«Últ Times» basylymynyng qauzap jýrgen taqyryptaryn, ózekti mәselelerdi kórgen oqyrman qauymnyng bir parasy «oppozisiyalyq basylym» deytin kórinedi. Shyntuaytynda últqa qatysty problemalarmen qatar, qoghamdyq mәselelerdi de keninen kóterip jýrgen basylymdy qoghamdyq gazet deuge bolady. Biylikti ghana múqatumen shektelmeytin basylymnyng syn sadaghyna búl joly oppozisiya da ilinip otyr.

Búrynda biylikke kónili tolmaytyn halyqtyng bir bóligi oppozisiyalyq partiyagha senim artqandyghy  belgili. Bizdegi biylikke narazy sayasy kýshterding arasyndaghy shoqtyghy biyigi - JSDP. Jalpyúlttyq sosial-demokratiyalyq partiyany Túyaqbay tóraghalyq etetindikten be, әlde Ámirjan Qosanov, Bolat Ábilov siyaqty sayasatkerlerden «ortaq ógizden onasha búzauyn artyq» kórip jýretindikten be, әiteuir beyresmy týrde «Jarmahannyng sosial-demokratiyalyq partiyasy» dep te ataydy.

«Últ Times» basylymynyng qauzap jýrgen taqyryptaryn, ózekti mәselelerdi kórgen oqyrman qauymnyng bir parasy «oppozisiyalyq basylym» deytin kórinedi. Shyntuaytynda últqa qatysty problemalarmen qatar, qoghamdyq mәselelerdi de keninen kóterip jýrgen basylymdy qoghamdyq gazet deuge bolady. Biylikti ghana múqatumen shektelmeytin basylymnyng syn sadaghyna búl joly oppozisiya da ilinip otyr.

Búrynda biylikke kónili tolmaytyn halyqtyng bir bóligi oppozisiyalyq partiyagha senim artqandyghy  belgili. Bizdegi biylikke narazy sayasy kýshterding arasyndaghy shoqtyghy biyigi - JSDP. Jalpyúlttyq sosial-demokratiyalyq partiyany Túyaqbay tóraghalyq etetindikten be, әlde Ámirjan Qosanov, Bolat Ábilov siyaqty sayasatkerlerden «ortaq ógizden onasha búzauyn artyq» kórip jýretindikten be, әiteuir beyresmy týrde «Jarmahannyng sosial-demokratiyalyq partiyasy» dep te ataydy.

Búl partiya alghash qúrylghanda biylikke narazylar, әleumettik jaghdayy tómen azamattardyng shoghyry sayasy kýsh retinde arqa sýiedi. Búryndary ýlken qyzmetterding qúlaghyn ústaghan sheneunikterding bir top shoghyry, «Qazaqstan demokratiyalyq tandauy» qozghalysynyng qúramynda bolghan salmaqty sayasatkerlerding toptasuy halyqtyng kóniline senim úyalata týsken. Zamanbek Núrqadilov pen Altynbek Sәrsenbayúlynyng ólimi 2006 jyldyng kýzinde qúrylghan JSDP mýshelerining qarasyn kóbeyte týsken-di. 2007 jylghy Parlament saylauyna qatysuy da, әriyne, «Ádiletti Qazaqstan ýshin» qozghalysynyng iynersiyasymen boldy desek, artyq aitqandyq emes. Keyingi saylaularda mýlde tómen payyzda dauys jinap (eger Ortalyq saylau komissiyasynyng resmy qorytyndysyna sener bolsaq), jyl ótken sayyn sayasy bedelin tómendetip barady. Áriyne, sayasy kýshting soyylyn soqqannan keyin ondaghy kóshbasshylar biylikting qiytúrqy әreketterining arqasynda saylaularda az dauys alamyz degendi algha tartady. Oppozisiyanyng múnday «klassikalyq» uәji halyq aldyndaghy bedelin saqtap qala almaydy. Onyng sebebi de joq emes.

Jalpyúlttyq sosial-demokratiyalyq partiyasy qúrylghan sәtinen bastap, jasyratyny joq, qazaqylyghy basym oblystardan tirek tapty. Almaty, Qyzylorda, Jambyl, Ontýstik Qazaqstan, Atyrau jәne Manghystau oblystarynyng halqynyng býiregi biylikten góri oppozisiyagha búratyny búghan deyin sayasy zertteumen ainalysatyn sarapshylardyng auyzymen talay aitylghan da.

Demek, qazaqylyghy saqtalghan ontýstik pen batys júrty qosylyp, JSDP-dan qazaqqa jany ashidy dep kóp ýmit kýtken. Biraq búl ýmit aqtalghan joq. Tiyisinshe, qalyng qazaqtan layyqty jauabyn aldy da.

Azattyq radiosynyng úiymdastyrghan internet-konferensiyasynda «Memleketting basty maqsaty - shettegi qazaqty týgel elge qaytaru boluy kerek» dep aitqan partiya tóraghasy Ýkimet kóshi-qondy toqtatqanda nege ashyq qarsylyq bildirmedi? 140 myng mýshesi bar (http://election.kz saytyndaghy derek) partiyany basqaratyn Jarmahan Túyaqbay qazaqtyng jandy jerine tiygen mәselege kelgende nege sonynan tym bolmasa myng adam erte almady? Sóz ben iste alshaqtyq bar ma? Meninshe, bar. «Osyndayda ózin sayasy kýsh retinde kórsete almaghan partiya men onyng tóraghasy nesine sayasatta jýr?» degen súraq sanany súqqylay beredi.

Partiya tóraghasy Jarmahan Túyaqbaydyng sharasyzdyghy JSDP-ny halyq aldyndaghy abyroydan aiyryp bara jatqany aiqyn. Sharasyz emey nemene, partiyanyng beldi mýshesi Petr Svoikting «facebook» әleumettik jelisindegi jazbasyna qynq demedi. Ashyqtan ashyq últty qorlap jatsa da lәm-mim demedi. Tóragha retinde bedeli joq pa nemese Svoikting sózine qarsy emes pe, bilmedik, әiteuir, әzirge ýnsiz...

Belgili sayasattanushy Aydos Sarymnyng «Últ Times» gazetining ótken 11-sanynda «Arandatqan Svoikti alastatqan jón!» degen maqalasy basyldy. Atalghan maqala qazir ghalamtordy sharlap jýr. Partiyanyng bir de bir belsendisi ony kórmedi, oqymady desek, taghy da artyqtau bolar. Sebebi taghy birneshe qazaq basylymdary osy problemany qauzap ótti. Ázirge JSDP jaqtan jybyr etken de, qybyr etken de jan tabylmay túr.

Petr Svoikting «Eger feodaldyq til sayasatyna qazirgi zaman túrghysynan qarasaq, Qazaqstanda  qazaqtyng memlekettik tili orys tili bolyp shygha keledi. Búl ýshin orys tilinde qalyptasqan qazaq ziyalylaryna rahmet aituymyz kerek. Osy túrghydan kelgende qazaq tilin erte me, kesh pe, ekinshi orys tiline - últaralyq týsinistik tiline ainaldyruymyz kerek. Ol ýshin osy sayasatty mektep qabyrghasynan qalyptastyryp, ministrler men deputattar, memlekettik organdar basshylaryna talap qoi qajet. Sonda ghana baryp qazaq tilining dengeyin ekinshi memlekettik tilge kóteruge bolady» degen jazbasynan arandatushylyq anyq angharylady. Últ arazdyghyn qozdyrdy dep Almatynyng manyndaghy eldi mekenderde qazaq azamattary sottaldy emes pe?! Endeshe, dәl sonday bappen Petrding isin nege qaramasqa?

Tiyisti organdar da «sen tiymeseng men tiymen badyraq kóz» dep otyr. Al, Jarmahan Túyaqbay bastaghan partiya belsendileri ýndemegennen keyin halyq búl sóz JSDP-nyng kózqarasy, ústanymy dep qabyldady. Shydamymyz jetpey Jarmahan Aytbayúlynyng nómirin tergen edik.

«ÚLT TIMES»: - Partiya mýshesi Petr Svoikting jazbasyna qatysty ne aitasyz?

Jarmahan TÚYaQBAY: - Búl mәselege qatysty partiya ústanymyn erteng jariyalaytyn bolamyz.

«ÚLT TIMES»: - Ol kisimen osy mәselege baylanysty kezdestiniz be?

Jarmahan TÚYaQBAY: - Joq, әli kezdespedim.

«ÚLT TIMES»: - Telefon arqyly habarlaspadynyz ba?

Jarmahan TÚYaQBAY: - Telefon arqyly da sóilespedim.

«ÚLT TIMES»: - Petr Svoikti partiya qatarynan shygharasyzdar ma әlde basqa shara qoldanasyzdar ma?

Jarmahan TÚYaQBAY: - Búl mәseleni kýzge qaray sheshemiz. Sebebi qazir bәri demalysta ghoy.

«ÚLT TIMES»: - Rahmet!

«Jarmahan Túyaqbay kim?» degen  súraq kópshilikting kókeyinde jýrui mýmkin. Endeshe demokratiyalyq oppozisiyagha oida-joqta tap bolghan osy sayasatkerding portretin jasap kórelik. 1986 jyly qazaq jastarynyng Jeltoqsan kóterilisi kezinde búl adam Qazaqstannyng Bas prokurory bolghan. Yaghny sol kezdegi qazaq jastarynyng ruhyn syndyryp, sanasyn ulap, olardy týrmege tyqqan Qazaqstandyq nomenklaturanyng basty shebinde túrdy deuge barlyq negiz bar. Sol kezdegi qanqúily Kolbinning bas jandayshaby bolghangha úqsaydy. Keyinnen ghúmyry tym qysqa bolghan QR Tergeu komiytetin basqardy. Odan keyin óitip-býitip jýrip, Mәjiliske spiyker bolady. Kerek deseniz «Otan» partiyasyn da biraz basqardy. Yaghny biylikting ishinen shyqqan tólbalasy ekendigi anyq. Onyng «Otannan» kýrt shyghyp ketuin biletin adamdar, biylikting sayasatymen prinsipialdy kelispeushilik emes, kandidattar tiziminde bolghan «ózining shymkenttik adamdarynyn» Parlamentke óte almaghandyghyna qarsy istelgen әreket deydi. Anyghynda, 2004 jylghy saylauda Jarmahan Túyaqbay «kryshasy» bolghan Amalbek Tshan, Orazaly Sәbden jәne taghy basqa kandidattar deputattar korpusyna ene almady.

Búdan keyin Jarmahandy oppozisiya serkeleri paydalanyp ketti. Qazaqstandyq sayasattyng jilik mayyn shaghyp ishken Altynbek Sәrsenbaev bastaghan demokrattar Túyaqbaygha preziydenttik saylauda ortaq kandidat bolu jóninde úsynys jasady. Al, ol óz kezeginde Preziydentpen birge bolghan jyldaryn, onyng aldyndaghy azamattyq boryshyn úmytyp, birden oppozisiya qatarynan shygha keledi. Yaghny psihologiyalyq portret «Jarmahan Túyaqbay qara basynyng qamy ýshin «shúghyl búrylystargha» bara beredi» degen qorytyndygha kelip tireledi. Ayta ketu kerek, sayasatkerge tәn sheshendigi, harizmasy bolmaghan Túyaqbaydy preziydenttik saylaugha úsynu - oppozisiyanyng ýlken qateligi boldy. Oghan songhy saylaudaghy televiziyalyq debat kezinde Jarmahannyng oppozisiyany taqyrgha otyrghyzghany taghy da kuә bolsa kerek. Ádette kósemdik topbastaushylyqqa tәnti qazaq júrty sol debattan keyin Túyaqbaydan týbegeyli týnildi.

Songhy kezderi oppozisiyanyng ishinde daghdarys bolyp jatqandyghy anyq, ony erinbegenning bәri aityp jýr. Búl janalyq emes. Osy oppozisiyaishilik daghdarysqa kim kinәli degenge kelsek, sarapshylar jaghy Jarmahan Túyaqbaydy menzeydi. «Azat» JSDP memlekettik tirkeuden ótpeytini mәlim bolghan son, Túyaqbay ózining әriptesterin «laqtyryp» ketken. Sebebi oppozisiyany biriktiru iydeyasymen kezindegi «Azatty» partiyalyqtar óz bastamasymen japqan edi. Sóitip, «azattyqtar» JSDP qúramyna kirip, qazaqstandyq oppozisiyany bir partiya tuynyng astyna jinamaq bolghan. Alayda birikken partiya tirkeuge alynbaytyn bolghan son, J. Túyaqbay tirkeu qújaty saqtalghan ózining JSDP partiyasyn «Azattan» kelgen partiyashyldardan bólip әketti.Sonyng saldarynan Bolat Ábilev, Gýljan Erghaliyeva, Rysbek Sәrsenbay, Ermúrat Bapi, Nikolay Kriymeniysh, Diyar Qonaev, Janbolat Mamay jәne taghy basqalar  JSDP partiyasynan alastatyldy. «Azattyq» sayasatkerlerdi qoldaghan Ámirjan Qosanov ta Jarmahan Túyaqbaydyng biylikpen seperattyq kelisimine qarsy shyqty. Sóitip, Petr Svoiyk,Baltash Túrsymbaev, Serikbay Álibaev siyaqty kileng «shaldarmen» qalghan Jarmahan Aqordanyng taghy bir jobasyna jútylyp ketti.

Al, búl әreketti sayasy tehnologiyalyq joba demeske laj joq. Oghan Túyaqbaydyng «youtube» saytynda jýrgen telefon jazbasy da kәu bolady. Kezinde Rahat Áliyev jazyp alghan sol telefon tyndauynda Jarmahannyng biylikten (Últtyq qauipsizdik komiytetining sol kezdegi tóraghasy Dýtbaevtan) qalay millionnan astam dollar aqsha alghany aitylady.

Al oppozisiyanyng ózining júmys tәsilderin ózderi jatpay-túrmay synaytyn biylikten  artyq ketpegendigi taghy kórinip túr. Songhy 10 jylda oppozisiya  sayasy sahnagha jas buynnan bir adamdy shyghara aldy ma, joq. Búl oppozisiyada sol kezde bolashaghynan ýmit kýttirer qanshama jastar boldy. Býginde jalghyz ózi  últtyq mýddeni jogharghy intellektualdyq dengeyde kóterip jýrgen Aydos Sarymnyng ózi nege túrady? Qazaq tiline qansha mәrte shabuyl úiymdastyrylghanda, lәm dep auzyn ashty ma, joq. «Ózindi ózing syilasan, jat janynan týniler» demekshi, ózderin biylik aldynda da syilata almady.      Osy jaghdaydyng barlyghyna býgingi oppozisiyasynyng kóshbasshysy Jarmahan Túyaqbay kinәli ekeni aidan anyq. Sebebi Preziydentti, ol qúrghan jýieni, «jeke basqa tabynushylyq», «avtokratiyalyq jýie» degennen әri asa almay keledi. Al, sol Jarmahan Túyaqbay ózi osy biylikke ýlgi kórsetip, ornyn jastargha bosatyp beruge jigeri jete me eken? Býgin Túyaqbay, qazaqty mensinbey otyrghan Svoiyk, jaqtasy Túrsynbaevtar Brejnev pen Chernenkonyng ar jaq, ber jaghyna kelip qaldy ghoy. Sol kezde osy kisi ózi synap jýrgen biylikten bir tóbe biyik túrghandyghyn sóz jýzinde emes, is jýzinde kórseter edi. Biraq búlar sol Brejnevter tәrizdi oppozisiyany jaghy týskenshe basqara bermek tәrizdi. Sonda olardyng biylikten qay jeri artyq?

Týiin

Elimizdegi oppozisiyagha «qayta týleu» qajet. Ol eng birinshi bizding qoghamgha kerek. Óitkeni biylik pen oppozisiyasy myqty memleket qana kele jatqan kóptegen qauip-qaterge toytarys bere alady. Búl mәseleni biylikte týsinui qajet, al endi oppozisiya osy boyynsha naqty is- әreketke kóshui kerek. Eng basty qadam - jan-jaqty saraptama jasay otyryp, Jarmahannyng partiyadan ketui.

Svoikti sayratyp otyrghan JSDP emes pe?

Uәlihan QAYSAROV, sayasatker:

- Jalpy, búl kýrdeli mәsele. Jarmahan Túyaqbay - kezinde Nazarbaevtan keyingi ýshinshi adam bolyp, biylikting senimin aqtaghan adam. Kenet, bir kýnde, bir uaqytta 180 gradusqa búrylyp, joghary jaqqa qarsy shyqqan túlghagha ainaldy. Sol sәtte, osy sheshimning halyq arasynda «Ayaq astynan búl qalay boldy?» degen súraqtyng tuyndauyna sebepker boluy zandylyq edi. «Ol shyn mәninde óz qatelikterin týsinip, biylik biyshiginde endi otyra berui mýmkin emestigin bilip ketti me, әlde, múnysy Aq Orda jaqtan úiymdastyrylghan kezekti sayasy oiyn ba?», - degendey әngimeler jeldey esti. Mysaly, ol ózi oppozisiyanyng qúramyna kirgennen keyingi Preziydenttik saylaudyng «әdiletsiz ótkenin» is jýzinde algha tartyp, narazylyq sharasyna halyqty alyp shyghuy tiyis-tin. Partiyalastary sóitetinine sengen. Ókinishke qaray, olay bolmady. Odan keyingi deputattyq saylauda da sol. Osynday әlsizdikti kórip-bilgen jaqtas júrt tarapynan Jarmahan Túyaqbaygha degen ókpe-renish te bayqala bastady. Degenmen, ol da pende ghoy. Basqalar siyaqty onyng da qatelik jasauy mýmkin. Al, anau Petr Svoikting qazaq tiline qarsy sayrauy týpkilikti partiyanyng ústanymy dep oilamaymyn. Meninshe, ol onyng jeke pikiri boluy tiyis. Osy qylyghyna qatty qynjyldym. Kezinde ekeumiz talay kezdesip, pikirleskenbiz. Sol kezderi Svoik onday oiy bar ekenin bildirtken joq. Qazir oghan degen ókpem qara qazanday.

Jambyl AHMETBEKOV, Mәjilis deputaty:

- Jalghyz Petr Svoik bizge ýlgi beretin, jalpy Qazaqstan ony tynday qoyatyn adam dep aita almaymyn. Ózining basqaru salasyndaghy jeke ústanymy bar shyghar, biraq, memlekettik tilge tiyispegeni jón bolar. Óitkeni, qazaq tili «memlekettik til» dep bayaghyda-aq sheshilip qoyylghan. Tek sony әri qaray damytyp, qoldanylu ayasyn keneytuimiz kerek. Qazirgi kezde onykindey sózder qajet emes. Ol ózine júrttyng kónilin audaru ýshin bosqa myljynday beredi. Negizinde múnday «mәseleler» Jarmahandardyng partiyalyq ústanymynda kóterilui tiyis. Olardyng osylaysha memlekettik tilge qarsy sóileui - el Konstitusiyasyna qarsy shyghu bolyp sanalady. Ár partiyanyng kezen-kezenimen júmys atqaratyn belgili bir dengeyi bolady ghoy. Jetekshilerining odan әri qaray ózining qauqary bolmasa, ornyna jana kadrdy  qoyyp, әr partiya ózin-ózi janartyp otyruy shart. Al, kadr aiyrbastau degenimiz - kabiynetting ishinde otyryp alyp jihaz auystyru emes. Janadan tyng kýsh kelui kerek. Áytpese, bir jerde tapjylmay otyryp qalyp, ózining búrynghy eski ústanymymen jýru degen qazirgi zamannyng talabyna say kelmeydi. Buyn almasuy partiyanyng jana dengeyde júmys isteu mýmkindigin arttyryp otyrady. Jarmahangha partiyadaghy orny ataq әperetin oryn nemese taq emes! Partiya júmysyn algha bastyramyn dese, onyng ózi ornyn bosatuy kerek!

«Últ Times»