Keyde alyp bara jatqan sharuam bolmasa da, ózim tәlim alghan Qazaq Memlekettik uniyversiytetindegi jurnalistika fakulitetin japadan-jalghyz aralap qaytamyn. «Shirkin, anau bir samala zaldarda bir kezderi qazaq jurnalistikasynyng ary men abyroylary otyryp edi-au» dep oy tenizine shym batqanday kýy keshemin.

IYә, әr úiymnyn, әr mekemenin, әr ortanyng ózindik aibarly túlghasy, ony órge sýireytin azamaty bolady. Jurnalistika fakuliteti ýshin Tauman Salyqbayúly Amandosov sonday jan edi. Osy fakulitetten týlep úshqan 1955–90 jyldar aralyghyndaghy temirqanat tilshilerding Amandosovty úmytuy mýmkin emes. Osydan attay otyz bes, qyryq jylgha sheginis jasasaq, tanmen talasa uniyversiytetting dalighan dәlizinde qiyrdyng bәrin qamtyghysy kelgendey, ayaghyn qausyra siltep Taukeng kele jatar edi. Studentter beyne bir әmirshimen jolyqqanday, japatarmaghay amandasady. Naghyz ústazgha degen qúrmet osylay әr jýrekten layyqty oryn taba alghan adamgha ghana kórsetilse kerek. Tauman aghay eshkimge mәn bermey, tolqyndy turaghan emen qayyqtay syltyp basyp, jónele beredi. Al, jazatayym kónili týskende bozqyrau basyn aqyryn ghana jәimen iyzep, qasymymyzdan qalqyp óte shyghatyn sol bir sәtting óz quanyshy, jas jýrekti eljireter óz mahabbaty bolushy edi. Sol kelisti kelbet janymyzdan janay ótip, kóz qiyghymen bәrimizdi ayalay syipamaghanyna da biraz mezgil bolypty-au!

Jaqsy adam ómirden ótkennen keyin, onyng keybir saqy qasiyetteri sanada týlep, әfsana-anyzgha ainalyp, aqsha búlttay elin aralap kete barady eken. Erkeletken, úrysqan kezderi esine týsip saghynasyn, joqtaysyn.

Taukenning bir qasiyeti – jolshybay kezdesken ózining túrghylastary bolmasa, sapyrylysqan jastarmen kóp amandasa qoymaytyn. Sonysyn biletin keybir shәkirtteri sәlemimizdi almaysyz ghoy dep ókpelese: «E, men әrkimmen bir bas shúlghysyp, jaghday súrasyp túryp alsam, barar jerime shoynandap qashan jetem, qaraghym-au», – deytin jaryqtyq.

Qonyrau soghylysymen ait pen toydaghyday shyttay kiyingen qalpynda, omyrauyndaghy qalta saghatynyng bauy jarqyrap, abyzday aldymyzda otyratyn. Bir saryndy, jangha jayly, sylqy soqqan senimdi mator ýnindey jaghymdy dauysy әli qúlaghymyzda túr. Onyng sabaghynda auditoriyada óli tynyshtyq ornaydy, tek 25 qalamnyng syryly estiletin. Taukeng leksiyasyn qaghazgha shúqshimay, sheshendikpen tógilte bayandaytyn, kýni búryn jazyp alyp, әbden tәkiralap oqyghan adam da dәl onday mýltkisiz sóiley almas edi.

Auditoriyadaghy ústaz otyratyn stolda ýnemi jana gazet tóselip túruyn qalaytyn. «Nege búlay isteydi eken?» – dep birneshe sabaq boyy baqylap jýrdim. Sóitsek, gazet tóselmegen stoldyng ýsti sansyz adamnyng tersheng bilekterimen shyryshtanyp, Taukenning krahmaldanghan shytyraday appaq jenderin kirletedi eken. Jalpy, Amandosov tizbegin әdemilep, túzdyqtap, oqighagha jan bitirip, sóilemderge torqa kiygizip, tógildirip әngimeleuding sheberi edi. Keybir kónildi kýnderi jyldar boyy kermek jas pen ashy ter qatar aqqan mandayynyng qyrtystary jazylyp, jadyrap shygha keletin. Taukenning osynday busanghan shaghyn paydalanyp, studentter de erkin tynystap, qalaghan súraghyn toghytatyn. «Aghay, siz jetpiske tayap qalsanyz da jaqsy kiyinesiz, jas kezinizde jaytandaghan seri bolghansyz-au», – deytin qyzdar jaghy qutyndap. «Shalbary ómiri ýtik kórmeytin, balaghyn sýiretken keybir bozymdardan men artyq emespin be?» – dep kýldirip alyp, ózining mehnatty ómirinen ýzik-ýzik syrlar shertetin.

Ayauly ústazymyz әsirese, balalyq jyldaryn sóz etkende, sol bir qasiretti shaqtaryn aitqysy kelmegendey túnjyrap: «Kózimdi ashqannan beri meni taghdyr ayaghan joq. Esimdi biler-bilmeste әke-sheshem dýnie saldy. Jetimder ýii, tigerge túyaq qalmaghan aqsýiek ashtyq, soghys uaqytyndaghy tyldaghy auyr enbek, ghúmyrymda bala bop ortekedey bir orghytyp oinatpady meni qúrsaulaghan densaulyq. Isher asqa, kiyer kiyimge jarymaghan, ózi aqsaq bozbalany qyzdar ne qylsyn. Mening de etegimdi jauyp, elge ileskenim osy songhy otyz-qyryq jyl. Onyng arghy jaghyndaghy ómirimdi qúday eshkimning basyna bermesin. Sol bir ash-jalanash kýy keshken jastyq shaghymnyng esesin endi-endi qaytarghym kelip jýrgenimdi sender qaydan bileyin dep edinder», – dep bet-әlpeti kýrenitip, birauyq ýnsiz otyryp qalatyn. Taukenning auyr taghdyry kóz aldaryna kelgendey, tóndire surettegeni sonshalyq, әlgi kórinis keybir qyzdardyng buyndaryna týsip, búraulary bosap, jylap otyratyn.

Osy orayda, qazaqtyng әigili aqyny, Amandosovtyng agha-dosy Hamit Erghaliyevting esteliginen ýzindi keltire ketudi jón kórdim: «Óz anamnyng sýt kenjesi bolghanym sebepti bir qúrsaqtan ini ilestiruding qyzyghyn qúday maghan búiyrtpaghan. Al, basqa inishekterimning birde-bireuinen kem kórmegen atasy basqalardyng bireui – osy Tauman Salyqbayúly Amandosov boldy. Tipti keyinirekte, azamat jýgin әrqaysymyz ózimizshe arqalasqan kezde jolyqsaq ta jan jarastyghymyz solay qalyptasty. Ekeumiz de jetimnen jetilgen, adal jannyng sarqytyn Allanyng nesibesindey qasterlegen, týnergennen týnile de bilgen pendemiz. Sondyqtan bizdi týsinu onaydyng onayy. Ózara shýiirkelesip, ish ashysqanda arqandauly attay ainalyp tabatyn týp qazyghymyzdyng tórkini osyghan saya beretin. Shynynda da ol auzyn ashsa kómeyi kórinetin aq peyil, oidaghysyn irikpeytin barynsha batyl, bir sózdi bitim bolatyn. Adamgha qayyrym-raqym isteuding riyasyz jolyn oghan óz basyna týsken auyrtpalyq tanytty. Ol úlaghatty ústazdyng dәrejesine jetim bóbek shaghynda bireui kesilip qalghan jalghyz ayaqpen janyghyp kóterildi. Sol kemtarlyqtyng esesin ol erlikpen, qyzymyr bilimdarlyqpen qaytardy. Tauman degendi bizder aqiqat hәm bilim, әri tәrtip dep úghyndyq. Aghytylyp ketsem, aitylar syr kóp. Sol kóp estelikten bir shtriyh: «Jasy alpysqa tolghanda, Atyrau qalasynyng teniz jaq shetindegi tughan topyraghyna ózim bastap aparghan edim. Býldirshin qalpynda panasyz balalar ýiine qabyldanyp, artynsha sol úya alysqa – Oral jaghyna kóshirilgen ghoy. Tauman tughan jer topyraghyna tabany tiygen boyda týsi búzylyp: «Ata-anandy birdey jalmap, ózindi qúrta jazdaghan qatygez topyraqtyng qayda ekenin, aty-jónin bilip qaytesing dep tәrbiyeshimiz úrysqan son, men senen adasyp qaldym, at izin salugha jaramadym, keshe gór!» – dep mashinadan týse sala qara jerdi bauyryna basyp jata qalghanda, solqyldap jylap jibergende, qaumalaghan halayyq qatygez zaman zanynan jaratylghan tәrbiyesymaqty aiyptap jatty...»

IYә, Hamannyn, Hamit Erghaliyevting osy esteligin tebirenbey oqu mýmkin emes. Sóz arasynda aita keteyik, aqyn Saghy Jiyenbaevtyng jary Uәzipa da óz esteliginde: «Bir toyda, «Qyz Jibek» kinofilimindegi «Aq Jayyq» әni oryndalghanda, professor Tauman Amandosov aghanyng egilip jylap jibergenin óz kózimmen kórgenmin. «Kóp boldy aq Jayyqqa barmaghaly» degen joldary agha kónilin bosatyp jiberse kerek», – dep jazghan edi.

Kindik qanyng tamghan topyraq, atameken óz perzentin magnitshe tartatyny nelikten?!

Qazaqta «Qyran býrkit qansha biyik úshqanymen, Kóksengirge bir qonbay ketpeydi» degen sóz bar. Sol tәrizdi, Taukeng de ondaghan jyldar jyraq jýrse de, tughan jeri – Atyrauymen, aq Jayyghymen eseye kele ajyramastay tabysty.

«Asharshylyqta ólgen adamnyng molasy joq» degendey, sonau alasapyran uaqytta dýniyege kelgenderding kópshiligining tughan kýnderi úmytylghan. Osydan attay alpys jyl búryn tughan kýni belgisiz, tuu turaly kuәlik degendi ómiri kórmegen, biraq tughan jyly belgili Tauman Amandosovqa 1961 jyly dostary «Sen 1921 jylghy 5 jeltoqsanda ómirge keldin» dep, ózderi rastap, kuәlandyrghan pasport tapsyryp, Taukenning qyryq jasyn birge toylaydy.

Aqsaqaldyng bir qasiyeti – bireu kóniline únap, aitqanynan shyqsa, soghan marqayyp, әkesindey qamqor bolatyn. Kurstyng ishindegi eresegi bolghasyn ba, «alyp kel, shauyp keldin» sharuasyna kóbine meni júmsaytyn. Myna bir kýlkili jaghday әli esimnen ketpeydi. Bir kýni songhy sabaghymyz bitkesin meni Taukeng shaqyrtty. Barghanda aitqany: «Erteng jeksenbi ghoy, bizding ýige erte kel. Ne sharua ekenin sonda aitamyn», – dedi de qaytugha jinala bastady. Naghyz sayran salatyn kýni shaqyrghanyn qarashy dep bir túrdym da: «Qoy, barayyn, qyryna ilinip qalarmyn», – dep ertesine erteletip ýiine jettim. Pәterding esigi ashyq túrghasyn ishke kirip, ayaq kiyimimdi sheship, sәlem berdim. Professor zaldaghy divanda otyr, tizeden short kesilgen, әbden qajalyp qantalaghan molaq sýiekti Mamyr sheshemiz maymen sylap jatyr. Kýpshektey protezi qasynda túr. Qúday dep aitayyn, men Taukenning bir ayaghy tizeden joq dep oilamappyn, tobyghy zaqymdanghan shyghar dep mәn bermeytinmin. Sekem alghan týrimdi kórip: «Ómir boyy osy sholaq ayaqpen shartarapty sharlap jýrmin», – dep әzilge búryp, mening ayanyshty sezimimdi su sepkendey basty.

Amandyq-saulyqtan keyin kózi kýlimdep: «Áy, Qúliyev, jasyng bolsa birtalaygha keldi, men seni búiyrsa ýilendireyin dep otyrmyn. Osynda bәlenbay jyldan kórshi bolghan bir syrlas adamnyng altyn asyqtay jalghyz qyzy bar. Bes bólmeli ýide әkesimen ekeui túrady. Ata saqalyng auzyna týskenshe jataqhanada tentiremey sonyng ýiine kirip al. Qazir qyzdyng ózi de keledi, men de qúlaqqaghys qylghanmyn. Býgin bizding sayajaygha baryp alma terip, ekeuing týsinisip, qanday mәmilege kelgenderindi maghan aityndar!» – dep, qarap túr. Sonyng arasynsha sport kostumin kiygen ýlpershektey bir qyz kirip keldi.

«Mynau masqara ghoy» degen meni sóiletpey, ekeumizdi sayajaygha attandyryp jiberdi. Kózin ashqaly oryssha tәrbiyelengen әlgi bar bolghyr qazaqsha bilmegenimen qoymay, menen әlem әdebiyeti klassikterining keyipkerlerin súrap, zәremdi úshyrdy. Jórgegimnen qazaqsha auyzdanghan men jungliyde bolmasa, myna ómirde búl qyzben otasa almaytynymdy týsindim. Birtalay alma jinap berip, rahmetimdi aityp, jolshybay kólikten týsip qaldym. Dýisenbi kýni Amandosov shaqyryp: «IYә, ne tyndyrdyndar, qol ústastyndar ma, bayanda!» – dedi. Men ekeumizding dýniyetanymymyz, minez-qúlyqtarymyz eki basqa ekenin, taghdyr jazbaghanyn aityp aqtala bastadym. Arghy jaghyn tyndamay: «Men mindetimnen qútyldym, on jyl qoy baghyp, oqugha týse almay, aqyry dayyndyq bólimi arqyly ilikkenindi estip, jetekke alayyn dep edim, kónbeding ghoy, endi ózing bil», – dep qolyn bir siltedi.

Býginde oilap otyrsam, jaqsy úyadan shyqqan tәrbiyeli qyzdy menimen júptastyrudy kózdegen atalyq tilegi eken-au marqúmnyn. Biraq, búiyrmys bolmaghasyn qaytersin! Osy aq-adal niyetinizding qiuazyn bir qaytararmyn dep jýrgende, toqsanynshy jyldardyng dýrbeleni tap boldy, Taukeng de dýniyeden ótti, ózim de onbay mertigip elge kettim, sóitip bәri adyra qaldy.

Qalay degenmen de, jastayynan jetimdikting zaryn tartqan Amandosov әke-sheshesiz, joq-jitik, artynan keletin kómek tapshy studentterdi qamqorlaudy ózining basty paryzy sanaghany anyq.

Últ kemengerlerining biri, darhan daryn Ábish Kekilbayúly bylay deydi: «Tauman Salyqbayúlyn kórgen sayyn jarly-jaqybay bәrimizding qalay er jetkenimiz eske týsedi. Ony oilasam, kóz aldyma Amandosov aghayymyzdyng syrtynan janyna jan juytpay, osqyrynyp túratyn oqshau beynesi keledi. Sóite túra, әrqaysymyzdyng jeke kýilerimizdi ishtey bilip, ishtey kýizelip túratyn erekshe meyirbandyghy eske týsedi. Jetim kórse jebey jýru – onyng tapjylmay qatang ústanatyn qaghidasy eken. Uniyversiytette aldynan dәris alghan ústazdarymnyng bәrin de qúrmet tútamyn. Alayda, bir kisini bólip aitqym keledi. Ol – Tauman Amandosov. Qazaq qalamgerlerining talay buynynyng «ókil әkesi». Uniyversiytetimizding eki birdey fakulitetining tizginin úzaq jyl ústaghan myzghymas «temir dekan». Tauymnyng shaghylmauyna, jigerimning jyghylmauyna Taukendey enbek etken adam kem de kem. Qazaq jurnalistikasynyng qaz basyp, qanat qaghuyna orasan ýles qosqan azghantay ghúlamalardyng biri. Adamgershilik jayyndaghy saliqaly sózding qay-qaysysy da Tauman Amandosovty ainalyp óte almaydy. Óitkeni, ol meyirbandyq pen meymandostyqtyng siyrek ónegesi edi».

IYә, Ábish Kekilbayúly aitqanday, Taukeng óle-ólgenshe adaldyqtyn, izgilikting tuyn jyqpay ótti.

Tauman Salyqbayúly jas shaghynda Atyraudan Almatygha attanyp, býginde elimizge týgel mәshhýr bolghan talanttar shoghyrynyng biregeyi edi.

Ekinshi jer-jahandyq soghys ayaqtalyp, Taukeng ómirindegi tragediyalyq kolliziyalar da birte-birte ydyrap, endi onyng aldynan ilim-bilimge degen danghyl joldar ashyla berdi. Tórt jyl gazet redaksiyasynyng únghyl-shúnghylyn jetik mengergen tәjiriybeli jigit 1946 jyly S.M.Kirov atyndaghy memlekettik uniyversiytetting jurnalistika fakulitetine oqugha qabyldanady. Birinshi kurstyng alghashqy semestrin enserip tastap, 2-kursqa ótetin talabyn bildirip ótinish jazghanda, fakulitetting sol kezdegi dekany Qayyrjan Bekhojin zerdeli jastyng talantyn, qabiletin bayqap, ótinishin qanaghattandyrady. Sóitip, Taukeng bir jylda 2 kursty tәmamdap, 1950 jyly uniyversiytetti ýzdik bitiredi. Uniyversiytet qabyrghasynda oqy jýrip, 1948-50 jyldary Partiya tarihy institutynda kishi ghylymy qyzmetker retinde birtalay enbekterdi tәrjimalaugha qatysady.

1952-54 jyldary syrttay oqu bólimderining prorektory, filologiya fakulitetining dekany, 1959-71 jyldary jurnalistika fakulitetining dekany qyzmetin atqarghan Tauman Salyqbayúly oqu ordasynyng bedeldi basshylarynyng biri boldy.

Talantty da tәjiriybeli jas maman Amandosovtyng jurnalistika fakulitetin úiymdastyrushy qayratker retindegi sayasy kóregendigi әli kýnge deyin kóp aityla bermeydi. Múnday jankeshti júmysty ol uniyversiytet rektory Tólegen Tәjibaevtyng airyqsha qoldauy arqyly jýzege asyrdy, sonday-aq Taukeng Mәskeu, Leningrad, Kiyev jurnalistika fakulitetteri újymdarynda jiyi-jii issaparda bola jýrip, әlgi irgeli oqu oryndarynyng bay tәjiriybesin keninen qoldana bildi.

Amandosov san-salalyq qyzmet atqara jýrip, ózining eng negizgi baghdary – ghylymiy-zertteu júmysynan bir sәt te ajyraghan joq. Alghashqy kandidattyq dissertasiyasyna Múhtar Áuezovting ózi bas sarapshy boluy, ghúlamanyng ózi qabiletti shәkirtine joghary bagha berui biraz jaydy anghartpay ma? Kóp úzatpay, qazaq baspasózindegi publisistika dәstýri boyynsha doktorlyq dissertasiyasyn qorghady. Kezinde jurnalistika teoriyasy boyynsha KSRO-daghy jeti professordyng biri, Qazaqstandaghy túnghysh jurnalistika teoretiygi Tauman Amandosov Mәskeu, Erevan, Tashkent, Minsk, Kiyev qalalarynda ótken ghylymy konferensiyalarda publisistika mәselelerin jete talday kelip, búrynghy Odaq kóleminde jetekshi ghalym retinde keninen tanyldy.

Áygili ghalym jarty ghasyrgha juyq ómirin uniyversiytet qabyrghasynda ótkizip, jýzden astam ghylymy enbekter jariyalady. Sonday-aq, onnan astam monografiyasy men «Qazaq baspasózining tarihy men teoriyasy», «Qazaq baspasózining janrlary», «Qazirgi qazaq publisistikasy» atty irgeli ghylymy enbekteri kýni býginge deyin qúndylyghyn joghaltqan joq.

Tauman Salyqbayúly tek ghylymy júmystarmen shektelmedi, Lev Kassiliding «Daleko v more», A.Safronovtyng «Vlasti» piesasyn, Juli Vern, A.Dorohov, N.Kizanova, taghy da basqalardyng shygharmalaryn qazaqsha tәrjimalap, kórkem tilmen kesteledi. Ol sonday-aq «Dostyq lebi», «Gimalaydyng әr jaghynda» atty publisistik kitaptary arqyly ózining tamasha stilist, oishyl publisist, qarymdy qalamger ekenin barshagha tanyta bildi.

Uniyversiytet qabyrghasynda Amandosovpen birge oqyghan belgili ghalym Sheriazdan Eleukenov aghamyz da ayauly Taukendi qimastyqpen eske alady: «Býgingi egde jasymyzdyng biyiginen qaraghanda, Tәkendi Tәkeng degizetin, aldymen, biyik kisilik, adamgershilik qasiyetteri me dep oilaymyn. Tәkeng ondaghan jyldar boyy Qazaq memlekettik uniyversiytetining bildey dekandarynyng biri boldy. Janadan ózi qúrghan jurnalistika fakulitetin irgeli fakulitetterding qataryna qosty. Búl júmys aitugha ghana jenil. Shyn mәninde, uaqyt jegishtigi jәne jýike tozdyrghyshtyghy jaghynan óte auyr qyzmet. Studentter men professorlyq-oqytushylyq újymnyng myn-san mәselesimen qosa, rektorat, audan, oblys әkimshiligi, Ortalyq Komiytet, ózinning azdy-kópti sharuang – bәri antalap, shaujayynnan alyp, shaqshaday basyndy sharaday qylady. Tәkeng osy úshy-qiyry joq jankeshti júmystyng bәrin aspay-saspay, retin keltirip, jýie-jýiesin tauyp tyndyryp otyrdy.

Múhtar Áuezov sekildi zamana zangharlary aldynda, ghylymy ortada, ministrlik, uniyversiytet basshylyghy shoghyrlanghan jerlerdegi qadiri, bedeli qanday edi! Jurnalistika salasynyng mýddesi ýshin qayda salsang da, búzyp-jaryp shyghatyn. Resmy oryndardyng aldyna mәsele qongda sózining ótpey qalghanyn óz basym estip-kórgen emespin.

Tәukenning jany shyndyqty sýietin, әdiletsizdikke qasqayyp qarsy túra biletin, aitayyn degenin óbektemey, mәimónkelemey, tura betine aityp salatyn. Ol adamdy qabiletine, júmys istey biluine qaray baghalaytyn, eng bir jaqsy qasiyeti – eshkimdi alalamaytyn, jershil emes edi. Tәukennen keyingi úrpaqqa qalatyn ýlgi bolsa, mine, osy boluy tiyis.

Amandosovtyng boyynda birneshe qabilet pen ónerding qonsy qonghanyna tang qalmasqa bolmaydy. Soghystan keyingi jyldary Mýsilim Abdullin uniyversiytette hor úiymdastyrdy. Men ol kezde filologiya fakulitetining orys bóliminde oqitynmyn. Eptep әn aitatyn men de horgha qatysatyn boldym. Birde horgha Tauman keldi. Ekeumizding dostyghymyz, kónil jarastyruymyz osy kezden bastaldy. Ol keremet әnshi edi, dausy zor bolatyn. Múhittyng әnderin, «Aydaydy», «Bozjorghany» әuelete shyrqaghanda bәrimiz siltidey tynyp, Taumandy tyndaytynbyz. Sol kezdegi Abay atyndaghy opera jәne balet teatry ony qansha ret qyzmetke shaqyrsa da «jastyq shaghym onsyz da joqshylyqpen ótti, endigi qalghan ghúmyrymdy hәlaulaymen ótkizip, mәndi ómir sýrmey-aq qoyayyn» dep barmay qoydy. Óz basym osynday aghalardyng qasynda ondaghan jyldar boyy birge jýrip, talay taghylym alghanymdy taghdyrymnyng tamasha syiy sanaymyn».

IYә, Sheriazdan aghanyng jazghanynday, tarlan túlghanyng san qily qasiyetterin dostary men tústastarynan asyryp kim baghalay alar?!

Orystyng belgili fiziolog-ghalymy IY.P.Pavlov (1849-1936) aqyrghy sәtine deyin studentterine: «Mine, mening ayaq-qolym suyy bastady, mine, denemnen jan kete bastady...», – dep leksiya oqyp jatypty, sonda shәkirtteri ústazynyng tili baylanghanynsha jylap otyryp tyndaghan eken.

Dәl Pavlovtay bolmaghanymen, Taukeng de ómirining aqyrghy kýnderine deyin shәkirtterine ilim-bilim shuaghyn shashumen ótti.

Keshegi kenestik sosialistik jýiede býkil qoghamdy tynshylyq jaylaghan, әr topta kem degende eki student jogharghy jaqqa mәlimet jetkizip túratyn «salpanqúlaq» rólin atqaratyn. Amandosov osy bir satqyndyqqa, jansyzdyqqa, jahildikke jan-tәnimen qas edi. Tynshylyqpen ainalysatyn, talaydyng obalyna qalghan súqsaytandardy suqany sýimeytin. Álgiler jataqhanadaghy studentterding ne degenin, ne istegenin bylay qoyyp, býkil fakulitettegi múghalimderding kýbir-sybyryn ýkili poshta siyaqty sol boyda tiyisti jerine jetkizip otyratyn.

Keybir súnghyla ústazdarymyz «jabyq taqyryptardy» sóz etkende top ishindegi tynshylardan seskenip, tiybet monahtary siyaqty júmbaqtap, emeurinmen, isharamen, ymmen belgi beru taqylettes psihologiyalyq tәsilderdi qoldanatyn.

Osy orayda, qateligindi zilsiz úrysyp-aq úghyndyratyn, sypyra soyyp sileytpey, sipay qamshylap, qaskóilikpen ruhyndy janshymay, salmaghymen basyp, әkenning qonyr kenesindey qylyp berilgen Taukendik tәrbiyege ne jetsin?!

Qalay degenmen de, Tauman Salyqbayúly jaratylysynan kinәz, bekzat adam edi. Professor Amandosovtan bizge mynaday múntaz qasiyetter miras bolyp qaldy: atap aitqanda, qarapayym auyzeki әngimening ózin boyyna qan qúiyp, qúiqyljytyp, súlu jetkizu, jas pen jasamysty onay kiriktirip jiberetin oryndy әzil, tórt qúbylang týgel bolmasa da, keler kýnge degen úly senim, qanday ortada bolmasyn ainalasyndaghylargha sәulesin týsiretin biyik mәdeniyet...

Mine, osynyng bәri shәkirt zerdesine úzaq jyldar sebelegen ústaz jýregining núrly janbyrlary edi. Keyingi jyldary jurnalistika fakulitetining teng jartysynan kóbi qyzdar bolyp keletin. Asa bir dabyra qylyp, syrtqa shygharyp aitpasa da, osy bir mamandyqqa qaghylez, ylghy týrtinip, izdenip jýretin jigitter kóbirek bolghanyn qalaytyn, marqúm. Ózining aldynan ótken Q.Qazybaev. Q.Smayylov, J.Aupbaev, E.Smayylov, taghy birneshe jer-jerdegi qalamyna qydyr úyalaghan jurnalisterdi bizge ýnemi ýlgi etip, auzynan tastamaytyn. Amandosovty eske alsaq boldy, kóz aldymyzgha tanapqa dorbasynan dәn shashyp bara jatqan diqan elesteydi. Ol jýrgen jerining bәrine ilim-bilimnin, iriliktin, dostyqtyn, bauyrmaldyqtyng túqymyn egip ketetin.

Qúdaygha shýkir, qazaq jurnalistikasynyng teoriyasy tarihyndaghy túnghysh tyng kóterushining esimi shama-sharqynsha úlyqtalyp keledi. Ózi tughan Atyrau qalasynda Amandosov atyndaghy kóshe bar. Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining №200 qaulysymen 2005 jylghy 3-nauryzda Atyrau qalasyndaghy Kenózek orta mektebi «T.S.Amandosov atyndaghy orta mektep» dep ataldy. Jyl sayyn baspasóz kýni Atyrau oblysynyng basylymdary men bәigede oza shapqan jurnalisteri Amandosov atyndaghy syilyqtyng iyegeri atanady.

2011 jyly 90 jyldyq mereytoyyna oray Qazaq Memlekettik uniyversiytetining jurnalistika fakulitetinde týrli aptalyqtar, eske alu rәuishti mәslihattar úiymdastyrylyp, osy mereke qarsanynda «professor T.S.Amandosov auditoriyasy» ashyldy. Sonday-aq, «Ónegeli ómir» seriyasymen Tauman Amandosov turaly estelikter men ghylymy maqalalar jinaqtalghan kitap «Qazaq uniyversiyteti» baspasynan jaryq kórdi.

Aytuly túlghanyng biylghy 100 jyldyq mereytoyyna baylanysty birtalay iygi sharalar jýzege asary anyq.

Osydan otyz jylday búryn Taukenning tәni jerde qalyp, ruhy Bәrzah әlemine birjolata samghady. Osynday ayauly ústaz, ghaziz jan, jaysang dostyng bizding janymyzda jetpis jylday jýrip, bәrimizge jan jyluyn ayamay tógip, jarty kýlsheni bólip jegenine tәube deyik!

1946 jyly, dәl jiyrma bes jasynda Qazaq uniyversiytetining tabaldyryghynan mereylene attaghan armanshyl jigit, jahúttay jarqyraghan elu jylyn әigili bilim Qaghbasynda qaldyryp, kemel tәlimger dәrejesine kóterilip, 1991 jyly mәiiti de osy qasterli orda bosaghasynan shyqty.

Abay aitqan «Asyl adam ainymas» degen osy-au! Netken súlu ghúmyr!

Biz býginde, ómirding sary belinen saryla oy oilap, sarsyla enbek etip, ant saghaty soqqanda sabyrly kýide syrghy jónelgen sarabdal sanlaqqa mәngilik saparyng mýbәrak bolghay degennen basqa ne aitamyz...

Júmabay Qúliyev

Abai.kz