«Kazahskoe delo»: Beybit Qoyshybaev (jalghasy)
Basy: «Kazahskoe delo»: Beybit Qoyshybaev
«Eshkim esh uaqytta qazaq jәne orys halyqtarynyng dostyghyn, qazaq halqynyng Lenin partiyasyna degen senimdiligi men sýiispenshiligin joya almaydy. Últ kórgen kóptegen qiynshylyqtargha tóze otyryp, adamdardyng qoly osyghyn jetti, ghasyrlar boyy dostyqtyng qasiyetti dingegin qalady. Bizding elimizding týrli tarihy kezenderinde kórinis tapqan qazaq halqynyng jalpygha mәlim internasionaldyq aktisi turaly aitpay-aq qoyayyn.
Tek kópshilikke mәlim emes myna bir faktini ghana eske salghym keledi: Qazaqstanda kollektivtendiru kezinde partiya sovet qyzmetkerlerining asyra silteuleri nәtiyjesinde qazaq halqy eki millionnan astam adamnan aiyrylghan, tipti sonyng ózinde de partiyagha degen, orys halqyna degen senimin joghaltpaghan edi. Demek, biz búl senim men sýiispenshilikti qasterlep, baghalaugha tiyispiz. Ósip kele jatqan úrpaghymyzdyng әkelerining revolusiyalyq dәstýrlerine adal bop, shyn mәnindegi internasionalist bolyp ósui ýshin barlyghyn isteuimiz kerek, búl – bizding boryshymyz...»
Shyn mәninde sol kezdegi qazaq qauymy Lenindi barlyq últtyng kýn kósemi dep tanydy. Onyng aitqandaryn pir tútty. Kenes ókimetine janymen, tәnimen berildi. Kenes ýkimeti elimizde bolghan 31–33 jyldardaghy alapat ashtyqqa tikeley kinәli bolsa da, anghal halyq Lenin iydeyalarynan bas tartpady. Kenes ýkimetining degenine kóndi. Ras, kónbey, kóteriliske shyqqandar da boldy. Biraq olar qaruly kýshpen ayausyz basyp tastaldy. Eng bastysy orys halqyna degen senimin joghaltpady. Qoyshybaev osy jaydy zalda otyrghandardyng qaperine saldy. IYә, sonda búl mәsele de aityluy kerek edi. Búl da Qoyshybaevtyng nazarynan qalys qalmady.
«Internasionalizmning mәni men maghynasyn qaradýrsin týrde qabyldaudan bas tartu qajet, soghan sәikes iynternasionaldyq tәrbie júmysynyng da shemaly týrde jýrgiziluin toqtatu kerek. OK burosy búl mәselede bizge dúrys baghyt siltep otyr. Praktikalyq qyzmetkerlerding boryshy – búl iske tvorchestvolyqpen qarauynda, shablondardy alyp tastap, oilau jýiesin qayta qúruynda bolyp otyr. Últtyq mәselege formalidy qaraugha bolmaytyndyghy jónindegi Lenindik talapty ýnemi eske alyp otyruymyz qajet. Últtyq qarym-qatynastarda әdeptilik saqtau – internasionalizm prinsiypi. Lenin ýiretkendey, qanalyp kelgen halyqtar últtyq namys pen abyroygha qatysty mәselelerge kelgende asa sezimtal keledi. Ol bylay dedi: «Ókpeli últshyldar tendik mәselesine kelgende óte sezimtal, sol sebepten nemqúraydy bolsyn, әzil retinde bolsyn ózderining joldas proletariattary arasyndaghy osynau tendikti búzushylyqqa qatty kónil bóledi. Búl jaghdayda sany jaghynan azshylyq bolyp tabylatyn últ jaghyna keshirimdilik pen júmsaqtyqty azyraq tanytqannan góri, asyryp tanytqan dúrysyraq...»
Leninning sóz-núsqauynda min joq. Tek onyng qoghamda oryndaluy basqa. Ár últtyng oqyghan, bilimdi, aqyldy últshyldary bar. Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Túrar Rysqúlov, Súltanbek Qojanov, Smaghúl Sәduaqasov jәne taghy basqalar solardyng aighaghy. Eldin, últtyng jaghdayyn, mýddesin el basqarghan kelimsek kommunisterden artyq oilamasa, bir mysqal da kem týsken emes. Olar últtyng mýddesi ýshin kýresip, jandaryn qidy. Kósem olardyng óte sezimtal ekenin oryndy aityp, sany azshylyq últtargha qayyrymdy boludy eskertken. Qoyshybaev kósemning osy sózin ústanyp, «últshyldar» dep jala jabylghan jastardy qorghap baqty.
«Biz qalasaq ta, qalamasaq ta, әdeptilikti búzu – últtyq namysty tómendetu bop sanalady. Jasyratyny joq, búl kýnderi de, odan búryn da qoghamdyq transportta, kóshelerde biz birqatar kerildesulerding kuәleri boldyq, onda oi-órisi tar adamdar, әriyne, qoghamnyng eng azghyn mýsheleri, bayyrghy últ ókilderin kemite sóilep, revolusiyagha deyingi ataulardy eske alyp, syilamaushylyq tanytty. Mine, osy sayasy sauatsyz adamdar plenum sheshimin maqúlday qoymaghan jastardy «býkil orys halqyna qarsylasty» dep úqty. Ókinishke qaray, osy ýiding ózinde de bireudi solay qorlaugha qúmar bolghandardyng da sózderin estidik, yaghny «tek úru ghana emes, ekinshi ret qaytalamas ýshin óltiru de kerek edi» degender de boldy...»
«Batyldyq bilekte emes – jýrekte». Baz bireulerding as bólmesinde otyryp kýbirleumen ghana shekteletin narazylyghyn Qoyshybaev Jogharghy Kenesting sayasy jiynynda ashyp aityp otyr. Orystardyng keybir sayasy sauatsyzdary astamshylyqqa boy aldyryp, qoghamdyq oryndarda, transporttarda «kalbitter, sender óz tilderinde shýldirlemey, oryssha sóilesinder» degenin estigen namysshyl qazaq jastarynyng olarmen keriskeni de ras. Qoyshybaev astarly sózimen sonday jaghdaylardy menzep, últtyq namysqa tiyip jýretinderin aita otyryp, sherushilerding alangha shyghuyna osynday astamshylyqtyng da sebepshi bolghanyn jetkizgen. Tipten ózi qyzmet etetin Jogharghy Kenes ghimaratyndaghy keybireulerding «...ekinshi ret qaytalamas ýshin óltiru de kerek edi» degen zúlymdyq sózin de betterine shyjghyryp basty. Sonau eluinshi jyldardan beri kommunisterding osynday sayasy jiyndarda múnday ózekti órtegen últtyq mәsele aitylyp pa edi? Joq! Mine, búl Qoyshybaevtyng auzynan ashy zapyranday bolyp shyghyp otyr. Sol uaqytqa deyin qazaq jastary qúqaydyng kókesin kórse de, tózimdilik tanytyp keldi. Últaralyq tendik pen syilastyq sóz jýzinde ghana eken. Mensinbeu, kemsitu, qorlau, tabalau. «Shydamnyng da shegi bar».
Tau-ken injeneri Óskenbay Qúlatayúly alpysynshy jyldardy eske alyp: «Ashysay týsti metaldar kombinatynyng diyrektory V.I. Loginov meni Kentaudan 200 shaqyrym jerdegi Bayjansay kenishine jiberdi. Shahtada telim marksheyderi bolyp ornalastym. Ádepki kelgen kezde birden kózge týsken jaghday: kenish, bólim, shahtanyng basshylary, kensede otyrghan qyzmetkerding barlyghy shovinistik kózqarastaghy basqa últtyng azamattary eken. Qazaqtar tek jerding astynda auysym sheberleri, qara júmysshylar bolyp shyqty. Joghary bilimdi bizding jigitter osy kenishke kelgeli 5-6 jyl bolsa da, auysym sheberinen әri kóterile almay, shettetilip jýrgenin kórdim. Eki qazaq mamany qazaqsha sóilesip túrsa, orys әriptesterining biri ala kózimen atyp: «Govoriyte na chelovecheskom yazyke», – dep jekip ketedi. ...Qazaq halqy nebir qiynshylyqtardy basynan ótkizdi emes pe. Otyzynshy jyldardaghy qoldan jasalynghan asharshylyq, 37–38 jyldardaghy repressiya, 1986 jylghy jastardyng kóterilisi – qatyp qalghan rejimdi búzdy, býkil kenes ýkimetine qozghau saldy», – deydi. Ardager ken injeneri Isahan Júmabaev bylay deydi: «Ózderiniz bilesizder, Odaq kezinde qazaqsha sóilesen: «Nege qazaqsha sóileysin? – dep tiyise ketetin. – Nege oryssha sóilemeysin?». Bizderdi mensinbeytin. Sebebi biz orysshagha shorqaqtau edik. Meni «podemgha» agha elektrik qyzmetine qoyayyn degen kezde kombinattaghy Reznik degen bas energetik maghan: «Qazaqtan esh uaqytta elektrik shyqpaydy. Sen әure bolmay-aq qoy», – dedi enjarlyq tanytyp. Zeynetker Qayyrbay Seyilhanov: «Ýsheuimiz Mәskeudegi týsti-metaldar ministerligining joldamasymen kelsek te, kombinattaghy kadr bólimining basshysy: «Senderdi biz júmysqa shaqyrghan joqpyz. Bizding óz mamandarymyz jetedi. Sender sol joldama bergen jerge qaytyndar», – dedi emes pe», – deydi. («Elu jylda – el jana» estelikter jinaghy. Almaty, 2017 jyl).
«Búl kýnderding oqighalary kórsetkendey, barlyq qatardaghy adamdar birine-biri mýldem qarama-qarsy úghymdardyng jigin ajyrata almaghan eken, demek, internasionalizm men shovinizm, patriotizm men kosmopolitizm úghymdarynyn, sonday-aq últtylyq pen últshyldyq úghymdarynyng eki qiyrda jatqanyn, bir-birinen alshaqtyghyn dúrys týsinbegen. Kóp adamdardyng sanasynda búl úghymdar arasyna tendik belgisi qoyyla salghan sekildi...»
Jeltoqsan kóterilisi osy uaqytqa deyin jariyalanbay kelgen, kóp qordalanghan әleumettik mәselening betin ashty. Ýkimet basshylary Qoyshybaev atap kórsetken jogharydaghy sayasy termin ataularynyng sol kezge deyin jigin ajyrata almay, bәrine bayaghysha kózqaraspen qarap, janasha túrghyda saralamaghanyn algha tartty. Ol odaqtyq biylikting 1937 jylmen 1986 jyldyng arasynda kenestik qoghamda últtyq sananyng qanshalyqty óskenimen sanaspaghandaryna qynjylysyn ashyq bildirdi.
«Bolghan jaghdaylargha tolyq toqtalugha qazir mýmkinshilik joq, sonda da myna bir faktini este saqtau maqsatynda keltirsek. Búl – halyqqa bilim beru organdarynyng júmysyndaghy kemshilikterge qatysty. Eshkimge de qúpiya emes, orys tilindegi mektepterde «Qazaq tili» pәni formalidy týrde jýrgiziledi, negizinen, qazaq balalary ghana oqidy. Basqalarynyng ata-analary, sonday-aq múghalimder de balanyng basyn «qajet emes tilmen qatyrudyng qajeti joq» dep esepteydi. Sóitip, biz bayyrghy, jergilikti halyqtyng tili men mәdeniyetin qúrmetteu sezimin tәrbiyeleuden bas tartamyz, múnyng ózi partiya sayasatynyng internasionaldyq erejesine qarama-qayshy...»
Jeltoqsan kóterilisine qatysushylar tek elimizge «qazaq» basshy bolghanyn talap etip qana qoyghan joq, «til» mәselesin de qozghady. Onyng týp negizi bilim beru salasyna baylanysty ekenin Qoyshybaev basa aitty. Rasynda orys mektepterinde «Qazaq tili» pәni óz mәninde oqytylmaytyny, oghan múghalimder ghana emes, respublikalyq, qalalyq, audandyq oqu bóliminde otyrghan jauapty qyzmetkerlerding nemqúrayly qaraytyny eshkimge de qúpiya emes edi. Qoyshybaev sol syilastyqtyng negizi jergilikti últtyng tili men mәdeniyetin qúrmetteu seziminde jatqanyna, partiya sayasatynyng internasionaldyq erejesin óreskel búzghandyq bolyp tabylatynyna zalda otyrghandardyng kózderin jetkizgisi keldi. Al olar qúlaq asyp, miz baqpasa, amal qansha.
«Halyqtyng onay jaralanatyn últtyq sezimderine núqsan keltiretin bolsa, últshyldyq kórinistermen jýrgizilgen kýres tiyimdi bolmaydy. Partiyanyng úly derjavalyq shoviynizm men jergilikti últshyldyqqa qarsy kýresining tarihyn, shovinizmning últshyldyqty tudyratyndyghy turaly partiyanyng týsindirmesin eske alayyqshy. Búl uklon qaldyqtary, ókinishke qaray, qazir de oryn alyp otyr. Sondyqtan, birinshiden, mynany este saqtau qajet – últtyq sezimderdi eskere bilu men jaramsaqtanu mýlde eki bólek nәrseler. Ekinshiden, әr uklongha qarsy, meyli, ol ýlken últ ókilderining últshyldyghy bolsyn, kishi últ ókilderining últshyldyghy bolsyn, olargha qarsy partiya danalyqpen ýiretkendey, sol últtyng kommunisteri qarsy kýresti. Bizge múny este ústau qajet. Mening sana-sezimime qazaqstandyq orys jazushynyng Jazushylar odaghynyng plenumynda aitqan sózderi qatty әser etti. Onyng sózderi internasionalizmdi shemaly týrde týsinuge qarsy baghyttalghan bolatyn. «Respublikada kóp últtar túratyn auyldar bar, – dep edi ol. – Qaysysyna barmasanyz da, bir-birimen qatar túratyn qazaq mindetti týrde eki tildi, nemis – ýsh tildi, al orys – bir ghana tildi biledi. Ózimizdi-ózimiz dәripteushilik, «biz keremetpiz» degen oy bizge óz uaqytynda Sýleymenovting ataqty kitabyn dúrys qabyldaugha mýmkinshilik bermedi.
Últtardyng jaqyndasuy men qosyluy turaly partiyanyng Baghdarlamasynda jazylghan. Biraq partiya múnyng tarihy úzaq prosess ekendigin joqqa shygharmady. Alayda bizder, is jýrgizip otyrghan qyzmetkerler, últtardy sinistirip qosugha úmtylatyndyghymyz sonshalyqty, key kezderi óz júmystarymyzda dәlelsiz, asyghys qadamdar jasaymyz...»
Myzghymas Kenes ókimeti nege qúlady? Osy súraq kýni býginge deyin әleumettik jelilerde talqylanuda. Olardyng birazy ekonomikanyng qúldyrauyna baylanysty dese, birazy Mәskeudegi sayasy oiyn tartysyna tireydi. Meninshe, olay emes. Kenes ókimeti qúramyndaghy últtyq respublikalar talay qiynshylyqtardy bastan keshti. Alapat ashtyqty, qughyn-sýrgindi, joyqyn soghysty kórip, barlyq qiynshylyqtargha tótep berdi. Enkeyip baryp, enselerin qayta kóterdi. Últtar tek bir-aq jaygha qansha tyryssa da shydas bere almady. Orys últy men memleket basqarghan shovinistik pighyldaghy basshylardyng últ sezimin qorlaghan kózqarastaryna shydaghan joq. Kenes ókimetin qúlatqan osy jay. Kenes ókimeti basshylary últtardyng sezimderin qúrmettey almady. Ózara syilastyq sodan búzyldy. Osy jaydy әlgi qúdayyna qaraghan orys jazushysy dúrys angharghan.
«Últtardy jaqyndastyru men qosudaghy asyghystyq halyqtar arasyndaghy senimning tolyq jәne týbegeyli qalyptasu isine ziyanyn keltirui mýmkin. Lenin atap kórsetkendey, halyqtar arasyndaghy berik, myzghymas odaqty birden ornata salu mýmkin emes, senimsizdik tughyzbas ýshin, oghan ýlken tózimdilik tanytyp, abaylap qol jetkizu kerek...»
Kenester Odaghynyng basshylyghyna kimder kelip, kimder ketpedi? Odaqtyng Nikita Hrushev sekildi basshysy últtardyng jaqyndasuy tek orys tili men mәdeniyetinde dep, sony ózining dәuirinde shúghyl jýzege asyrudy qolgha alghan. Ol Kenester Odaghyn bir til, bir el qylyp, myzghymas Odaq jasaugha janyn salyp úmtyldy. Asyghys sheshimder qabyldady. Biraq jasandylyqqa qansha tyryssa da, últtardy últtyq sipatynan aiyra almady. Aqyrynda últtar óz aldaryna tәuelsiz el bolyp shygha keldi. Óitkeni tarih óz ýkimin jasady. Ózgelerding últtyq sezimderin qúrmettemeu men últtyq mәdeniyetin joqqa shygharu birtútas yntymaqqa әkelmeytinin, mәngilik el bolmaytynyn kórsetip berdi.
«Al qamshylau sayasaty tipten de búghan jat. Búl kýnderi qaumalap qúryqtau kezinde qolgha týsken barlyq kommuniys- ter men komsomoldar sózge kelmesten partiya men komsomoldan shygharyluda. Jauapqa tartu, joldastyq sottar jýrgizildi, al bostandyqqa jiberilmegenderdi naghyz sot ýkimi kýtip túr. Biz qatardaghy partiya úiymy emes, respublikalyq Jogharghy Kenes Prezidiumy apparatynyng partiya úiymy bolghandyqtan, óz tarapymnan mynanday úsynys engizemin:
Demonstrasiyagha qatysushylardyng isterin qaraghan kezde teris pikirdi alyp tastau qajet, bolashaq ýshin jaqsysy da, dúrysy da – jazalau emes, oqytu jәne tәrbiyeleu.
Tәrtip saqshylary qatarynda erekshe yntamen qaru júmsaghan soldattardy, milisionerlerdi, saqshylardy, sonday-aq qalalyq toghysharlar men búzaqylardy qatang týrde jauapqa tartu qajet. Sonymen birge olarmen internasionaldyq salada tәrbie júmysyn jýrgizgen jón.
Týiini mynaday: respublika partiya úiymy OK-nin, Miynistrler Kenesinin, Jogharghy Kenes Prezidiumynyng ýndeu qabyldau faktisining ózi dúrys. KOTA habarlamalarynda búl qúbylysty rettilikpen týsindirip, partiya danalyq tanytty.
Bizding mindetimiz – halyqtar dostyghyn odan әri nyghaytu, kommunizm jolynda partiyanyng janyna qalyng búqaranyng barlyq toptaryn odan әri tyghyz toptastyru».
IYә, jeltoqsan kóterilisinde jastar japa shekti. Adam shyghyny da boldy. Memlekettik qauipsizdik komiytetining tergeushileri 850 adamdy, al prokuratura men ishki ister ministrligining tergeushileri 5324 adamdy qamaugha alyp, jauapqa tartqan. Kәsiporyndarynan 319 júmysshy shygharylyp, 406 adam BLKJO qatarynan, 52 adam KOKP-gha mýsheliginen aiyrylghan. Qanshama studentter joghary oqu oryndarynan quyldy. Keyindeu jýzden astam jigit pen qyzdar sot ýkimimen әr jyldargha kesilip, ekeuine ólim jazasy berildi. Sonday-aq alanda әskerler, milisiyalar jәne jasaqshylardyng soqqysynan auyr jәne jenil jaraqat alghandary qanshama. Jastarmen shayqasta olar da az shyghyngha batqan joq. Jaraqat alghandar sany aitarlyqtay kóp boldy. Beybit Qoyshybaevtyng óz tarapynan úsynghandary da batyldyq. Ol sherushilerdi jazalau emes, oqytu jәne tәrbiyeleudi aita otyryp, әskeriylerdi, milisionerlerdi, saqshylardy jәne t.b. jauapqa tartudy úsynghan. Ol tap osynday úsynys jasaydy dep kim oilaghan? Olar Mәskeudegilerding kelisimimen әskery generaldardyng búiryghyn búljytpay oryndaghandar ghoy. Al jogharynyng búiryghyna kim qarsy túra alady? Janynan bezip, jýrek jútqan bireu bolmasa. Iya, qazaqta onday jan bar eken. Ol – Beybit Qoyshybaev! Búl onyng tasqyny kýshti aghysqa qarsy jýzip, shyndyq ýshin shybyn janyn da ayanyp qalmaghanyn kórsetedi. Imperiyalyq sayasatty ústanghandar onyng úsynysyn qaydan qoldasyn. Qayta jinalysta óre týregep, ózin qaralap, sau basyna saqina saldy.
Jalghasy bar...
Kólbay Adyrbekúly
Abai.kz