«Goloshekinge senuge bolmaydy, Ejovtyng qolymen Qazaqstanda kommunizm ornata almaysyn» dep, ómirining sonyna deyin Qazaqstangha jiberilgen Mәskeuding emissarlarymen kýresip ótken, qazaqtyng bay auyz әdebiyetin onyng kórnekti túlghasy Abay múralaryn janyn salyp qorghaghan, Alashtyng A.Baytúrsynov, M.Júmabaev, M.Dulatov syndy arystaryn sayasy túrghydan aiyptap qughyndaugha qarsy túrghan, sol ýshin goloshekindik qughyn-sýrginning nebir zardaptaryn kórgen memleket jәne qogham qayratkeri, synshy-publisist Ydyrys Mústambayúlynyng dýniyege kelgenine aldaghy jyly 115 jyl tolady.

«Goloshekinge senuge bolmaydy, Ejovtyng qolymen Qazaqstanda kommunizm ornata almaysyn» dep, ómirining sonyna deyin Qazaqstangha jiberilgen Mәskeuding emissarlarymen kýresip ótken, qazaqtyng bay auyz әdebiyetin onyng kórnekti túlghasy Abay múralaryn janyn salyp qorghaghan, Alashtyng A.Baytúrsynov, M.Júmabaev, M.Dulatov syndy arystaryn sayasy túrghydan aiyptap qughyndaugha qarsy túrghan, sol ýshin goloshekindik qughyn-sýrginning nebir zardaptaryn kórgen memleket jәne qogham qayratkeri, synshy-publisist Ydyrys Mústambayúlynyng dýniyege kelgenine aldaghy jyly 115 jyl tolady.

HH ghasyrdyng 20-30-jyldaryndaghy qazaq halqynyng qaraly kezeni F.Goloshekin esimimen baylanysty ekeni belgili. Ol Qazaq jerine arnayy ortalyqtyng tapsyrmasymen kelip, әkimshilik-әmirshil totalitarlyq biylik jýiesin ornatty. Taptyq kýres, internasionalizm úrandaryn betperde etken onyng basty qaruy halqymyzdyng últjandy qayratkerlerine baghyttaldy. Jan-tәnimen qazaq avtonomiyasynyng últtyq avtonomiya bolyp damuyna qarsy kýres jýrgizdi. Ózining shalasauatty bilimimen sosialistik iydeyalar, sosialistik kýrester jolynda jana teoriyalar oilap tapqansyp, «kótere almas shoqpardy beline baylaghanday» qazaq jerinde qasiretti dýrbelendi bastap, halqymyzdy ýlken apatqa úryndyrdy.
«Últshyldarmen» kýres úrany ayasynda, halqymyzdyng últtyq qúndylyqtaryna qarsy ozbyrlyq әreketter jasady. Mәselen, 1926 jyly aqpan aiynda Aqtóbe úiymynyng jaghdayy jóninde jasaghan bayandamasynda F.Goloshekiyn:
«...Ottuda priydetsya ubrati koe-kogo iz russkiyh. Eto slishkom tendensiozno-shovinisticheskie figury», - dep atap kórsetip, Aqtóbe guberniyasynyng basynda otyrghan orys basshylarynyng shovinistik isterining nәtiyjesinde orys halqyna artyqshylyqtar berilip otyrghanyn moyyndaydy. Biraq artynsha týlki búlangha salyp, osy bayandamasynda: «Teoriya jýzinde shovinizm bolghan jerde últshyldyqty tek qorghanystyq túrghydan qarastyruymyz kerek, biraq shabuyldaushy últshyldyqta bar. Ekonomikanyng ósui, súranystyng artuy, ýlken talaptar últshyldyqty shabuyldaushy etip otyr», - dep jana teoriyasymaghyn ashqanday boldy.
F.Goloshekinning qazaq jerinde qyzmet istegen jyldaryn saralap qarasaq, «últshyldar», «topshyldar» degende jaghy talmay «qujaq» atanghan onyng tarapynan basshylyq qyzmette bolghan ózge últ ókilderining birde-bireui «shovinistik auytqushylyqqa» jol berdi degen nemese topshyldyq auruymen auyrdy degen aiyp boyynsha jazalanbaghan. Onyng «internasionaldyqpen» býrkemelengen shovinisterding qamqorshysy bolghanyn osydan-aq bayqauymyzgha bolady.
F.Goloshekindik «alasapyran» jyldaryndaghy elimizde bolyp jatqan barlyq qarama-qayshylyqtar men kelensizdikterge bir ghana Goloshekin jauapty bolghan joq. Ol, 1927 jyly qarasha aiynda bolghan VI partiya konferensiyasynda ózi basqaryp otyrghan Ólkelik partiya komiytetining damu baghytyn bes bólikke bólip Stalinning atyna jazghanyn jәne oghan bagha berudi súraghanyn aitqan bolatyn. Ol birinshi mәsele retinde «Kenestik qúrylys» mәselelerin qoyyp, «auyldy kenestendiru» isinde auyldardaghy kenestik enbekshiler úiymdary jandandyrghanyn, auyldy kenestendirude onyng orys derevnyalarynan ereksheligin, rulyq tartysty eskergenin, auyldyng әleumettik-ekonomikalyq qatynasynda revolusiyagha deyingi qatynastar ózgermey ekonomikalyq jәne sayasy biylik kýshti rular men baylardyng qolynda bolghan erekshelikterin eskerip jýrgizgenin, sonday-aq, 5-shi partiya konferensiyasyna deyin barlyq saladaghy sosialistik qúrylys últtyq mәselelerdi sheshu ayasynda jýrgizilip, últtyng ishki mәselesinde taptyq mindetterding sheshilmegenin aitady.
Ekinshi mәsele retinde «partiyalyq qúrylys» jolyn atap, Ólkekom auyldarda rulyq jәne baylardyng yqpalynan ada auyl kommuniysining beynesi retinde baza qalyptastyru baghyty jolynda kýres jýrgizip jatqanyn jetkizdi. Ýshinshi mәsele retinde «partiya ishindegi últaralyq katynas jәne qazaq kommunisteri arasyndaghy topshyldyq kýres» degendi algha tartqan Goloshekin búl salada jay da bolsa, kýresti jalghastyryp otyrghanyn, nәtiyjede Qojanov, Sәduaqasov jәne Mynbaev blogynyng qúryluyna jol berilmegenin plenumde búl blokty aiyptaghan qarar qabyldaghanyn jetkizedi.
Tórtinshi mәseleni «Jergiliktendiru» dep alyp, mamandardyng jetispeushiligine baylanys-ty jergiliktendirudi jýrgizude qiynshylyqtar tuyp otyr deumen qatar, búl iste týbirimen qayta qúrylymdar jasap, jergiliktendirudi jýrgizu isin júmysshy-sharua inspeksiyasynyng qolyna bergenin, jergiliktendiru isinde europalyqtar jәne qazaqtar tarapynan auytqushylyq bar ekenin, keybir qazaq kósemderining jergiliktendirudi biylik apparattaryn basyp alu dep týsinetinin jazady.
Besinshi «Qazaq halqynyng ekonomikalyq jәne mәdeny dengeyin kóteru jónindegi sayasattyng negizi» ne mәsele bolu kerek degen súraq tóniregine toptastyrghan ol, «auyldy kenestendiru», qosshy odaghyn qúru, orta jәne kedey sharuashylyqtaryna naqty kómek beru, orta jәne kedey sharuashylyqtaryn jerge ornalastyru, ónerkәsip salasynda úsaq jәne orta óndiris oryndaryna kónil audaru, mәdeny júmystar salasynda auyldyq mektepterdi ashu, auyl múghalimderin dayyndau syndy mәselelerdi qoyyp, sizding osy ister jónindegi aiynyz bizge kómekteser edi dep ayaqtaydy. Ol osy konferensiyada ózining úsynystaryna Stalinning atynan: «Joldas Goloshekiyn! Myna jazbada belgilengen sayasat, birden-bir dúrys sayasat dep esepteymin», - degen jauap kelgenin zor quanyshpen kópshilikke jetkizedi. Sonymen qatar osy konferensiyagha BK(b)P Ortalyq komiytetining hatshysy A.Andreev te qatysyp, ol ózining sózinde: «Joldastar, mening oiymsha, bylaysha tújyrymdaghan dúrys bolar: múndaghy partiya jetekshileri bizge qaraghanda әldeqayda berik, әldeqayda óktem bolugha tiyis... Búdan shyghatyn qorytyndy sol - sizderding jaghdayda partiyalyq basshylyq asa myqty, tabandy bolugha mindetti. Árbir núsqaudy shyn mәninde jýzege asyru ýshin búl erekshe qajet» deumen onsyz da kókiregin kerip túrghan Goloshekindi odan әri jelpindire týsti. Osylaysha, ortalyqtan «myqty» qoldau kórgen Goloshekin jalpaghynan jer basyp, Qazaqstannyng tolyq biyleushisi bolyp shygha keldi. Qazaq jerinde avtoritarlyq biylik ornatty. Tipti endi onyng atyna syn aitudyng ózi, qylmys istegenmen para-pargha ainaldy. Ydyrys Mústambayúly batyl týrde aita bilgendey shyn mәnisindegi «diktatorgha» ainalghan edi. Ózining eshqanday da teoriyagha negizdelmegen «Ólkelik komiytetting baghyty» degen pikirsymaghyn Ortalyqqa maqúldatumen qatar, ekinshi jaghynan, ony iske asyrugha rúqsat ta alghan bolatyn. Ásirese, onyng «Qazaq auyly Oktyabri lebin sezgen joq» degen kórsoqyr pikiri Qazaq halqy ýshin orny tolmas qayghy-qasiretke bastaghan edi.
Jiyrmasynshy jyldardyng ekinshi jartysyn bastap, ortalyqtaghy sayasy jaghday shiyelenisken baghytta qyzu qarqyn ala týsti. Búghan deyin Kremlidegi biylik ýshin talas Stalinmen Troskiy arasynda óristegen bolsa, partiyanyng XIV sezinde Stalinning sayasatyn ashyq týrde G.Zinoviev, L.Kamenov, G.Sokolinikovtar syngha aldy. Leninning iydeyalas, qarulas serikteri bolyp tabylatyn búl qayratkerding últtyq respublikalardaghy últtyq mamandardy qoldap, olardyng isine týsinistikpen qaraghan oilary, últ mýddesi ýshin kýresip jýrgen qayratkerler tarapynan ýlken qoldau tapty. Osy ortalyqtaghy sayasy kýresting «jalyny» Qazaqstangha da jetken bolatyn. Ortalyqtaghy Stalin troskiystik-zinovievtik antipartiyalyq topqa, odan song onyng izin ala jalghasqan «onshyl aghymgha», «ziyankesterge», «opportunisterge» qarsy keng kólemdegi shabuylyn jýrgizip jatqan kezde, onyng qazaq jerindegi senimdi «ókili» Goloshekin búl jaghdaydy mýlt jibermedi. Ortalyqtaghy «kósemnin» kózine týsip qaludy oilastyrghan ol, oghan dem berip, 1927 jyly qyrkýiekting 29 kýni bolghan BK(b)P Ólkekomnyng buro mәjilisinde oppozisiyany aiyptaghan arnayy qarar qabyldatqyzdy. Sonymen qatar «eki qoyandy bir oqpen atyp aludy» maqsat tútqan Goloshekin onyng әkimshil-әmirshil sayasatyna qarsylyqtan tuyndaghan Qazaq qayratkerlerining iydeyalyq túrghydan oppoziyasiya ókilderimen birshama jaqyndastyghyn, olardyng arasynda astyrtyn baylanys bar deumen aiyptap, taptyrmas jeleu tauyp, odan әri ushyqtyrugha kiristi. Respublikanyng aimaqtaryndaghy partiya úiymdarynda, gazet betterinde oppoziyasiyany aiyptaghan jәne jergilikti jerlerde olardyng jaqtastaryn әshkerlegen maqalalar men partiya qaulylary qarsha borady. Mine, osy oppoziyasiyamen baylanysy bar dep aiyptalghandardyng aldynghy qatarynda bolghandardyng biri - Ydyrys Mústambayúly boldy.
Kenestik qúrylystyng 20-30-jyldaryndaghy partiyalyq jәne kenestik úiymdarda qyzmet atqarghan qazaq qayratkerlerining ishinde Y.Mústambayúlynyng bir ereksheligi ol, sol kezding ózinde-aq F.Goloshekinning Qazaqstanda jeke biyligin ornatyp, eshkimning pikirimen sanaspastan, diktator bolyp otyrghanyn batyl aita bilgendigi edi. Ol, ózine taghylghan orynsyz aiyptaular men qughyndaudan, baspasóz betinde úiymdastyrylghan kir-qoqys jalalardan taysalmastan, baqylau komissiyasynyng tóraghasy Titovtyng súraqtaryna bergen jauabynda F.Goloshekinning shynayy betperdesin aiqyn ashyp beredi. Osy arada aita ketetin bir mәsele, Qazaqstandaghy býkil biylikti bir uysynda ústap otyrghan F.Goloshekinning ozbyrlyghyn sol kezende ashyq týrde aitu, kózsiz erlikke para-par bolatyn.
Ydyrys Mústambayú-lynan alynghan tergeu jauaptarynyng bir bóligi oppozisiyagha qatysty bolsa, ekinshi bóligi Qazaqstandaghy partiyalyq basshylyqtyng dúrys jýrgizilmeui, diktatorlyq biylikting ornauyna qatysty boldy. Ol tergeu barysynda Goloshekinning diktatorlyq biyligine qarsy ózining oiyn bylaysha ashyq aitty: «Men әli kýnge ózimning bir senimimmen qaldym, ol bizde qazaqstandyq kólemde partiyalyq basshylyqqa qatysty mәseleler boyynsha kelensizdikterding barlyghy, al oppozisiyanyng eshqanday iydeyalaryn qabyldamaymyn.
Tergeu súraqtaryna berilgen Ydyrys Mústambayúlynyng jauabyndaghy taghy bir nazar audaratyn mәsele - onyng Goloshekindik auyl sharuashylyghyndaghy tәrkileudi jýrgizu sayasatyna qarsylyghy. Ol Qazaqstanda jappay újymdastyrudy bastamay túryp-aq, ony jýrgizuding әdis-tәsilderine, qazaq auylyndaghy alasapyran tónkeriske narazy toptyng qatarynda boldy. Qazaq auylynda astan-kesteng tónkeris jasamay-aq, sosialistik ózgeristerdi birtindep engizudi jaqtady. Óz halqynyng dәstýrli sharuashylyghyn jetik biletin Ydyrys Mústambayúly әu bastan-aq qaterli «eksperiymenttik» tәjiriybelerge qarsy bolghanda, ony da auyldaghy tap tartysynyng mәnin týsinbeytin baylardyng jaqtaushysy tobyna jatqyzyp, onyng pikirine qúlaq asqan jan bolmady. Qayta qudalau búrynghydan da kýsheye týsti.
Batyl týrde Goloshekindi diktator dep aiyptap, onyng Ólkelik komiytetti eshkimning pikirimen sanaspastan, óz bilgenimen birjaqty basqaryp otyrghan basshylyghyn synaghan Ydyrys Mústambayúlynyng jeke basynyng mәselesi 1928 jyly 16 mamyrda ótken Ólkelik baqylau komissiyasynyng alqa mәjilisining kýn tәrtibinde tyndalyp: Mústambaev Ydyrys Mústambayúly 1898 jyly dýniyege kelgen. Qyzylorda partiya úiymy, partiyada 1920 jyldan beri, partiya biyleti №0945295, Qazaq, ýilengen, qyzmetker, mamandyghy boyynsha jazbashy, bilimi orta. 1916-1918 jyldary poshta baylanys vedomstvosynda qyzmet etti, 1918-1920 jyldary oqydy. Partiyalyq jazagha ýsh ret tartyldy; 1) 23.IV.1923 jyly Oral guberniyalyq baqylau komissiyasynyng bedelin týsirgeni ýshin sógis; 2) 16.HII.1926 jyly Syrdariya guberniyalyq baqylau komissiyasyna kórsetken dórekiligi jәne degenine kóndirgeni ýshin; 3) 17.HII.1926 jyly Ortalyq partiya komiyteti men ólkelik baqylau komissiyasy tarapynan topshyldyqqa qatysqany ýshin, eskertumen qatang sógis berildi. Is qozghalghan qazirgi uaqytta et ónimderining mengerushisi. Ayyptalady: Ol, Ólkekom belgili bir qyzmetkerlerge ghana baghyt ústap, qalghan barlyq qazaq qyzmetkerlerining belsendilerine qarsy qughyn-sýrgin jýrgizip, birjaqty basshylyq jýrgizip otyr dep esepteydi, sonymen qatar sharualar mәselesine baylanysty partiya sayasatymen jәne oppozisiya basshylaryn partiya qatarynan shygharumen kelispegen Joldas Mústambaev 1927 jyldyng ayaghyna taman Súltanbekov arqyly troskiylik oppozisiyany paydalanyp Ólkekomnyng jәne partiya sayasatyn ózgertuge әreket jasaghan. Joldas Mústambaev búl eki toptyng barlyq kelissózderinen habardar bolghan, oppozisiyalyq әdebiyetterdi oqydy jәne Súltanbekov, Sәduaqasovtarmen túghyrnamagha qol qoiy jóninde әngime jýrgizgen.
Qazaqstandaghy goloshekindik kórsoqyr újymdastyru sayasatynyng zardaptarynan tuyndaghan sharualar kóterilisining sebepterin últjandy qayratkerlerden izdegen Goloshekin olargha qarsy qughyn-sýrgin sayasatyn jýrgizudi odan әri kýsheytti. 1930 jyldary aiyptalmaghan, qughyndalmaghan keshegi Alash qayratkerlerining biri de qalmady. Olardyng izin ala, olarmen tilektes kenestik biylik jaghyndaghy últjandy qayratkerler de nysanagha ilige bastaghan bolatyn. Ol qughyn-sýrgin nysanynyng aldynghy qatarynda Ydyrys Mústambayúly túrdy. Ol 1933 jyly qantar aiynda Mәskeu qalasynda tútqyndalyp, RKFSR qylmystyq kodeksining 58-babynyng 2,11-tarmaqtary boyynsha (revolusiyagha qarsy qylmystyq is-әreketteri ýshin) 5 jylgha bas bostandyghynan aiyryldy. 1937 jyly 16 qarashada qayta sottalyp, atu jazasyna kesilgen bolatyn. Óz halqyn jan-tәnimen sýiip ótken qayratker túlgha 1959 jyl mamyr aiynda aqtalghan edi.
Aldaghy jyly - últ mýddesi jolynda halqyna qaltyqsyz qyzmet etken qayratker túlghanyng 115 jyldyghy keledi. Sondyqtan Ydyrys Mústambayúlynyng mereytoyyna oray Semey qalasynda qayratker túlghanyng eskertkishi ornatylsa, Semey, Oral, Petropavl qalalarynda kóshe attary berilse, Almaty, Astana, Semey qalalaryndaghy mektepterge Y.Mústambayúlynyng aty berilse, Y.Mústambayúlynyng 115 jyldyghyna oraylastyrylghan konferensiya úiymdastyrylsa, Semey qalasyndaghy Sh.Qúdayberdiyev atyndaghy memlekettik institutta «Y.Mústambayúlynyng auditoriyasy» ashylsa degen úsynys bildirgim keledi.

Dosaly SALQYNBEK,
tarih ghylymdarynyng kandidaty, dosent

«Jas qazaq» gazeti