III

«Tarih tapsyru» nauqany tapqan qylmystylaryn sotqa-týrmege tartyp, olargha qarsy kýreste kóringen belsendilerdi partiya qataryna tartyp, ólke ortalyghynan aimaq-audandargha, odan auyl-qystaqtargha jayylyp bara jatty, jayqap bara jatty. Mening tiri Núriyashym da sol mektebinde túryp-aq, keri tónkerisshiler men juan júdyryqtardy jayqaushylardyng biri bolypty. Ózi biletin audandargha «әshkereleu», «anyqtama», «mәlimet» jazyp, óz jaularynyng tarihtaryn dúrys tapsyruyna «kómektesushi» bolyp sybanghan eken. Tyanshan qonaq ýiinen men qaytqannan songhy besinshi kýni әreng kelip kóristi menimen.

1949-shy jyldyng sentyabrinen berge ózining maghan júmbaq bolyp qalghan tirshilik kýii mening onasha jataghymda shertildi.

Tergeushim, nesibenizge ne iliner eken, endi sony tyndap kóriniz!

*          *           *

III

«Tarih tapsyru» nauqany tapqan qylmystylaryn sotqa-týrmege tartyp, olargha qarsy kýreste kóringen belsendilerdi partiya qataryna tartyp, ólke ortalyghynan aimaq-audandargha, odan auyl-qystaqtargha jayylyp bara jatty, jayqap bara jatty. Mening tiri Núriyashym da sol mektebinde túryp-aq, keri tónkerisshiler men juan júdyryqtardy jayqaushylardyng biri bolypty. Ózi biletin audandargha «әshkereleu», «anyqtama», «mәlimet» jazyp, óz jaularynyng tarihtaryn dúrys tapsyruyna «kómektesushi» bolyp sybanghan eken. Tyanshan qonaq ýiinen men qaytqannan songhy besinshi kýni әreng kelip kóristi menimen.

1949-shy jyldyng sentyabrinen berge ózining maghan júmbaq bolyp qalghan tirshilik kýii mening onasha jataghymda shertildi.

Tergeushim, nesibenizge ne iliner eken, endi sony tyndap kóriniz!

*          *           *

Auylynyng kýzeuligindegi ózi maghan uәde etken iyen dóngelek shiyge Maqpal ymyrt jabylysymen baryp tyghylyp, kóbinese otaudaghy auyru jengesining qasynda bolatyndyqtan, soghan qoshtasyp qana shyghyp ketkenin eshkim sezbegen eken. Kýzetshiden kýndiz jiberip ornalastyrghan kiyim-keshegining amandyghyn kórip, arqandauly atyn erttepti. At qúlaghy kórinbeytin biyik shy arasynan baspalap, iyiskelep jýrip tabatyn qasqyrdan basqa qorqynysh joq siyaqty. Al, ony da aldymen aty sezip belgi beretinin biledi. Kózine myna elektr kózin qaday qoysam, ol da qorqynyshty emes degen oimen qolshyraghyn ynghaylap otyra qalghany sol-aq eken, eki túsynan tasyrlatyp onshaqty salt atty shygha kelipti. Maqpaldy atyna mine qashugha ýlgirtpey ústaghan eki jigit, asau qol-ayaqtary men auzyn myqtap baylap, bir juanyna óngertipti. Ala kep jónelipti atty bóri.

Taugha kirgen song artta qalghan tosqauylshy toghyzdan bir qosar atty ekeui quyp jetipti. Kýbirlesip qana Maqpaldy attan týsirip, baylaudan bosatypty. Qap-qara jartas, qaranghy shatqal, qara orman, qara jýzdi ýsh qaraqshy... bәri de beytanys. Maqpal óz tauynyng qay ýngiri ekenin de aiyra almay túryp qalghan eken.

- Endi ibaly bol, kelin! -depti óngerip әkelgen qatty qoldy bóten dauys. - Taghy da asausysan, laj joq, qayta baylaymyz!

- Men sizderge ólsem de kelin bolmaymyn, aghaylar, mendey qaryndastaryng da, qyzdaryng da bar shyghar. Qanyma ortaq bolmay qaytaryp jiberinizder! -dep enirep jiberipti Maqpal. - Mening ólimim izdeusiz qalmaydy, óz tirshilikterinizge de kesir bolatynym anyq!

Qaraqshylar Maqpaldyng óz ertoqymy erttelgen bóten atqa kóterip mingizip jatyp qayrypty jauabyn:

- Aq qoy soyyp, aq bata oqytqan, qúday qosqan óz ornyn, shyraghym!... Basqa emespiz. Ájeng de, әke-shesheng de razylyqtaryn berip tapsyrdy bizge!... Ózderi de kelip aitar, aqylyna kelesin, qazirshe renjime! -dey jýrip, shyrqyraghan Maqpaldyng ayaqtaryn at bauyrynan qosyp baylap-ta ýlgerdi. Úzyn arqanmen qolyn denesine shyrmap baylap, arqan úshyn bireuine ústatty da, shylbyrdan jetektey jóneldi. Eki asudan asyp, jongha shyqty da, kýn shyghysqa qarap zulatty. Ýsh saghattay uaqyt toqtausyz jele shoqyraqpen jortyp baryp, teriskeyge qaray enkeyip edi, týsirer jeri túiyq shatqaldyng basy eken.

Bir top aq terek arasyndaghy tas ýiden eki әiel shyqty. Qatty baylaudan ayaghy ýiip qalghan Maqpaldy attan ekeulep sýiemeldep týsirdi. Eki qoltyghynan ekeui әreng kótermelep esikke apardy.

- «Adasqannyng aiyby joq, qaytyp ýiirin tapqan son», ong ayaghynmen bismilla dep kir, Maqysh! -dedi biri. Múnyng bóle kýieuding jengesi ekenin Maqpal dauysynan tanyp shirady.

- Men kelin bop týskenim joq, әpke, malsha baylap әkeldi. Eger qanynyz bolsa búghan siz de namystanugha tiyistisiz! -dep serpilip, tepsine kirdi ýige. Auyz ýy eken. Mayshamnyng alakeuim sәulesimen bir búryshtan qolyn qusyryp bóle kýieu kórindi. - Amanbysyng bauyrym? -dep Maqpal tura úmtylghanda, ol yghysyp baryp, kishkentay esikten týp ýige zyp berip edi. Maqpal qua kirgende, amandasa almay, auyz ýige qayta shygha jóneldi.

Eki jenge Maqpaldyng búl ójettigine kýlisken bolyp, sonynan qua kirdi. Týskiyizdi, shymyldyqty jer tósekting aldyna iyghynan basyp otyrghyzdy «kelindi». «Bóle kýieudin» ólekse jastyghyn bilgen Maqpaldyng kókiregi sәl kenigendey soza kýrsindi. Beytanys «jenge» jappaq bolghan jelekti qolynan júlyp alyp, laqtyryp jiberdi de, keshirim súrady ózi.

- Jeneshetay, bir-birimizge óshtik-qastyghymyz joq, jana kóristik qoy, kóniliniz qalady, búl jóninde zorlay kórmeniz meni!... Osy jolda kelin bol dep qúday zorlasa da kórip almaqpyn. Jazanyng eng jogharysy ólim ghana shyghar!    Beytanys jenge, tanys jengege ymdap qoyyp, auyz ýige shyghyp ketti. «Sen aqyl ait!» degeni eken. «Ápke» bolyp alghash sógis estigen jenge endi aqyl aitpay, óz jónin ghana aitty.

- Maqysh, men tym alysta jýrsem de tanidy ekensin, endi ne aitayyn, «baryp jengelik mindet óte, qaytseng de kóndir» degen búiryqpen keldim. Qazir senderdi jatqyzyp tastap qana qaytpaqpyn. Mynau bizding jigitting naghashy jengesi, Sauyrdan kelipti. Múnan song sol qaraydy saghan. Endigisin ózing bil. Biraq endi qútyluyng qiyn. Qúdaygha tapsyrudan basqa mening qolymnan keler joq! -dep óksip qaldy әpkesi. - Áyteuir, aqyldy ekenindi estiytinmin. Ólim degenge barma, qanday ahual bolsa da tirlik kerek, sinilim!

Auyz ýiden juan qaraqshynyng bireudi jazghyrghan týrpidey ýni shyghyp, sózi estilmey qalyp edi. Ile-shala bóle kýieu kýbirlep jauap qayyrdy.

- «Bauyrym» deydi, ózi ýlken eken menen, úryp tastaydy!

- Boyy úzyndau bolghanymen, kórmeymising ózin, jip-jinishke! -dep sybyrlay kijindi qaraqshy. - Al, sen odan juansyn, kýshing tolyq jetedi, óz kelinsheginen qorqa ma eken, ynjyq!

- Onyng qoly úzyn, buyndyryp ketedi!

- Qap mynanyn! -dep tistengen qaraqshynyng kýieudi syrtqa jetektey jónelgeni sezildi.

Sózderin shiqyldap kýle tyndaghan әpke «jenge» Maqpalgha qaray berdi. Sәuleli shanaqty kózi keng ashylyp, bezere qarady Maqpal da:

- Mening óz sheshemdi bilesiz ghoy, sәlem aitynyz әpke, oghan ókpem joq. Ana angha biyligi jýrmeytinin bilemin. Ózi menen basqa bir jaqsy balasy baryn sezetin. Sonysyn bauyryna tartsyn!... Men qashan da bir tabamyn!...

Osyny sybyrlap aita otyryp egilgen Maqpalmen birge jylaghan әpkesi, jat jenge kirgende short tiyldy. Dastarqan ala kirgen jenge shәugim әkeluge qayta shyqqanda, әpkesi sybyrlady:

- Múnan song mynalargha juas bolyp kórine túrghanyng paydaly shyghar! Al, qaynym óte anqau-aqymaqtau bala. Biyl 14 te ghana  ghoy. 15 te dep ótirik aityp jýr. Jasyryn qorqytsang da, aldasang da aitqanyna kóndire alatyn siyaqtysyn!...

Eki jenge zorlap otyryp tamaqtandyrdy Maqpaldy. Beytanys qarasy tósek salugha kiriskende, әpke atalghany Maqpaldy týzge ertip shyghyp edi. Qayta alyp kirgende kýieusymaqty tósek irgesine jatqyzyp, shymyldyqty týsirip qoyghan eken. Maqpaldyng syrt kiyimi men etigin tartyp, zorlap sheshindirip, shymyldyqqa «aqyl» aita iytermelep kirgizgen eki jenge shyraqty ýrlep óshire sala shyghyp ketti. Kishkene ghana týp ýiding esigi syrtynan qúlyptalghanyn estidi Maqpal. Aqyryn basyp baryp, ishki ilgegin ildi de, astyna bir kórpe jaya salyp, tórge jatty.

«Kýieudin» shymyldyq syrtyna domalap shyqqanyn Maqpal sezbey qalypty. Taghy bir aunap jetip, jamylshy syrtynan qúshaqtay alghanda, Maqpal selk ete týsti de, shәp berip alqymynan ala týsti. Bólesining ózi hauiptengenindey kenirdeginen tirey qysyp, shiyq-shiyq etkizdi.

- Ýnindi shygharma! -dep sybyrlady sonan son. - Men әpekenmin. Ákeng men mening «sheshem» bir anadan tughan! Ony bilemisin?

- Bilmeymin. Áyteuir seni mening kelinshegim degen son... osylay qúshaqta degen, tәtetay... qúshaqtamasam olar úrsady!

- Mening tilimdi alsang olargha úrysqyzbaymyn. Tilimdi almasang osylay buyndyryp óltirip tastaymyn. Tilimdi alamysyn, almaymysyn?

- Alayyn, tәtetay, alayyn, qoya ber!

Maqpal alqymynan qolyn bosata bergende, bólesi shymyldyghyna qayta domalay jóneldi. Qayta bassalyp ústady Maqpal:

- Mening sózimdi úghyp alyp qayt!... Sening Qady degen әpekeng bar emes pe?

- Bar edi, kýieuge berip jiberdik.

- Men sol әpekenmen qúrdaspyn. Qadidy kelinshegim dep oinaudan úyalmaymysyn!

- Joq, joq, bolmaydy olay desem, ol meni quyp jýrip sabap, taspen úryp, óltirip tastay jazdaghan!

- Maghan qyljaqtasan, taspen úrmay-aq myna qolymmen ýnindi shygharmay, týnde buyndyryp óltirip tastaymyn, ólgenindi eshkim bilmey qalady, úqtyng ba?

- Úqtym, úqtym!

- Múnan song ekeuimiz ynghay bir ýide túramyz. Biraq týnde mening qasyma kelmeysin! Sening qasyna men barmaymyn. Al, kýndiz, men ne aitsam sony isteysin! Sonda ekeuimiz tatu bolamyz. Aghalaryng úryspaytyn bolady. Úqtyng ba?

- Úqtym, úqtym!

- Men sening dәl Qadiday әpekenmin. Saghan kelinshekti ózindey ghana kishkenesinen, óte sýikimdisinen tauyp beremin! Ony alghansha eshkimge aitpaysyn, úqtyng ba!... Aytyp qoysan, sonyng keshinde buyndyramyn, úqtyng ba?

Maqpal bólesining osylay alqymyna da, aqylyna da myqtap qondyryp qaytaryp, typ-tynysh úiyqtatty. Tanerteng jengesi esik qaqqanda tórdegi kórpe-jastyghyn shymyldyq ishine tastay saldy Maqpal. «Kýieu» qasynan, shymyldyq ishinen shyqqanday kóileksheng baryp, ilgek aghytty. Beytanys jenge elegen-qúman, oramal, sabyn kirgizip, qatparly kekse kózining astymen ghana kýlimsirey qarap qoyyp shyqty. Maqpal shymyldyq syrtyna otyra qalyp, qayta kiyindi de bólesin oyatty. Beytanys qara jengening kimning әieli ekenin súrady.

- Ortanshy naghashymnyng qatyny! -dep danghyrlady bólesi. - Týnde sening atyndy jetektep keldi ghoy, ortanshy naghashym sol!

Beytanys jenge, alghashqy óngerip ala qashqan qatygez juan qaranyng әieli ekenin Maqpal endi úqty.

- Túr, kiyin! -dep búiyrdy bólege.

- Maqúl, tәtetay!

- Aqyryn sóile! «Tәte» demey, «Maqysh» dep ata meni, úqtyng ba?

- Úqtym, úqtym!

- Maqpal bólesining qolyna su qúiyp berip túrghanda, jengesi esikti ashyp qalyp, úyalmasyn degendey tez jaba qoydy. Maqpal qúmandy sonan song bólesine ústatyp, beti-qolyn ózi jughanda esik taghy bir ashylyp jabyldy. Naghashy agha-jengesining «kýieu» men «kelinnin» otasu-otasa almau jaghdayyn baqylap jýrgenin bayqaghan Maqpal tanertengilik shaydy týiile otyryp ishti. Baylanyp kelip tym tez keliskendey kórinuding ózi de kýmәn tudyratyndyghyn eskergen edi búl.

«Dýzge» shygharghannan basqa uaqyttyng bәrinde de esik syrttan qúlyptala berdi. Bólesine osylay zorlap telip, zaryqtyru arqyly ýirenistirip qospaq ekendigin týsindi Maqpal.

«Telinip boldym-kóndim, kelin boldym» degendey jalghan isharany kýnsayyn ashyghyraq bayqatyp sendiruge tyrysty. Sendiru arqyly syrtqa shyghyp, jýrip túrudy onaylastyrsa, zyta jónelu de onaylaspay ma. Kýlimsireytin de boldy Maqpal. Biraq naghashy agha-jenge onysyna aldanbay, qamay berdi. Naqúrystanyp ósken jiyeni ýsh kýn ishinde-aq, kýzding qurayynday sarghayyp boldy. Ishi pysqandyqtan "shyghamyn-shyghamyn" dep esik tepkilep baqyrdy. «Sen shyqsang Maqyshtyng ishi pysady, shyqpaysyng otyr! Qarta, doyby oinandar!» dep syrttan naghashy jengesi zekidi.

- Syrtqa shyghayyq! -dep sen aitshy Maqysh, sen súrasang shygharady! -dep bir kýni tanerteng Maqpaldan da ótindi bólesi.

- Men aitsam «úyat» bolady! -dep sybyrlady Maqpal oghan. «Maqysh ekeuimiz jaqsy boldyq qoy, endi ne óshtering bar bizde! Ekeuimiz birge shyghamyz, qarap túryndar ózderin, toghay aralap sergip keleyik» dep ait!

Maqpal osy sózdi bólesine týske sheyin jattatyp, әreng sóiletti. Esik ashyp ýnsiz kýlimsirep qana tyndaghan jengesi Maqpalgha synay qarap kirip, jelek salyp edi, «kelin» búl joly qarsylyq kórsetpey jamyla saldy. Qos tútqyndy sonyng ertenine altynshy kýni tanerteng naghashysy shyghardy syrtqa. «Osy ýy manynda ghana oinandar, búl tau qazir iyen, qasqyr ashyqqan uaqyt. Aiy da kóp, jep ketedi!» dep qorqytyp shyghardy. Maqpal jelekpen ýnsiz ghana moyyndaghanday ilesti bólesine. Sóitse de, onysyn naghashy kýbirli zildi búiryqpen basqaryp, ýy manyndaghy toghaydy ghana aralatyp qaytardy.

Ekinshi kýngi ekinshi seyildi de, ýshinshi seyildi de әkki andushylaryn sekemsiz sendiru ýshin sonday ibamen ótkizdi Maqpal. Sol ýsh kýn ishinde ertteuli attyng kýndiz bekitiletin jerin de, jongha shyghatyn jolyn da bilip bolyp edi. Tórtinshi kýni seyildeuge bólesin sol attar bekitilgen jaqqa qiystay bettetti de, bir qolyn úsyna búiyrdy.

- Meni sýire!

- Nege?... Úrmaymysyn?

- Tilimdi alsang nege úrady ekenmin, jýgirt meni!

Bólesi Maqpaldy qaydaghy bir top qaraqatqa qaray dedektete jónelip edi. Arttarynan baspalap qarap túrghan juan qara aiqay saldy.

- Oi, qayda barasyndar?

- Qaraqat izdeymiz deydi! -dep oghan Maqpal dauystady da -sýirey ber! -dep bólesine búiyrdy. Ózin «kýieu» toqtata almay zorlanyp bara jatqanday beynemen sirikke tayghanap jyghylghansyp, túra sala taghy «dedektedi».

Baqylaushygha kórinbeytin bir jyragha týsisimen «myqty kýieudi» domalata sala zytty ózi.

- Al, quala meni! -dep jyrany órley jóneldi. Borsandap toq «kýieu» qaldy da, tastan tasqa orghyp, jarau «kelinshek» ketti. Qúz jartas týbinen keshe kóringen ertoqymdy eki at býgin jaydaq, eki jerde arqandauly eken. «Jýiriging osy bolar» degen bir kýrenine jetip barghanda art jaghynan aiqaylaghan juannyng zor dauysy shyghyp, barlyq jartastardy janghyryqtyrdy. Maqpal arqannyng bir úshymen kýdir kýrendi noqtalap jiberip, shapanyn toqy sala yrghyp mindi. Bireu yrshyp kep ash belinen jabysa týsti dәl osy kezde, at ýstinen júlyp kep aldy da, ayaghyn jerge dik etkizdi.

Jartas ýngýrin panalap, at baghyp jatqan qyzylkýreng bir qaraqshy taghy bar eken. Úiqydan qantalaghan qiyq kózin Maqpalgha qaday týsip, atyn qayta arqandady...

Ýlken qaraqshynyng alasúra jetse de ayay úrghan bir shapalaghymen Maqpaldyng qylmysy, eki shapalaqpen «kýieudin» qylmysy keshirilgendey, jym-jyrt qosaqtalyp, qayta qamalyp edi. Sodan taghy eki kýn ótip, ýshinshi kýn jetkende syrtqa «kýieu» ghana shyqty. Shyqqanda da myqtap shyghyp, Maqpalgha týski shaydan basqa uaqytta kórinbey, keshki jatyn orynda ghana kezdesti. Búrynghyday emes, kesirley kezdesti. Úiqy bermey jalyna berdi Maqpalgha: «jalghyz jatsaq qorqamyz ghoy, birge jatayyqshy... tiyispeymin ghoy!» dep jalynady. Jalynghan balany jazalau qiyn eken. Qylqyndyrmay, shymyldyq ishine birneshe ret jelkesinen qysyp qana sýirep kirgizip tastady. Onysyna qoya qoymaghan song kenirdek jaghyna ýlken eskertu aitqanday bir ret qana shiqyldatyp qaytaryp edi. Tangha jaqyn ózining silesi qatyp, qatty úiyqtap ketipti. Jambasyna qonghan mysyqtan auyr, qozydan jenil birdemeni sezip oyana ketse, bólesining bir sany eken. Arqasyna jabysyp, ýshkir túmsyghyn etke sinirip alghan týiekenedey qadalyp qatyp qalypty. Shyntaqpen býiirlep, qabyrghasyna týigilep jiberip, әreng ajyratty Maqpal. Múnday  ónerlining keudesin myqtap basyp qoymasa, qaterli bolatynyn bildi. Kókiregine qona sala eki qolyn tizesimen basyp alyp, al, shapalaqtamaymysyn. Kenirdegin «oybay» men «attangha» jibermey qysyp, shiqylyn ghana shyghardy. Ishinen ilgingen esikti júlqylap, asha almaghan juannan ghana juan ýn shyqty endi.

- Qylqyndyrma!.. Ey kelin, bosat qolyndy, óltirmekpisin!

- IYe, óltiremin de, ólemin de! -dep Maqpal shaq ete týsti. - Aqymaq jiyenindi búlay qútyrtuyndy qoymasan, bizding sonymyzdan ózing de ólesin!

- Kýieuin úra ma eken, Qúdaydan bezgen!

- Qúdaydan bezgen ózderin, bauyryn әpekesine qosaqtay ma eken!

- Bosat qolyndy, qoya ber!

- Maqúl, bolsyn, tanerteng sen de qoya ber meni!... tiri túrghanymda óz erkimnen tys eshkimdi de basyndyra almaymyn! Myna isinning asa qaterli ekenin oila da, qaytar!

Juan ýn osymen toqtady.

Óndirshekteuden bólesi de toqtaghanday, ertenine keshti tynysh úiqymen ótkizip edi. Endi sharighatshyl qatyndardy әkelip, óndirshektetpek eken. Ýshinshi kýni týste bir top qatyn sau ete týsti. Maqpalgha beytanys eki kempir býbi «erkek kiyesi» turaly eki saghat hikaya aitty da, emshek sýti aralaspaghan nemerelerdi qosatyn sharighat turaly bir saghat sapyldady. Al, Maqpaldyng jauabyna jarty minut ta tiyimdi.

- Apaylar, búl sharighattarynyz tatar-ózbek baylarynyng ghana sharighaty, búghan Omarbek pen mening soqyr әjemnen basqa qazaq mýriyti tabylmaydy! -degenshe auzyn basa qoydy jengeleri.

- Tәit ary! -dep eki býbi qatar zekidi de, ýlken qaynatasynyng atyn «batpityp», «mýriyt» degendigi ýshin eki-ýsheui jabylyp shymshylap, dodagha sala jazdady.

Mollany shaqyryp kirip, auyz ýige jýgintip te qoyghan eken. Tór ýy esigin ashtyryp tastap, dereu neke oqytty. «Razymysyn» dep súraghan mollagha kýieu atynan «razymyn» dep orta jasty bir erkek jauap berdi de, Maqpal atynan bir jas әiel jauap bere saldy.

- Razy bolsandar ózderin-aq nekeleninder! -degenge ghana jetti Maqpaldyng múrsasy. Qasynda otyrghan bir jenge auzyn basa qoydy.

«Kýieu» atynan razylyq aitushy erkek, «kelin» atynan razylyq aitushy әielding qaynaghasy eken. Búl kýnәsi ýshin Maqpaldy ókil әiel bassalyp, auzyn shymshy berdi. Tipti tyrnaqtap ta jiberipti. Appaq bet qyp-qyzyl qan bolyp kóringende, ol dauperimdi taghy bir dauperim әiel bassaldy. Tyrnaushynyng beti de Maqpaldyng betindey boyalghanda ghana arashalandy...

Tatu sampyldasa kelgen әielder ózara qatu sampyldasyp, kýn enkeye asty asudan. Inirdegi dastarqanda jastau ekeui ghana qalghany kórindi. Búrynghy qara jengemen ýsheu bolyp, Maqpaldy «kýieu» kórpesine kirgizdi de shymyldyq týsirdi. Syrtynan saqshyday kýzetip ýsheui qatar jatty. Shyraq óshti.

- Bauyrym, tynysh jatpasang jazandy qolma-qol beremin! -dep sybyrlady Maqpal bólesine. «Kýieu» aldynghy kýni ghana kórgen jazany qayta kórmeuge ant etkendey irgege qarap tonqaydy da, qozghalmay qoryldap qana tang atyrdy.

Jengelerining erte týregelip, auyz ýiding tym erte qozghalghany Maqpaldy elendetip edi. Ózin týzge shygharghanda qomdalghan eki týiening esik aldyna shógerilgennen sezdi - «otaudy» kóshirmek eken. Asyghys jasalghan shaydan song oqaly kamzol, ýkili jelek, shytyraly kamar, әshekey aishyqty kebis-mәsi әkelgen әlgi ýsh jendet ýsh jaghynan jalandap, basqasha porymmen kiyindire bastaghanda bir-aq týsindi, ózin basqa jaqqa әketpek eken.

Syrttan juannyng kýbirin estip kelgen bireui ýkili jelekti tymaqqa auystyryp, oqaly kamzol ýstinen olpy-solpy erkek shapanyn kiygizdi de, Maqpaldy syrtqa shyghardy. Myrzalau ghana er-túrmandy shardaq kók bie kóldeneng tartyla qalghan eken. Ayaghyn taghy da at bauyryna tandyrmau ýshin Maqpaldyng ózi, erkimen mindi. Tizgini ózine tiygenimen shylbyry taghy da juan qaraqshy qolynda. Kóz jasyn ýnsiz parlata jóneldi. Jetekteushi de aidaushy da, aiqara basqan súry túman da jym-jyrt, týksie týsti...

Birine-biri jalghasqan qojyr-qojyr bókterler, qiqy-shoyqy, kedir-búdyr keritastar arasynda ýzik-ýzik soqpaqtar. Ýsh kýn basqan jolyn ýsh jyl kezse de qayta taba almaytynday, basyn ailandyrdy Maqpaldyn. Ýshinshi qonalqygha jetken týkpiri - endigi qamalatyn abaqtysy - iyen qystau eken. Búghan aisyz qaranghy týnde jetip týskendikten qay jaqtan kelgenin de bilmey qaldy. Jalghasa qalanghan birneshe esikti alasa tas ýilerden Maqpalgha ortadaghy kishkentay esik ashyldy. Ayaq auyzynday ghana jalghyz kózdi terezesi bar ayaday bólmening bir jaq jarymyn aghash kreuet alypty. Bólesin múnan keyingi kenirdekteytin ýishigi osy eken. Sauyr adyrlarynyng birindegi naghashy qystauyna osylay kelip qamalypty.

Sodan ýsh-tórt kýn ótkende eki jaghyndaghy qabyrghalas ýilerge kýzeuliktegi ýlken auyldan eki otau kóship kelip týsti. Biri «ortanshy» delingen juan qaraqshynyng óz ýii de, biri bóle kýieuding aituynsha kenje naghashysynyng ýii eken. Maymandaghan semiz kempirdi eki kelini tar esikten nygharlay kirgizip, tósek aldynda jalanbas otyrghan Maqpaldy kórsetti. «Shashu» shashty. Kelin siqynda iba, iyligu-iymenu degenderden eshtene sezilmegen son, esikke dereu qayta búrylyp kepteldi kempir. Búiryqty syrttan týsirdi. Jelek salu, jas jiyenge jel beru, jasyndyrmau - basyndyrmau... taghy basqa ne búiryqtar bary belgisiz, әiteuir Maqpaldyng alghash kórgen túiyghyndaghy nauqandar qayta jýrgizildi. Biraq, qos jenge syrtynan qúlyptaudan basqa mindetke sypayylyq saqtap, sybanyp kirispegendikten, búl joly da eshtene óndire almay, Maqpaldy jelekke de kóndire almay qoydy.

Jengelikke әielinen kóri Ábeu atty kenje naghashysynyng ózi sporlau eken. Maqpal ilgen ishki ilgekti syrtynan bútamen aghytyp kirip, bir-eki týnde Ábeu jylanday ysqyrdy. Maqpalmen arbasyp qatty aitysty. «Kelini kem týspey qoyghandyqtan, «daryndy» jendettigin әshkerelemesin be. Kreuetta tonqayyp jatqan jiyenin kóterip әkelip, jer tósektegi Maqpaldyng ýstine ekpettete basty. Áriyne, jýrekshayly kýieuding ózi shyrqyrady múnysynan.

- Áketinder myna arsyzdaryndy! -dep syrtqa Maqpal aiqaylady. - Netken teksizdik búl! - Qabyrghalas ýidegi kempirding qúlaghyn kebisshe kie jónelgendey boldy búl sóz, ol ýiden ol ai aqyrghanda, esik aldynda tyndap túrghan ortanshy juan jolbarys kýrkiedi.

- Ábeu, qayt! Shyq beri!

Dәl osy shaqta Ábeuding bosay qalghan alaqanynyng astynan mysyqtay yrshyp jiyeni shyqty. Aldy-artyna qaramay qashyp, naghashy sheshesining qoynyna tyghyldy baryp. Maqpaldyng әlgi sózinen syrttaghy juan shimirigip, óz ýiine kirip ketken bolatyn. Bólesin serpip tastap, kórpesin qymtana qoyghan appaq Maqpalgha endi Ábeuding ózi tóndi. Múny ýlken dep syilaudyng tipti de qajet joq ekendigin endi týsindi «kelin». Dәl túmsyqtan teuip kep jiberdi.

- Jeneshe, jeneshe! Balkýmis, qútqar myna teksizinnen! -dep bar dauysymen aiqaylady sonan son.

Esikti sharq etkizip teuip, shanqylday kirdi jas әiel. Qaynaghasy ýiine kirip ketisimen esikke jetip, tyndap túr eken. Dәu tanauyn qolymen basyp túryp qalghan Ábeu, jarmasa týsken әielin shyntaghymen qaghyp jiberdi. Ishki-syrtqy ashy tilder astynda auzy men múrnynan mynqylday sóiledi Maqpalgha:

- Naytyp ynqoyayyn, nosy keging nýshiýn nózim nkýng toqal netemin seni! Badeshke inkonbey nkórshi nqane!

Áyeline jengesi kelip qosylyp, ala jóneldi Ábeudi.

- Neghyp jýrsing ei? -dedi aghasy Ábeuge syrtta kýbirley kijinip, sýirey jóneldi onashagha. - Osynday da masqaralyq bar ma?

- Inne demip tildegenin nestimeding me!

- Teksiz dedi, búdan da ótken teksizdik ótushi me edi! -dep aghasy shart etkizdi shapalaqpen. - Senen basqa qay qazaq ónmendepti kelinine!

- Nesh qaysynmyzdy nadam qúrly nkórmey asqanqtauyna nqalay shydaysyn! -dep bajalaq qaqty Ábeu. - Erkektik namysymyz qayda!... Enger nóz kýieuin mensinbese, mening qalay qorlap nayeldenetinimdi inkóresin!

- Jap auzyndy! -dep aghasy gýj ete týsti. Shart-shúrt, ondy-soldy shapalaqtan shegingen Ábeude qatulandy endi.

- Oi, Ábdibay, aghalyghyndy syilaudyng shegi bar. Tap qysqart endi!

- Qysqartpasam qaytpek edin! -dep inisin aghasy bassalghanda, syrtqa shyqqan semiz kempirding dauysy estildi.

- Ói, әdiraqalghyrlar, ne jetpedi senderge! -degende-aq tynyshtala qaldy eki dәu. - Osy minezderindi bilip-aq kelippin-au! Ábdibay, sen estileu eding ghoy, qargham, qayta ghoy ýiine, anau betsiz súrynyng jazasyn ózim-aq berermin!... Badesh! -dep shaqyrdy sonsong jiyen balasyn. - Sen de bara ghoy otauyna! Maqysh bir ashuyn berer maghan!

Bәdeshti kishi jengesi «otauyna» jetektep әkelip kirgizgende, Maqpal shyraq jaghyp alyp, esik ilgegin taspen úryp jóndep jatyr edi.

- Qorqyp qaldyn-au, Maqysh! -dep kýrsine kýbirledi kishi jenge. - Men barmyn ghoy, qayter deysin!... Sóitse de, saqtanghanyng jaqsy, qyzyl kórgen song múndaylar timiskiler-aq әli! - Kóilek-shtanshang jalanayaq kýieusymaqty kreuetine shygharyp jatqyzghan Balkýmis ýiine qayta baryp, tisteuik әkeldi.

Maqpaldyng esik ilgegin jaqsylap iyip berdi.

- Eki kýshiktegen song amalsyz baylanyp qalghanym bolmasa... men de kórip jýrmin-au búdan! -dep sybyrlady da, kóz jasyn syghyp-syghyp aldy «jengesi». - Minezi osy!

- Meni de sizshe solay baylau ýshin әkelgeni ghoy!

Maqpal osy kýbirmen qystygha eniregende mandayynan sýiip alghan oimaq auyzdy qyp-qyzyl Balkýmis, tileulestigin aita shyqty esikten:

-... Sabyr et shyraghym, shama sharqym jetkenshe kómeginde bolarmyn!

Alqam-salqam kóp ýili iyen qystauda jeti keyipkerli komediya osymen ayaqtaghanday týnekti týn tynyshtyghy ornay qalyp edi. Noyabr sonyna taman auyl týgel kóship keldi. «Zorlaytyn jenge jendetter endi kóbeydi-au!» degen haupi kýsheye týsti Maqpaldyn.

Sauyr jotasynan etek jayghan qar búl qystaugha da bir jauyp salghan kýni tútqyn «kelin» men «kýieui» tosynnan taghy da kiyindirildi. Maqpal jengelerining jelek saluyna qarsy shyghyp túrghanynda, esik syrtynan juan aqsaqaldyng danghyrlaghan kenshilik ýni estildi:

- Meyli, jelek salynbay-aq qoysyn, tymaqpen-aq baryp qaytsyn! -dedi ol. Ýirengen tymaghyn keptep kie sala shyqqan Maqpalgha qoi buryl saqaldy shal baghdarlay qarady da, syrt ailanyp jýre berdi. Kishkene kýieuding tauday kóretin naghashy atasy osy edi. «Jana kelinnin» iymensiz badyraya qaraghan sharaly kózine týrtip qalghysy kelgendey týilige qarap búryldy. Saptama etik, jelbegey jamylghan mol barqyt shapan, týlki tymaghymen syrtynan kóringende paluan deneli kisi eken búl da. «Qaynata dep tanymasam da qayymsyz әdet kórsetsem nem keter edi!» degen oimen tómen qarap túrghan Maqpalgha taghy da sol kók shardaq, endi kýmis ertoqymmen kóldenendedi. Maqpal taghy da óz erkimen minip edi. Sәndi kiyingen qonqa tanau súry Ábeu qamshysyn sýirete shyghyp, deredegi atyna úmtylghanda jýregi zyr ete týsti qyzdyn.

- Ei, sen qal! -dep Ábeuge zekidi aqsaqal. - Oi, Ábdibay qaydasan, bar, myna balalardy sen bastap apar! Bol, jýrinder tez!

Búiryq tabanda oryndalyp, bala kýieu, Balkýmis, Maqpal ýsheuin ortanshy juan bastay jóneldi. Aqsaqaldyng batpaqshylyqta uaqytsyz qydyrtyp jibergen jeri Sayyrdaghy Kónbay atty inisining auyly eken. Maqpal onda baryp býiimtaysyz-júmyssyz bir apta qamalghan sebebin týsinbey, asa qúsalanyp qaytyp edi. Artynan estise, olar Sayyrgha attanghan kýnning ertenine auylgha ústazy Dýisen kelipti. Onyng Maqpaldy izdep shyqqanynan aldyn ala habarlanghan «úzyn qúlaq» súmdar Maqpaldy tasalaugha qydyrtqan eken. Dýisenning kelip aityp ketken sәlemin Gýlsana Maqpalgha sodan bir apta ótkende «týzge» shyqqan uaqytynda әreng jolyghyp jetkizipti. Bighangha deregim jetetin boldy dep quanghan Maqpal sodan bastap, Gýlsanagha kezikken jerde meni surettep tanystyra bergen eken.

Ábeu qútyrtqan «kenesi» Maqpalgha sol qysta eki ret qana jabysyp, eki ret qana mytylyp, shiqyldapty. Tereze syrtynan sony estip, naghashylarynyng aqyrghany bolmasa, búl qystan qysym kórmey shyghypty Maqpal. Balkýmis arqyly Jemeney sotyna eki ret, Altaydaghy aimaqtyq sotqa bir ret aryz joldap ta ýlgeripti.

Qar kete keledi dep meni kýtken Maqpal aryzdaryna jauap kýtip, úiqysy qashyp jýrgeninde súmdyqtyng ýlkeni kórinipti bir kýni: Kókteuge  auyl kóshesimen «jana otauyn» Kónbay auylyna kóshire jónelipti. Ózining syralghy bólesimen ghana emes, súry tajalday Ábeuding ýiimen birge kóshiripti.

Maqpal ýshin eng qaterli jaz bastaldy sóitip. Irgeles berik, ilgegi myqty tam ýy emes, aibarly eri, iyә, asaly qarty, salmaghy-saqtyghy bar ýlkenirek te kiyiz ýy emes, jelge jensik, eserge ebelek kórinetin tittey otausymaqtaghy kýshiktey ghana kýieusymaghyn mensinbeytin súlugha súq kóz, sumang qoldar kóbeye bastady. Týnde irgeni, iyә, jabyqty kóterip kirip, kezek-kezek sumandady. Jay aqylgha kónip, ket degenge kemy qoymaytyn súghanaq itter de bar eken. Ondaylardy ózi oqtaulap, bólesin attandatyp әreng ketiretin boldy Maqpal. Sol sumaqylardyng eng sotanaqysy Ábeuding ózi bolyp edi. Ony artynan qua jetken Balkýmisting kóseui, aldynan Maqpaldyng oqtauy әreng qaymyqtyryp, zorgha qaytaryp jýrdi. Aqyry Ábeu men Balkýmis ýsh tәulik tolassyz soghysyp, airylysu ýshin Kónbaygha jýgindi. Kónbay Ábdibaydy shaqyryp, ekeulep soqqylady da, auyl mollasynyng aldynda ant shkizip әreng tidy Ábeudi.

Basqa beytanys súghanaqtar toryqty ma, zoryqty ma, búl súludy kóndiruden әieldikke aighyrdy kóndiru onayyraq ekendigin týsindi me, әiteuir tolastay qaldy. Týnimen soghysyp, tang ata talyghyp jyghylatyn Maqpal tynyshtyq taba qalyp edi sóitip. Biraq búl tynyshtyq ta bayandy bolmady. Shildening aqyryna taman birtýrli mazasyzdyq taghy jetti Maqpalgha. Bólesi ekeuin Kónbaydyng bir úly aidap, bir úly jetektep, uaqytsyz qydyrtyp әkete berdi. «Bighan múnda da kelip tintip jýr eken-au!» dep aiqyn sezse de, ýnsiz egiluden basqa laj taba almay, aidala berdi Maqpal. Orman kýzetshisining jalghyz tamyna da, qystaulyq, kýzeulik jayylym kýzetshilerining lashyqtaryna da qamalyp, on shaqty kýn seruendep qaytaryldy. «Bighan meni taba almay qaytty-au!» dep onan sayyn egildi. Tym bolmasa mening sәlemimdi Gýlsanadan estise iygi edi!

Kónbay auylyndaghy kýnder osynday sergeldenmen ótip jatqanmen, sergitetin ýmitkerlik ister de estildi. Balkýmisten ótinip, onyng eng pysyq degen bauyryn shaqyrtty kýzge taman. Altay jerlik partkomgha barlyq ahualyn  bayandap, qútqarudy ótingen aryz dayyndady. Ózining kýzde, qysta, jazda tabylatyn adresterin týgel aiqyndap, tolyq eskertu jazdy. Shaqyrylghan uaqytynan biraz keshigip, sentyabr jarymdaghanda jetken bauyryna Balkýmis aryzdy jerlik partkomgha óz qolymen jetkizudi myqtap tapsyryp attandyrdy.

Sol baldyzynan sekem alghan Ábeu, «Maqpaldy iygeru» qimylyna qayta kiristi endi. Áyelin úryp tayaqqa jyghyp tastaghan bir kýni búrynghysynan ósip, erjetip qalghan Bәdeshti Maqpaldyng kózinshe ashyq qayrady. «Jigitke óz kelinshegining qasyna jata almaudan ólgen jaqsy», «erdi namys, qoyandy qamys óltiredi», «sonshalyq namyssyz netken ynjyq edin! Kýshing byltyr jetpegen bolsa, endi biyl tolyq jetetin zingittey jigit bolghanyndy bilmeymisin! Myna súludy eger sen ala almasan, «erden ketse de elden ketpeydi», men alamyn, úghyp qoy!... Eger saghan bәibishe bolghysy kelmese, maghan toqal bolady. Basqa barar jeri joq. Osyny ekeuing de oilanyp kórinder!» -dedi.

Maqpal da egespen jauabyn qatty qayyryp, tiri túrghanda berilmeytindigine sert aityp shyghardy. Ábeu inirde jiyenin syrtqa shygharyp alyp, taghy da kýbirlep kirgizdi. El úiqygha jatysymen alysty bóleler. Jantalas shayqas otaudy shaqyrlatty. Maqpal búl joly astygha qaplys týsip qalyp әreng audardy da, әreng shiqyldatty. Jan ashuymen qatty qylqyndyryp edi. Az uaqyt ótpey ózi shyr ete týsti. Bir kýshti qol arqasynan sap ete týsti de bassaldy. Ol bassalghan myqtynyng Ábeu ekendigi, ile-shala ózining shalqadan týsip attan saluynan tanyldy. Ony andyp túrghan taghy bireu bassalyp, tepkiley jónelgen eken. Ýshinshi ret attandaugha maghdyry jetpey qyrylday qaldy Ábeu. Soqqygha jyqqan eki malshy myrzany esikten sýirep shygharghanda, auyl adamdary shuly otaugha qaray «domalap» keledi eken. Kóilek-shtan ýstinen qaptal shapanyn jelbegey jamyla mamyrlap kele jatqan Kónbaydyng aldyna Ábeudi tastay aqyrdy malshynyng biri.

- Ne qylyq búl!... Kelinin inisi ýshin qaynaghasy zorlau qaydan shyqqan!...

- Qanday hayuannyng isi búl! -dep malshynyng taghy biri úmtyldy.

- Qaraqtarym, Qaziken, Bәziken sabyr etinder! -dep qaltyraghan Kónbay, Ábeuden ant alghan mollanyng ýiine qaray aiqay saldy. - Oi, molleke, Jantas beri kel, beri kel! Myna ant atqyrdyng azghyndyghyn kór!

Ýiinen shyghyp molla aiqaylady:

- Ói, bayeke, anau kelin-kepshiktin, balalardyng aldynda ne deymiz, ózdering beri kelinder!... Qaziken, «ashu aldynda, aqyl sonynda» múnda kelip sóileselik!

Qaziken, Bәzikender qylmystyny sýirep, irkildegen Kónbay, Kenbaylar ózderin-ózderi sýiregendey ynqylday dedektedi mollagha.

Tayaqqa kýndiz jyghylghan Balkýmis Maqpaldyng ýnin estisimen sendelektey týregelip, syrtqa shyqqan bolatyn. Kýieui «kishi otaudan» sýirelip shyqqanda ol kirip, Maqpaldan kónil súrady.

- Býginshe barmyn jeneshe! -dep ýn sala enirep jiberdi Maqpal. Qaranghy ýide ekeui qosyla eniresip, sózge múrsalary kelmey otyrghanda syrttaghy kópshilik mollanyng ýy jaghyna ketip edi. Eki jaq sóz bastasymen molla eki kempirdi Maqpaldan qylmys anyqtaugha jiberipti...

- Qaynaghannyng eti darydy ma, darymady ma, qalqam? -dep bireui kýbirlep qana súrady Maqpaldan. - Úly iste úyat joq, bizge shynyn ghana aitsang bolghany! Ózinde aiyp joq ekenin bәrimiz de bilemiz!

Ýlken analardan shyqqan osy sózding úyatynan jerge kirip kete jazdaghan Maqpal, túqyryp, týiile týsip, qalay sóilegenin de sezbey qaldy:

- Daryghany nesi, tiri túrghanymda múnday jabayylyqqa jol bere qoyamyn ba? Biraq, jabayy bolghanda da... tipti tóbettey úyatsyz... soghan namystanamyn!

- E, boldy onda, eshteme etpes, týzeler bar jaghdayyn!

- «Jas ósip, jarly bayymay ma» -dep ekinshi kempir ghana zil sezdirdi sózinen. - Áli-aq baqytty bolarsyndar!

Eki kempir shygha jóneldi osy jauappen. Birazdan song bólesi әldekimning iytermeleuimen qaytyp kirip, óz tósegine súlay ketti de, Balkýmisti Maqpal sýiemeldep, óz ýiine kirgizip qaytty. Esikti bosaghadan shandyp baylap, óz ornyna qisaydy. Qaytadan jym-jyrt bola qaldy auyl. Tang atqanda tipti jym-jyrt, týndegi oqigha sondaghy qaranghylyqqa sinip, sol týnmen birge jym-jylas joghalghanday.

Sol jym-jyrttan jym-jyrt, súrlana-súrlana kýz aqyrlasty. Alghashqy qar jaudy. Ábeu tósek tartyp jata bergen sayyn súrlanghan auyl, tipti jym-jyrt. Zaman janarghanyn Qazken, Bәzkenderding jauapqa tartylmaghanynan bilip Maqpal jatty. Búl auyl qystauyna kósherde ýlken auyldan kólik kelip, eki otauyn kóshirip әketti. Erding qasyna tórt jastyq qoyyp óbektep әreng jetken Ábeudi kórgende әke-sheshe, tuys-tughandary tipti súrlandy. Jym-jyrt, kýn búlay óte berse, myna jendetter ózin jemtikke ainaldyrmay qoymaytynyn týsinip, Maqpal da súrlandy. «Basqasyn bylay qoyghanda myna jaman Bәdeshting bes jas ýlken ózimen jaghalasatyn bolghanyn kórmeymisin! Erkek emes pe, kýshi erten-aq asyp, emin-erkin zorlaytyn bolatyndyghynda kýmәn bar ma!... Balkýmis aitqanday «kýshiktese» kýni ne bolmaq!... Osy qaterden titirey beretin boldy Maqpal. Múnday zorlyqpen lajysyz kóndiru bar eken, әriyne kýshik óndirude bar ghoy. Onan song tirlik ne bolmaq!...» Kýshikti qynsylatyp tastap, sýigen jargha qalay tiri kórinersin! ... Shipasyz qasiretting emi tek ólu, ólu ghana bolmaq!... Zorlyqqa tótep bere almay jenilgen kýni-aq jerge kiruim jón!» -osyny oilap titiredi Maqpal. Besik kýieuding beti qalyndap, kýsheyip kele jatqanyn kórgen sayyn titiredi.

Maqpaldyng osylay qysylyp jýrgen shaghynda Gýlsana, aitar syry baryn sezdire jaltaqtap, әudem jerden qaraghyshtay jýrdi. Ábeu soqqygha jyghylyp kelgennen beri tipti alarghan kózder, oghan Maqpaldy «dýzge» barghan shaghynda da jaqyn keltirmey qoyghan. Gýlsananyng bir habardy jetkize almay tyqyrshyp jýrgen jayyn sezgen Maqpal da tyqyrshyp, Balkýmiske jalyndy.

- Jeneshetay, әneu ýiding qyzynan súrashy, maghan kelgen hat bar ma eken!

- Kelse de aitpaydy ghoy, maghan senbeydi!...  Onan da, men auyrdym dep seni sugha júmsayyn. Oghan sen ózing ghana jolyq!

Say taghanyndaghy búlaqtan su tasu qúqyghy Maqpalgha sonyng ertenine tanerteng iyinaghashpen birge tiydi. Qar qalyng týsip, syrttan keletin jol beky qalghan kýn edi. Sonda da tekshe tórindegi ýy tóbesine Ábdibayday aibyndy qarauyl ornaghan song shygharylypty. Gýlsananyng ýii búlaqqa týsetin jalghyz ayaq soqpaqqa jaqyn shette edi. Jolgha týsken Maqpaldy kórgen sheshesi qarauyldaghy juangha da baspalay qarap qoyyp kirdi ýiine. Maqpal ol kirgen esikke kóz qiyghymen qaray-qaray ótti.

Saydan ol qayta órlep shyqqanda әreng kórindi Gýlsana. Shelekterin iyinaghashpen búlghaqtatyp, әdeyi tentektene danghyrlatyp keledi eken. Jaqynday bere Maqpalgha jol bergensy ombylap túra qalyp sóiledi:

- Maqysh, jazda Bighabil agha kelgen. Aytarlyq quanyshty habarym bar edi...

- Rahymet janym! -dep Maqpal óz jolyna ýnilgen beti jyljyp jýre jauap qayyrdy. - Qaghazgha tolyq týsirip, mening qyzyl tal túsyna búrylghandaghy birinshi izime kóme ghoy! Ózing sol izdi basyp ót!...

Maqpal ol búrylys qadamyn belgili kesek tastyng týbine basqan eken. Sugha ertenine keshke jaqyn barghanynda bes taraq qaghazgha jazylghan kesek hat tauyp qaytty.

Sauyrgha mening barghanymnan qaytqanyma deyingi barlyq ahual men Gýlsanadan aitqan sәlemim týgel jazylypty. «Otauyna» qayta qamala sala oqyghan Maqpal aldymen hatty sýiip-sýiip alypty da, qúshaqtay alyp dingekti sýiipti... «Joq, endi eshshkimnen de jenilmespin!» depti sonan son. Búl sýiegendigi ómirge degen qúshtarlyghynyng eselep artyp qozghany eken. Sodan keyingi uaqytta ýsh ret shabuyldaghan bóleni ýsh ret janyshtap, jýregin bir jolata qaytarypty.

Yanvar jarymdaghanda Ábeu jazylypty. Bir kýni týs uaqytynda «otau týrmenin» esiginen kijinip te ketipti.

- Endi kóresing menen!

- Kórsetpek bolsang endi ólesin! -depti Maqpal ashyq dauyspen saq ete týsipti. Gýlsana men hat jazysa jýrip, yqsham ghana shoyyn shoqpar tauyp qaytqan eken. Biraq, Ábeu «kórseter» týnine jete almay, shoqpar jey almay qalypty. Sodan eki kýn ótkende el jata baydyng ýii dabyrgha tola ketipti. Eki-ýsh adamnyng ayaq syqyry Maqpaldyng esik aldyna kelip, qúlyp ashylypty.

- Esik ash qaryndas, qoryqpa!... biz saqshy qyzmetkerimiz! Aryzyng boyynsha qútqarugha keldik!...

Maqpal arqalyqty shanagha jayghasyp otyryp, qasqyr ishikke oranyp alyp, zyrlay jónelgende auyldan eshkim shyqpapty syrtqa. Myqtylary qorqyp shyqpasa, shettegi qonsy ýileri sezbey de qalghan siyaqty. Maqpal týsken shanamen qorghaushy on atty әsker Jemeney saqshy mekemesinde qalypty da, shoferdan basqa qúraldy bir jauynger men eki әiel otyrghan kishkene mashina Maqpaldy aimaqqa (Altaygha) ala jónelipti.

Eki kýn ótkende sottan kórinipti bólesi. Naghashylary men tórteu bolyp kelip qamalghan eken...

Áyelder qoghamynyng bir bastyghy Maqpaldy tergeu bitkenshe ýiinde ústaugha mindettelip edi. Týsi suyq juandar sol ýige de ýnile bergen son, saqshydan kýzet qoyypty. Sodan 4-5 kýn ótkende ýy iyesi súrlana kiripti syrttan. «Maghan óshikti» degennen basqa eshtene aitpay qayta shyghyp ketken eken. Jepanjýnshe kiyingen bir hanzu әiel inirde kelipti de, Maqpaldyng basynan sylap, óz ýiine aparyp qorghaytyndyghyn aitypty.

Maqpal besik kýieuden azat bolghandyghyn da, búl qysta Dórbiljinge qayta almaytyndyghyn da sol ýide estipti. Bir aptada maghan eki ret hat jazypty da, poshtagha sol «mamasyn» jiberip saldyrypty. Ózine layyq oqu qúraldaryn «babasy» arqyly tauyp, ýiden «jalghyz shyqpay», «qaterge úshyramay» oqyp, jaz shygharypty.

«Men súrastyryp, estip bilip jýrmin», -depti «babasy», Maqpal týsinetin bolghan hanzusha tilde. - «Saghan qastyq dayyndaghandar az emes. Sen Ýrimjige baryp, partiya mektebinen oqy, Dórbiljinge sol jaqtan qayt!...»

Maqpal búl aqylgha da kóngen bolypty da, maghan taghy da hat jazyp, «mamasyna» ilesip baryp, ózi salypty poshtagha.  Bir aidyng ishinde menen búl hatyna da jauap ala almay, Kýmәnmen torygha bastapty. «Masqaragha úshyrau ýshin bolmasa Dórbiljinge endi kimime barmaqpyn, bayqayyn!» - Ýrimjige - partiya mektebine baryp oqugha osylay bekipti. Jýrer kezinde maghan taghy da hat jazyp, «kerek bolsam, meni endi Ýrimjiden - partiya mektebinen tabasyn!» dep jazypty da, «mamasynyn» sinilsine tapsyrghan hatyn alyp, «babasy» dayyndaghan beletpen aeroplangha shyghypty... Ýrimjige kelgen song taghy da eki ret hat jazypty maghan...

 

*            *            *

 

Maqpal mening shyraq jaghylmaghan kýngirt jataghymda әngimesin osylay ayaqtatty. Súrau qoya qarady jýzime.

- Mening Altaydan jazghan hattarymdy Ábeu jylannyng tuystary jútyp aldy delik. Dýisen aghaygha jazghan hatymdy Álimbay jútsyn. Al, múnda kelip jazghan hattarym Dórbiljindegi ýige nege tiymeydi?

- Altaydan jazghan hattaryndy da týgelimen Ábeuler jútqan emes, -dey qúshtym janqiyar jardy. - Keminde bir ekeuin Áliya deytin kýndesing jútqanynan derek bar. Ol, hat týgil, mening ózimdi de jútyp qoya jazdaghan. Hatynnyng keyingileri de sonyng qolyna týsken shyghar!...

- Sonday «dosymyz» taghy bar ma edi?

Ekeuimiz jabysa týsip, qatar kýldik. Mening namystan jýdegen jenilis kýlkim tez tiyldy. Byltyr osy aidyng bir tanerteninde nazadan Kók jusandy júlghan júlysym elestep, betim men qúlaghym qyza týsti, «azghyndyq!» dep jiberippin. Núrly kózin keng asha qaraghan Maqpal kezek-kezek shópildetti eki shekemnen.

- Men sol shiyding ishinde otyrmay, atty qughynshynyng eshqaysysyna shaldyrmaytyn senimdi jýirikting ýstinde manymdy sholyp qana otyrsam, olar kórinisimen-aq tebinip qalyp yzghytyp, jaryp shyghar edim de, shanymnan da adastyryp, qalagha bir-aq tartar edim ghoy! Onda, onda, búl japa joq edi ghoy bizge! Ózimnen boldy bәri de, sol sәtti jiberip qoyymnan boldy! - Kýrsinip jiberip kókiregime basyn sýiedi Maqpal.

Mәrtebeli tergeushim, ózinen әldeqayda kýshti zorekermen ar ýshin, jar ýshin ólim-ómir shayqasyna týsken janqiyar jar aldynda mening qorlanghandyghym sonshalyq, ózimdi jiyrenishti qara jýrekterding biri ekenmin dep qaldym. Jardyng men ýshin arpalysqa týsken sol shaghy, mening saldaqy Áliyany jalanashtap mәz bolyp jatqan shaghym eken ghoy! Jasyryn qaraqshylyq, qarajýrek shendilerding negizgi belgisi emes pe. Úly mәrtebeli sizderge sәl ghana úqsay qalghan múnday qara tektilikten aq ólimning ózi jaqsy edi ghoy! Maghan bitken erkektik qaru-jaraq túla boyy tútasymen qylmys ekendigi endi aiqyndalghan-aq shyghar!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»