Kórshinnen maza ketse, jaybaraqat otyru mýmkin emes. Songhy kezderdegi Qytaydaghy qaqtyghysqa qarap, «Qandastarymyzdyng jaghdayy ne bolar eken?» – dep kónilimiz alanday bastady. Ýrimshidegi qandy oqighanyng qarsanynda osy ónirdegi qalyng qazaq Qazaqstan basshysyna ashyq  hat joldady. Songhysynan bastasaq...

Kórshinnen maza ketse, jaybaraqat otyru mýmkin emes. Songhy kezderdegi Qytaydaghy qaqtyghysqa qarap, «Qandastarymyzdyng jaghdayy ne bolar eken?» – dep kónilimiz alanday bastady. Ýrimshidegi qandy oqighanyng qarsanynda osy ónirdegi qalyng qazaq Qazaqstan basshysyna ashyq  hat joldady. Songhysynan bastasaq...
362 adamnyng qoly qoyylghan hatpen tanysyp, kóp tolghandym. Hatta Qytaydaghy qazaqtardyng últtyq, әleumettik mәseleleri, olardyng tynys-tirshiligi, bәri-bәri aitylghan. Jýrekti shymyrlatyp, say-sýiegindi syrqyratady. Jyraqtaghy júraghatty elge qonystandyramyz dep Kóshi-qon komiytetin qúrdyq. Osy komiytetting júmysyna ong bagha bersem, qatelesken bolar edim. Izrailidi alynyzshy, shettegi óz últyn ózine tez beyimdetip alatyn jýie qalyptastyryp qoyghan. Al bizde onday joq. Qytayda qazaq mektebi joqtyng qasy deuge bolady. Ana tili, qazaq әdebiyetinen basqasy qytay tilinde ótedi. Osydan keyin óz tilin biluden qalyp bara jatqan qazaqtardy qaytip kinәlaysyn? Shynjanda biraz dostarym bar. Qazir solardyng balalary qazaq tilin shala biledi. Qytaydyng «Bәrimiz bir últ bolayyq» degen úrany bar. Bayaghy birtútas kenes halqy bolayyq degen sayasattyng dәl ózi. Qytay ózge últty eshqanday soghyssyz-aq, «jútyp» qoyatyny sózsiz. Qazir biylikting ony resmy týrde jýzege asyrugha tyrysyp jatqany mәlim. Qytayda biraz jyl júmys istegen maghan búl tansyq emes. Biylikting kózdegeni – jyldam nәtiyje beretin sayasatty jýzege asyru. On – on bes jyldyng ishinde qazaq óz bolmysynan aiyrylyp qaluy kәdik.
Ýrimshidegi úighyrlardyng kóterilisine kelsek. Dәl qazirgi jaghdayda biz qazaq, úighyr dep bólinbeuimiz kerek. Biz bәrimiz – týrkitektes halyqtarmyz. Bizding tarihymyz kitaptyng eki betine úqsas. Onyng birin oqyp, birin oqymay – ketugebolmaytyny sekildi, týrkitildes halyqtardyng tarihyn bir-birinen bólip-jarugha kelmeydi. Bizge keregi – birtútastyq. Ýrimshide úighyrlar bas kótergende, Qazaqstandaghy úighyrlar da sheruge shyghyp ketui mýmkin degen sózder aityldy. Mening aitayyn degenim – qazaqtargha qauip Qytaydaghy nemese osynda túryp jatqan úighyrlardan kelmeydi. Bizge qauip – qytaylardan. IYә, osydan birer jyl búryn qazaq pen úighyr arasynda kiykiljing bolghany ras. Biraq biz, týrkitildes elder, biriguimiz kerek. Ózbekti de ókpeletpey, qyrghyzgha da qyr kórsetpey, ortaq ymyragha kelsek qana bizben sanasatyndar kóbeye týsedi.
Halyq sany milliardtan asatyn Qytaygha keregi – jer. Onda it baylasa túrmaytyn shóleytti jer kóp, kerisinshe, adam túrugha qolayly oryndar tym az. Songhy uaqytta Qytay sondaghy qazaqtargha, úighyrlargha qatysty qatal sayasat ústana bastady. Qaybir jyly sonda barghanda, jolym týsip úighyrdyng bir auylyna at basyn tiredim. «Sonda ne kórdiniz?» deysiz ghoy. Úighyrdyng bir shalyn kórip, janym ashyp ketti. Aurugha shaldyghypty. Sóitsek, qytaylar sol auyldyng ýstinen ýlken úshaqpen olay da búlay úshyp, úighyrlardyng zәre-qútyn qashyratyn kórinedi. Jerge jaqyn úshqan úshaqtan auyl túrghyndary әbden qorqyp qalypty. Sol auylda qazaghy bar, úighyry bar – bәri psihologiyalyq kýizeliste. Auyldy tegistep keterdey kórinetin úshaqtan olardyng jýregi úshpaghanda, kimning jýregi úshady? Olar da adam ghoy. Dini, dәstýri qorlanyp jatyr. Qashanghy shyday bersin. On millionday úighyryng ketse, sosyn eki million qazaghyna da qauip tónedi. «Úighyrlar qyrylyp, qazaqtar aman qalyp jatyr» dep quanbauymyz kerek. «Kemedegining jany bir» desek, dәl qazir ondaghy qazaqtyng da, úighyrdyng da taghdyry tarazy basyna tartylyp túr. 
Shynjangha qytaylardyng qaptap jatqanynan kýdiktenuge bolady. Olar Úighyr avtonomiyalyq audanyn basyp alyp, Qazaqstangha bir taban jaqynday týsude. Búl prosess qazir tipti ýdep barady. Qansha jerden tyrysqanymen, Qytay Shynjang men Tiybetke óz ýstemdigin jýrgize almaydy. Ol jerdegi júrttyng kózin tolyq qúrtpayynsha. Qytay da qoymaydy, olar da berilmeydi. Múnday tragediya­lar jii kórinis taba beredi. «Qashghardyng ystyq jazy» degen sóz bar. Keyde úighyrlardyng jazdyng osynday ystyghynda bas kóterip qoyatyn «dәstýri» bar. Songhy jyldary búl jaghday basylghanday bolyp edi. Kórmeysiz be, Ýrimshide qandy qyrghyn qayta qozdy...
Qytaylardyng «búl jerding iyesi – biz» degen maghynadaghy úrany, sayasaty, shynynda da, óte qauipti. Qazaqqa qatysty tarihty búrmalap jatqany da, sondyqtan. Ol – ol ma, olar «Shyghys Týrkistanmen qosa, Jetisu men Balqash óniri bizdiki» dep sanaydy. Qytay ózining mektep oqulyqtaryna osynday nәrselerdi engizip qoyghan. Biylik enbektegen balanyng da sanasyna «qazaqtyng jeri – bizding jerimiz» degen kózqarasty sinirude. Qazaqstandy dosy sanaytyn elding istep otyrghany – osy.
Qazir Qazaqstanda jarty million qytay jýr. Múnday derekti qytaylardyng ózi aityp otyr. Aldymen kóbeyip aludy kózdep, sodan keyin óz mýddesin astyrtyn jýzege asyrudy maqsat tútatyn olar Qazaqstangha «qamqor» bolghysy kep jýr deysiz be? Bizder ýshin qytaydyng qauip ekeni aidan anyq. Sony bile túra, bizding biylikting eshqanday shara qoldanbay otyrghany meni qynjyltady. Qazaqstanda qansha qytay bar? Olar ne istep jýr? Maqsaty qanday? Osy súraqtargha jauap beretin birde-bir ghylymiy-zertteu instituty joq. Nege ony ashpaymyz? Qaptaghan qytaydy Últtyq qauipsizdik qyzmetimiz nege baqylamay otyr? Mine, osynday jauaby joq súraqtar kóp. Tipti qytaylar qazaqtyng qay jerinde qanday baylyq bar ekenin bilip alghan. Qalay? Men ony bilemin. Bizding satqyn sheneunikterimiz kezinde qytaylardan para alyp, qazaqtyng geologiyalyq kartasyn satyp jibergen. Kim satty, qalay satty? Olardyng esimderin de ataugha bolar edi. Biraq ol – qazirgi kýnning әngimesi emes.
Áriyne, biz Qytaydyng ishki sayasatyna aralasugha mýmkindigimiz, qúqyghymyz da joq. Payda kózdep, Qazaqstangha kelip jatqan sansyz qytaydy nege óz betimen jiberuimiz kerek?
Sayasattyng biz bilmeytin kólenkeli tústary kóp. Qytaymen oinaugha bolmaydy. Astana – Beyjing ýshin eshtene emes. Osyny әli kýnge týsinbey kelemiz...                                     
Qazaq shekarasyna tiyip túrghan Qytaydyng Shynjang óniri ótken aptanyng sonynan beri ala tayday býlinip jatyr. Guandun provinsiyasyndaghy oiynshyq zauytynda júmysshylar bir-birine júdyryq siltesip qalyp, sonyng saldarynan eki úighyr jigitining qaza tapqanynan Ýrimshi, Qashghar qalalarynda býlik oty búrq etti. Úighyr jastary jergilikti qytaylyqtarmen qyrqysyp qalyp, resmy derek boyynsha 156 adam qaza tauyp, myndaghan adam jaraqattanypty. 260 kólik órtenip, 203 ghimarat qiratylghan. Býlikti úiymdastyrdy degen kýdikpen Qytay ýkimeti 1434 adamnyng qolyna kisen saldy. Qytay tarapynan býlikti «Dýniyejýzilik úighyr kongresi» úiymynyng jetekshisi, qazir Amerikada jýrgen Rәbiya Qadyr hanym úiymdastyrdy dep otyr.
Syrtqy ister ministrligining resmy ókili Erjan Ashyqbaevtyng habarlauynsha, songhy eki kýnde Shynjan-úighyr avtonomiyalyq audanynan mynnan astam qazaqstandyq elge qaytyp ýlgerdi. Onyng ishinde 860 adam týrli kólikpen jetse, 120 adam keshe 4 avtobuspen jetkizildi. Sonymen birge, Shynjandaghy tolquda otandastarymyzdyng oqqa úshqany, ne auruhanagha týskeni turaly aqparat joq. Óz kezeginde Syrtqy ister ministrligi el azamattaryna Shynjangha barmaugha kenes berip, turistik viza berilmeytinin mәlimdedi.
Shynjandaghy býlikting shuy basylsa da, úighyr diasporalary úiysqan Europanyng birqatar qalalarynda demonstrasiyalar ótti, al Gaaga men Munhende qytay elshilikterine tipti shabuyl jasaldy. El ishindegi tәrtipsizdikterge baylanysty Qytay Halyq Respublikasynyng tóraghasy Hu Szinitao «ýlken segizdiktin» jiynyna qatysa almaytyndyghyn mәlim etti. Sonymen birge, Ýrimshide qaza tapqan úighyr azamattarynyng otbasylaryna jәrdemaqy retinde ýkimet 15 mln dollar bóletin boldy. Alys-jaqyn elderden tek Týrkiya ghana úighyr býligining mәselesin BÚÚ Qauipsizdik Kenesining kýn tәrtibine qong kerek degen úsynyspen shyqty.

«Jas qazaq» gazeti, №27, 10.08.2009