Elimizde jazasyn óteushilerding diny sauattylyghyn arttyru boyynsha ýlken júmystar jýrgizilude. Búl óte dúrys qadam. Sebebi jazasyn óteushiler kýnәsin tek zang aldynda emes, Jaratushynyng aldynda da juyp-shang, keshirtuin dúrys qadam sanap, dinge beriletin sәtteri az emes. Senim әr adamnyng jeke mәselesi bolsa da, din memlekettik baqylauda bolghany abzal. Sebebi iman izdep baryp, teris diny baghyttyng qaqpanyna týsip, Tayau Shyghystan bir-aq shyqqandar jeterlik.

Qazaqstannyng qylmystyq-atqaru jýiesi sottalghandar arasynda diny sauattylyqty arttyru boyynsha túraqty júmys jýrgizude. Qazan aiynyng basynda Qostanay oblysynda sottalghandar arasynda diny sauattylyqty arttyru maqsatynda seminarlar ótti. Olarmen tergeu izolyatory men qatang rejimdegi koloniyada respublikalyq aqparattyq-týsindiru júmysynyng ókilderi kezdesti. Baghdarlamada toptyq jәne jeke әngimeler boldy. Dәrisker sottalghandarmen diny sauattylyqty arttyru ayasynda ózekti mәseleler tónireginde әngimelesip, olardy tolghandyratyn mәselelerdi týsindirdi. Diny sauattylyqty arttyru – sottalushyny oidaghyday týzeudegi basty tarmaqtardyng biri bolyp tabylady.

Arnayy kontingentterding diny aghartu júmystaryna Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy mýshelerinen bólek, qúqyq qorghau organdarynyng ókilderi qatysyp, tiyisti memorandumgha qol qoyylghan. Mysaly, Sh.Qabylbaev atyndaghy akademiya bazasynda qyzmetkerlerge teologiyalyq jәne onaltu júmystary boyynsha oqytu seminaryn ótkizip, onda bas bostandyghynan aiyru oryndarynda diny ekstremizmning aldyn alu boyynsha júmystyng әdistemesi talqylanyp túrady.

Diny radikalizm býkil әlemde problemagha ainaldy, búl әsirese songhy jyldary bayqaluda. Destruktivti kýshter qoghamdy túraqsyzdandyrugha, últaralyq jәne dinaralyq arazdyqty qozdyrugha, beybitshilik pen kelisimdi búzugha baghyttalghan. Qazaqstanda diny ekstremizm men terrorizmge qarsy kýres tiyisti zannamamen retteledi.

Ekstremizm men terrorizm ýshin sottalghandardyng әleumettik dengeyi әrtýrli. Olardyng arasynda negizinen qarjylyq jaghynan qamtamasyz etilgen nemese kerisinshe, materialdyq jaghdayy tómen adamdar bar. Olardyng arasynda aitarlyqtay tabysty adamdar bar, mysaly, biznesmender, memlekettik qyzmetkerler, әskeriyler, sondyqtan radikaldy iydeologiya adamnyng materialdyq jaghdayyna baylanysty dep aitugha bolmaydy. Búl kóbinese sana men qabyldau dengeyine baylanysty. Mine, sottalushylar arasyndaghy diny sauattylyqty jýrgizu osy maqsatta tiyimdi bolyp otyr.

«Sottalghandarmen júmys jasau barysynda olardyng arasynda joghary bilimi bar jәne bilimi joqtarmen kezdestim. Búlar da, basqalary da aq pen qarany jaqsy ajyratyp, qylmystyng ne ekenin týsindi. Biraq destruktivti iydeologiyadan qorghanu ýshin joghary bilim әrqashan jetkiliksiz. Osylaysha, radikalizmge úshyrau qaltanyzdyng nemese diplomynyzdyng tolyqtyghyna baylanysty emes. Saralaudy bilmeytin, psihologiyalyq túraqtylyghy joq adamgha eshqanday bilim kómektespeydi», - deydi sarapshylar.

Bostandyqqa shyqqan sottalghandardyng qoghamgha sәtti beyimdelui jәne qaytalama diny radikaldanugha úshyramauy ýshin olarmen Núr-Súltan qalasyndaghy Din mәselelerin zertteu ortalyghynda týsindirme júmystary, onyng ishinde diny sauattylyghyn arttyru maqsatynda túraqty týrde jýrgizilude.

Songhy jyldary Qazaqstanda ekstremizm mәselesi ózekti bolyp otyr. Ghalymdar, sayasatkerler, qogham qayratkerleri ekstremizmge qarsy túrudyng týrli joldary men әdisterin úsynady. Alayda onyng barlyghyn qabylday beru de qatelik.

Sarapshylardyng aituynsha, radikaldanudyng bastapqy kezeninen ótken dindarlar ekstremistik jәne terroristik úiymdardyng qataryna qosyluda. Al pikirlesterin tapqanda jaghday qiyndaydy. Sondyqtan diny radikalizmning bastapqy kezenine tap bolghan jandardy da arnayy oqytudan ótkizgen dúrys bolady. Ásirese abaqtyda otyrghan jandar ýshin diny sauattyng joghary boluy manyzdy. Úzaq uaqyt boyy bir ilimge keninen berilip, ony tereng zertteu mýmkindikteri bar, dey-túra ol zertteuleri óte ziyandy teris baghyttaghy aqparattardy berui de mýmkin.

Din salasyndaghy memlekettik sayasatty jýzege asyruda, konfessiyaaralyq dialog pen kelisimdi nyghaytugha yqpal etude búqaralyq aqparat qúraldarynyng róli zor. Al abaqtydaghylar arasynda onyng manyzy tipti joghary. Orta jәne úzaq merzimdi perspektivada basqarudyng aldynda memlekettik organdarmen, dәstýrli dinder instituttarymen jәne azamattyq qoghammen birlesip, jastardy ekstremistik úiymdar qataryna tartugha jol bermeu mindeti túr. Sottalushylar arasynda diny sauattylyqty jogharylatu mindetin ontayly sheshu júmystary da jasaluda.

Osynday jýieli júmys qana diny ekstremizmning taraluyna tiyimdi tosqauyl qoya alady. Sondyqtan býkil qogham óz mýddesin qorghap, azamattardyng sanasy ýshin «iydeologiyalyq soghysta» birtútas maydan bolyp әreket etui kerek. Ol «maydan» bostandyqta da, jazasyn óteushi jandar arasynda da iske asuy mindetti.

Abai.kz