«Dýnie - jalghan» deytin qazaq atamyz danyshpan eken. Kýni keshe Atyraudyng aqsaqaly men qarasaqalynyn, sheneunigi men eleulisining pirindey pyraq úshqan azamat, búrynghy oblys basshysy býgin bala-shaghasymen qauyshuy ýshin Atyrau әuejayynan úsha almaghan kórinedi...
Úshqyzbapty-mys, rúqsat bermepti-mis... Qazir ýiqamaqta-mys...
Elbasynyng dyrday basy úshyp kelip: «Alty jylgha tayau uaqytta mening tapsyrmalarymdy oryndady» dep maqtaghan әkim orynynan ketken bes kýnde ne býldirip, ne syndyryp qoyypty?..
Elbasymyz: «Bergey Rysqaliyev halyqtyng әl-auqatyn jaqsartu ýshin, júmyssyzdyqty azaytyp, naqty júmys oryndaryn ashu ýshin, qymbatshylyqqa qúryq salu ýshin qolynan kelgenining bәrin jasady» dese, búl qúlaqqa kiretin әngime bolar edi... Biraq, kezkelgen әkim nemese ministr el men memleketke qyzmet jasau ýshin emes, tek Elbasynyng tapsyrmalaryn oryndau ýshin ghana lauazymgha taghayyndalady eken.
Meylin, Bergey bauyrymyz óz qyzmetinde qatelikter jiberdi-aq delik, әitpese, belgili bir dәrejede jemqorlyqqa úryndy delik, olay bolsa, oblys әkimining júmysyn baqylaytyn Preziydent Ákimshiligi men Ýkimet Kensesi, qala berdi, Salyq komiyteti men Últtyq Qauipsizdik Komiyteti ay qarap otyr ma? Tipti, halyqtyng esebinen qaryn qampaytqan týkke kereksiz aramtamaq qúrylymdar Qarjy polisiyasy men Esep komiyteti shoshqa taghalap jýr me?..

«Dýnie - jalghan» deytin qazaq atamyz danyshpan eken. Kýni keshe Atyraudyng aqsaqaly men qarasaqalynyn, sheneunigi men eleulisining pirindey pyraq úshqan azamat, búrynghy oblys basshysy býgin bala-shaghasymen qauyshuy ýshin Atyrau әuejayynan úsha almaghan kórinedi...
Úshqyzbapty-mys, rúqsat bermepti-mis... Qazir ýiqamaqta-mys...
Elbasynyng dyrday basy úshyp kelip: «Alty jylgha tayau uaqytta mening tapsyrmalarymdy oryndady» dep maqtaghan әkim orynynan ketken bes kýnde ne býldirip, ne syndyryp qoyypty?..
Elbasymyz: «Bergey Rysqaliyev halyqtyng әl-auqatyn jaqsartu ýshin, júmyssyzdyqty azaytyp, naqty júmys oryndaryn ashu ýshin, qymbatshylyqqa qúryq salu ýshin qolynan kelgenining bәrin jasady» dese, búl qúlaqqa kiretin әngime bolar edi... Biraq, kezkelgen әkim nemese ministr el men memleketke qyzmet jasau ýshin emes, tek Elbasynyng tapsyrmalaryn oryndau ýshin ghana lauazymgha taghayyndalady eken.
Meylin, Bergey bauyrymyz óz qyzmetinde qatelikter jiberdi-aq delik, әitpese, belgili bir dәrejede jemqorlyqqa úryndy delik, olay bolsa, oblys әkimining júmysyn baqylaytyn Preziydent Ákimshiligi men Ýkimet Kensesi, qala berdi, Salyq komiyteti men Últtyq Qauipsizdik Komiyteti ay qarap otyr ma? Tipti, halyqtyng esebinen qaryn qampaytqan týkke kereksiz aramtamaq qúrylymdar Qarjy polisiyasy men Esep komiyteti shoshqa taghalap jýr me?..
Basty mәsele: birin-biri týgimen jútyp qoiygha әzir Últtyq Qauipsizdik Komiytetining tóraghasy Núrtay Ábiqaev pen Preziydent Ákimshiligining jetekshisi Aslan Musinning arasyndaghy jekebastyq, jeketoptyq, jeketobyrlyq kiykiljinde bolyp otyrghan siyaqty...  
Atyraudyng qasiyetti topyraghynan shyghyp, su ishken qúdyghyna qaqyrghan qasiyetsiz Gýljan Erghaliyevanyng «orgazm» sózine úqsas sayty, әsirese, batystyng azamattaryn túqyrtugha kelgende, onyng ishinde, atyraulyqtardy kýstanalaghanda, aldyna jan salar emes. Aspannan salbyryp týskendey bolatyn Gýljan: «B.Rysqaliyevting «jaghymsyz júmysynyn» auqymdy dengeyine Preziydentting ózi tang qalyp, tanday qaqty...» dep jazdy...
Jat peyil, borkemik bolmystyng jazuynsha, múnayly aimaqtardy (Manghystau, Atyrau, Aqtóbe, Batys Qazaqstan, Qyzylorda) «jemqorlardan tazalap, tәrtip ornatpaqqa» kirisken biylik Bergey men Amanjan (halyq ishinde «Aqaman» dep ataydy) Rysqaliyevterding «qylmystyq isteri» turaly sherniygen jetpis pәpke is әzirlepti-mis. Qazir Atyrau әkimshiliginde Qazaqstannyng qúqyq qorghau oryndarynyng tergeushileri men tekserushileri aighyrdyng tezegindey ýiilip alypty-mys...  
Talas joq, 2006 jyldyng qazan aiynan әkimdikke kirisken Bergeyding úzaq jyldarghy qyzmetinde az-kem qatelik-kemshilikterding boluy zandy. Degenmen, Bergeyding «qúpiyalaryn ashqan» onyng orynbasary Sәlimjan Naqpaevtyng sýtten aq, sudan taza boluy da neghaybyl ghoy. Sondyqtan, Atyraudyng aqsaqaldary men ziyaly qauymynyng ózderining eldikterin aighaqtap, ónirding keshegi basshysy, tughan topyraqtarynyng úlany Bergey Rysqaliyevti qorghap-qoldap hat jazulary óte oryndy әri kisilikting belgisi, dep týsinemin.
Onyng ýstine, jeldey esken ósek-ótirik pen jala-qaralaular turaly QR Parlamenti Mәjilisindegi «Aq jol» partiyasynyng deputaty Amanjan Rysqaly qazir ózining barlyq Parlament deputattary sekildi demalysta, Qazaqstanda jýrgendigin aityp: «Biz qúqyqtyq memleket qalyptastyrudamyz. Jәne men kimning taratyp jatqandyghy belgisiz qaueset ýshin eshkimning aldynda aqtalugha mindetti emespin. Kerisinshe, olar maghan qatysty aqparattaryn dәleldeuleri qajet, al, ol ýshin olargha bastapqyda, eng bolmasa, ózderining bet perdesin ashuy kerek», - dep ashyq aitty...
Qazaqstannyng «Aq jol» Demokratiyalyq partiyasynyng tóraghasy Azat Peruashev óz mәlimdemesinde: «Árbir sayasatkerdin, әsirese, biznesten kelgen adamnyng әrqashan pikirlesteri de, opponentteri de bolady. Búl qalypty jaghday. Qoghamdyq jәne sayasy tústarynan basqa, búl mәselening etikalyq jaghyn da úmytugha bolmaydy. Ángime otbasy, ata-anasy, balalary jәne jaqyndary bar naqty adam turaly oryn alyp otyr...» - depti.
Qazaqstannyng Ishki Ister ministrligining Atyrau oblysynyng búrynghy әkimi Bergey Rysqaliyevting ústaluy turaly aqparatty resmy týrde joqqa shygharuyna qaraghanda, sirә, búrynghy basshy Bergey Rysqaliyev tútqyndalghan da joq, onyng bauyry, Mәjilis deputaty Amanjan Rysqaly eshqayda qashpay, elimizde demalyp jatqan boluy kerek. .
...Sonda, búl sirk kimge kerek? Qúqyq qorghau oryndary memleketting shekarasy men últtyng qauipsizdigin qorghaumen qashan ainalysady? Ishten jau izdesek, Elbasy aitpaqshy, kezkelgen kәsipkermen birge «kezkelgen әkim men ministrding qolynan jetektep sotqa aparugha bolady ghoy»...
Qazaq Elinde qauipsiz qyzmet qaldy ma?!.
«Abay-aqparat»