Qara aspannyng qaharyna jútylghan sol tamúq týndi qarghys atsyn!

Abyz aqynnyng mýrdesin júmyla júrt bolyp aqyrghy, aqtyq sapargha shygharyp sala almay, otbasynda omalghan barsha jaqyndary men júraghaty osylay dep kóz jastaryn búlady. Qarmaqshynyng týni de bәz әdetinen ainyp, birtýrli josalanyp túrdy.

Fәniydegi bes kýndik tirshiligining ózi adam aitsa nanghysyz, әri bayansyz bolghany bylay túrsyn, aqyrynyng da tap osylay qasiret qadasyna baylanatynyn ol jalghandy jalpaghynan basyp jýrgen kýnderinde bilgen joq. Bilse raqatynan góri jan azaby basym osy beyopa joldy tandap, taptauryn etpes edi. Aldashbay ahunnan sauat ashqan tәlipting talantyn tanyp, ózi bilim alghan Búhara shaharyna baryp, diny sauatyn jetildirip, dýniyauy payymyn úshtaugha kenes bergen Qaljan ahun jas Túrmaghambetting ózgeden ozyq ekenin birden tanyghan. Syr sýleyi jetile kele, oy kemesining jelkenin kerdi, aqyry ol kezbegen jeti yqylymnyng týkpiri men jalghanshynyng jyqpyly qalmady.

Pendelik ansar emes pe, týrmening tabaldyryghynda jýrip alghan soqqydan ishtey qansyrap jatsa da songhy demine deyin ýmit qúshaghynda bolypty. Bir esin jighan sәtte basyn kóterip, balalaryna qarap, «Senderge qyryq jyl azyq ta bolarmyn, / Qyryq jyl arttaryna qazyq ta bolarmyn!» dep, óz ómirin payghambarlarsha boljapty. Biraq «Ey, Alla, ghafu әilap taufiyq, tәuba, / Pendendi búlt shógetin shyghar taugha» dep islam úlaghatymen sýiegi agharyp, jany janarghan beykýnә jannyng demi bitken song janazasyz jerlenetinin eshkim bilgen joq. Bir zamanda shygharmasyna janasqan ruhany ústazy Ábilqasym Firdousiyge de óz baytaghy osylay ýkim etken edi.

1937 jyldyng qandy izi suy qoymaghan kýmilji mezgil bolatyn. «Temirbek Jýrgenov ústalypty. Júmys stolynyng ýstinen Ahmet Baytúrsynov pen Túrmaghambet Iztileuúlyna ómirlik pensiya taghayyndau turaly ýkimet qújaty tabylypty» degen habar búrq ete qalghan. «Nesi bar, әlemdik «Shahnamany» últtyng úghymyna shaqtap shyqqan sabaz emes pe. Sol pensiyasy qúrymaghyrdy Túrekene bermegende, kimge beredi ózi?» deushiler de tabylghan. Tek kýnkil sózding kóbeygeni bolmasa, kónil kónshiytin naqty eshtene joq edi. Sodan beri de eki jylgha jeter-jetpes, sýt pisirimdey ghana uaqyt ótken. Manday ter, adal aqysy ýshin Kenes ókimetinen ómirlik pensiya almaq týgili, Túrekeng týrmeden kóz ashpay qoydy. Qayta-qayta shaqyrtyp tergeydi, aptalap, ailap ústap, kóniline qayau salady, qol júmsaydy, T. Jýrgenovpen baylanysyn jәne oghan taghylghan jalghan aiypqa ortaqtastyghyn tәptishteydi. Aqyry bir kezde Búharada әigili «Miyr-Arab», «Kókeltash» medreselerinde mengergen arab, shaghatay, parsy, týrki tilderi men qadim negizin qoparghan diny bilimi de sau basyna saqina bolyp jabysty. Qit etse, «molda, Kenesting sayasatyna qarsy, bay-qúlaq, eskilikti uaghyzdaydy» dep tityghyna tii kóbeygen kez. «Ayyna ýsh jýz somnan alasyng dep, / Pensiya búiyryp edi búghan ber dep. / Onysy oiynynday bolyp, jas balanyn, / Otyrmyn týzeu ýide bosqa sherlep...» dep qamyghypty týrmede otyrghan tarlan aqyn, taryqqanda qolyna jalghyz qolghanaty – qalamyn alyp.

Ásirese, songhy taghylghan aiyp sanagha siymsyz, tórt jýgeri sabaghyn úrladyng deydi. Búl úrlyqqa esep bolsa, «Alghanym tórt jýgeri tolyq aiyp, / Ayybymdy ózim de aittym júrtqa jayyp» dep, Túrekenning ózi jariyagha jar salmas edi ghoy. Auzynan Allasy týspegen adamgha jala jabu – baryp túrghan qorqaulyq. Aqyry, moyyndaytyn qylmysy joq jerde moyyndatatyn dәleli bolmaytynyn bilgen dauryqpa toptyng tyrnaq astynan kir izdeuden basqa amal-aylasy qalmaghan. Osylaysha ghaziz aqynnyng aqyrghy jyldary Qazaly, Aqmeshit, Shymkent týrmelerining tabaldyryghyn tozdyrumen ótken. Ony songhy ret tútqyndaghanda Shymkent týrmesine qamaghan. Búl joly tergeushiler aqyngha qylmystyq toptargha qatysyn moyyndatyp, shynyn aitqyzamyz dep әbden úryp-soqqan. Aqyry, qata tiygen soqqynyng biri tabighatynda shyrgha, nәzik adamnyng janyn ghana jaralap qoymay, ómir shamynyng mezgilinen búryn sónuin de jedeldetti. Sol jyly Syr sýleyi elu alty degen qyrshyn jastyng bir qiyasyna endi ghana shyqqaly túrghan.

...Qúlaqqa úrghan múlghyn tynyshtyqty omyrauyn eriksiz parlaghan kóz jasy jughan qariyalar men eki iyinderi solqyldap, birin-biri balasha júbatyp, basu aita jýrip, túnshygha solqyldaghan et jaqyn aghayynnyng zary ghana bólip túrdy. Az auylda «alys» dep alshaqtatatyn, «jaqyn» dep jaba toqityn da eshkim joq edi-au ózi. Bәri de keshegi basy aman, bauyry býtin kýnde birining auzyndaghysyn ekinshisi bólip jep otyratyn bir atanyng – Ketening balasy. Tórding tóresindey bolghan auzy dualy aqyn jany qinalyp, dýnie sharqy pәlek bolugha ainalghanda «Janaza, janazamdy...» deuge ghana shamasy әreng jetken. «Janazamdy shygharyndar» dedi me, әlde «ziyanym tiyer, shygharmandar» dedi me, onysyn eshkim úghyp ta, angharyp ta ýlgergen eshkim joq. Bazbireuler bilse de bilmegen, estise de estimegen bolghan. Biraq bireuining batyly jetip, «osylay eteyik» deuge dәti barmaghany anyq. Sóitip, songhy sheshim ýnsiz qabyldanghan.

Keudeden shybyn jany qanattanyp úshqangha deyin ol sóilep jatypty. Basyn sýiegenderge týrmede tiygen sansyz soqqydan jany auyrghanyn aitypty. Tek saghat tili songhy sәtterin soghugha ainalghanyn seze bastaghanda ghana, «Bigha!» degen dauysy targhyldanyp shyghypty. Sodan son, bas jaghyna kelgen bәibishesine tórde túrghan keu sandyqty núsqap, auyl syrtyndaghy ústazy Qojabay meshitin ymdap kórsetip, «Ózing ie bol!» degendey ghana ishara bildiripti. Túrekeng týrmening tabaldyryghyn tozdyryp jýrgende bayaghy Búharadan týiege artyp kelgen bay kitaphanasyn jәne «Shahnamanyn» qoljazbasyn aqyldy bәibishe әuelde Qojabaydyng qabyryna kómip saqtaghan edi. Shayyr sony ymyra etken bolsa kerek. Ol múnan basqa tis jaryp eshtene aitpapty. Tek, janarynan әl taya bastaghanda, «Qos qarghama Alla jar...» degen, shýnirek kózderi jasaurap. Dýnie didaryna kelgen Ábdilәziyz, Ábdilhay, Ábdilhamiyt, Ábdisahy siyaqty at tizginin ústar 7 perzentinen birinen song biri eseyip, er jetip túrghan shaqtarynda aiyrylyp, ajal ajdahanyng qúshaghyna óz qolymen tabystap, anyrap qala bergen Túrekenning artynda qalghan Mahmútbek pen Ábdirauyq edi. Pendeden pana taba almasyn bilgendey, aqyn kózining aghy men qarasyn Allagha amanattapty. Sodan song birneshe kýn boyy kýzetinde bolyp, ýi-ishinde alqa qotan otyrghan aghayyn-tuystaryna barlay qarap alyp, teris ainalyp týsip, ózimen-ózi «Áhli islamnyng aq tuyn ústap, birligine shýbә keltirmegen qayran Túreke, sening de kýning quyrylghany ma, tatatyn talqanynnyng tausylghany ma?» dep, kýbirlep úzaq jatqan. Osy sózderdi aityp, әldenelerding basyn shala bastaghanda shyryn dýnie kóz aldynda dóngelenip bara jatty.

Bir sәtte esin qayta jiyp alypty. Talyqsy bastaghan tústa tóniregine kóz tastap, aqyryn ghana «Alla!» degen. Sosyn, kerilip, boyyn jazghanda shynashaqtay túlghasy zorayyp ketkendey bolypty. Sodan song songhy ret iyek qaghypty. Esik ashylyp ketken eken. Syghyrayghan bilte sham kóktey soqqan samaldan jalp etip óshipti.

Allanyng haq búiryghy jetken saghatta jan tәsilim etken jandy jerletpeytin zang jer betinde sirә, joq. Biraq el qúlaghy estimegen súmdyq tek bizding júrtta bar. Tap sol tústa sonday da qarghys atqan qaghida bolypty. Ókimetten qoryqqan qara qúrymnyng payghambarday aqyndy jariya týrde jerleuge de dәtteri barmapty. Auzynan Sýbhan Allasy týspegen ghúlamany jer-ana qoynyna eng songhy, aqtyq sapargha shygharyp salugha Qúdaydyng jaryq kýni búiyrmay, múlghyn qaranghyda, Ay jaryghymen ýsh aghayyny dymyn bildirmesten, auyl shetinen tórt shaqyrymday jerde túrghan beyitke jasyryn jerlep qaytqan. Búl da jalghyz adamnyng tapqan joly emes edi. Kóbensigen kópting úigharymy solay bolypty. Artynda qalyp bara jatqan el-júrty, әuleti men bala-shaghasynyng tynyshtyghy ýshin de osylay isteuden basqa sharalary qalmaghan shyghar.

Keler jyly Qarmaqshydan NKVD qyzmetkerleri kelip, aqynnyng molasyn jermen jeksen etip, tegistep ketipti. Sodan song beyitining basy qaraytylmay, ýiindi tómpeshik kýiinde úzaq jyl jatyp qalady. Arada jyldar jyljyp, aruaq sauaby ýshin basyna tórt qúlaq tam túrghyzyp, aryna shapqan bir tuysynyng ókimet adamdary kóp jylgha deyin qyr sonynan qalmapty. Qannyng izi keuip, jannyng jarasy jazylushy ma edi? Qazir de Túrmaghambetting auylyna at basyn búrsanyz, siyrek te bolsa, osy uaqighanyng anyq-qanyghyn aitatyn kózi tiri kuәgerlerdi kezdestirip qalasyz.

Aldashbay ahunnan dәris alghan, Túrekenning zamandasy Ospan moldanyng saqalynan taram-taram bolyp aqqan kóz jasyn kórgender sol oqighany emirenbey eske almaydy. Eskilikting bәrin jau kórgen zalym zamannyng qara niyet adamy desek te, ókimet bergen búiryqtyng úshyghyn shygharyp jibergen óz qandasy. Dindi apiyn dep tanyghandar Ospandy tayaqqa jyghyp, qoynyna qorsyldaghan shoshqanyng torayyn salyp, kóshe aralatqanyn Túrmaghambetting auyldastary kýni keshe kórgendey, túla boyy týrshigip aitady. Sanagha týsken syzat birneshe buyn úrpaq auysqan tústa ghana tarqamaq. Kózi tiri kuәgerler túrghanda sary daqty óshirem deu bos әureshilik. Etegine salghan әlgi nastyng iysinen zamanyna naghylet aityp, balasha eniregen Ospan da sodan song kóp úzamay, kóz júmypty. Qyr sonyna sham alyp týsken NKVD qyzmetkerleri әlgi ailalaryn Túrmaghambetke de jasamaq bolghan eken. Borkemik minez tanytudan góri Allanyng aq ólimin qabyldaudy dúrys dep tapqan damolla qasqayyp túryp alypty. Áytpese, oghan qoyylghan talap qara tastan da qatty edi. «Shoshqa men syiyrdyng tanauy men asha túyaghy úqsas. Sondyqtan, shoshqany da halal januardyng qataryna qosasyn» depti. Mine, jarymester oryndatpaq bolghan jartykesh sharttyng týri. Sózden esesin jiberetin Túrmaghambet pe, «Olay bolsa, qatynyng men tughan qyzynnyng qoynyna qatar bar, ekeui de bir úrghashy emes pe?» dep, qoyasyn qotara salypty. Sol sózden keyin әlgilerding shýiile týsui asqynghan. Shymkent týrmesinen kelgende aqyn osynday halde.

Aqynnyng mәiitin týndeletip kómip qaytqan ýsh tuysy – Saqtaghan Kәribozov, Ysqaq Bәidәuletov, Almas Músabekterding keyingi taghdyrynyng ne kýige týskeni belgisiz. Tek mәselening bas-ayaghy múnymen shektelmey, adam aitsa nanghysyz súmdyq sodan keyin bolghan.

Mәiitti kómip kelgennen keyin, arada eki-ýsh kýn óter-ótpeste audan ortalyghynan sau etip bir top NKVD qyzmetkerleri kele qalady. Shayyrdy qashyp jýr dep syltauratyp, aghayyn-tuystyng degbirin ala bastaghan әlgiler Túrmaghambet óldi degenge senbey, zyghyryn ege bastapty. Aqyry, sózge ilanbaghan ynsap bilmeytin imansyzdar qabyrdy ashu kerek degen zúlym niyetten ainymay qoyady. Qoldan keletin qayran qayda, búryn múndaydy kórmek týgili, estimegen et jaqyn aghayyn jalghyz Allagha zar tógumen bolghan. Topyraghy tonazyp ýlgermegen ghaziz aqynnyng aruaghyn qorlap, әlgiler mәiitti qayta qazdyryp alypty. Kómilgen mýrde Túrmaghambet ekenine kóz jetkizgen kór soqyrlar bilegine tanba basyp, búdan bylay izdeudi dogharu ýshin ólikti aktilep, tuystaryna qayta jerleuge kelisim bergen.

«Kóre almay keyingini kettim-au dep, / Armanda bolmay-aq qoy eki kózim!» dep zar tókken qayran Túreken. Aqyryndy boljaghan ekensin-au, danyshpanym. Myna siqy qashqan qoghamda qazir Siz kóretin eshtene qalyp jaryghan joq.

Berik Jýsipov,

foliklortanushy

Abai.kz