Júma, 22 Qarasha 2024
46 - sóz 3827 1 pikir 28 Qazan, 2021 saghat 13:56

Qansha reforma jasasa da kelistire almady

Joldasym múghalim, bastauyshqa ómir boyy sabaq berip zeynetkerlikke shyqqan. Endi 1-klassqa baratyn nemereme qosymsha sabaq berip jýr. Qasynda tyndap otyryp eriksiz jaghamdy ústaymyn. Nemerem solaqay. Qazir, qúdaygha shýkir, qay qolyng ynghayly bolsa sonymen jazugha rúhsat beripti. Búryn qalayda ong qolgha qalam ústatyp zorlap ýiretipti. Ony kim oilap tapqan - ol da belgisiz kýiinde ketti, tabighat zanyna qarsy shyqqany ýshin eshkim jazalanbaghan da shyghar, kim bilipti.

Tang qalatyn sebebim - týske deyin oqyp kelgeni óz aldyna, týsqayta endi taghy 2-3 saghat oqyp, ýige berilgen tapsyrmany zorgha tauysady. Sonda bala qay uaqytta oinaydy? Ne degen kóp sabaq? Býginge boldyndar ma desem, joq, әli aghylshyn tili bar degende shalqamnan týse jazdadym. Ept. Myna múghalimderding esi auysqan ba, әli dúrys jýrgizip oqy almaytyn balagha aghylshyn tili nesi? Onsyz da oryssha mulitik kórip, auladaghy oryssha sóileytin balalarmen aralasyp jýrgen balanyng basy endigi atala bolghan shyghar?

Áriyne, birinshi klassta qalay oqyghanym esimde joq, biraq 3-4 klasstarda týsqayta bir kezek oinap, ýiding de sharuasyn tyndyryp, qoylardy qoragha qamap, jemin salyp, keshke ýige bir-aq keletinimiz este qalypty. Odan keyingi klasstarda da soghan úqsas tirlik jýrip jatty. Eger pedagogtar aqyry solayqay balagha sol qolymen jazugha rúhsat bergen bolsa, onda dәl sonday tabighy zandylyq - bir kezek asyr salyp oinaugha nege mýmkindik qaldyrmaghan?

Abyroy bolghanda joldasym bastauysh klass múghalimi, onyng bitirgen balalary ýnemi mektepte joghary kórsetkishterimen kózge týsken. Bylay ómirde de syilap jýredi alghashqy ústazyn. Al elding bәrining birdey әjesi bastauysh klass múghalimi emes qoy, solardyng nemereleri qaytip jatyr eken dep oilaymyn da. Bizding ózimiz zorgha ýlgerip jýrgende basqalardyng tipti basy qatyp ketken shyghar? Qanshama reforma jasasa da aqyry kelistire almady.

Quanysh Edilhantegi

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1457
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3225
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5279