bolsa túnjyrap qalghan.

- Bәrine qol siltep ketip qalayyn desem, qarashanyraqty qimaymyn. Ózing bilesin, әkem erte qaytty. Sheshem kóz júmarda, әkenning otyn óshirme degen edi. Auyldyng jaghdayyn kórip otyrsyn. Qolda bar azyn-aulaq malmen kýn kórip otyrmyz. Egin ósiruge bizding jaqtyng jeri onsha kelinkiremeydi. Onyng ýstine tehnika degen joq. Ýmit kýtip otyrghan ýlkenim edi, qapiyada aiyrylyp qaldym. Týbi shydamym tausylsa, qalagha kóshemin, - deydi Qúreken.

Ýige kelgenimde aldymnan shyqqan  sheshem kórshi balanyn  tym bauyrmal әri elgezek bolyp ósip kele jatqanda qaza tapqanyn aityp, kóz jasyn bir syghymdap aldy.

Aulamyzdaghy  kezinde әkemning qolymen jasalghan úzyn aghash oryndyqta otyrmyz. Tura esik aldyndaghy kórshimiz bolghan Mayken apanyng ýiining orny jermen birdey bolyp ketkenin aita otyryp, Almaty men Astanadaghy, Óskemendegi balalardyng ózi tandaghan birining qolyna kóshui kerektigin taghy da aqyryn aityp edim, anam shart ketti. Apayynyng kәri sýiegin syrqyratyp Qaraghandygha alyp ketken, qaytys bolghanda myng jarym shaqyrymnan jetkizgen jiyenderine biraz úrsyp aldy da, ózining osy ýide kóz júmghysy keletinin ýzildi-kesildi bildirdi.

Al, Mynshúnqyrda bes-aq ýy qalypty. Bir kezde mektepting baghy bolyp, jayqalyp túratyn, bilim oshaghy jana shanyraqqa kóshkende bizge qaldyrylghan ýlken baqtaghy taldardyng qatary qatty siyrepti. Basqa aghashtardyng týbi de joq ekenine qaramastan әkem ekken jәne mәpelegen alyp bәiterekterding bes-altauy әli aspanmen talasyp túr. Osyghan deyin auyldy jerlerdegi alyp aghashtardy qara qarghalar mekendep alghanyn, qaratorghaylar men qarlyghashtardyng mýlde azayghanyn kórip kónilim qúlazyp jýrushi edi. Ákemizding kózindey bolyp túrghan alyp bәiterekterding de qalyng qarghanyng úyasyna ainalghanyn kórip, janym týrshigip ketti.  Jerden ýlkendeu tasty alyp laqtyrghan edim, qara qarghalar qarqyldap ózime tap berdi.

-   Mynalardy kesip tastau kerek qoy, - dep edim. Mening qylyghyma mysqylday qarap túrghan bauyrym:

-   Kesip alghysy keletinder sensiz de kóp. Alayda, tura janynan ótetin elektr symdary kedergi jasaydy. Sonan qorqady otyn qylghysy keletinder, - dedi.

Sol kýni dúrys úiyqtay almadym. Tanerteng erte túryp, sheshemmen birge syrtqa qoyylghan dóngelek jer ýstelde shәy iship otyryp, bir kezderi jogharghy jaqtaghy mektepke baratyn balalar shuyldap ótetin jolgha qaradym. Eshkim joq. Bir kezderi tek Mynshúnqyrdan ghana jýzge juyq balanyng kýnde tanerteng jәne týste sómkelerin ústap mektepke betteytini kóz aldyma keldi. Sol jyldary bizder bir synyptyng ózinde kórshiles túratyn alty bala oqitynbyz.  Eldin  sәni de, mәni de Mynshúnqyr syndy bala-shaghasy mol, berekesi tasyp jatatyn eldi mekender eken ghoy dep oiladym.  Auylgha kelgendegi jyldar boyy  ózim qalyptastyrghan búljymas әdetim boyynsha Qarasugha bardym. Sudyng salqyndyghyna qaramastan terendeu jerine shomylyp aldym. Ózenning arnasy tarylyp, suy azayyp ketipti. Bir kezde jaghalaudy shúryq-tesik etip tastaytyn ondatrdyng qarasy da kórinbeydi. Shymdy ayaqpen teuip qalghanda óre jóneletin qyzyldy-jasyldy úsaq balyq ta jym-jylas.

Bilmeymin osy joly elden kónilim qúlazyp qaytty. Bala kezimizde, auylda jýrgenimizde bizge býkil әlem qazaqsha sóileytin, adamdardyng barlyghy bauyrmal, túrmystary teng  siyaqty kórinetin. Qalalyq bolghaly, qalam ústaghaly tilimizge, dilimizge, ruhaniyatymyzgha qatysty problemalargha qatysty maqalalar jazyp, odan týk nәtiyje shyqpaghanyn kórgende sol auylgha - júmaq mekenge  ketip qalghym keletin. Sol mәngilik saghynyshtan airylyp qalghandaymyn. Songhy jyldary auyldyng qasiyetin qashyryp, kiyesin ýrkitip aldyq-au osy. Óitkeni, barlyq jerdi qara qarghalar jaylap, qaratorghaylar men boztorghaylar, qarlyghashtar azayyp ketipti...

Almaty oblysy

«Abay-aqparat»