Belgili jurnalist Asqar Omarovpen  súqbatymyz onyng songhy jobasy  -  «Aqparattyq yntymaq kenistigindegi týrki әlemining orny» jayynda bastalyp, ayaghy basqa mәselelerge auysyp ketti...
-    Asqar, búl qanday joba?

Belgili jurnalist Asqar Omarovpen  súqbatymyz onyng songhy jobasy  -  «Aqparattyq yntymaq kenistigindegi týrki әlemining orny» jayynda bastalyp, ayaghy basqa mәselelerge auysyp ketti...
-    Asqar, búl qanday joba?
-    Shynyn aitsam, әuel basta búl bastamanyng aldyna әlemdik maqsattar qoyghan edim: týrik elderinin, avtonomiyalary men halyqtarynyng aqparattyq yntymaghyn úiytu bolatyn. Biraq búl  memleketaralyq dengeyde atqarylatyn júmys eken. Býgin búl baghytta N.Nazarbaevtyng bastauymen týrki elderin biriktiretin birneshe jobalar jýrgizilude: TÝRKSOY, Týrki elderi basshylarynyng kenesi, Týrki akademiyasy. Al biz bolsaq mýmkindigimizshe týrki elderining jurnalisterimen, blogerlerimen qarym-qatynas jasap jatyrmyz. Birneshe medialyq jobalar dayyndau ýstindemiz, endi olardy birlesip tәjiriybeden ótkizu jaghyn sheshpekpiz.  KSRO qúlaghannan keyin ghana biz týrki qauymdastyghy bir-birimizding әlemde bar ekendigimizdi, alyp Evraziya aimaghyndaghy tarihy jәne geosayasy ýderisterge әser etudegi orasan zor yqpaldy kýsh ekenimizdi endi ghana bilip jatyrmyz. Balqan tauynan bastap  Tynyq múhit aralyghyndaghy ýlken kenistikte ortaq tarihy men mәdeny ýrdisteri bar, bir-birine úqsas tildik qúrylymy bar halyqtar túrady. Kóp jyldyq  «bólip alyp biyleu» sayasatynyng saldarynan bizding qandastyghymyz ben tilimizding tuystyghy sóz bolmay keldi. Tarih betterinde de búl jayttar oqytylmady. Mine, býgin әlemde 6 tәuelsiz týrki memleketi (Qazaqstan,  Ázirbayjan, Qyrghyzstan, Týrikpenstan, Týrkiya, Soltýstik Kipr jәne Ózbekstan) bar. Biraq aqparattyq baylanysymyz nashar, bir-birimiz jayly, tuys elderde ne bolyp jatqany jayly óte az bilemiz. Mysaly, Qazaqstanda Reseyding búqaralyq aqparat qúraldary ýstemdik etedi, biz -  is jýzinde Reseyding aqparattyq kenistigining bir bóligimiz.
-    Biz Resey BAQ-tary arqyly syrtqy әlemnen habar alyp túrmyz ghoy, siz aitqan tuys elderden de. Onyng nesi jaman?
-    Ia, alamyz. Biraq ol habarlar bizge basqa memleketting iydeologiyasymen ekshelip beriledi. Qazaqstan tәuelsiz memleket, biz aqparatty Reseyding kózimen, onyng bir jaqty kózqarasymen (shyndyghynda, kýmәndi kózqarasymen) alghandyqtan, avtomatty týrde Reseydin  «jyryn» jyrlaymyz.
Aqparat salasynda, ekonomika siyaqty aqparat aludyng әr aluan kózderi boluy qajet. Halyqty aqparat kózderinin  san aluan balama kózderinen alynghan dýniyelerimen qamtamasyz etip otyru kerek. Álemdegi eng myqty BAQ kózderine jol ashqanda ghana qazaqstandyqtar әrtýrli oqighalargha óz baghasyn beretin bolady. Mysaly, týrikting «TRT Avaz» teledidary qazaq tilinde habarlar men baghdarlamalar beredi. Múnday bastamalardy qoldap mýmkindigi bar kabelidik jәne sifrlyq paketterge engizgen dúrys.  Bizding BAQ nashar, reseyliktermen bәsekege týse almaydy degen pikir bar. Qatar degen kishkentay ghana el bar, olardyng «ali Djazirasy» qanday myqty, Gruziyanyn  «PiyK» degen aqparattyq arnasy she? Norvegiyanyng «Metro» degen jobasy Evropadaghy kóptegen jergilikti basylymdardy yghystyryp otyr. 6 tilde habar beretin Ázirbayjannyng «APA» degen aqparattyq agenttigin bilemin. Qazaq media-sferalary da solarday bola alady dep oilaymyn.
Ártýrli halyqaralyq sharalar jýrgizuge kelgende aldymyzgha jan salmaymyz. Sondyqtan da «Evronius» prinsiypimen júmys istep aghylshyn, orys, ispan, týrik, qytay tilderinde habar beretin aqparattyq kýsh-quatymyz barshylyq degen oidamyn. Sonda ghana әrtýrli sheteldik BAQ  ókilderine tәueldi bolmaymyz, olardyng Qazaqstanda bolyp jatqan oqighalardy óz qalauynsha aityp jetkizuine bógesin bolamyz.

Resey  BAQ-n qysqartu  «orystildi» halyqtyng qúqyn búzu emes

-    Naryq zany boyynsha jýrgiziletin jarysta, deni sau bәsekelestik bolsa, bәri óz ornyna qoyylady.  «Jaman Amerika» jayly, liyberaldyq joldy tandaghan Gruziya jayly  ýgit-nasihat qyzyq dep oilaysyz ba?
-    Áriyne, ýgitteu dúrys, biraq sol jamandaghan Gruziya basqa modelge kóship sybaylas jemqorlyqty joydy, ana tili gýldendi emes pe?  Men orystildilerding aqparatty bir ghana tilde aluyn, olardyng qazaq tilin bilmeuin naghyz qúqy búzylghandyq degen bolar edim. Olar memleket qúraushy etnostyng (eldegi kópshiliktin) ne kýy keship jatqanyn bilmeydi. Men osy jerde  «orystildi» degen termindi únatpaytyndyghymdy aitqym keledi. Oryssha sóileytinder birtútas, jigi búzylmaytyn qauym ba? Men de oryssha sóileymin. Qazaqstannyng halqynyng 90 payyzy oryssha (әrtýrli dengeyde) sóileydi, solardyng barlyghy da «orys tildi» me? Biz әrqaysymyz әr týrlimiz. Keybir eldi jikke bólgisi keletin kýshter osy termindi әrtýrli jymysqy әreketter men súrqiyalyq ister jasau ýshin paydalanyp «mening qúqymdy búzdy» deuge jeteleydi. Búl sóz ghylymy túrghydan negizdelmegen qiytúrqy, ospadar sóz dep bilemin. Búl termindi belgili bir kýshter memleketke qysym kórsetu ýshin paydalanuda. Ony ózderining imperiyalyq mýddelerin jasyryp jeleu etu ýshin, úlyderjavalyq shovinizmdi jandandyrushylar men  kýresushilerge qarsy paydalanyp olargha «fashist», «últshyl», «orys halqynyng jauy» t.b. aidar taghuda.
-    Sizge de osy aidardy taghyp jýr emes pe...
-    IYә, olar osy jolmen mening baghamdy asyryp jýr, men kóp aldyna jii shyghyp jýrmesem de. Ártýrli minbeler men alandarda KSRO-y qayta qalpyna keltirudi, antiamerikanizmdi, antiqytay, antitýrkilik ýgit-nasihatty orynsyz nasihattay beru, ózgening iydeologiyasyna shydamsyzdyq jasau  adamdardyng narazylyghyn arttyrady. Qyzbalyqqa berilip auyzdan shyqqan sóz ózimizge qarsy júmys isteydi. Sebebi, onday sózdi mәtinnen júlyp alyp, teris ainaldyryp sóz iyesin batpaqqa bylghau onay. Men aitqan aidar taghushylardyng kópshiligi kórshi eldegi keybir kýshterden shyghyp jatyr. Olar kóbeyip, tez ósip revanshistik baghyty basymdyq aluda. Olar elimizdegi, qoghamymyzdaghy progressivtik baghyttaghy últjandy abyroyly azamattarymyzgha tiyisip, olargha qarsy jýieli týrde kýres ashyp otyr. Mysaly, Aydos Sarymgha qarsy bir top kýshterdi abalatyp qoydy.
Búl adamdardyng basqasha kýreserdey әdisteri joq. «Sender ótkendi qazbalaysyndar» deydi bizge. Solay dey otyryp bizdi sol ótken zamangha qaytadan aidap tyqqysy keledi!  Sol zamanda bizge qarsy kýreskender, endi bizge qarsy  sol ótken zamannyng әdis-aylalaryn paydalanuda. Bizdi týkke túrghysyz dau-janjaldargha iyterip arandatqysy keledi. Ol tirlikterinen týk shyqpaghan son, ózderining tayyz dengeyine bizderdi de týsirgisi keledi.
Osy jaghdaydy kórip otyrghan BAQ ókilderining eshqaysysy búl jasyryn shovinisterding arandatularyna qarsy lәm-mim dey almay otyr. Qazaqstan jayly týsinikteri  týkke túrghysyz, ózderin "sarapshymyn" dep sanaytyn әrtýrli jergilikti jәne sheteldikter   -   «Qazaqstan - Reseyding tarihy jauapkerligine jatatyn aimaq, sondyqtan da biz Qazaqstangha Qytaydyng nemese Amerikanyng yqpalynyng kýshengine jol bermeymiz» dep qoyady.
Keshiriniz, biz - eshkimning yqpaly jýretin aimaq emespiz!  Biz  -  jas, biraq tәuelsiz memleketpiz, óz damu jolymyzdy ózimiz tandap jýremiz. Olar ózderin búrynghysha qojayyn sezinip, Shanyraqqa qaramay, bizge qayta-qayta tәrtip berip, sanamyzda otarsyzdandyru júmystaryn jýrgizuge kedergi jasap keledi.  Elimizde múnday jymysqy әreketterge qarsy narazy kýshter ósip keledi. Bir quanarlyghy, Reseyde de deni sau, sanaly kýshter barshylyq, olar múnday is-әreketterding ayaghynyng jaqsylyqqa aparmasyn biledi, qúmyrsqanyng iyleuin qúiryghymen basqan aidyng keypine týserin biletinder de jeterlik. Ókinishke qaray, Reseydegi qoghamdyq sanany  basqa kýshter qalyptastyruda. Olardyng revanshistik sayasatyn elimizdegi orys diaspora ókilderi әrtýrli arandatu qúraly etip paydalanuda.

Qazaqstandyq orystar. Olar kimge jaqyn?

-    Men qazaqstandyq orystardy qazaq  orystary nemese orystan shyqqan qazaqtar dep ataghan bolar edim. Mysaly, maghan tólqújatynda qazaq degen aty bar qazaqtan góri, memlekettik tildi biletin, qazaq qauymyna etene engen orys jaqyn. Múnday azamattarymyzben maqtanuymyzgha bolady. Osylay etpesek, biz sheteldik yqpalgha, sheteldik qúndylyqtargha erip ketemiz. Songhy qazaq hany Kenesarynyng últ-azattyq kóterilisine qatysqan orys soldattarynyng obrazyn nege orys mektepterinde nasihattamasqa? Markovtyng әngimelerindegi búryn krepostnoy bolghan, qazaqtyng túrmysyn qabyldaghan, patsha armiyasyna qarsy soghysta qaza tapqan «shala kazaktardy» she? Bloger Maksim Rojinning qazaq tilinde Qazaqstangha degen ystyq yqylas bildirgen isterin nege quattamasqa. Osy jerde esime týsire almay otyrmyn, bizding bir qalanyng әkimining orynbasary, qarapayym orys jigiti úzaq uaqyt qazaq mektebin ashugha qarsy bolghandarmen kýresip, kóp kedergilerge qaramay kýresin toqtatpaghan. Aqyr sonynda mektepti ashqan! Mine, osynday mysaldar kóp qoy. Olardy búqaralyq aqparat qúraldary men orystildi aqparat kenistigi nege kórmeydi? Búlar naghyz qazaq últshyldary emes pe? Qazaq últshyldyghynan keler qauyp joq, sebebi ol iygi baghytta.  Ol  - memleketshildik baghytta, ol  -  naghyz otanshyldyq baghytta.
Búl mәselening týp negizi   -   Til men mәdeniyetting bolghandyghynan dep bilemin. Sondyqtan  memleketimiz myqty boluy qajet. Sybaylas jemqorlyq pen úrylardan tazaruymyz kerek. Osy ekeuinen arylmay elimiz de, últymyz da damy almaydy. Deni sau qazaq últshyldyghy bar  jerde, eldi búzatyn iydeologiyagha, eldi búzatyn diny ekstremizmge oryn tabylmaydy.
-    Sonda qazaq últshyldyghy tilmen, mәdeniyetpen ghana shektelmeydi demeksiz be?
-    Áriyne! Qazaq últshyldyghy tek qana tar etnostyq, tar últtyq maghynadan ken!  Últshyldyq degenimiz  -  óz últyna degen mahabbatyn, oghan degen yqylas-sezimin, onyng sayasy tәuelsizdigin damytugha qosqan ýlesin. Basqasha sózben aitqanda, ony liyberal-últshyldyq der edim, yaghny qazaq qauymdastyghyna osy elding taghdyryna jany ashityndardyng basyn qosu, qazaqtardyng óz memleketin qúrugha degen qúqy bar ekendigin moyyndau, әrbir azamattyng últyna qaramay qúqyn qorghaytyn el qúruyn qoldaytyndardy biriktirui. Áriyne, shovinizm múnday is-әreketterge qarsy, әitpese «nandarynan» airylady ghoy. Kezinde týriktik últshyldar qozghalysynyng negizin qalaushylardyng biri armyandar men týrikterdi bir últ qylamyn degeni ýshin dashnaktar men jergilikti radikaldar ony «halyq jauy» dep jariyalaghan. Eger diaspora jergilikti últpen birtútas bolyp birikse, syrttan keletin shovinistik kýshterding әseri joqqa ainalady. Nәtiyjesinde múnday memleket gýldengen el bolady. Memlekettin  túghyry  -  birtútas últ. Sol sebepten de janjaqty damudyng negizi  -  últtyq tamyrgha sýienui kerek.  Damu degenimiz  -  últtyng ózinin  ejelgi tarihy tamyrynan nәr alatyn jana qúbylys.
Ángimelesken  Marat  Áytiyev.  Qazaqshalaghan  S.Jýsip.
«Svoboda slova» aptalyghy
«Abay-aqparat»