Hamenova para aldy degen kýdikpen ústalghanyna kóp adam quana jazsa endi biri ony mýsirkep jatyr, al núrpartiyalyqtar, olardyng jaghympaz ruporlary tilin jútyp qoyghanday.

1.Hamenovanyng qamalghanyna halyq quanghany onyng jiyirkenishti jaghympazdyqtyng "simvolyna" ainalghanynan edi..
2. Ásire arsyz jaghympazdyq madaq jasaghan adamgha madaqtauyshysynan birdene kerek.. Hamenova әkimning orynbasarlyghy ghana emes, ol madaq aitumen núrpartiyanyng jaghympazdyghy simvoly retinde ózine osynday jaghdaylardan qorghanys alyp qoyghan edi, alayda ol da kómektespedi..
3. Ol nege kómektespedi?
Ony eshkim bilmeydi, Hamenovanyng qamaluy hit boluynyng bir sebebi de sol..
Biraq Hamenova sottalmaydy..
5 mln týgil mlrdtap úrlaghanyn qaytaryp týrmeden bosap jatqandar az ba, onyng ýstine kәmeletke tolmaghan balalary bar..
Tipti tolyq aqtalyp ketse de tang qalmaymyn..
4. Balalar demekshi ayauyn ayaymyz ghoy, biraq sol jemqorlardyng jeuinen emine qarjy jetpey qinalyp jatqan balalardy, olardyng emine aqsha tappay zarlap, osy jerde kómek súraugha mәjbýr analardy olar ayay ma? Ayamaydy au..

Onyng ornyna sol balalardyng esebinen jep óz balalarynyng ertenin qamtamasyz etu ýshin osynday madaqqa, odan garant aldym dep jemqorlyqqa barady, al ol ýshin biylikte boluy kerek, oghan jetu ýshin ar úyatty ysyryp tastap madaq aitu kerek..

Sonda ol jemqorlardy mýsirkep aqtap otyrghandar da anau auru balalardyng qinalysyna sep bolyp otyrghan joq pa?
Búl mәdeniyet salasy qarjysy deytinderge - ol budjet qarjysy, sol auru balalardyng emine emes eskertkishke bólinui odan jeu onay bolghanynan boluy mýmkin.

Eskertkishten jese ony emdeldi ma, arty ne boldy dep eshkim súramaydy..
Ári qomaqty qarjyny bir-aq asaydy..
Áleumettik mәseleler sheshilmey jatqanda eskertkish salghysh әkimderding jemqorsyzy joq shyghar..
Onyng ýstine ol madaqty jiyirkenbey tyndaytyn adam da mәz bolyp dayyn otyr..

Búl bir birimen baylanysta qaraytyn mәseleler..
Madaq- qyzmet- jemqorlyq- jetimning nesibesin jeu- ony qorghau birimen biri ajyramas, baylanysty nәrseler, tútas jýie..
5. Sottalmaytyn taghy bir sebebi, eger olay bolmasa býkil osynday jaghympaz madaq aitushygha odan erteng qayyr bolmay qalatynyn biledi, al ol jaghympazdyq jemqor biylikting tiregi, sýienishi..
Odan jemqor jýie esh bas tartpaydy, qayta órshitedi, marapat merekelerining kóbeyui sonyng dәleli shyghar.

Ne ýshin jappay marapat taratyp jatyr deysiz?
Tipti adal biznesmenderding ózine marapat jep qoyghan budjet qarjysynyng ornyna, nemese onyng jyrtyghyna júmsau ýshin odan birdene alu ýshin qajet..
Deputattar әkimdikting mesenattar kluby siyaqty bolghany da sodan..Kelgen analardyng problemalaryn solar sheshu ýshin..
Al onyng ornyna oghan deputattyq pen budjetting ainalasynda otyrghan shómishterding qatarynan oryn dayyn.. Alys-beris..
Búl da sol bir jýielik baylanys..

Búnday "qúndy kadrlar" dalada qalmaydy, erteng jylt etip basqa bir qyzmetten shyghady.. Sonday qanshasy jýr ghoy..
Áriyne onday marapattyng arasyna bir-jar adaldy tyghady, qalghanyn býrkemeleu ýshin, nemese narazy bolmas ýshin..
Sóitip onyng da basyn kirletip "Kórding ba biri sonday!" - dep jemqor jýieni basqagha ýlgi etedi..

Búnyng eng bir qasireti qoghamdy birneshe úrpaq algha býldirgeni..
Úrpaghyn adaldyqqa tәrbiyelegenge búl jýiede oryn joq ekenin bilgen halyq soghan baulidy, nemese elden ketip tynady, bireu kóship ketip jatyr, bireu shydamay ólip ketip jatyr..

Al qalghan madaq pen jaghympazdyq jaylaghan eldi bodan qylu da, jaulau da op onay, әbden sharshaghan halyq ta oghan keyin onsha qarsy bolmaydy..
6. Bireuler "ereni" qútqaratyn shyghar dep jatyr.. Áriyne jogharydaghy sebeptermen ol da mýmkin..
Olay bolmaghan jaghdayda erteng madaq aitatyn adam tappay qalady, al onsyz baylanysy búzylghan jemqor jýie júmys jasamaydy)).Sondyqtan jýiege ony jas buynmen de tolyqtyryp otyru kerek.. Oghan kezektegi de kóp boluy zandylyq..

7. Búl oqigha, onyng әl.jelide jappay jariyalanuy madaq pen maqtau sýigish jemqor jýienin, jaghympaz oda aitushy men ony úyalmay tyndaushy arsyzdardyng da halyqqa qanshalyqty jekkórinishti ekenining kórinisi ghana..
Keyde oilaymyn, bizding bayaghy jonghar-qalmaq soghysy, odan keyingi keshegi NKVD, KGB repressiyalarynan әbden seleksiyalanghandardan qúralghan biylik basqaryp otyrghan siyaqty..

Óitkeni biylikke madaq aityp, ózgeni satyp, jep talap, jyghyp beru arqyly óz qamyn oilau , aman qalu sol kezden úrpaqtan úrpaghyna qanyna singen "qasiyet" qaldyrghan siyaqty..
"Maylybaydan Saylybay tuady, birinen biri ainymay tuady" dep qazaq beker aitpasa kerek..
Onyng ýstine jaghympazdyq pen madaq aityp biylikke qol jetkizgen úrpaghyn da soghan baulidy, tipti auyzdandyrady..
Keshegi biylikting pozisiyasynan asyp ketpegen partokrat nomenklatura úrpaghy otbasynda kórgeninen asyp ketpeydi, tek keyde ghana onday tәrbiyege qarsylyq kórsetetin úrpaq bolyp qaluy mýmkin, biraq óte siyrek, úyada ne kórse kóbi sony iledi..

Sondyqtan da atasy partokrat bolghannyng kóbin qәzirgi jýieden tabasyz..
Bayaghy qyzmetindegi atyn algha tartyp atasy qәzir balasyn qoyyp nemeresin biylikke sýirelep jýrgen az ba, ol ýshin kerek bolsa madaq ta jarampazdyqpen jalap jiberuge de bar..
Mine sol kezdegi janyndaghy jandayshaptarynyng úrpaghy da olardan alysqa kete qoyghan joq, kýni ýshin әli jan-jaghynda jýrgen siyaqty..

Bolat Núrhojaev

Abai.kz