«Kazahskoe delo»: Beybit Qoyshybaev (sony)
Basy: «Kazahskoe delo»: Beybit Qoyshybaev
Jalghasy: «Kazahskoe delo»: Beybit Qoyshybaev
Jalghasy: «Kazahskoe delo»: Beybit Qoyshybaev (jalghasy)
Álemge әigili jazushy Lev Tolstoy «Ata kәsibinen aiyrylghan últ ashtyq qasiretine úrynady» degen eken. Qazaqtyng ata kәsibi – tórt týlik maly. Jazushy әri zertteushi Valeriy Mihaylov 2012 jyly Almatydaghy «Mektep» baspasynan shyqqan «Ghalamat jút shejiresi» atty derekti hikayatynda bylay deydi: «...1929 jyly sharuashylyqtarda 40 million bas mal bolghan bolsa, 1933 jyly 4 million ghana qaldy. (Osylay boluy әbden mýmkin, tipti odan da az boluy). Búl rette, búryn derliktey barlyq tabyn shoghyrlandyrylghan basty mal sharuashylyghy audandarynda, resmy mәlimetter boyynsha, bar bolghany 300-400 myng bas mal ghana qaldy. Biraq búl statistikanyng qanshalyqty «shynshyl» ekendigi jәne onyng kórsetkishterdi qay jaqqa qaray ózgertetini belgisiz sekildi... Qazaqstan Odaqty etpen, jýnmen, terimen qamtamasyz etetin eng iri aimaqtan ózin-ózi asyray almaytyn ólkege ainaldy» (264-bet).
«Komissiya: «Qoyshybaev joldas tәrtipsizdikterge qatysqan partiya mýsheleri men komsomolesterge qoldanylyp jatqan sharalardy aiyptaydy, sonymen birge, «tәrtip saqshylary qatarynda erekshe ynta kórsetken soldattar, milisioner, jasaqshylardy qatang jauapqa aludy» talap etedi», – dep jazady. Men is jýzinde komissiya aitqanday aiyptap túrghan joqpyn, tek ústalghandardyng partiya men komsomoldan shygharylyp jatqany turaly atap aittym, oqighagha qatysushylargha aiyptau túrghysynan kelmeudi, aldanghandardy arandatushylardan bólip qaraudy ótindim, olardy «bolashaq ýshin tәrbiyelegen dúrys» bolatynyn aittym (jeke isim, 14-bet). Sodan basqasynyng bәrin komissiya oidan shygharghan. Oghan aldymen sóz mәtinin mening kómegimmen partjinalysta sóilengen qalypqa keltirip alu kerek edi, óitkeni mәtindi menen jinalystan keyin birden alyp qoydy ghoy. Al komiyssiya múnyng ornyna, mening «sayasy senimsizdigim» haqyndaghy ózining qoldan jasalghan oiyn rastau ýshin, mәtindegi syzylyp tastalghan sóilemderden ózine «tiyimdi» ýzindilerdi qalpyna keltirgen (jeke isim, 6-bet).
Komissiya mening «kezdeysoq qate jiberuim» mýmkin emes, mening sózim «aldyn ala dayyndalghan» dep jazady. Mening dayyndalghanymdy jazbasha mәtin rastap túr...»
Qoyshybaev óz sózinde KOKP OK-ning «jariyalylyq» sayasatyna arqa sýiep, alanda beybit týrde óz narazylyqtaryn bildirgen jastardy tәrtipsiz dep, partiya men komsomol mýsheleri qatarynan shygharyp, jón-josyqsyz jazalanyp jatqanyn qúptamaytynyn mәdeniyetti týrde jetkize bilgen.
Komissiya mýsheleri olargha qoldanylghan is-sharalardy Qoyshybaev aiyptap, jazalaudy jýrgizgen kýshtik qúrylymdardy jauapqa tartudy talap etude deydi. Onyng talabyn joqqa shygharugha bolmas. Sol talabyn ol qalay batyly baryp sayasy toptyng qarauyna qoydy desenizshi. Olargha jastardy qatang jazalau turaly búiryq bergen biyliktegi kommunister ghoy. Onyng sol sózining astary kommunisterdi jauapqa tartu kerek degendi menzemey me. Ol arandatugha týsip qalghan jastardy solay óreskel jazalaugha qarsy bolghan, olardy bolashaq ýshin qayta tәrbiyeleudi ótingen. Komissiyanyng mәtinde syzylyp qalghan sózderdi ol aittygha sanap, aldyn ala múqiyat dayyndalghan deuin qalay týsinuge bolady? Áriyne qara boyaudy barynsha jaghu ýshin. Sózin qyzmettegi arakidik uaqytty paydalanyp, shúghyl týrde qaghazgha týsirmey, «aldyn ala múqiyat dayyndalghanda», bәlkim, mәtin odan da ótkir әri shymyr shyghar ma edi.
«25. XII. 1986 j. tanerteng jinalys jayynda habarlap, ne oilaytynym turaly aitudy súrady. Mening aitarym bar-tyn. Men Shuligamen daulasqannan keyingi emosiyaly ahualdan aryla qoymaghan edim. Partqyzmetker jayyndaghy mysal tәrbie júmysynyng dúrys ghylymy jolgha qoyylmaghanyn rastap túrghan. Sol shaqta internasionaldyq tәrbie joqtyghy atap aitylghan Qazaqstan KP OK Burosynyng mәjilisi jayyndaghy esepti (24 dekabri 1986 j.) oqyp otyrghanmyn. Sodan men, qyzmet isteri ara-arasynda, aitar sózimning mәtinin dayyndap aldym.
Asyghys bolghandyqtan da, birinshi jinalysta-aq moyyndaghan qatelikterim sonda ketti. Mening internasionaldyq tәrbiyeni týbegeyli jaqsartu qajettigi jónindegi negizgi payymdarymda jana eshtene de joq. Teoriyalyq qisyndarymnyng bәri – partsezderden, V.I. Lenin enbekterinen, búl oidyng bәri SOKP OK qantar (1987 j.) Plenumyndaghy M.S. Gorbachev joldastyng bayandamasynda rastalghan. Alayda komissiya sózding basty mәnine jete almady, tipti jetkisi kelmedi dep te oilaymyn...».
Qoyshybaev Leninning enbekterine, partiya sezderine, Bas hatshy Gorbachevtyng sózderine sýiene otyryp, Qazaqstan KP OK Burosynyng mәjilisinde internasionaldyq tәrbiyening formaldy týrde jýrgizilip kelgeni jayynda aitylghan kemshilikterdi qoshtap, búl mәsele ghylymy jolgha qoyyl maghanyn teoriyalyq túrghydan kórsetip berdi. Ony tek qaralaudy kózdegen komissiya onyng búl sózderin kópe-kórineu qaperlerine de almay, óz degenderinde, úsynghan jazalarynda tabandap túryp alsa ne shara. Solay óz ortasynda bóten bolyp shygha keldi.
«Partburo otyrysy komissiya anyqtamasy auqymynda ótti. Buro mýsheleri búdan bir aidan astam uaqyt búrynghy alghashqy jinalys әserinen aiygha almaghanyn kórsetti. Olar meni qaytkende «jerleuge» – óte qatang jaza qoldanugha da, mening shygharmashylyq jolymdy qiigha da, júmystan bosatugha da qúlshynysty.
Alayda maghan dóreki týrde qara jalau taghugha qúmartqannan basqa, men ózimning sózimning beysayasilyghyn rastaytynday eshbir argumentti dәlel estimedim. Sózde faktiler keltiru jaghynan eleuli qateler bar, men olardy barlyq instansiyalarda, jinalystarda jәne partburo otyrysynda moyyndadym jәne solarym ýshin keshirim súradym. Al sózdegi negizgi oilarym mening iydeyalyq ilanymyma jauap beredi, men olardan bas tartpaymyn, sebebi olar partiya talaptaryna, qayta qúru ruhyna sәikes jәne ghylymy kommunizmge negizdelgen.
Partburonyng (31 qantar 1987 jyl) sheshimimen kelispeymin, osy turaly Sizdi jazbasha habardar etip otyrmyn.
B. Qoyshybaev. 2 aqpan 1987 jyl».
(B. Qoyshybaev. «Jeltoqsan – Syn» Almaty, 2016 jyl, 58–62-better).
Qatelespeytin pende joq. Qoyshybaev ta sonday júmyr basty pendelerding biri. Ol keybir jibergen qatelikteri ýshin tiyisti oryndarda keshirim súraghanyn jasyrmaydy. Komiyssiya úsynysyn qoldaghan buro mýsheleri Qoyshybaevqa odan da auyr jaza qoldanuy yqtimal edi, eger onyng sayasy sauattylyghy, bilimdiligi tómen bolghanda. Onyng «...sózdegi negizgi oilarym mening iydeyalyq ilanymyma jauap beredi, men olardan bas tartpaymyn» dep kesip aitqan týiindi sózi óz ústanymynan qaytpaytynyn anyq bayqatyp túr. Onyng kýresining maqsaty da osynda.
Partburo hatshysy M.F. Babushkin onyng jazbasyn oqyp shyqty. Ilkim sәt oilanyp otyryp, búl mәsele boyynsha ekinshi ret buro shaqyrmaytynyn ashyp aitty. Sonda da eki ottyng ortasynda qalghan ol әdildikke ýmit artyp kelgen Qoyshybaevqa: «Eger qalasan, partiyanyng jalpy jinalysynda osy jazba hatyndy oqyp bereyin, biraq buro kommunisteri sheshimin ózgerte almaysyn», – dep eskertti. Solay Babushkin de bolysudan bas tartty. Tipten ony týsingisi de kelmegen. Kýshtik qúrylymdardy jazalap, aiday әlemge «býlikshiler», «búzaqylar» dep jariya etilgen jastardy qayta tәrbiyeleumen shekteludi úsynyp otyrghan ony qalay qoldasyn. Qoyshybaev partburonyng ózine qoldanghan jazasyn jónsiz dep bildi. Óz shyndyghyn dәleldeude rayynan qaytpady. Shyndyqtyng shyrayyn shygharu ýshin kýresin jalghastyryp, Jogharghy Kenes Tóralqasynyng Tóraghasy Salamat Múqashevtyng qabyldauyna bardy.
Bar oiy Múqashev partburo mýshelerine, әsirese basqalardan airyqsha belsenip komissiya qúrghyzghan, aqty qara dep qiystyrghan bólim mengerushileri Dunaev pen Jabaghiynagha әdil sózin aityp, sauatsyz da túrpayy sheshimderin ózgerter degen senimde boldy. Alayda jaghday ol kýtkendegidey bolmady. Tóragha da onyng tәlkekke týsken taghdyryna arasha týsuden bas tartty. Tipten janashyrlyq sózin de aitpasa, ne shara. Sonda da ol totalitarlyq biylikting úiyghynan shyghar jol izdep jantalasty. Týn úiqysyn qashyrghan aldynda eki tandau kese-kóldeneng túrdy. Ne kópting aiybyna kónu, ne ar-namysy ýshin kýresu. «Joq, ar-úyattyng azabyn shegip, jer basyp jýre almaymyn!» Qoyshybaev ekinshisin tandady.
Qoyshybaevtyng jyry múnymen bitken joq. Onyng ótken jylghy 25 jeltoqsandaghy sózi turaly mәsele ýshinshi ret Tóralqa apparatynyng partiya jinalysynda qayta qaraldy. Apparattyng Is basqarushysy Kornev pen baspa-redaksiya tobynyng jetekshisi ony, búrynghy jazasy az bolghanday, júmystan shygharudy talap etti. Ásirese Kornev qyzbalanyp, óktem ýnmen: «Qoyshybaevtyng kommunistik qoghamgha sayasy kózqarasy jat», – dep keng dýniyeni taryltyp, aidy aspangha bir-aq shygharsyn. Onyng sózine arandap qalghandar bastaryn iyzesip, qúptaghan synay tanytty. Búl aiyp ony qara esekke teris mingizgenmen birdey. Alang kóniline «Búlar meni partiya qatarynan shygharghysy keledi-au» degen kýdik tuyp, aza boyy qaza boldy. Kókirekten arystanday aqyryp kómeyge kelip qalghan ashu-yzany sabyrgha jendirdi. Álipting artyn baghyp tosyldy. Alayda «Itting iyesi bolsa, bórining tәnirisi bar». Zalda oghan qalay bolysaryn bilmey, ishten tynyp otyrghandar sheshushi sәtte qoldau bildirdi. Jinalys «búryn eshqanday teris minez kórsetpegendikten», Qoyshybaevqa esep kartochkasyna jazylatyn qatang sógis beru jayynda qauly aldy. Osy sheshimdi aukom burosynyng qarauyna úsynar aldynda partiyalyq komissiyanyng hatshysy qart kommunist onymen jyly sóileskendey edi, balalarynyng qayda oqitynyna deyin súrastyrghan. Sóitse, olardyng qaladaghy jalghyz qazaq mektebine baratynyn estip, ózinshe múny «ýmitsiz últshyl» degendey oy týigen bop shyqty, ol partkomiyssiya mәjilisinde Qoyshybaevty partiyadan shygharu kerektigi jóninde úsynys jasady. Komissiya mýsheleri bir ghana dauys artyqshylyghymen JS Tóralqasy apparatynyng bastauysh partiya úiymy bergen jazany dúrys dep baghalap, ony buronyng qarauyna ózgerissiz úsynugha úighardy. Al aupartkom burosy, birli-jarym sholaq belsendilik onda da boy kórsetkenine qaramastan, bastauysh úiym bergen jazany qabyldady.
Al partiyagha «berilgen» Kornev kim? Qanday adam? Arada kóp kýnder ótpey jatyp-aq onyng bylyqtary әshkerelendi. Qyzmet babyn paydalanyp, Jogharghy Kenes Tóralqasynyng dýniye-mýlkinen, deputattyq qarjydan qymqyryp, basqarma kserokisinen de jasyryn týrde әldekimderding basylymdaryn shygharyp, ózining jeke basyna paydalanghan. Búdan ótken alayaq bolmas, sirә. Biraq bir stoldyng basynda syilasyp jýrgen sybaylastary ýshin onyng «kommunistik qoghamgha sayasy kózqarasy dúrys» bolghandyqtan, totalitarizmge tәn «shen-shekpen, jalghan abyroydy qorghau tәsiline mashyqtanghan» pysyqaylardyng arqasynda ne partiyalyq, ne әkimshilik jazagha tartylmady. Sýtten aq, sudan taza bolyp, basqa qyzmetke auysyp jýre berdi.
Sol jinalysta, basqany qoyshy, «Au, Qoyshybaev jastargha janashyrlyq sózi ýshin nege jazyqty boluy kerek? Ol ózining qara basyn emes, alangha aldanyp shyqqandardy qorghap otyr ghoy. Biz nege onyng taghdyryna arashagha týspeymiz?!» dep óz aghayynymyzdyng biri bas kóterseyshi. Áy, biraq, búl Qoyshybaevtyng bir kórgen qúqayy emes edi. 1980–1983 jyldary «Bilim jәne enbek» jurnalynyng bas redaktory qyzmetinde jýrgende taghdyr tәlkegine týskeni bar. Qyraghy baz bireuler iydeologiya ókilderine «ghylymy basylym aidyng attaryn qazaqsha jazyp jýr» dep shaghym týsirgen. Keyin sonday pysyqaylar baqsylyq qasiyetting syryn zerttegen birneshe maqalalargha tiyisti. Qazaqsha shala sóileytin komsomol komiytetindegilerge sol maqalalarda «shamanizm» nasiyhattalghan, alashordashy Maghjan Júmabevty dәriptegen dep soqqan. Sodan keyin-aq is nasyrgha shauyp shygha keldi. Ol tek sonymen jazyqty bolsa maqúl-au. 1982 jyly Qazaqstannyng Reseyge qosyluyna 250 jyl toluyna baylanysty taptyq kózqaras túrghysynan kelgen Qazaq handary turaly kólemdi maqalalar jariyalady. Búl tynnan salynghan sýrenmen birdey edi. Sonday-aq shet jaqtaghy qandastar jәne elimizdegi demografiyalyq jaghday jóninde ózekti mәseleler kótergenin kózi qaraqty jandardyng kýni býginge deyin esinde. Qaraqalpaqtyq bir oqyrman Ózbekstandaghy qazaqtardyng kóbisi «tól qújattaryna» ózbek bolyp jazylyp ketkeni turaly hat jazghan. Belgili demograf Maqash Tәtimovtyng sol hatty negizge ala otyryp, jurnalgha manyzdy mәsele kótergen maqalasy jariyalanady. Tyrnaq astynan kir izdegenderge búl «izdegenge tabylghan» bolyp shygha keledi. Olar ýshin mәselening manyzdylyghy emes, Qoyshybaevty qalay da ornynan aldyryp, ózderining qalaulysyn otyrghyzu. Bar gәp sonda.
«It ýredi, keruen kóshedi». Jurnal shyn mәnindegi ghylymiy-kópshilik basylymgha ainaldy. Shetelderge taralymy da úlghaydy. Ókinishke qaray, keybir mysyq tileuli jandar sol maqalalardyng mәnin, ónin ainaldyryp, ony eskilikti kókseytin jan retinde kórsetip, komsomol basshylaryna kózge shyqqan sýieldey etti. Tipten ishkilikke әuestigin anyqtau ýshin jasyryn týrde júmystar jýrgizgen. Jantalasqan funksionerler qansha jala jauyp, myng әure-sarsangha salsa da, onyng saghyn syndyra alghan joq.
1983 jyly 24 aqpanda Qazaqstan Komsomol jastar odaghy Ortalyq komiytetining burosy «Respublika komsomoldary men jastaryn enbekke tәrbiyeleu jәne ghylymiy-tehnikalyq bilimdi nasihattau boyynsha «Bilim jәne enbek» jurnalynyng júmysy turaly» mәsele qaraghan. Aldyn ala shygharylyp qoyghan qauly jobasynda: «Za serieznye nedostatky y upusheniya, neumeloe rukovodstvo jurnalom «Bilim jane enbek», proyavlenie komsomoliskoy neskromnosty y grubye narusheniya jurnalistkoy etiky glavnomu redaktoru tov. Koyshibaevu B. obiyaviti strogiy vygovor s zaneseniyem v uchetnuiy kartochku y osvoboditi ego ot zanimaemoy doljnosti» dep jazylyp, kirpidey jiyrylghan buro mýsheleri jinalys talqylauynan búryn taghdyryn sheship qoysa, ne shara.
Qoyshybaevqa tanylghan kóp kinәning biri jurnaldyng 1982 jyly qazan aiynda jariyalanghan Qoylybay baqsynyng anyzgha tәn bolmysy turaly halyq auzynda jýrgen jyr. Sony bireuler búl Alashorda ókili Maghjan Júmabaevtyng óleni dep respublikalyq Komsomol úiymynyng Ortalyq komiytetine jetkizgen. Shu shygha bastaghan kezde redaksiya qyzmetkerleri múraghat materialdaryn aqtaryp, onyng etnograf Á. Divaevtyng 1924 jyly jaryq kórgen «Tartu» jiynaghyndaghy halyq jyry ekenin, ony Maghjan Júmabaevtyng qúrastyryp, «Alghy sózin» jazghanyn anyqtaydy. Sonda da komiytetting shala sauattylary buroda búra tartyp, jurnalda diny senim-nanymdy nasihattap, Júmabaevty dәriptegen degen aiyp taghyp, «Bizding partiya ýshin Júmabaev aqtalmaghan. Jәne búl alashordashy eshqashanda aqtalmaydy» dep kesimdi ýkim shygharghan. (Buro hattamasy B. Qoyshybaevtyng 2005 jyly Almatydan shyqqan «Taltýske deyin» kitabynyng 49–55-betterinde jariyalanghan).
Buro sheshimi Qoyshybaevty azamattyq ústanymynan, ar jolynan taydyra almady. Qayta әdilettik ýshin kýreske belin bughyzghan. KOKP OK Sayasy Burosynyng mýshesi, Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy Dinmúhamed Ahmetúly Qonaevqa apellyasiyalyq shaghym joldady. Sodan song Maghjan Júmabaev taghdyryn arqau etip, 1983 jyly 27 aqpanda KOKP OK-ning Bas hatshysy Yuriy Vladimirovich Andropovtyng atyna arnayy hat jazdy.
«...V 1929-–37 gg. Jumabaev byl dvajdy repressirovan. Osujdennyy v 1929 g. na 10 let za svoy oshibky bolee chem desyatiyletney davnosty (nasionalisticheskie vzglyady v pervye gody revolusii) y k tomu je iskuplennye chestnym y plodotvornym trudom, on v 1935 g. po hodataystvu M. Gorikogo byl osvobojden. Odnako na vole ego ostavlyayt nenadolgo. Vnovi nachinaitsya upreky y obviyneniya Jumabaeva v staryh grehah. Kak «neblagonadejnogo», ego vygonyait so vseh rabot, kuda emu udavalosi ustroitisya. Travlya, goneniya, izdevatelistva so storony priyverjensev vuligarnogo sosiologizma, naslednikov KazAPPa y «Proletkulitovskoy» iydeologiy privodit k tomu, chto ego v 1937 g. vnovi arestovyvait. S teh por M. Jumabaev ischez navsegda. Takim obrazom on dvajdy postradal za oshibky molodosti, oshibki, v kotoroy v odinakovoy stepeny byly vinovaty y on, y istoriya.
V 1960 g. ego reabilitirovali. M. Jumabaeva schitait poeticheskim mostom mejdu Abaem y sovremennoy sovetskoy kazahskoy poeziey. Tem ne menee, tvorchestvo M. Jumabaeva nahoditsya pod fakticheskim zapretom. A s vysot segodnyashnego dnya mojno y nado zapolniti probel v istoriy kazahskoy liyteratury, vernuti nezaslujenno zabytye iymena y ne dati povoda krivotolkam, – k etim myslyam natalkivait polojeniya o vnimatelinom otnosheniy k nasionalinoy kuliture, vyskazannye Vami, Yuriy Vladimirovich, v doklade «Shestidesyat let SSSR». (Hattyng tolyq mәtini jogharyda atalghan kitaptyng 56–58-betterinde jariyalanghan).
IYә, M. Júmabaev 1960 jyly KSRO Joghary sotynyng әskery kollegiyasynyng sheshimimen aqtaldy. Biraq onyng shygharmashylyq enbekteri jaryq kórmey, múraghattarda shang basyp jatty. Onyng aty ghylymy ortada, joghary oqu oryndarynda atalghan joq. Jas ghalymdar men studentter bәrinen beyhabar boldy. Júmabaevty qorghaugha eshkimning batyly barmaghan mәselege Qoyshybaev qana 1982 jyly alghashqy qadam jasady. Múny nege ashyp aitpasqa.
Andropov hatty KSRO Komsomoldar úiymyna baghyttaghan.
Qoyshybaev syrt kózge jaydary, sypayy, ústamdy jan. Solay bola túra boyynda ana sýtimen engen bir minez bar. Ol shyndyqqa basyn iyedi, al әdiletsizdikke tózbeydi. Ar-namysynyng qúly. Qazaqstan komsomol úiymy burosynyng solaqay sheshimimen mýldem kelispedi. Qazaqstan Kompartiyasy OK-ning iydeologiya jónindegi hatshysy K. Qazybaevtyng qabyldauynda bolyp, komsomol úiymy taqqan aiyptardyng jónsizdigin aityp, Júmabaevqa baylanysty Andropovqa jazghan hatynyng kóshirmesin qolyna ústatqan. Hatshy oqyp shyghyp, qabaghyn shytty. «Beker jazghansyn. Osy arqyly óz jaghdayyndy auyrlatyp otyrsyn. Kýte túr, habar beremiz», – dep shygharyp saldy.
Taghdyryna baylanysty tózimindi tauysqan uaqytty sarylyp kýtken qanday azap. Aqyry zaryqtyryp baryp, OK-ning Ýgit-nasihat bólimining mengerushisi Georgiy Shestakov qabyldady. Kabiynetinde birneshe qyzmetkerlerimen birge Andropovqa jazghan haty boyynsha Býkilodaqtyq komsomol úiymynan kelgen ókil otyr eken. Olar Qoyshybaevtyng mәselesin talqygha saldy. Onyng dәlelderin eshqaysysy joqqa shyghara almay, taya soghyp, әrnening basyn shalyp shatyp-bútyp súraumen boldy. Mәskeulik qonaq tekseruining nәtiyjesi jayynda auyz ashpady. Shamasy, múndaghylar onasha tabighat ayasynda jaqsylyp kýtken bolar. Shydamy tausylghan ol Shestakovqa: «Sayasy Buro mýshesining rezolusiyasyn nege oryndamaysyzdar?» – dedi tura qarap (Qoyshybaevqa shaghymyna OK nasihat bólimi tiyisti tekseru jýrgizgennen keyin Diymekenning «ornyna qaytarylsyn» degen búryshtama soqqany mәlim bolatyn). Tosyn súraqqa Shestakov abdyrap qaldy. Onysyn sezdirgisi kelmegendey lezde ezu tartty da: «Osy otyrghandar sol ýshin jinalyp otyr ghoy. Tek bilgisi keletini, siz redaktorlyq qyzmetke qayta barghanda onymen jarasymdy qyzmet atqara alar ma ekensiz?», – dedi. Qoyshybaev irkilmey: «Men bolghan jәitti eske almastan, basqagha esh ókpesiz óz júmysymdy isteuge barmyn», – dep jauap qatty. Shestakov: «Jaqsy, basshylyqqa osylay úighardyq dep bayandaymyz», – dedi.
Taghy da úzaq kýtu. K. Qazybaev әbden saryltyp baryp qabyldady. Búl joly týsin suytyp, syzdana sóiledi. Ózbekstan Ghylym akademiyasynyng Qaraqalpaqtaghy bólimshesin basqaryp otyrghan Kamalovtan jurnaldyng demografiyagha baylanysty berilgen materialmen kelispeytinin bildirip, KOKP OK-ne shaghymdanghanyn auyzgha alyp: «Sen últtar dostyghyna syzat týsirgensin», – dep kinә artty. Qoyshybaev: «Kәke, olay boluy mýmkin emes. Búl qoldan jasalynyp otyrghan jala», – dedi. Býirekten siraq shygharghan bas iydeolog uәjge mәn bermedi. Tipti tyndaghysy da joq. Az-kem ýnsizdikte Qoyshybaev Sayasy Buro mýshesining ózin zorlyqpen bosatylghan qyzmet ornyna qaytaru jónindegi sheshimining nege oryndalmay jatqanyn súrady. Qazybaev jalt qarap, qabaghyn týiip qatulanyp: «Sizge kim aitty onday sheshim bolghanyn? Otyz jetinshi jyl bolghanda әldeqashan qúryp keter edin», – dedi zildi ýnmen. Sosyn ózining Sayasy Buro mýshesine sheshimi qate bolghanyn dәleldegenin qúlaghdar etti. «Endi OK-ke keludi qoyynyz. Qyzmetten bosatty ma, ol oryngha qaytyp bara almaysyz». – Sóz osymen bitti.
Sol bir sergeldeng kýnder әdeby ortada kimning kim ekenin tanytty. Jayshylyqta jyly úshyrap túratyn jandardyng jaghday súraugha da jaramay, «bәlesinen aulaq» dep jalt bergenin de kórdi. Sol qalamdastarynyng arasynan synshy Saghat Áshimbaev qana syr ashyp, alghausyz dostyq kónilin, shyn janashyrlyghyn bildirip jýrdi. Ol bir kezdeskende: «Beybit, osyndaghy biylikke yqpaldy aqyn-jazushy aghalarymyzdy týsinbey-aq qoydym. Sening funksionerlerden kórip jýrgen qysastyghyng jayynda sóz qozghap, ara týsu turaly oy salyp edim, qúptay qoymady. IYgi jaqsylarymyzdyng bolyspaghany bylay túrsyn, «Qanday jaqsy qyzmetke bardy. Qoldaghy baghyn ústap túra almaghan ózinen kórsin» dep syrt ainaldy. Mine, bizding ziyalylarymyz», – dep qynjyldy. Bertinde sol jaydy eske alghan Qoyshybaev: «Mәsele mening qara basymda emes, men atqarghan iste, qolda bolghan shaghyn mýmkindikti paydalanyp, sonau shekteui mol zamanda elge jetkize alghan iydeyada edi. Mine, sol ziyalylarymyzgha kereksiz bolypty. Saghat ta, men de soghan qapalandyq», – degen edi. «Jastar alangha ne ýshin jәne kimning namysyn qorghap shyqty?» «Qoyshybaev olardy qorghaugha nege janyn saldy?» Baqytty qyzmetpen baghalaghandar búl súraqtargha bastaryn auyrtqan joq. Jinalys-jiynda júrttyng aldyna shyghyp, auyzdygha sóz bermeytin el «iygileri» qúldyq sanadan asa almady. Sondyqtan da Qoyshybaevtyng kýresi ziyalylar tarapynan búqaralyq sipatta kórinis tappady. Ókinishti!
«Sheshingen sudan tayynbas». Qoyshybaevty әdildik ýshin kýresi shyndady. Birneshe basshylardyng esigin ashyp, ensesi týsip shyqsa da, óz shyndyghyn ústanyp, eng songhy ýmitpen Qazaqstan Kompartiyasy OK-ning Birinshi hatshysy Dinmúhamed Qonaevtyng qabyldauynda boldy. «...Jýzi jyly eken. Meni osynsha sergeldenge týsirgender jayynda ózimshe dәlel-dәiekpen aitqandarymdy sergek, yqylaspen tyndady. Men әri-beriden son, bas iydeologtyng qisynsyz aiyptaryn tizbeledim. Partiyanyng iydeologiyalyq basshysynan, osy ýlken ýiden shyghuy mýmkin emes dep sanaytyn, alys ta qasiretti 37-shi jylmen úshtastyrghan oghash sózderdi estiymin dep esh kýtpegenime deyin aittym. Kenpeyildikpen, asqan parasat kórsetip tyndady. Álsin-әlsin, bas iydeolog haqyndaghy mening narazylyq sózderimdi qúptap: «Da, pereborshiyl, pereborshiyl», – dep otyrdy. Qabyldauynyng qorytyndysynda maghan ókpendi úmyt («proglotiy») dep kenes berdi. Mening qyzmetim tónireginde birshama qoghamdyq pikir tuyp qalghanyn, sondyqtan ol qyzmetke qaytarmay-aq, basqa júmysqa jiberetinin, jarty jyldan song mәselege qayta oralatynyn aitty.
...Búl 1983 jyl edi. Sodan beri talay jyl ótse de, Dinmúhamed Ahmetúlynyng meyir tókken parasatty beynesi әli kóz aldymda. Sybaylas burokrattardy jenip, әdildikke qol jetkizuime sheshushi kómegi tiygen qayratker retinde» (Beybit Qoyshybaev. «Taltýske deyin». Almaty, 2005 jyl. 62-bet).
Qonaev ony «Sosialistik Qazaqstan» gazetine bólim mengerushi qyzmetine baghyttaghan. Redaktor Balghabek Qydyrbekúly jurnalda «sayasy qate» jibergenin algha tartyp, auyl sharuashylyghy bólimining qatardaghy tilshisi júmysyn úsyndy. Ol kelispedi. Nege? Óitkeni Birinshi basqasha aitqan edi. Onyng ýstine redaktordyng úsynghany qabilet-qarymyna say emes. OK-ke telefon shalyp, Qonaevtyng kómekshisi Vladiyslav Vladimirovke mәn-jaydy bayandauyna tura keldi. Birinshi qaytadan redaktormen tikeley baylanysqa shyghyp, bólim mengerushisi qyzmetin berudi tapsyrghan. Ol 1983 jyldyng kýzinde gazetting әdebiyet jәne óner bólimining mengerushisi qyzmetine túryp, 1985 jyly Qazaq KSR Jogharghy Kenesi Tóralqasynyng apparatynda Is basqarmasy JK aktilerin jariyalau tobynyng agha redaktory qyzmetine auysqan.
Endi mine, Jeltoqsan jastary ýshin taghdyrdyng tauqymetine tap bolyp otyr. El ishinde ala da, qúla da bar. Syrtynan әldekimder: «Bәri ózinen, jastardy qorghap elge batyr bolyp kóringisi kelip edi, endi mine, basy bәlege qaldy. Basqalar siyaqty biyliktegilerdi maqtap tynysh jýre bergende qyzmeti de óser edi. Óz bolashaghyna ózi balta shapty», – dep tabalap ta jatty.
Ol saly sugha ketip, moyyghan joq. Bir jaghynan ar-ojdany, ekinshi jaghynan namysy qamshylap, alghan betinen qaytpady. Audandyq partiya komiytetining әdildigine ýmit artty. Buro mýsheleri aupartkomnyng birinshi hatshysy Aygýl Qadyrbekova men auatkom tóraghasy Aleksandr Akulenko onyng jazghan ótinishine shyn kónil qoydy. Buroda sóz berip, múqiyat tyndady. Onyng jan-dýniyesindegi arpalysty ishtey týsingen sekildi. Alghashqy bolyp sóilegen halyqtyq baqylau komiytetining tóraghasy Qoyshybaevta óshi ketken janday órshelenip: «Sen barrikadanyng arghy jaghyna shyqtyn», – dep dýrse qoya berip, onyng partiya qatarynda qaluyn qosh kórmedi, ózgelerge teris yqpal tughyzugha úmtyldy. Biyik jardan shynyrau qúzgha iyterip jibergisi-aq kelip, ózeurep sóilesin bir. Biraq buro mýshelerining bәri birdey ony qoldaghan joq. Bәri birdey Qoyshybaev jaghyna da shyqpady. Audandyq partiya komiytetining burosy QKSR JK Tóralqasy apparatynyng partiya jinalysy bergen: «Strogiy vygovor s zaneseniyem v uchetnuiy kartochku za izvrashenie prichin sobytiy 17–18 dekabrya 1986 goda, iymevshih mesto v g. Alma-Ate, popytku perelojiti vinu na rabotnikov partiyno-sovetskih organov za ih posledstviya», – dep tújyrymdalghan әdiletsiz jazany ózgerissiz qaldyrdy. Qoyshybaev kóp úzamay qyzmetten de bosatyldy.
Auzy jenilderding aqyl aitulary da tez ghoy. Áldekimder bolysqansyp: «Endi әdildikti Ortalyq Komiytetten, Kolbinning ózinen izdeseyshi», – dep mýlәiimsidi. Qoyshybaev ol otyrghan enseli ghimaratta bolghan. Jogharghy Kenes Tóralqasyndaghy sol aituly sózinen keyin jastargha qyrghiday tiyip, qughyn-sýrginge úshyratyp, úiymdastyrushyny tabamyn dep ziyalylyrdyng sonynan sham alyp týsken Kolbinge onyng izdegenge tabylghany bolmasyna kim kepil? Qoyshybaev qandyqol basshynyng aldyna baryp, basyn iyip, jaghdayyn aityp jalynghanday keyippen kóringisi kelmedi. Onday arsyzdyqqa ór keudesi, namysy jibermedi. Solay Kolbinnen qayyr kýtpedi. Qayta jaghdayyn mýldem ushyqtyryp jiberetinen sezip, OK-te últ isteri mәselesimen ainalysatyn Aumangha kezdesip, jón súraghany bar. Auman ol úsynghan qaghazdaghy mәtindi oqyp shyqqan song shoshyna qarap: «Myna sóziniz ýshin sizding partiya qatarynda qaluynyz mýmkin emes», – dep óz oiyn ashyp aitqany esinde.
Er jigitting basyna neler kelip, neler ketpegen. Qoyshybaev ózi mýshe bolyp tabylatyn Qazaqstan Jazushylar odaghy partiya úiymyna esepke túrdy. Sondaghy bos oryngha qyzmetke aluyna tóraghagha ótinish bergen. Odaqtyng auzy dualy hatshylarynyng biri salghan jerden: «Jogharghy Kenesting bastauysh partiya úiymynan alghan sayasy aiybyng bar. Aldymen sol aiybynnan qútylu ýshin basqa shygharmashylyq oryndarynyng birinde bir jyl adal enbeginmen óteuing kerek», – dep partiya «Jarghysyn» aldyna tartyp, odaqqa júmysqa alghyzbay qoydy. Qol úshyn aqyn Múhtar Shahanov berdi. Ózi basqarghan «Jalyn» jurnalyna shaqyrdy. Qyzmetke kiriskenine ýsh kýn bolmay jatyp-aq sekemshil sayasat saqshylary ary qaray júmysty jalghastyruyna mýmkindik bermedi. Qay mekemege barsa da, ol ýshin esikteri jabyq boldy. Solay enseni ezgen bir jarym jyl da ótti. Áytse de sol uaqytty bosqa ótkizgen joq. Memlekettik múraghattan Alash arystary men Týrkistan respublikasy turaly qanshama ghylymy izdenister jasap, qúndy materialdardy qaghazgha týsirdi.
Búl kezde «jariyalylyq» sayasaty da respublikada kýsh alyp, demokratiyalyq baghytty ústanghandar әsire saqshylardy yghystyryp, qogham oyanyp kele jatty. Jastardy qughyn-sýrginge salu toqtalyp, ziyaly qauym da ensesin kóterip, asyra siltelgen jaghdaylardy qayta qarau ýrdis ala bastaghan edi.
1988 jyldyng kóktemi. Jazushylar odaghynyng partiya úiymy kezekti jalpy jinalysynda Beybit Qoyshybaevtyng esep kartochkasyna jazylghan qatang jazany merzimdi uaqyttyng keluine baylanysty alyp tastau jóninde mәsele qarady. Jinalys tizgini Sherhan Múrtazanyng qolynda boldy. Aqyn Ghafu Qayyrbekov, jazushy Beksúltan Núrjekeev syndy qalamgerler onyng shygharmashylyghy jóninde, sonday-aq qyzmetsiz jýrgen kezinde respublikalyq múraghattardy aqtaryp, qúndy әdebiy-zertteu maqalalar jazghanyn ortagha saldy. Kópting ishinde kim joq? Bireuleri sýisinse, bireulerining ishin «qyzghanyshtyng qyzyl iyti» tyrnady. Sondaylardyng biri shyday almay syr bergen. «Qoyshybaevtyng kýreskerligin baghalap, batyrlyq ataghyn beru kerek shyghar». – Kekesin mysqylmen myrs etti. Sony qúlaghy shalyp qalghan qart qalamger Qalmúhan Isabaev jinalys hattamasyna «Qoyshybaevtyng әdildik jolyndaghy kýresin búrmalaghan partiya qyzmetkerlerining kelensiz isterin betterine basyp kórsetudi» úsyndy. Solay onyng esep kartochkasyna jazylghan aiyp alyndy.
SÓZ SONY
Beybit Qoyshybaev: «Ol bir jýikeni júqartyp, jandy kýizeltken kýnder men ailar edi. Kýlli ilanym-senimimdi partiya tәrbiyesinen aldym, ózimdi sol tәrbiyege sәikes ústadym dep jýrgenimde, sonau ar-ojdan, aqyl-oy búlaghy ispetti partiyamnyng belsendilerinen japa sheguim, qolyna týrli dәrejedegi tizgin ústaghan biyleushilerding әdildikke jaq bola almauy, eshqaysysynan tym bolmasa ruhany týsinu, qoldau tappauym meni qatty jabyrqatty. Meni ózimning ar aldynda adal boluym ghana júbatty», – deydi.
IYә, Gennadiy Kolbinning respublika basshylyghyna kelui el basyna kýn tughan kez edi. Ol Jeltoqsan kóterilisine baylanysty qazaq eli tarihyndaghy eng songhy repressiyany jasady. Biraq osy bir auyr jyldary әsirese ziyaly qauym halyqtyq syngha týsti. Kimning kim ekeni anyqtaldy. Synnan ar-namysyn tu etip ústaghandar sýrinbey ótti. Solardyng biri – Beybit Qoyshybaev. Al qaraqan basyn kýittegender әdettegidey ataq pen mansap jolynda býgin de jandaryn jaldap, tayrandap jýr.
Kólbay Adyrbekúly
Sony.
Abai.kz