Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4054 0 pikir 13 Shilde, 2009 saghat 20:44

Rahymjan ÓTEMIS. Izgi múrattyng bir izi

Elimizding tәuelsizdik aluy últymyzdyng tereng tarihyn qayta zerdeleuge, asyl qúndylyqtaryn maqtanysh etuge mýmkindik alyp berdi. Halqymyz Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Halel Dosmúhamedov, Mústafa Shoqay syndy ayauly arystarynyng ruhtarymen tabysty.
Osynau últ kósemderining sonynan ergen, solardyng irgesi berik, auqymy ken, dengeyi myqty iydeyasyn boyyna sinirgen Yrghyz perzentterining biregeyi  Jýsip Aqbaev edi.
El ishinde «Jýsip molda» atanghan ol kisining ómirden ótkenine de biyl jarty ghasyr tolady. Jiyrma-otyzdardaghy jigitterding aqsaqaldardyng shejire әngimelerin tyndaugha qúlqy bola qoymaytynyn eskersek, Jýsip atamyzben birge bolyp, soqtyqpaly, soqpaqty ómir hikayalaryn tyndaghan adamdardyng ózderi de qazir búl ómirde joq. Onyng ýstine, ol kisining ózi de tyrnaghynan qan tamshylaghan kenestik sayasattan qorqyp basynan keshkenderin kóp adamgha aita bermepti. Qaraqan basy ýshin emes, atymdy óshirmeydi, otymdy sóndirmeydi degen eki úlynyng biri soghysta habar osharsyz ketkennen keyin qalghan jalghyz úly Meyirhan ýshin qoryqqan. Súnghyla qariya «zalalym osy jalghyzgha tiymesin» dep ishtey bulyghyp ótkenge úqsaydy.
Qara shanyraq qaldy qanyrap nanbastan,
Túrdy tónip el ýstinde qandy aspan…
Ayyptaular hattamasyn tabasyn

Elimizding tәuelsizdik aluy últymyzdyng tereng tarihyn qayta zerdeleuge, asyl qúndylyqtaryn maqtanysh etuge mýmkindik alyp berdi. Halqymyz Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Halel Dosmúhamedov, Mústafa Shoqay syndy ayauly arystarynyng ruhtarymen tabysty.
Osynau últ kósemderining sonynan ergen, solardyng irgesi berik, auqymy ken, dengeyi myqty iydeyasyn boyyna sinirgen Yrghyz perzentterining biregeyi  Jýsip Aqbaev edi.
El ishinde «Jýsip molda» atanghan ol kisining ómirden ótkenine de biyl jarty ghasyr tolady. Jiyrma-otyzdardaghy jigitterding aqsaqaldardyng shejire әngimelerin tyndaugha qúlqy bola qoymaytynyn eskersek, Jýsip atamyzben birge bolyp, soqtyqpaly, soqpaqty ómir hikayalaryn tyndaghan adamdardyng ózderi de qazir búl ómirde joq. Onyng ýstine, ol kisining ózi de tyrnaghynan qan tamshylaghan kenestik sayasattan qorqyp basynan keshkenderin kóp adamgha aita bermepti. Qaraqan basy ýshin emes, atymdy óshirmeydi, otymdy sóndirmeydi degen eki úlynyng biri soghysta habar osharsyz ketkennen keyin qalghan jalghyz úly Meyirhan ýshin qoryqqan. Súnghyla qariya «zalalym osy jalghyzgha tiymesin» dep ishtey bulyghyp ótkenge úqsaydy.
Qara shanyraq qaldy qanyrap nanbastan,
Túrdy tónip el ýstinde qandy aspan…
Ayyptaular hattamasyn tabasyn
KGB-nyng arhivynan shang basqan, - dep aqyn Esenbay Dýisenbayúly jazghanday, atasynyng adal esimin qalpyna keltiru maqsatynda qúzyrly organdar arqyly izdengen nemeresi Núrlybek Jýsipovting enbegi aqtaldy, «shang basqan arhivterden» Jýsip Aqbaev esimi tabyldy: jauap alu hattamasy (protokol doprosa), aiyptau qorytyndysy (obviniytelinoe zaklucheniye), aiyp taghu turaly qauly (postanovlenie o prediyavleniy obviyneniya), әrtýrli aktiler, taghy basqa zang organdaryna qatysty qújattar.
Elding qamy. Eki top
1927 jyldyng mamyr aiynda OGPU-ding Aqtóbe guberniyalyq bólimining tótenshe ókili F.Kovalyshkin degen tergep, bólim bastyghy Ivanov deytin bekitken aiyptau qorytyndysy bylay bastalady: «Osnovaniyem k vozbujdenii ugolovnogo presledovaniya protiv vysheukazannyh rukovodiyteley dvuh grupp v Chelkarskom uezde, Aktubinskoy guberniy poslujilo Agenturnoe delo y iymevshiysya ofisialinyy material o tom, chto posle vosstanovleniya v byvshem Irgizskom - nyne Chelkarskom uezde Sovvlasty v 1920-1921 godu v poslednem voznikait dve vrajdebno nastroennyh odna protiv drugoy gruppy, ily kak ony izvestny sredy kazakov «partiiy», rukovodimye iskluchiytelino baysko-chinovnicheskim elementom, chasti iz koih prinimala vo vremya Grajdanskoy voyny aktivnoe uchastie v burjuazno-nasionalisticheskom dviyjeniy - ALASh-ORDA».

Qazaqstanda kenes ýkimetin ornatudyng alasapyran oqighalary ótken «ystyq nýktelerinin» biri Yrghyz bolghany belgili. Búghan Aqtóbe men Qyzylorda arasyndaghy alghashqy mektepting Yrghyzda ashylghany, sonyng arqasynda janasha bilim alghan últ ziyalylarynyng Yrghyzdan kóbirek shyqqany, olardyng óz kezenindegi sayasy oqighalargha aralasu, yqpal etu mýmkindikteri kóbirek bolghany әser etkeni anyq. (Birqatar zertteushilerding 1921 jyly audan bolyp qúrylghan Yrghyzdyng sol jyly qayta jabyluy da múndaghy shiyelenisken jaghdaylardy toqtatu maqsatynan istelgen degen payymdaulary bar.)
1918 jyly aqpanda Yrghyzda uezdik deputattar kenesi (Sovdep)  qúrylghany tarihtan belgili, onyng tóraghasy bolyp Tel Jamanmúrynov saylandy. Ol alashordashylar jaghyna niyettes edi, keyinnen Aqtóbe ónirindegi Alash qozghalysynyng negizgi basshysy boldy. Al, sol 1918 jyldyng qarashasynda ózining Qyzyl otryadymen Shalqardan Yrghyzgha Áliby Jangeldin kelip, Yrghyzda Qyzyl otryad qúrady, onyng komandirligine búrynghy shtabs-kapitan Kuznesovty, kómekshiligine búrynghy poruchik Kiyselevty taghayyndaydy, olardy kommunistik (bolisheviktik) partiya qataryna qabyldaydy. Sol joly otryad qúramyna Úzaqbay Qúlymbetov, Bәimen Almanov, Músa Dayrabaev, Ábish Toybazarovtar da kiredi, әri partiya qataryna qabyldanady. Al, sol uaqyttarda Yrghyz sovdepining búrynghy tóraghasy Tel Jamanmúrynov «Alash» partiyasyna kirip, Alashordashylar jaghyna ótedi. 1919 jyldyng qantar aiynda búryn Yrghyz uezdik Azamattyq komiytetining jәne uezdik jer basqarmasynyng mýshesi bolghan (1917 jyly) Abdolla Temirov, Qyrymgerey Seydalin jәne Mirjaqov Dulatovtar basqarghan Alashorda otryady Yrghyzgha shabuyl jasap, qorshaydy, biraq qyzyl otryadtyng qorghauyndaghy qalany ala almaydy da qayta sheginuge mәjbýr bolady. Yrghyz sovdepinde qyzmet atqaryp jýrgen Quanysh Júbanov, Jýsip Aqbaev óz jaqtastarymen birge alashordashylar jaghyna ótip, solarmen birge ketedi.
Jalpy Yrghyz jerinde 1916 jylghy «iini jarlyghymen» tútanghan ot odan keyin bir oqighadan ekinshisine úshyp týsip, aimaqty tútas qamtyghan alapat órtke ainalghan. Orynborda «Alashorda» ýkimeti, Semeyde «Alash» partiyasy qúrylghan 1917 jyldyng jeltoqsan aiynyng jeli sol kezdegi qazaq dalasyndaghy sayasat sahnasyna kózi ashyq, ziyaly azamattardy úshyryp jatqan Yrghyz eline de ýlken qozghalys әkeledi. Qazaqtyng sayyn saharasyndaghy Alashordanyng keregesin jayyp, uyghyn qadaghan ordalarynyng biri Yrghyz boldy. Búl pikirimizding aiqyn dәleli әigili ataman Dutov         1918 jyly: «Verhovnyy organ upravleniya kirgiz - Alash-Orda. Ona razdelyaetsya na vostochnui Alash-Ordu, v kraevedeniya kotoroy vhodit Semipalatinskaya y Semiyrechenskaya obl. Y na zapadnuY, kuda vklucheny Uraliskaya oblasti, Bukeevskaya Orda, Mangishlak, Irgizskoy y Aktubinskiy u. Turgayskoy obl.» dep ózining «O politicheskoy boribe vnutry Alash-Ordy» degen jazbasynda aiqyn kórsetken.
1917 jyldyng ayaghynda 1918 jyldyng basynda Yrghyzdaghy ýlken sayasy kýshke ainalghan «Alash» partiyasy 1918 jyly qantarda Týrkistanda ótken Syrdariya qazaqtarynyng sezine óz ókilderin jiberdi, solardyng biri Jýsip Aqbaev edi. Búl turaly sol kezde shyghyp túrghan «Birlik tuy» gazetining 21-shi sanynda «9 ghinuarda (yanvarida) Yrghyz uezinen ókilder kelip, 28-29 dekabride bolghan Yrghyz qazaqtarynyng jasaghan siyez qaulylaryn aityp, Syrdariya qayda bolsa, Yrghyz da sonda bolatynyn bildirdi» dep jazylghan.
Sóitip, ýlken maqsatqa bel bughan Yrghyz alashordashylary qosymsha kýsh jinay bastaydy. 1919 jyldyng nauryz aiynyng 7-i kýni Torghay oblysynyng әskery komissary Áliby Jangeldin Týrkistan AKSR-ning revvoensovetining operativti shtabyna kómek súrap telegramma joldaydy. Onda «Iz g. Turgaya polucheno doneseniye: faktichesky ustanovleno, chto v predelah Turgayskogo u. v Turgayskih vol. sgruppirovalasi shayka voorujennyh kirgizov alashordynsev vo glave s priyverjensamy Bukeyhanova Baytursynovym, Dulatovym, Temirovym, Beremjanovym, Seydalinym, Kaldybaevym y dr., siloi do 300 chelovek monarhistov. Shayka eta pry sochuvstviy mestnyh kirgizov ordynovskogo roda siloy mobilizuet kirgizov, vedet ih na g. Turgay s seliu zahvatiti upravlenie kirgizamy Turgayskogo y Irgizskogo u.» dep kórsetti.

Osylaysha kýsh jinaghan Dulatov basqarghan Alashordashylar sol jyldyng mamyr aiynda aqgvardiyashyl әskerlerimen birge qaytadan shabuyl jasap, Yrghyzdy basyp alady. Kuznesovtyng qyzyl otryady Shalqargha qashady.
Osydan keyin mausym-shilde ailarynda Yrghyzdyng qyzyl otryady arasyna jik týsedi, qarama-qarsy eki topqa bólinedi. Onyng birinshisi - Alashordashylargha niyettes otryad komandiyri Kuznesov pen qazaq ziyalysy Úzaqbay Qúlymbetovtin, ekinshisi bolishevikterdi qoldaghan otryad komandiyrining kómekshisi Kiyselev pen Bәimen Almanovtyng toby edi. Nәtiyjesinde Kuznesov pen Qúlymbetov qaruly 60 shaqty әskerimen Alashordashylar jaghyna shyghady, al Kiyselev pen Almanovtyng tobynda 8-10 adam ghana qalady.
Alasapyran sayasat, el ishindegi eki jaqty jaghday bir elden shyqqan halqymyzdyng oqyghan, tandauly eki perzentin qasyndaghy serikterimen birge osylaysha qarama-qarsy eki jaghalaugha shygharyp tastady.
Alashordanyng Yrghyzda biylik qúruy 1919 jyldyng mamyr-qyrkýiek ailary aralyghynda ghana boldy. Búl kezde onyng qúramynda Yrghyz jer basqarmasynyng mýshesi Tel Jamanmúrynov, hatshysy Ospan Sarbatyrov, uezd basqarushysynyng kómekshisi Syrlybay Bekbaev, Alashorda otryadynyng azyq-týlik dayyndaushysy Jýsip Aqbaev, uezdik milisiya bastyghy Jәlen Jomartov, rota komandiyri Bermúhamed Siysekenov, t.b. bolghany kórsetilgen aiyptau qorytyndysynda.
1919 jyldyng qyrkýiek aiynda qyzyldar armiyasy Yrghyz uezin basyp alyp, óz biyligin ornatty, revolusiyalyq komiytet (Revkom) qúryldy, onyng tóraghasy bolyp Bәimen Almanov, mýsheleri bolyp Ivan Kiyselev pen Isa Qisyqov saylandy.

1920 jyly Alashorda qúramynda bolghandargha keshirim (amnistiya) jariyalandy, endi olar Yrghyzgha ashyq týrde oralyp, jana biylikke qyzmet ete bastady. Biren-saranynan basqasy kommunistik partiya qataryna ótti, biraq olardyng ózin jana kenestik jýieni jan-tәnimen qoldaushylar deuge kelmeytin edi. Kompartiya qataryna ótip, qyzyldar biyligine aralasu arqyly olar kýresting jasyryn týrine kóshedi. Búl turaly aiyptau qorytyndysynda: «…Do etogo momenta sredy partiynyh y otvetrabotnikov bylo polnoe edinodushie vo vseh voprosah y nikakih treniy ne nabludalosi. S priyemom v partii vysheukazannoy intelliygensiy k iinu mesyasu 1920 goda pered Uezdnym Siezdom kartina nachinaet menyatisya…», - dep jazylypty.
1920 jyldyng mausym aiynda ótken Kenesterding I-shi Uezdik sezinde Almanov, Kiyselev, Jýrgenov toby men Jamanmúrynov, Qúlymbetov, A.Túnghashin toby arasyndaghy pikir alshaqtyghy, kózqaras qayshylyghy ashyq betjyrtysugha úlasty. Tel men Úzaqbay Almanov pen onyng jaqtastaryn baylarmen, búrynghy bolystarmen baylanystary bar dep synasa, Bәimen olardyng búryn Alashordada bolghandaryn betterine basty. Osynday ashyq kinәlasulardan keyin olardyng әrqaysysy óz maqsattaryna jetu jolynda belsendi is-әreketterge kóshti. Búl jóninde aiyptau qorytyndysynda bylay dep kórsetildi: «…S etogo momenta Kulumbetovym y drugimy ego storonnikamy nachinaetsya lihoradochnaya rabota po vovlechenii na svoi storonu ostalinogo naseleniya cherez vliyatelinoe baystvo y byvshie chinovnichestvo, v chastnosty byv. vol. upraviyteley, aulstarshin y prochiy vliyatelinyy element».
Jýsip Aqbaevtyng kenes ýkimetine qarsy jasyryn nasihat jýrgizui, ol ýshin ózine jaqtastar tartyp, olardy jergilikti saylanbaly biylik organdaryna ótkizu ýshin jankeshti júmystar jasauy da osy kezden bastalghan. El adamdarynyng túrmys jaghdayy, olardyng qalyptasqan túrmystyq jәne diny salt-dәstýrlerine jana qogham әkelgen keregharlyqtardy qabyldamauy Jýsip atamyzdyng boyyna últ mýddesi ýshin kýresu iydeyasyn qalyptastyrdy.
Tarihtan belgili, 1921-1922 jyldar tónkeris alasapyranyna ashtyq nәubeti úlasqan qaraly jyldar edi. Auyldarda adamdar ashtan, júqpaly indetterden ólip jatty. Jogharydan jiberilgen mardymsyz kómekting ózi talan-tarajgha týsken. 1922 jyldyng qantar aiynda Yrghyz elindegi osynday auyr jaghdaylar, jergilikti biylikting paraqorlyqqa salynyp, kelgen kómekti talaugha týsirgeni turaly Ahmet Túnghashiyn, Jýsip Aqbaev, Baydilda Serkebaev, Túrmúhambet Qisyqovtar Qazaq Ortalyq Atqaru Komiytetine (KazSIYK) aryz týsiredi. Aryz KazSIYK-ting Erekshe komissiyasy jәne BK(b)P oblystyq komiytetining komissiyasy arqyly tekserilip Ábish, Abdolla Toybazarovtar, Ospan Sarbatyrov, Petr Kuznesov, Músa Dayrabaev, Úzaqbay Qúlymbetov, Ábdirahman Qúlybekovter para aldy, ashtargha bólingen materialdyq jәne aqshalay kómekti óz paydalaryna jaratty, qylmysty isterdi jasyrdy, qyzmet ókildikterin jeke mýddelerine paydalandy degen aiyptarmen jauapqa tartyldy. Biraq, RSFSR Jogharghy Sotynyng 1923 jyly 5-11 aqpandaghy Orynborda ótken Kóshpeli sessiyasynda olardyng birqatarynyng aiyby dәleldenbey aqtaldy, qalghandaryna qazan tónkerisining 5 jyldyghyna baylanysty keshirim (amnistiya) berildi. Alayda, búl oqighanyng «Yrghyz belsendilerining isi» degen («Delo Irgizskih otvetrabotnikov») daqpyrty elge keng jayylyp ketti. 14 aqpan kýni «Stepnaya pravda» gazetinde osy oqigha turaly «K itogam prosessa» degen bas maqala jariyalanghan.
«Yrghyz belsendilerining isi» prosesining búlay ayaqtaluy Yrghyz audanyndaghy ahualdy jaqsartpaydy, qayta shiyelenistire týsedi. Qúlymbetov jaghyndaghylar da, qarsylastary da ashyq ta, jasyryn da kýreske shyghady. Búl turaly múraghat qújattarynda: «V etot moment okonchatelino oformlyaiytsya y ukreplyaytsya… DVE vrajdebnye drug drugu gruppy ily kak ony izvestny sredy stepnyh kazakov «partii» pod nazvaniyem svoih glavnyh rukovodiyteley, v chastnosty «Kulumbetovskaya» y «Almanovskaya» », - delingen. Olardyng ólkede (respublikada), guberniyada, uezder men bolystarda basshylary boldy. Mysaly, «Qúlymbetov tobynyn» ólkedegi basshylary Úzaqbaydyng ózi men Tel Jamanmúrynov. Eki toptyng da bir-birine qarama qarsy bitispes, kelisimge kelmes kýshke ainalghany sonday, olar óz qanattaryn Yrghyz, Qarabútaq, Shalqar, Jarkól, Qarashoqat, Sholaqjiyde bolystaryna keng jaydy. Aghayyndy adamdardyng eki topta bolyp, bir-birine jaulasuy da kezdesken.
Sol kezde el ishinde búl eki top Qazaqstandaghy solshyldar men onshyldar toptarynyng ónirdegi «bútaqtary» degen әngime taraghan. Atap aitqanda, Almanov toby Mendeshov pen Rysqúlov basqaratyn solshyldar tobynyn, al Qúlymbetov toby Qojanov, Sәduaqasov, Mynbaev, Jandosovtyng onshyldar tobynyng jaqtastary bolghan. Onshyldar toby sol kezde sayasy kýsh retinde ómir sýruin toqtatqanmen, últtyng ozyq oily perzentterining jýrekterinen óshpegen Alashorda iydeyasyn, yaghny Qazaqstannyng egemen el, derbes memleket boluyn qoldaushylar edi. Búl toptyng syrtynda Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, emigrant Mústafa Shoqaylar túrghandyghy da aiyptau qújattarynda ashyq jazylypty.
Kózqarastary, iydeyalary, demek maqsat-múrattary qarama-qarsy eki toptyng arasyndaghy bitispes kýres jergilikti jerde de ashyq jýrip jatty. Búl halyqqa yqpal etu mýmkindigi bar lauazymdardan birining adamynyng ýstinen ekinshileri aryz jazyp ketiru, sóitip biylikke ózderi qol jetkizu jolymen ýstemdik jasau iske asyrylghan.
Osynday jazbasha aryz arqyly ghana emes, óz jaghyna shyghudy ashyq talap etu de kezdesken. Elge bedeldi, biylikke sózi jýretin, «Qúlymbetov tobynyn» uezdegi basshylarynyng biri Aqbaev Jýsip 1923 jyly halyq sotynyng tergeushisi Dýisenqúl Aryqbaevqa baryp, «Qúlymbetov toby» jaghyna shyghudy talap etedi, kelispegen jaghdayda qyzmetinen ketetinin eskertedi. D.Aryqbaev kelisim bermeydi, esesine eki aptadan song qyzmetinen bosatylady. Jasyryn jaghdaydaghy alashordashynyng eldegi bedeli men yqpaly osynday bolghan.
Jauap alu hattamasyndaghy: «Jamanmurunov vstretivshisi s odnim iz rukovodiyteley volmasshtaba svoey gruppy Akbaevym predlojil poslednemu byti stoykim t.k. esly stanet u vlasty protivnaya im gruppa, to jitiya ne budet», - degen joldar da qarama-qarsy iydeyalardyng qanshalyqty shiyeleniskenin kórsetedi.
Biylik ýshin tartys, yaghny óz toptarynyng maqsattary jolyndaghy kýres әr uezde, bolysta saylaular qarsanynda kýsheye týsip otyrghan. Búl da múraghatta saqtalghan tergeu jazbalarynan anyq kórinedi. Oqynyz: «Pered perevyboramy Sovetov v konse 1925 goda ily nachale 1926 goda rukovodiyteli gruppy (Kulumbetovskoy) Akbaev Yusup vstretivshisi so svoim storonnikom v to vremya Pred.Irgizskogo VIYK-a Chingisovym skazal, chto ony v ety perevybory ego Pred.VIYK-om ne provedut, a provedut bolee aktivnogo storonnika svoey gruppy, kotoryy budet luchshe zashishati interesy gruppy».
1926 jyly  jer-jerde  kenesterdin  qayta  saylauy  ótuine  baylanysty   ýgit-nasihat   júmystary kýsheytilgen. Yrghyzda  Qúlymbetov  tobynyn  ýgitteu,  halyqty  óz  jaqtaryna  tartu,  әsirese,  el  ishindegi  sózi  ótimdi,  bedeldi  adamdardy  kóndiru   júmystaryn  Jýsip  Aqbaev  basqarghan. J.Aqbaevtyng «sosialistik qúrylysty qúlatudy kózdemegenmen» kenestik jýiege qarsy ýgit jýrgizgendigi aiyptau  qortyndysynda ashyq jazylghan jәne auyldardaghy onyng kýshteu jәne ýgitteu әdisimen istegenderi bayandalyp, moynyna qoyylghan.
Sot. Sayasy jaza
1927 jyldyng 2 aqpany kýni eki toptyng Yrghyz, Shalqar uezderindegi basshylary tútqyngha alyndy. Olargha «Alash» partiyasynyng iydeyasyn ýgittedi, baylardyng jәne olardyng iydeologtarynyng mýddeleri ýshin kýresti, búl kýres jolynda barlyq mýmkindikter men әdisterdi paydalandy, atap aitqanda, kenestik jәne partiyalyq apparattargha, «Qosshy» odaqtaryna, basqa da qoghamdyq úiymdargha óz adamdaryn otyrghyzu arqyly óz maqsattaryna jetudi kózdedi, sol maqsattary jolynda azamattargha qoqan-loqqy jasau, qorqytyp-ýrkitu, úryp-soghu әdisterin de qoldandy, biylik ýshin tartys kezinde olardyng sondarynan ergen býkil uezd halqy bir-birine dúshpandyq kózqarastaghy eki topqa bólindi, sóitip kedeyler men baylardyng taptyq sana-sezimderin kýshtep basty, kenester men «Qosshy» odaqtarynyng saylaulary kezinde top basshylary saylau qúqyqtarynan airyla túra bolystyq komiytetter men auyldyq kenesterge óz adamdaryn otyrghyzu ýshin qúpiya mәjilister ótkizdi degen kóptegen aiyptar taghyldy. Olardyng qyzmeti «hotya ne byla napravlena neposredstvenno na sverjenie sushestvuishego stroya putem voorujennogo vosstaniya, no tem menee soderjit v sebya yarko vyrajennyy antisovetskiy harakter klassovoy boriby baystvo y ego iydeologov s zavoevaniyamy proletarskoy revolusiy y provodimymy meropriyatiyamy po ukreplenii etih zavoevanii» dep baghalandy. Sóitip, OGPU-ding Aqtóbe guberniyalyq bólimining uәkiletti ókili F.Kovalyshkiyn    1927 jyldyng 14 aqpany kýni Yrghyz, Shalqar uezderining tómendegi top jetekshilerin 1926 jylghy Qylmystyq Kodeksting 58-1 jәne 58-6 baptary boyynsha qylmystyq jauapkershilikke tartu turaly qauly aldy:
1. Serkebaev Baydilda, mamandyghy múghalim, ortasha, júmyssyz.
2. Tórtimbaev Aryqbay, búrynghy bolys, әleumettik jaghdayy - bay, mal sharuashylyghymen ainalysqan.
3. Aqbaev Jýsip, әleumettik tegi - bay, Kazgostorgtyng stasionarlyq punktining mengerushisi.
4. Totanov Ras. 5. Túnghashin Ahmet. 6. Sәndibekov Janazar. 7. Sәbenov Baqytjan. 8. Hasanov Shayqúl. 9. Qisyqov Túrmúhamed. 10. Qarabaev Asu. 11.Orazalin Seydaly. 12. Sarbatyrov Ospan. 13. Týktighúlov Erjan. 14. Shektibaev Qauypbay. 15. Mamytov Rahmatolla. Búl 15-ting ony Yrghyzdyn, qalghan 5-eui Shalqar men Qarabútaq uezining azamattary, kóbi «Qúlymbetov tobynan» edi.
OGPU-ding 1927 jyldyng 28 qazandaghy Kollegiyasy olardyng әrqaysysyn RSFSR-ding әr týpkirine jer audaru (vysylka) arqyly sottaugha sheshim shygharady. Yaghni, Shektibaev Qauypbay - Ryazanigha, Mamytov Rahmatulla men Aqbaev Jýsip - Kalugagha, Totanov Ras - Orelge, Túnghashin Ahmet - Voronejge, Sәndibekov Janazar - Tambovqa, Sәbenov Baqytjan men Hasanov Shayqúl - Novgorodqa, Qisyqov Túrmúhamed - Simbirskige, Qarabaev Asu - Tverige, Orazalin Seydaly - Vladimirge, Serkebaev Baydilda men Týktighúlov Erjan - Vologdagha, Tórtimbaev Aryqbay - Arhangeliskige, Sarbatyrov Ospan - Chernoveskige әrqaysysy ýsh jyl merzimge jer audarylady.

<!--pagebreak-->

Jyldar men joldar
Jýsip Aqbaev pen Rahmetolla Mamytov GPU-ding Kaluga guberniyalyq bólimining bastyghyna 1928 jyldyng nauryzynda ótinish jazyp, kollegiya ýkimi shyqqangha deyin 3,5 ay týrmede bolghandaryn, 5,5 ay eshqayda ketpeu turaly qolhatpen jýrgenderin, Qazan revolusiyasynyng 10 jyldyghyna arnalghan amnistiya búlargha qoldanylmaghanyn aita kelip, jogharydaghy jaghdaylardy eskerip,  jaza merzimin qysqartudy súraydy. Biraq, ótinish qabyldanbaghan, sóitip merzimdi tolyq ótep shyqqan. Qauipti element retinde bosaghannan keyingi bas bostandyghyna da shekteu qoyylghan. OGPU-ding Kollegiyasy janyndaghy Erekshe kenesting 1930 jylghy 13 qazandaghy qaulysynda bylay delingen: «Po otbytiy sroka nakazaniya Akbaeva Yusupa Akbaevicha - lishiti prava projivaniya v Moskovskoy, Leningradskoy obl., Harikovskom okruge y Kazahstane, srokom na try goda». Óz eline oralu qúqyghynan aiyrylghan J.Aqbaev 1930 jyldyng 5 qarashasynan bastap Orsk qalasynda túrady. Jýsip atamyzdyng MQK múraghatynda saqtalghan qújattaryndaghy on jylday ómir jolynyng órimderi osynday. Búryn estilgen, biraq jazylmaghan derekter osylay sóileydi. Alayda, sol bir dauyldy dәuirdegi sayasy oqighalargha belin buyp, jenin týrip aralasqan, qayratkerlik kórsetken túlghanyng ómirbayanyndaghy belgisiz kezender de az emes. Tynysh jatqan auylgha oqyra tiygen siyrday shauyp kirip, dýrbeleng salghan aq pen qyzyl arpalysy sayasat soyqanynyng arasynan últyna jayly jaghday izdegen dalanyng tarpang minezdi perzentterining shoghyryn shyghardy. Olardyng birqatary respublika, guberniya, endi bireuleri uezd, bolys, auyl dengeyinde jýrdi, biraq maqsat-múrattary bir, bastaryn ólimge tikken jankeshti kýresteri dengeyles boldy. Óitkeni, olar sol bir alasapyran arasynan ózderi qinalsa da úrpaghy rahat zaman keshetin jol tappaq edi, ishki týisikteri de soghan sendirdi. Bir toby «almanovshylar», ekinshi toby «qúlymbetovshiler» bolyp jik-jikke bólinse de olardyng múrat-mýddeleri sol bolatyn.
Tarihtyng eng ýlken múraghaty - halyq. Halyqtyng jadynda saqtalyp, auyzeki әngimelermen jetken tarihta shynghyrghan shyndyq jatady. Al, resmy múraghattarda saqtalghan jazbalarda naghyz aqiqattyng auylynan alshaqtaushylyqtar, keyde tipti búrmalaushylyqtar kezdesetinin ghalymdardyng ózderi de joqqa shygharmaydy. Búghan qosa, qanshalyqty elge enbegi singen túlgha bola túrsa da olardyng ómirderekteri múraghattarda tolyq jinaqtala bermeydi. Keshegi kenestik dәuirde esimine «alashordashy», «alashorda ofiyseri», «molda» degen sol qogham úghymyndaghy qúbyjyq ataular tirkesken Jýsip Aqbaevtyng ómir jolyna qatysty qyzyqty, manyzdy derekter de el auzynda saqtalghan. Sol әngimelerde Jýsip Aqbaev «Alashordanyng bas iydeologtarynyng biri bolghan» delinedi. Sonymen birge, biledi degen kónekóz kisilerding «Jýsip molda Mirjaqyp Dulatovtyng ýzengiles serigi» degen әngimelerdi de jii estiymiz. «Jel bolmasa shópting basy qimyldamaydy» degendey,  múnday әngimelerding de bir negizi bar boluy tiyis. 1918-1919 jyldary Alashorda әskerin basqaryp Mirjaqyp Dulatov Yrghyzgha keldi, sol kezde onymen Yrghyzdaghy belsendi alashordashy Jýsip Aqbaevtyng kezdeskeni anyq. 1918 jyly Yrghyzgha Alashordanyng shabuyly sәtsiz ayaqtalghanda J.Aqbaev solargha erip birge ketken. El men jer tarihyn tereng biletin, arabsha sauatty, jalpaq Yrghyz ónirine bedeli jýrip túrghan Jýsekenning Mirjaqyptay úly túlghamen kózqarastary ýilesip, sózderi jarasqany dau tudyrmaydy. Alashorda ýkimeti taratylyp, Qazaqstanda kenes ýkimeti ornaghannan keyin 1926 jylgha deyin Mirjaqyp Orynborda qyzmet jasaghan, Jýsip ekeuining osy aralyqtarda birneshe ret kezdeskeni anyq. Mirjaqyptyng armany oryndalmay, saghy synyp, jigeri múqalyp jýrgen kezde Jýsekenmen talay syrlasyp, sher tarqatysqan sәtteri az bolmaghan. Búlay deytin sebebimiz, Jýsip atamyz keyinirek senimdi degen adamdaryna siyrek әngime shertkende Mirjaqyptyng esimin jii ataydy eken.
Áli esimde bala kezimde úzaq jyldar boyy bir auylda múghalim bolghan, Jýsekeng aqsaqaldyng әngimelerin kóp estigen әkem Janabergen:
Qazaghym, elim,
Qayqayyp belin,
Synugha túr mayysyp.
Nayzamenen týrtseng de,
Jatyrsyng qazaq oyanbay.
Osynsha qalyng úiqyny

Beripsing bizge, oi, alla-ay! - degen óleng joldaryn aityp otyratyn. - «Búl kimdiki», - dep súraymyn. Sonda әkem «Jýsip moldaniki» deytin mening jattap alyp aityp jýrgenimdi kórgende. Sodan-song «qazaqtyng nadandyghyna, qaranghylyghyna baylanysty aitqan ghoy, odan da sabaghyndy oqy» der edi. Qaltasynda qatyrma biyleti bar qyp-qyzyl kommunisting ózi múnday әngimelerdi aitaryn aityp qalghanmen, boylaryn ýrey biyleydi eken ghoy. Ózi shet jaghasyn kórgen qandy qasiretterding etten ótip sýiekke tirelgen qorqynyshyn. Keyin avtory aqtalghasyn baryp jogharydaghy óleng Mirjaqyp Dulatovtiki ekenin bildik te kezinde әlde Jýsekennin, әlde әkemning óleng kimdiki ekenin nege ashyp aitpaghanyn týsindik qoy. (Mirjaqyp Dulatovtyng 1991 jyly jaryq kórgen shygharmalar jinaghynda biz keltirip otyrghan alghashqy ýsh jol joq. Kelesi shumaqta da osynsha-múnsha, beripsin- berding dep jazylghan).
Orskide ýsh jyl túrghannan keyin Aqtóbede, arasynda birer jylday Ózbekstanda túrady. Ózbekterding ortasyn 1937-38 jyldardaghy  stalindik repressiya jyldary saghalaghan. Alashordanyng aimaqtaghy beldi jetekshisi, úiymdastyrushysy bolghan, kenes ýkimetine ashyqtan-ashyq qarsy shyqqan adamnyng qazaqtyng qaymaqtaryn týgelge juyq sypyryp ketken qandy qasaptan aman qaluy da shet júrtta boytasalauynan ekeni aiqyn.
Týrmeden shyqqasyn 30 jylday «sottalghan» degen atpen jýrgen Jýsekeng ómirden ótkesin de 30 jyl boyy esiminen osy bir qara tanba alynghan joq. Tek KSRO Preziydentining 1990 jylghy 13 tamyzdaghy «20-50 jyldardaghy sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn aqtau turaly» Jarlyghynan keyin 1992 jyldyng 25 qarashasynda aqtalyp, adal esimi qalpyna keltirildi.
Jýsip Aqbaevtyng ómirine qatysty taghy bir derek: ótken ghasyrdyng 50-shi jyldarynyng basynda basynan ayaghyna deyin qyzyl kommunist, dala ólkesining tótenshe komissary bolghan Áliby Jangeldin Yrghyzgha kelip, sol saparynda Jýsip atamyzdyng ýiinde qonaq bolypty. Ekeui qúrdas deuge bolady, Jýsekenning Álibiyden bir jas-jarym jastay ghana ýlkendigi bar. Zamanynda biri qyzyldardyn, ekinshisi alashordashylardyng jaghynda jan ayamay qyzmet jasap, birine-biri qaru kezengen, oghan qosa biri hristian dinin qabyldap, tegin Stepanov dep ózgertip, keyin qaytadan músylmandyq jolgha týsken, ekinshisi ghúmyr boyy Allagha degen senimine selkeu týsirmey, bes uaqyt namazyn qaza qylmay «molda» atanghan, biri - qyzyl biyletin, ekinshisi - jaynamazyn kie tútqan eki túlgha payghambar jasynan asqan shaqtarynda qalay kezdesti eken, ótken ómir joldaryndaghy isterin qalay baghalady eken desenizshi?!
Óz zamanyndaghy jýz qúbylghan sayasat jelining ótinde jýrgen qayratkerligine qosa Jýsip Aqbaev siyrek kezdesetin shejireli, arghy-bergi әngimelerdi, diny úlaghattardy kóp biletin súnghyla qariya bolghan. 1919 jyldyng jazynda 30 jyl el biylegen әigili Bayghabyl baydyng qaytys bolghanyna jyl toluyna arnalyp ýlken as beriledi. Asqa Qazaly, Aral, Shalqar, Orsk, Qarabútaq elderinen kóp adam shaqyrylghan. Alashordanyng әskerin alyp Jýsekeng arnayy shaqyrtumen kelgen. Búl turaly ólke tarihy qazynasynyng bilgiri, marqúm Seyilhan Orazymbetov aghamyz «Yrghyz» atty kitabynda: «Asty úiymdastyrushylardyng ótinishteri boyynsha as kezinde jalpy tәrtipti basqaru ýshin Yrghyz  qalasynan 70 qaruly әskery adamdar shaqyrylghan. Búl topty Mirjaqyp Dulatovtyng ýzengiles joldasy, Álim men Shómenge bedeli bar, alabóten әngimeshil, tendessiz sheshen Baqshaq Jýsip Aqbayúly basqarypty», - dep bayandaydy.
Birqatar qújattarda Jýsekendi әleumettik tegi «bay» delingen. Al, 1927 jylghy 9 aqpandaghy jauap alu hattamasynda: «Aqbaev Jýsip Aqbayúly, últy - qazaq, ruy Tórtqara, odan Baqshaq, Qozbaq bólimi, júldyzy - Torpaq, Aqtóbe guberniyasy, Shalqar uezi, Yrghyz bolysy, №10 Esenshaghyl aulynda túrady; ýii, sarayy, 5 týiesi, 8 jylqysy, 2 siyry bar; әieli jәne balalary - Qatima  8 jasta, Ahmediyar 4 jasta, Meyirhan 2 jasta, Álima 1 jasta» dep kórsetilgen. Ahmediyar Úly Otan soghysyna alynyp, habarsyz ketti, Qatima, Álima apaylar qaytys boldy, úzaq jyldar boyy Yrghyz ónirining mektepterinde ústazdyq, basshylyq qyzmetter atqarghan Meyirhan aghay da ómirden ótken. Keyinirek ómirge kelgen Zaghipa esimdi qyzy býginde Shalqar qalasynda túrady.
Qazaq elining bolishevikterge bodan bolmay, óz aldyna tәuelsiz Avtonomiya boluy jolynda kýresken Alashorda qozghalysynyng ólkemizdegi beldi qayratkeri, keyinnen janymen de, tәnimen de sharighat jolyna týsken Jýsip molda Aqbaev 1959 jyldyng jazynda Aqshy (búrynghy Qyzyl partizan) aulynda dýnie saldy. Tirshilikte dýniyetanymdary men diny bilimderi ýilesip, qatty syilasqan, qaysysy ómirden aldymen ótse, ekinshisi kelip janazasyn shygharugha uaghdalasqan Shalqardaghy ataqty Janaman ahun jeti molda ertip әkelip, Jýsipting janazasyn barlyq sharighat talaptaryna say shygharady.
Dýniyeni dýr silkindirip jana qogham, sosialistik jýie ornatqan tónkeris jyldarynda qazaq auyldaryndaghy kópting ishinen suyrylyp shyghyp, últ múraty jolynda bastaryn bәigige tikken alash arystarynyng sapynan tabylghan Yrghyz qayratkerlerining biri Jýsip Aqbaev osynday adam boldy.
Biyl Jýsip Aqbaevtyng ómirden ótkenine jarty ghasyr tolady. Qogham jaqqan kýieni halqy qabyldamay, atyn ardaqtap kele jatqan, Yrghyz topyraghynan shyqqan kórnekti qayratkerler qatarynda atalugha tiyis túlgha Jýsip Aqbaevtyng adal esimin qúrmet tútu, keleshekke jetkizu de býgingi úrpaqtardyng mindeti.
Óitkeni, ol elshil túlgha boldy, solay ghúmyr keshti, ómirden de solay ótken edi.

 

 

Rahymjan ÓTEMIS, jurnalist.
«Aqtóbe» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3243
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5395