Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Qúiylsyn kóshing 6168 24 pikir 10 Jeltoqsan, 2021 saghat 13:24

Elbasynyng senimdi serigi

Ýsh ghasyrgha tayau arman bolyp, sol ýshin halqymyz qan keship kýresken, úrpaqtan úrpaqqa amanat etken Tәuelsizdik tany atqanda óshkenimiz janyp, ólgenimiz tirilgendey qúandyq. «Ornynda bar onalar» dep, kónilimizdi júbatqanymyzben orny tolmas bodaular bergenimiz haq. Ashtyq, repressiya, kýshtep újymdastyru, tyng iygeru syndy imperiyalyq mýddening ýdesinen shyqqan sayasy qozghalystar jadymyz ben jýregimizge ólsheusiz qara tanbasyn basty. Óz jerimizde otyryp azshylyqqa ainaldyq. Últymyzdyng qyryq payyzy ana tilinen maqúrym qaldy. Josparly ekonomikagha qúrylghan industuriya Qazaqstandy agrarlyq elge ainaldyryp qana qoymay, slavyan elderine qosaqtalghan shiykizat kózi retinde qalyptastyrdy.

Aqshanyng qúnsyzdanuy, túrmystyq tauarlardyng jetispeushiligi, senimi kýiregen jastardyng qylmystyq jolgha týsiui, «sovet últtarynyng labotoriyasy» atalghan elde últtyq qayshylyqtardyng órshiui, yadrolyq qaruy bar el retinde halyqaralyq oiynshylardyng nazaryn audaruy, mine, osynyng bәrin eseptegende, AQSh-tyng últtyq qauipsizdik boyynsha kenesshisi Zbignev Bjezinskiyding «Úly shahmat taqtasy» degen kitabining qorytyndysyna sýiensek, shyrpy tartsang jarylatyn «otty nýktege» ainalghan edi. 1991 jyly qarashada sovet odaghynyng janazasyn Almatyda shygharghanda Núrsúltan Ábishúly osynday qat-qabat qiyndyqtar men daghdarys qúrsauynda biylikke keldi.

Núrekeng eki shylbyr, bir tizgin qolyna erkin tiygen song isker, janasha oilaytyn jalyndy jastar men ysylghan orta jastardan óz komandasyn jasaqtap, iyirimi mol, aghysy qatty naryqtyq qatynastyng tenizine qoyyp ketti. Endi bir jaqtan shyt jana memleket qúrudyng praktikasynan ótti.

Sovet zamanynda 28 jasynda Týlkibas audandyq komsomal komiytetting birinshi hatshysy bolghan Zauytbek Qauysbekúly óz zamandastary sekildi zamannyng ózgergenin, memleket qúru men qalyptastyruda, naryqqa ótude elimiz jana kózqarastaghy jas buyn kadrlerge óte zәru ekenin jan-tәnimen sezinip, últ kóshbasshysynyng janynan tabyldy. Kósemdigi men sheshendigine reformatorlyghy say kelgen, qay salagha qay kadr jetispey túrghanyn tamyrshyday dәl basatyn preziydentimiz 1993 jyly jeltoqsanda Zauytbek Túrysbekovti jan sany mol, qúiqaly, berekeli ontýstik oblysqa bas әkim etip taghayyndady. Odaqqa baylanghan óndiris oryndary qanyrap bos qalyp, býkil újymdyq sharuashylyqtar tarap, qarapayym halyq seng soqqan balyqtay sendelip qalghanda tughan jerining noqtasyn qolyna alghan Zәkeng reforma men sharuashylyq qúrylymdaryn qayta qúrylymdau júmystaryn oidaghyday atqaryp shyqty.

Últ kóshbasshysy ekonomikalyq reformagha basym baghyt bergen kezde el ishinen 3 milliongha tayau ózge últ ókilderi óz atamekenine qotaryla kóshti. Osy kezde memleket qúryla sala 1991 jyly әlem qazaqtarynyng túnghysh qúryltayyn Almatyda úiymdastyryp, dýniyening qyryq neshe eline taryday shashyrap ketken qandastarymyzdy elge shaqyryp, qiyndyqqa qaramay ortaq ýiimizdi birge kórkeytuge, gýldendiruge ýndedi. Sonymen kóshting alghashqy legi bastalyp, qandastarymyz әr qiyrdan atamekenge at basyn tiredi. Budjettegi tapshylyqty, sovetten múragha qalghan siresken burrokratiyany jenu ýshin preziydentke tóte qaraytyn kóshi-qon agenttigi qúrylyp, qazaqtyn janyn, taghdyryn jaqsy týsinetin Zәkeng 1997 jyly osy agenttikke tóragha bolyp keldi. Deputat bolghan, әkimdik tizginin ústaghan Zәkeng Elbasy senip tapsyrghan búl júmystyng tarihi, strategiyalyq manyzyn jaqsy týsinip, tynnan týren saldy. Ásirese anyrap atamekenge kelgende iyesiz qalghanday sezingen qamkónil qandas ziyalylardyng baspana mәselesin sheshuge kiristi. Sol kezdegi qala әkimi Hrapunov myrzanyng kónilin tauyp, shetelge qotarla kóshken ózge últ ókilderinen bosaghan pәterler men saqaldy qúrylysqa ainalghan qabat ýilerdi qarjy tauyp, qandastargha bólip berdi. Mine, múnyng qoghamdyq, әleumettik dýmpui zor boldy. Búl habar alys-jaqyn shetelge tarap, qazaq kóshine sapalyq sekiris alyp keldi. Qansha degenmen sanany bolys biyleydi ghoy, myng jerden patriot bolsa da, qiraghan el men qanyraghan ortagha eshkim tәuekelge bel buyp barmaytyny aidan anyq.

Mol tәjiribiye, sheber úiymdastyrshylyghymen Elbasynyng oilaghan jerinen shyqqan Z.Qauyspekúly osydan keyin elimiz ýshin óte manyzdy ministrlikterge basshy boldy. 2000 jәne 2005 jyldary QR memlekettik ister agenttigine ilgerindi-keyindi 5 jyl basshy bolyp, osy zamangha say kadrlar korpusyn qalyptastyrugha ýles qosty. Ýkimettegi barlyq ministrler men orynbasarlaryn, departament, bólim basshylaryn damyghan elderge kezek-kezek qysqa merzimdi kursqa jiberip, tәjiribiyeden ótkizdi. Olardyng oqu jaghdayyn ózi qadaghalap, alghan sertifikattaryna deyin mәn berdi. Sonynan búl ýdis barlyq oblystar men qalalargha jalpylasyp,  keden, salyq, halyqqa qyzmet óteu ortalyqtary «bir tereze qaghidatyn» tez mengerip, iygiligin halyq kórdi.

2003 jyly keyipkerimiz elimizding Ishki ister ministiri bolyp taghayyndalghanda, azamattyq túlgha retinde sovet zamanynan qalyptasqan, tamyry tereng ketken, qúryghy úzyn, kýrmegi kóp qaharly jýiege biraz ózgerister alyp keldi. Osy ministirlikting qúzyryndaghy korrupsiya kózi bolghan biraz ókilettikterding ara jigi anyqtalyp, týrme Ádilet ministrligine qarap, ózi ústap, ózi baqylaytyn zaman kelmeske ketti. Kólik pravasyn jasau da Ádilet ministirligining qúzyryna ótti. Sheteldikterding viza júmysy Syrtqy ister ministrligine qarasa, ekonomikalyq qylmyspen ainalasu Qarjy polisiyasyna tapsyryldy. Uchastkovyilardyng ailyghy kóterilip, isine adal, otbasyly uchastkovyilar memleket esebinen pәtermen qamtylatyn boldy.

Zәkeng 2007 jyly Qazaqstannyng Ózbekstanda Tótenshe jәne ókiletti elshesi, 2009 jyly Qazaqstannyng Resey federasiyasynda Tótenshe jәne ókiletti elshesi, 2012 jyly QR-dyng Ukrainadaghy Tótenshe jәne ókiletti elshesi qyzmetin atqardy. Aldynghy sayasi, әkimshilik qyzmetterine qaraghanda búl tyng sala bolatyn. Ásirese atalghan elderding Qazaqstanmen qarym-qatynasy nәzik te kýrdeli edi. Sayasi, ekonomikalyq reforma jýrgizbey jambastap jatyp alghan marqúm Islam Karimov barlyq halyqaralyq úiymdargha kerenau boldy, al tósekte basymyz, tóskeyde malymyz qosylyp jatqan tuysqan eki elding qarym-qatynasyn iykemdep, rettep otyratyn mәmileger túlgha kerek boldy. Zәkeng sol boryshyn abyroymen oryndady. Sol eldegi qandastarymyzdyng joghyn joqtap, túlghalaryn, tarihy eskertkishterdi óz nazarynda ústady. Reseyding Qazaqstangha ghana emes әlemdegi salmaghy tym ózgeshe, sondyqtan ol elge baratyn elshining alar orny, kóterer jýgi aitpasaq ta belgili. Týrli-týsti tónkeristen kóz ashpaghan Ukraina AQSh pen Reseyding kýsh synasar, baq talasar oiyn alanyna ainalghany qashan?! Elden qashyp-pysqan oppozisiya ókilderining «qúrama komandasynyn» Ukrainagha baryp tynys alyp, túyaq serpip jatqany da jasyryn emes. Mine, osy jaghdaylardan-aq, Z.Qauysbekqúlynyng sayasatta at kótere almas salmaghyn, preziydent kónilindegi eshkim toltyra almas ornyn angharamyz.

Elimizdi otyz jylgha tayau basqarghan preziydentimiz osy barysta alys-jaqynnan, ish pen syrttan kelgen barlyq qauipke tótep berip, elimizdi shyp-shyrghasyn shygharmay algha sýirep keledi. Áriyne ol kisining ózining parasaty men kóregendigisine sýiendi, әri Zәkeng siyaqty ambisiyasy joq, eline adal, óz isining bilgiri bolghan serikterining de enbegi mol. Árqashan kýrdeli, ushyqqan oryndargha osy kisilerdi saqa saylap qoyady. Senim bildiredi. Ary qaray ol kisiler úiyryp әketedi. 2015 jyly búl kýndegi elimizdegi eng ýlken sayasy biyleushi partiya bolyp qalyptasqan «Núr Otan» partiyasyna Zәkeng hatshy bolyp kele sala, ishki kóshi-qondy ontýstikke baghyttau ýderisine belsene at salysyp ketti. Ózi tuyp ósken týstiktegi elge inabatty, abyroyly aqsaqaldardy jinap, teristikke birneshe mәrte alyp baryp, sol jaqtyng jaghdayyn kózbe-kóz týsindirip, partiyanyng sayasaty men baghyt-baghdaryn nasihattady. Sonymen ishki kóshi-qonda edәuir búrylys bolyp, halyqtyng belsendiligi artty.

2017 jyly mausymda Dýniyejýzi qazaqtar qauymdastyghynyng 5-shi qúryltayynda qauymdastyq tóraghasynyng birinshi orynbasary bolyp taghayyndaldy. Áriyne búl qyzmetti qomsynghan joq. Elbasynyng senimi, alystaghy aghayynnyng ýkili ýmiti dep bildi. Óitkeni búl kezde qazaq kóshi tyghyryqqa tirelip túrghan-dy. Atyshuly eki anyqtama Qytay, Iran qazaqtarynyng azamattyq aluyna kedergi bolsa, iri qalalardaghy tirkeu, kvota ainalasyndaghy әdiletsizdik basqa elden kelgen qandastarymyzdyng adymyn ashtyrmady. 2016 jyly Qytayda az últtargha baghyttalghan qysym shegine jetip, adamdar arasyna ýrey tudyrdy. Osynyng bәrin alpauyt elder óz mýddesine sheber paydalanyp, ósek-ayan taratyp, óz úpayyn týgendeuge kóshti. Soltýstiktegi kórshimiz biyik minbirlerden ashyqtan ashyq territoriyalyq tútastyghymyzgha әngime aityp, arandatu sipatyndaghy mәlimdemeler jariyalady. Zәkeng attandatyp, alaulatpay óz júmysyn bastap ketti. Elbasynyng úsynysymen «Otandastar» qory qúryldy, әr týrli qoghamdyq úiymdar, jeke túlghalar arqyly ýkimetke úsynys pikirler aityldy. Dóngelek stoldar úiymdastyrdy. Zәkeng әkim, elshi kezinde ózi bas bolyp qúrghan, búl kýnde jan sany jiyrma mynnan jetken «Asar» auylynyng tәjiribiyelirin basty qalalar men soltýstik oblystargha jalpylastyrugha kóshti. Osy joba ýshin Ýkimet pen Parlamentting tabaldyryghyn tozdyryp, týsindiruler, kezdesuler jýrgizdi. Áriyne, búl jobalar tolyqtay iske asyp jatsa, paydasyn qandastarymyz kóredi. Elge de qút ornaydy.

Biylikting baspaldaqtarynyng bәrinen sýrinbey ótip, syn saghattarda últ kóshbasshysynyng janynan tabylghan, eshqanday topqa, jikke bólinbey, memlekettik mýdde men halyqtyng berekesin oilaghan, jýrgen jerinde atqarghan qyzmetinde klandyq úghym qalyptastyrugha talpynbaghan, jeke ambisiyasyn partiyalyq etika, tәrtip shenberinen shygharmaghan, ziyaly qauymgha soghym, saugha ýlestirip ózin nasihattamaghan memleketshil túlgha Zәkeng 70-ting túghyryna ýlken abyroy, mol tabyspen, qaumalaghan qauymnyng qúrmetine bólenip, kóterilip keledi. Mereytoy qútty bolsyn, Zәke! Áli de bergeninizden bereriniz kóp, alar qamalynyz alda!

Omarәli Ádilbekúly       

Abai.kz

24 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1514
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3284
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5832